2-21-11512/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg

Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-11512

Kohtuasi

Rapla valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus laste

perekonnast eraldamiseks, vanemate hooldusõiguse

peatamiseks ja lastele eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 23.01.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Rapla vald (Rapla Vallavalitsuse kaudu;

registrikood 77000312), esindaja SP

Puudutatud isikud:

Q (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Natalia Suvorova

X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Alar Neiland

C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Reimo Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta toimikusse täiendavate tõenditena 15.02.2022 esitatud kirjavahetus Rapla

valla ja C vahel ning 20.07.2023 esitatud sotsiaalse rehabilitatsiooniplaan nr

K00071559.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 23.01.2022 määrus osas, milles maakohus peatas

vanemate X ja C hooldusõiguse Q suhtes ning määras Q üle eestkoste kuni

hooldusõiguse taastamiseni või tema täisealiseks saamiseni, määras eestkostjaks

avaldaja ja määras eestkostja kohustused (maakohtu määruse resolutsiooni

punktid 2-9).

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Rapla valla avaldus vanemate X ja

C hooldusõiguse peatamiseks Q suhtes rahuldamata ning teha Q vanematele Xle ja

Cle käesoleva määruse punktis 5.3 sätestatud ettekirjutus.

2-21-11512

4. Pärnu Maakohtu 23.01.2022 määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis W

osas Rapla valla avalduse rahuldamata.

5. Määruse tervikresolutsioon:

5.1. Jätta rahuldamata Rapla valla avaldus vanemate X ja C hooldusõiguse

peatamiseks W suhtes.

5.2. Jätta rahuldamata Rapla valla avaldus vanemate X ja C hooldusõiguse

peatamiseks Q suhtes.

5.3. Teha Xle ja Cle ettekirjutus ning kohustada X ja C:

5.3.1. võimaldama Q viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse lastekaitse

töötajatel teha kodukülastusi Q elukohta;

5.3.2. tegema igakülgset koostööd Q viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse

lastekaitse töötajatega ning järgima nende soovitusi ja juhiseid Q

igapäevaseks hooldamiseks;

5.3.3. järgima Qle koostatud rehabilitatsiooniplaanis nr K00071559 esitatud

soovitusi ja tegevuskava.

5.4. Kohustada Q viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust kontrollima

regulaarselt määruse jõustumisest lapse Q elukorraldust ning seda, kas

vanemad X ja C on kohaliku omavalitsuse arvates suutelised täitma oma

kohustusi Q kasvatamisel ning kas vanemate poolt hooldusõiguse teostamine ei

sea ohtu Q kehalist, vaimset või hingelist heaolu.

5.5. Käesoleva määruse resolutsioonis punktis 5.3 tehtud ettekirjutuse täitmata

jätmisel ning sel viisil vanema hooldusõiguse võimaliku kuritarvitamisega Q

kehalise, vaimse ja hingelise heaolu ohustamisel, võib kohus kaaluda Q

vanematelt lapse hooldusõiguse täielikult ära võtmist.

6. Määruskaebused rahuldada.

7. Jätta W ja Q ning X riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning

ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rapla vald (Rapla Vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 22.07.2021 Pärnu Maakohtule

avalduse laste W ja Q (laps) suhtes X (laste ema) ja C (laste isa) hooldusõiguse äravõtmiseks

ning lastele eestkostja määramiseks. Avaldaja palus end määrata lastele eestkostjaks. Koos

avaldusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada vanemate

hooldusõigus laste suhtes, eraldada lapsed perekonnast ja määrata lastele ajutiseks eestkostjaks

avaldaja. 07.01.2022 lõplikus seisukohas loobus avaldaja W osas avalduses taotletust.

2-21-11512

1.1. Avalduse ja avaldaja menetluses esitatud seisukohtade kohaselt on vanemate kooselust

sündinud kolm last: W (sünniaeg XX.XX.XXXX), Q (sünniaeg XX.XX.XXXX) ja menetluse

kestel ka F (sünniaeg XX.XX.XXXX), kellest viimast tsiviilasja menetlus ei puuduta.

30.06.2020 laekus vallale info laste võimaliku abivajaduse ja vanemate võimalike vanemlike

oskuste puudumise kohta. Teatele järgnenud kahe kodukülastuse raames ilmnes, et peres

kasvavad lapsed vajavad abi ja lapsevanemad nõustamist ja juhendamist.

1.2. Laste ema tervislik seisund on olnud aastaid kontrollimata. Arusaamatu on, miks ei

abistanud laste isa oma elukaaslast ja lasi naisel mitut aastat kannatada erinevate tervisehädade

käes. Ema vajas kohest sekkumist hambaraviks, psühhiaatri konsultatsiooniks ja kuulmise

kontrolliks. Samuti juuksurisse pöördumist, kuna naise juustest oli tekkinud pähe kiivritaoline

moodustis. Arsti konsultatsioonidele pääses ema lastekaitsetöötaja korraldamisel. Ema kinnitas,

et ta hambad valutavad ja ta saab süüa vaid vedelat toitu. Naise hambad on põletikes, kuid arst

sai välja tõmmata vaid kõige raskemas põletikus olevad hambakontsud, sest ema oli nõus vaid

kahel korral arsti juurde pöörduma. Ema ei kuule ilma kahe kuuldeaparaadita tavalist kõnet,

seega ei kuule ta ka laste nuttu ega ole suuteline lastega normaalsel moel suhtlema. Alates

25.08.2020 on laste emal diagnoositud keskmine vaimupuue. Ema eelmine elukoht asus Anija

vallas, kus elades vajas ta pidevat toetust ja tuge nii sotsiaalses kui majanduslikus pooles. Anija

Vallavalitsuse kogemusel ja teadmisel ei ole laste ema võimeline iseseisvalt hoolt kandma enda

ja laste eest. Vanemad suhtlevad kodus olles arvutis läbi veebikeskkonna. Laste kasvatamise ja

tervise teemadel ei suhelda.

1.3. 03.07.2020 nõustus laste ema peretöö tugiteenusega ning peretöötaja hakkas regulaarselt

emal külas käima ning nõuandeid ja juhiseid jagama. Lisaks abistas peretöötaja transpordiga.

Peretöö raames arutles peretöötaja vanematega pere toimetuleku kitsaskohti, laste kasvatus-

küsimusi, pere eelarvet, pereliikmete terviseküsimusi, töötamise võimalusi, kodukoristust ja

söögitegemist. Peretöötaja kohtus enamjaolt vaid laste emaga, kuna isa ei olnud teenusest

huvitatud. Peretöö tugiteenus kestis 12 kuud ning selle aja jooksul arutleti korduvalt

toimetuleku probleeme, selgitati vanematele nii peretöötaja kui lastekaitsetöötaja poolt puudusi

laste kasvatamises ja hoolitsemises. Vanematega peetud kirjavahetustest on märgata, et nad

justkui saaksid puudustest aru, kuid lahendusi ei paku ega ka teosta.

1.4. Tõele ei vasta laste isa väide, et pere ei teadnud puudustest laste kasvatamises ja kui

puudused esinesid, siis olukorra lahendusena oleks tulnud vallal esitada vanematele

ettekirjutus, millele vanematel oleks olnud võimalus esitada vastuväiteid. 12.07.2021

kodukülastusel ja vestlusel laste isaga teavitas lastekaitsetöötaja, et avaldaja pöördub

hooldusõiguse küsimuses kohtu poole. Emaga vesteldi kohtusse pöördumise teemal

13.07.2021. Järgneva 10 päeva jooksul ei teatanud vanemad lastekaitsetöötajale, mil moel ja

määral nad proovivad või teevad oma kodus korrastustöid ja lahendavad laste eest hoolitsemise

küsimusi. Laste isaga ei ole avaldajal õnnestunud pidada tõsimeelset vestlust laste heaolust ja

arenguvõimalustest kodus. Isa on ise kinnitanud, et ema ei saa laste eest hoolitsemisega

hakkama, kuid ei ole ise asunud seda kohustust täitma.

1.5. Pere elas väikeehitises (saunas) kuni 2021. a lõpuni. Ehitisregistri väljavõtte järgi oli

väikeehitise ehitisalune pind 10 m2, millest suletud netopinda 6,6 m2. Saunal pole elektrit,

veevarustust, kanalisatsiooni ega soojusallikat. Isa väitel on nende eluruum üle 18 m2, sellele

pinnale on mahutatud dušikabiin, kaheinimesevoodi, riidekapp, kaks võrevoodit ja W laud ja

tool ning paar väiksemat kappi/lauda. Siseruumis oli vaba põrandapinda vaid hädapäraseks

liikumiseks, kuid mitte piisavalt, et kaks last saaksid toas liikuda ja mängida. Ehitisel on üks

aken, mida avati lastekaitsetöötajate nõudmisel ruumide õhutamiseks. Tegelikkuses oli ehitises

elekter ja kasutada sai dušikabiini. Paraku oli 2021. a veebruaris pikk periood, mil üks

2-21-11512

veevoolikutest oli katki ning pesemisvõimalused puudusid. 01.07.2020 olid ehitises W jaoks

olemas võrevoodi ja Qle magamiseks vankri ülemine osa. Lastekaitsetöötaja korduval

nõudmisel ilmus kõrvalmajast laste vann, mida igapäevaselt kasutama ei hakatud. Avalduse

esitamise ajaks on kolitud kõrvalasuvasse elumajja.

1.6. W beebiea-arengu kohta on pereõde 06.03.2019 märkinud, et kolmekuuse lapse kukal on

lamenenud ning laps vaatab rohkem ühele poole. Pereõe arutlusest emaga selgus, et laps vaatab

voodist sinna poole, kust paistab valgus. Perearst on korduvalt täheldanud, et paarikuusel lapsel

on liiga palju beebikõõma ning et ema puhastab last niiske salvrätikuga. Samuti on korduvalt

digiloos märge ema nõustamisest lapse toitumise osas. Q arengus on perearsti poolt täheldatud

samad murekohad. 03.07.2020 tegi pereõde kodu-külastuse ja hindas ema ja lapse seisundit

nende kodus. Ema nõustati ja õpetati last sülle võtma, rinnaga toitma, last hooldama ja

arendama. Pereõde ei saanud kinnitust, et ema toidab last rinnaga, kuigi nii ema ise korduvalt

väitis. Kahe nädala vanuse Q pesemise ja vannitamise kohta märkis ema pereõele, et ta peseb

lapse peput jooksva vee all, lapse vannitamist ema ei kinnitanud. Lapse terviseseisundi

kirjeldustes on läbivalt märge lapse hoidmise kohta ühes sundasendis, mille tõttu on lapse kolju

deformeerunud, füüsiline areng olematu. Qga on käidud Tallinna Lastehaiglas uuringutel 2020.

a oktoobris, 2021. a jaanuaris, veebruaris ja hoolduspere emaga septembris.

1.7. Vanemad on küll lapsi regulaarselt viinud perearsti vastuvõttudele, kuid täidetud ei ole

perearsti nõuandeid ja soovitusi laste eest hoolitsemisel. Kumbki vanem ei ole nõustunud

näitama võimlemisharjutusi Qga, niisamuti ei ole saadud kinnitust, et kodus lapsi pestakse,

sealjuures Qt vannitatakse. Laste isa ei nõustunud perearsti kannetega digilukku ning esitas

korduvalt perearstikeskusele nõudmise, et perearst muudaks kandeid ja osa neist kustutaks.

Perearstikeskus kaalub isa tegevuse kohta teate esitamist politseile. Isa on kinnitanud

perearstile, et talle valmistab muret, et lapsed palju nutavad, sama on isa maininud Q puhul

lastekaitsetöötajale. Isa ei osanud aga selgitada, mille tõttu laps nutab ja mida tehakse selleks,

et lapse olukord lahendada.

1.8. Laste koos kasvamist ja õe/venna suhet ei pea vanemad oluliseks. W ei teadvusta sõna vend

ega saa aru suhtest õde-vend. Isa on koduvalt nõudnud lastekaitsetöötajatelt W tingimusteta

perekonda tagasi toomist ja märkinud, et Q võib jääda hooldusperesse. Sama mõttega tuli isa

välja ka 12.07.2021, kui arvas, et Q võiks asuda elama isa eelmise elukaaslase juurde ja W jääks

tema juurde.

1.9. Kummagi vanema teadmised ja oskused lastele tervislikku toitu pakkuda pole

lastekaitsetöötajatele teada. Kodukülastuste ajal on lastekaitsetöötaja ja peretöötaja emaga

arutlenud võimalust remonditavas elumajas süüa valmistada. Elumaja esimesele korrusele on

kogutud mitme aasta jooksul pere olmeprügi, millega on kaetud terve põrand. Söömiseks on

olemas laud ja paar tooli ning elektripliit ja külmkapp. Kogu korrus on ebasanitaarne, must ja

haisev. Külmkapis on mitmel korral olnud riknenud toiduained. On arusaamatu, kuidas

vanemad ise söövad. Samal ajal viibivad lapsed omapäi väikeehitises. Q toitis ema enamjaolt

ilmselt külmade magusate purgitoitudega, sest need oli ainsad, mida Q soostus hooldusperes

esimestel päevadel sööma.

1.10. Igapäevaselt oli kodus laste ema, kes lastega õues käis harva. Lastekaitsetöötajal ei

õnnestunud ühelgi korral näha ema lastega aias. Q oli enamasti vankris või voodis. Samuti

käituti Wga, kes tõsteti võrevoodist välja ajaks, kui lastekaitsetöötaja või peretöötaja kodu

külastas. Isa mainib, et tal on 7 last, kelle kasvatamisel ei olnud tal probleeme. See on iseenesest

tõsi, sest ükski lastest ei ole täiskasvanu eani elanud koos isaga. Eelmised elukaaslased on koos

lastega asunud isast eraldi elama. Seda tõsiasja kinnitavad laste isa täiskasvanud lapsed.

2-21-11512

1.11. Lastekaitsetöötajad on püüdnud vanematega arutleda kitsaskohtade üle, mis laste eest

hoolitsemisel nende kodus olid ning saada teavet, kas ja kuidas on kodune olukord ja vanemate

arusaamad muutunud. 21.10.2021 toimunud kohtumisel vanematega arutleti pere toimetulekut

ja lastega suhtlemise võimalust. Kohtumise jooksul ei küsinud kumbki vanem, kuidas lastel

läheb. Isa väidab, et avaldaja ei ole 2,5 kuu jooksul andnud neile teada, millistel tingimustel

lapsed saaksid tagasi koju tulla. Samas ei ole kumbki vanematest andnud teada, kas ja mil moel

on kodune olukord ning laste eest hoolitsemise murepunktid lahendatud. Vanemad esitavad

nõudmisi, seavad tingimusi laste koju toomiseks ning ähvardavad, kui nõudmisi ei täideta.

Kolme kuu jooksul ei ole vanemad küsinud kordagi, kuidas lastel läheb ja kas lapsed vajaksid

midagi. Vanemad on väljendanud, et nad ei soovi koostööd teha ja täidavad minimaalseid

nõudeid, et lastega kohtuda. Olukorra lahendamiseks on lastekaitsetöötajad korduvalt palunud

kaasata vestlusse ja kokkulepetele esindajad, et arutleda ühiselt lahendusvõimalusi.

2. Lapsed paigutati 27.07.2021 ajutiselt elama hooldusperre, kus Q on siiani olnud. W asus

tagasi oma koju elama alates 29.11.2021. W käib alates 01.12.2021 taas XXX lasteaias.

Lasteaed kinnitab, et vanemad teevad koostööd ning probleeme saab lahendada. Juhul, kui

vanemate poolt on tagatud W igapäevane lasteaeda jõudmine, toimib koostöö lasteaia ja

vanemate vahel ning vanemad järgivad hooldus- ja kasvatusjuhiseid, mida neile võidakse

esitada lasteaiast, perearstilt või mujalt, võiks W jääda elama vanematekoju isa ja ema

järelevalve ja ülalpidamise alla.

2.1. Laste arengu- ja terviseseisundi on üle vaadanud 2021. a novembris lastearst, kelle

märgetest nähtub, et Ql on positiivsed arengud kõnes, liikumises, kaaluiibes, toitumises ja

seedimises. Qga käib hoolduspere ema füsioteraapias ning ootab aega taastusravile. Q on n-ö

üles ärganud plastilisest unest, temaga on füüsiliselt palju tegeletud. Ta on arenenud tänu

hooldusemale, kes oskab tema eest ealiselt hoolt kanda. W arengus on oluline toetada kõne ja

üldist sotsiaalset arengut, harjutada last mähkmevabaks ja eakohase toiduga.

2.2. Vanematelt ei ole saanud kinnitust, et isa asuks oma vanemlikku hoolt täitma, st täitma

seda osa, millega ema jääb hätta. Ema on laste suhtes heasoovlik, kuid kogu laste hooldamine

ja arendamine jääb vaimse ja sotsiaalse võimekuse taha. Avaldajal puudub teave, kuidas saab

olema lahendatud laste järelevalve kodus, kui üks vanematest peab viibima töö või muu

kohustuse tõttu kodust eemal.

2.3. Q terviseuuringute ja sobivate tugiteenuste väljaselgitamisega on tegeletud järjest viis

kuud. Vanemate oskamatusest ja teadmatusest ei saanud Q eakohaselt areneda ja vajab

igapäevast füsioteraapilist võimlemist, lihasmassaaži, eripedagoogilist tuge ja taastusravi. Laps

vajab tavapärasest suuremat abi ja tuge liikumisel ja söömisel. Lapse toitmisel tuleb jälgida

vajalikku kaloraaži, kuna lapse kaaluiive esimesel eluaastal ei olnud piisav ega ka normikohane.

Lapsele on ortopeedi poolt määratud spetsiaalsed tugijalatsid, mida ta peab igapäevaselt

kandma. Avaldajal puudub teave, kuidas saaks edaspidi olema lapse eest hoolitsemine ja

spetsiaalne arendamine vanemate poolt tagatud, kui laps peaks asuma elama tagasi

vanematekoju. Kuna Q abivajadus ei võimalda last lastehoidu ega lasteaia sõimerühma

paigutada, siis ei ole ka muid lasteasutusi, kes aitaksid jagada lapse eest hoolitsemist.

2.4. Q saabumisel hooldusperre pärast kodukülastust märkas hoolduspere ema lapse vasemal

jala paistetust ja punetust. Rapla kiirabiarst kinnitas lapse vasema jala pöia muljumisvigastust

ja paistetust. Vigastus oli tekkinud 2-3 päeva tagasi. Hoolduspere ema kinnitas, et vajadusel

jätkab ta Qle vajaliku erihoolitsuse ja -toe pakkumist. Seega saaks laps edasi elada tuttavas

keskkonnas ja tuttava hooldusema järelevalve all. Hoolduspere ema kinnitas, et tagab lapse

viimise vanematega kohtumisele, kuid kohtumised peaksid olema lapse huvides.

2-21-11512

Menetlusosaliste seisukohad

3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et W võib elada vanemate juures,

kuid Q parimatest huvidest lähtuvalt on tema viibimine hooldusperes.

3.1. Laste esindaja kohtus 2021. a suvel laste emaga tema elukohas, kuulas ära laste poolõe Z,

laste isa ja hoolduspere ema ning märkis järgmist.

3.1.1. Ema avaldas, et on elanud koos laste isaga 4-5 aastat. Isaga oli juba kooselu alguses

kokkulepe, et isa käib tööl ja teenib elatist, tema jääb koduseks ja hoolitseb laste eest. Ema

omab põhiharidust. Ema tunnistab, et valla ettekirjutusi ei ole ta aasta jooksul piisava

hoolsusega täitnud. Pojaga ei ole ta käinud korralikult füsioteraapias, võimlemas. Põhjuseks on

transpordi puudumine. Ta ei oma juhilubasid ja busside ajad on ebasobivad. Laste isa on tööl

ja ei saa teda aidata. Lapsi peseb ema kaks korda nädalas nii dušši all kui kausis. Tema meelest

lapsed ei ole mustad. W mängib õues liivakastis. Kui ilmaolud lubavad viib ta poja õue

magama. Pojale meeldib voodis ja pimedas olla, selle tõttu on ta enamuse aja olnud voodis.

Ema nõustus sellega, et käesoleval ajal viibivad lapsed hooldusperes, kus tingimused on

paremad. Soovib ennast parandada (käia lastega arsti juures, hoolitseda nii laste kui kodu

puhtuse eest) ja luua paremad elamistingimused lastele. Kui elamistingimused paranevad,

soovib ta lapsi ise kasvatada ja hooldusõigust tagasi taotleda.

3.1.2. Laste poolõde Z avaldas, et tema poeg on 3-aastane ja W 2,5-aastane. Kuna W lasteaed

oli suvel suletud, siis kokkuleppel isaga tõi ta poolõe enda juurde hoida. Laste ema ta eriti ei

tunne, on viibinud koos mõnel sünnipäeval. Võrreldes enda poega ja W, siis poeg on füüsiliselt

enam arenenud, W on tublim mängudes, kõne arenenum, paneb puslesid kokku. Selline tegevus

on arenenud seoses lasteaias käimisega. W oli alati puhaste riietega, kuid naha puhtus jättis

soovida ja juuksed oli mustad ja raskesti kammitavad. Z saab Wga tegeleda alles järgneval

aastal puhkuse ajal.

3.1.3. Laste isa väitel on ta osalenud laste kasvatamisel. Seoses hooajalise tööga on

tööperioodidel olnud lastega tegelemiseks vähem aega. Vajadusel on ta lapsi viinud ja toonud

arsti juurde Tallinnas või organiseerinud selleks transpordi. Vald on üksikutel kordadel

võimaldanud transpordi. Isa on W viinud lasteaeda ja tagasi. Tugiisik on käinud, kuid piirdunud

vaid üldiste nõuannetega laste emale. Arstitõend, et Q ei oska roomata, ei vasta tegelikkusele.

Elamistingimused on perel head. Laste isa hooajatöö lõpeb septembris ja novembriks saab

lõpetatud uue maja teise korruse väljaehitamine ja kanalisatsioon. Isa leiab, et vanemad

suudavad piisavalt laste eest hoolitseda, neid arendada ja kasvatada.

3.1.4. Hooldusemaga vestluse ajaks olid lapsed viibinud tema juures üle nädala. Hooldusema

on kogenud lapsevanem, kes on üleskasvatanud neli enda ja ühe kasulapse, kõik peale ühe lapse

on täisealised. Hooldusemal on pikaaegne meditsiiniline kogemus laste osas. Hooldusema

analüüsis laste käitumist ja püüab välja selgitada, mis on laste kasvatuses ja arengus valesti. Q

füüsiline areng ei vasta temaealiste laste arengule. Tema selg on väga nõrk, kui panna ta istuma,

kukub kohe ette. Nädalaga on ta harjutanud lapse käputama. Laps tahab olla pimedas, ilmselt

on teda hoitud pimedates ruumides. Harjutatakse valgusega. Poiss ei oska toitu närida. Pissis

ükskõik kuhu. Lapsed elavad suures aiaga eramajas. Lapsed saavad füsioteraapiat, massaaži,

ujuda ja muid vajalikke protseduure. Lapsed arenevad kiiresti, tagasi koju minnes saaks nende

arengu edusammud tagasilöögi.

3.2. Alates 2020. a juulist oli tagatud perele tugiisiku abi, et toetada ema laste kasvatamisel.

Laste ema ei ole ikkagi aru saanud laste vajadusest igapäevaselt lapsi arendada, nende tervise

2-21-11512

eest hoolitseda ja vajalikest arsti soovitustest kinni pidada. Isa toetus laste igapäevasel

kasvatamisel puudub. Ema ei ole enda tervisliku seisundi tõttu võimeline sügavuti aru saama

temale antud juhistest ja neid täitma. Kahjuks ei osale isa igapäevaselt laste eest hoolitsemisel,

põhjendades seda tööl käimisega ja pere materiaalse kindlustamisega. Vanemad ei ole olnud

suutelised laste suhtes täitma oma kohustusi ja tagama laste kehalist ja vaimset heaolu. Laste

isa on andnud arvamuse, et tagab lastele paremad elamistingimused ja pühendub hooaja töödest

vabal ajal, alates septembrist enam tähelepanu laste kasvatamisele ja arendamisele. Laste ema

ei ole võimetelt nii tugev, et saaks üksi hakkama.

3.3. W elukorraldus ja järelevalve on alates 2021. a novembrist tagatud. Isa on suutnud

korraldada lapse regulaarse lasteaias viibimise, tütar on kiindunud isasse. W saab lasteaias hästi

hakkama. Lasteaia ja vanemate koostöö sujub. Isa suhtleb lasteaia töötajatega lapse viimisel ja

toomisel lasteaiast. Emaga toimub suhtlus telefonitsi. 2021. a novembrist on Q vanemate juures

kahel korral viibinud ja naastes on ta areng olnud pidurdunud. Laps on olnud häiritud nädal

aega peale kohtumisi. Kui hooldusema juures on Q areng olnud kiire, poiss õppis käputama ja

toe najal liikuma, siis peale kohtumist vanemate juures pidi hoolduspere ema taas poisi

arendamisega alustama algusest. Laps ei liikunud toe najal nädal aega peale kohtumist. Peale

2021. a detsembrikuist ööbimisega kodus käimist oli Q vaikne ja hirmunud veel kaks päeva

pärast naasmist. Lapse terviseuuringutega on tegeletud viis kuud ning välja selgitatud tema

arengu mahajäämus. Laps vajab erilist hooldust ja tähelepanu. Perre on sündinud kolmas laps,

kelle hooldamiseks ja kasvatamiseks kulub vanematel palju aega. Isa tööle asumisel jääks ema

hooldada nii imik kui arengus maha jäänud poeg, kes vajab erilist hoolt ja mitmeid toetavaid

teenuseid taastamaks tema arengut ning seda igapäevaselt. Kuna ema ei ole suutnud vajalikul

määral arendada ja hooldada poega, mille tagajärjel on tekkinud lapse arengu mahajäämus, siis

seda enam on alust arvata, et perel ei jätku oskusi ja võimekust täita kolme lapse, sh imiku ja Q

vajalikku hooldust ning Qle ettenähtud igapäevast erihooldust.

4. Laste isa palus jätta avalduse rahuldamata.

4.1. Laste eraldamisel on kohustuslik säilitada laste ja vanemate vaheline suhtlus. Avaldaja on

asunud lapsi vanematest jõuga võõrandama. Ei ole usutav, et isa laste kasvatamisega hakkama

ei saaks, kuna isa on üles kasvatanud 8 praeguseks täisealist last. Isa hoolib lastest ja armastab

neid väga. Tal on lastega lähedased suhted. Emal on probleem, kuid ta saab hakkama.

4.2. Avaldaja initsiatiivil pole enne laste perest eraldamist kohaldatud vanema õigusi vähem

piiravaid abinõusid. Pole põhjendatud, milline oht ähvardab lapsi vanemate juures kasvades.

Asjaolu, et vanemad ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja laste

arendamisega, ei anna alust lapsi perest eraldada. Kuigi avaldaja on küll kasutanud üksikuid

toetavaid meetmeid, on nende olemus on olnud ebapiisav või mittevajalik ning nende

ebaõnnestumine ei saa olla vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks. Vald oleks pidanud esmalt

tegema perele ettekirjutuse, millele oleks pere saanud esitada vajadusel vastuväite. Alles siis

saanuks pöörduda kohtusse. Arusaamatu on, miks eraldati W perest. Mõningal määral võib aru

saada Q eraldamisest, kuid ka seal on küsitav, kas ja kui palju on Q arengupeetus seotud

vanemate tegemata tööga ning kui palju muudest põhjustest, sh geneetilistest. Laste ema karjub

W peale, mistõttu laps ongi „issikas“.

4.3. Ema raskuste tõttu tegigi isa postituse Perekooli vanaema leidmiseks, sest lastel endil enam

pole vanaemasid. On enesestmõistetav, et vanavanemad hoiavad lapsi pikaajaliselt. Siiski sai

lapsehoidjaks palgata hoopis tütre Z. Laste ema hammaste põletikust ega psühhiaatria

ravivajadusest ei olnud isa teadlik. Sügis-talvisel perioodil on isa saanud ema ja lapsi ise igale

poole sõidutada, kuid kevad-suvisel perioodil on isa hooajatööga hõivatud. Tööpäeva pikkus

2-21-11512

oleneb sellest, palju tööd on. Hommikul saab isa W lasteaeda viia, õhtul peab vahel keegi teine

järgi minema. Hooajavälisel ajal on isa töögraafik suhteliselt vaba ja oma äranägemise järgi

seatav. Pere pole otsinud kedagi appi, sest puudub selleks vajadus.

4.4. Eluruum, kus pere 2021. a talveni elas on üle 18 m2. Wl on olemas oma laud ja tool, Ql on

söömistool. Lapsed on puhtad, riideid vahetatakse 1-2 korda päevas. Nahapõletikke pole

esinenud. Lastekaitsetöötajad on saanud korduvalt lapsi külastada, kui nad ei maganud. Ka

oleks saanud tungiva soovi korral vaadata magavaid lapsi. Valmistoite sööb vaid Q, W sööb

perega sama toitu. W võrevoodi pulgad olid eemaldanud hulk aega tagasi. Laste kasvatamine

on rohkem ema õlul ja kodurahu huvides on meestel parem hoida lastekasvatamisel

tagaplaanile. Elumaja ehitus on aastaga silmnähtavalt edenenud. Peaaegu valmis on teise

korruse eluruum (55 m2) ja sinna kolib pere hiljemalt 2021. a novembris. Esimese korruse

remont jätkub. Laste hoida andmine kolmandatele isikutele ei ole eestkosteasutuse eriõigus. Ka

vanematel on õigus palgata lapsehoidjaid, koduõpetajaid jne, seda enam kui tegu on

lähisugulasega (laste poolõde). Koduabilise sooviks isa palgata mõistliku tasu eest ise. Lapsed

elavad soojas eluruumis koos neid armastavate vanematega. On olemas pesemisvõimalus sooja

veega. Qga on käidud vankriga jalutamas. Ema on pidevalt käinud pojaga nii arstide kui ka

füsioterapeutide juures uuringutel ja tegelenud pojaga ka kodus.

4.5. Vanemad soovivad oma laste eest hoolitseda. Samas ei tule vanemad tõepoolest teatud osas

toime oma elu korraldamise ning laste eest hoolitsemisega, mis kõigis aspektides ei pruugi

tagada laste normaalset arengut. Vanemad ei kuritarvita alkoholi ega narkootilisi aineid ning

laste isa on suuteline käima tööl ning teenima perekonnale regulaarset elatist, mida seni on

tehtud. Laste ema teatud puuded (nt kuulmispuue) võivad laste kasvatamist teatud olukordades

komplitseerida, kuid ei saa olla aluseks hooldusõiguse peatamiseks/äravõtmiseks.

4.6. Eestkosteasutus ei täida oma kohust laste õiguste tagamiseks. Lastekaitsetöötaja

süüdistused on ülekohtused ja koostöö on võimatu. Esimesel lastega kohtumisel isa ei osalenud,

sest oleks muidu SPle „kõrri karanud“. SP on rikkunud isa keeldu tema kinnistule siseneda.

Lapsed tuleb tagastada, kuna avaldaja ei taga laste kohtumisi vanematega. Süüdistus, nagu

oleks Q arengu mahajäämus vanemate süü, on spekulatsioon. Q arenes omasoodu, aeglasemalt,

ja oleks arenenud ka lastekaitse sekkumiseta. Lastekaitse pole põhjendanud, miks ta saab tagada

lapse arengu jaoks vajaliku kasuperes elades, aga mitte vanemate juures elades.

5. Laste ema palus jätta avalduse rahuldamata.

5.1. Avaldaja loobumine avaldusest W osas on kooskõlas lapse paremate huvidega. Menetluse

käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse tema perekonnast eraldamiseks. Taotlus

Q suhtes vanemate hooldusõiguse äravõtmiseks ja avaldaja eestkostjaks määramiseks ei ole

põhjendatud. Vanemad on näidanud valmidust lastega tegelemiseks, näiteks W lasteaeda

viimise korraldamisel ja kodu remontimise teel. Ei ole tuvastatud, et ema ei oskaks ja ei suudaks

edaspidi Q eest hoolitseda. Ei oleks õige lapsi lahutada. Tuleb arvestada, perekonnas on juures

veel üks laps, kelle eest ema samuti hoolitseb. Avaldaja kahtlus, et vanemad ei suuda Q eest

edaspidi vajalikul määral hoolt kanda on oletuslik.

6. Maakohus kuulas telefoni teel ära ka Q hooldusema H.

6.1. Hooldusema selgitas, et tal on meditsiiniline haridus ja ta on töötanud mh lastehaigla

intensiivravi osakonnas. Hooldusema märkis, et mõistab, et Ql on oma bioloogiline perekond

ja laps peab oma vanematega suhtlema, kuid senini pole pere mitte kordagi lapse elu vastu huvi

tundnud. Bioloogiline pere ei ole lapse üleandmisel ega muul ajal kordagi küsinud, kuidas

2-21-11512

lapsel läheb, kuidas tal taastusravis on läinud jne. Kaks viimast ööbimistega kohtumist

bioloogilise perega mõjusid lapsele traumeerivalt. Laps saabus tagasi küll puhastes riietes, kuid

täispissituna. Mõlemal korral tuli laps hooldusperre tagasi näljas ja šokis ning enam ennast püsti

ei ajanud ja toe najal ei kõndinud. Esimesel korral ütlesid nii lapse ema kui ka W, et Q kukkus

voodist ja ilmselt võis Q kukkuda ka teisel korral, sest vasaku jala laba oli väändunud ja põlv

valulik. Q on igapäevaselt kodune, sest teda ei saa lastehoidu viia. Last on harjutatud sööma

ning harjutatud valgusega. Hooldusema kahtlustab, et laps oli varasemalt näljas, kuna juba

esimesel kolmel nädalal võttis ta sama palju juurde kui varasemalt kuue kuu jooksul. Samuti

võidi last hoida varasemalt pimedas ruumis, sest alguses aitas Q nuttu vaigistada üksnes

pimedasse magamistuppa minek.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas Rapla valla avalduse Q osas osaliselt, peatades vanemate X ja C

hooldusõiguse Q suhtes. W osas jättis maakohus avalduse rahuldamata. Ühtlasi määras

maakohus Q üle eestkoste kuni hooldusõiguse taastamiseni või tema täisealiseks saamiseni ja

määras eestkostjaks avaldaja. Maakohus kohustas eestkostjat teatama kohtule viivitamatult

asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud

esindajate kulud, mis jäid riigi kanda.

7.1. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-le 1 ja §-le 135 ning asus laste huve

esikohale seades seisukohale, et vanemate hooldusõigus alaealise lapse Q suhtes tuleb peatada,

seada Q üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks avaldaja. Avaldus vanematelt alaealise lapse

W suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks jäi rahuldamata.

7.2. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada,

vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu

tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis

on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad

perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (RKTKm 14.11.2012, 3-2-

1-121-12, p 15). Kohus rakendab lapse heaolu ohustamise korral PKS § 134 lg 1 järgi ohu

ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh võib kohus võtta PKS § 135 lg 2 järgi vanemalt ära

isikuhooldusõiguse ja PKS § 134 lg 3 viimase lause järgi varahooldusõiguse, kui lapse kehalist,

vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine,

lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine

ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Samuti võib kohus lapse huvide

kaitseks vanemate hooldusõiguse PKS § 140 alusel peatada. Hooldusõiguse peatamine on PKS

§ 140 mõtte kohaselt ajutine meede selleks, et lapse õigused ja huvid ei jääks kaitseta ajal, mil

tema hooldusõiguslik vanem ei saa hooldusõigust teostada, s.o viia õiguslik olukord vastavusse

tegeliku olukorraga. Nii vanema hooldusõiguse piiramise kui peatamise korral tuleb lapsele

määrata PKS § 171 lg 1 alusel eestkostja.

7.3. Praegusel juhul olid vanemad W ja Q hooldusõiguslikud vanemad kuni ajani, mil kohus

eraldas 23.07 ja 14.10.2021 määrustega lapsed perest ning peatas vanemate hooldusõiguse.

Kohus ei nõustu vanemate seisukohaga, et lapsed eraldati perest põhjendamatult ning et Wga

oli kõik hästi. Maakohus põhjendas 23.07.2021 määruses, et vanemad olid laste suhtes pika aja

vältel hooletud, mistõttu tuli laste heaolu, turvalisuse ja elu tagamiseks lapsed perest eraldada.

Mitte kuidagi ei ole põhjendatud laste isa seisukoht, et talle ei ole enne laste perest eraldamist

ühtegi etteheidet tehtud, kohus ei ole lapsi perest eraldades täitnud uurimispõhimõtet ega

2-21-11512

põhjendamiskohustust ning et pere suhtes oleks saanud enne laste perest eraldamist kohaldada

leebemaid meetmeid ja abinõusid. Samuti on alusetud ema väited, et tähelepanuta on jäetud isa

roll laste kasvatamisel, kelle tegevusele ei olnud senini midagi ette heita ja et isa on kasvatanud

varem kaheksat last. Laste isal on seitse täiskasvanud last ning tema enda kinnitusel ei ole ta

neist ühegagi koos elanud nende täisealiseks saamiseni. Pikim lapsega kooselamine kestis kolm

aastat. Samuti pole täpne isa korduv omaalgatuslik kinnitus laste eest hoolitsemise kohta,

makstes kõikidele lastele elatist. Esiteks pole elatise maksmine toimunud kõikidele lastele ja

teiseks pole elatise maksmine toimunud vabatahtlikult, kuivõrd kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on isalt elatis viiele lapsele kohtu kaudu välja mõistetud.

7.4. Vanemate senimaani esinev sügav veendumus (mis leidis kinnitust 18.01.2022

ärakuulamisel), justkui nende peres oli „kõik hästi“, st laste heaolu, turvalisus ja hoolitsus olid

tagatud, näitab, et vanemad ei pruugi jätkuvalt mõista, mis on nende laste huvides ja mida

tähendab väikelaste kasvatamine. Seetõttu ei ole põhjendatud avaldusest loobumise automaatne

vastuvõtmine W osas, vaid tuvastada tuleb, milline elukorraldus on lapse huvides.

7.5. Avaldaja väitel on lapse isa pärast W koju naasmist 2021. a novembris suutnud korraldada

regulaarse lapse lasteaias viibimise ja tütar on isasse kiindunud. Seda, et W saab lasteaias hästi

hakkama, jaatab ka lasteaed. Kohtule kinnitasid vanemad, et Wle on kodus kõik vajalik tagatud.

W viibis kodukülastuse ajal lasteaias, kuid toas oli näha lapse voodi ja laps pidi sööma ka

ülakorrusel, kus on soojem. W koduselamist parandatud tingimustes toetavad nii laste esindaja

kui avaldaja. Kohtu hinnangul puudub esitatud informatsiooni ja kodukülastusel tajutu põhjal

käesoleval hetkel alus vanemate õigusi W osas piirata. Kuigi vanemad on lastekaitse abi suhtes

trotslikult meelestatud, siis on W elukorraldus ja järelevalve praegu tagatud ning tema huvides

on elada edasi oma vanematega.

7.6. Kohtu hinnangul võib olla vajalik vanemate suunamine mõnda vanemlusprogrammi.

Tõendamist pole leidnud, et laste isa oleks oma seitset täiskasvanud last igapäevaselt

kasvatanud. Vastupidi, isa enda kinnitusel kasvasid lapsed üles oma emadega, mistõttu

hoolimata seitsme varasema lapse olemasolust puudub isal igapäevane lapsekasvatamise

kogemus. Seda on isa ka oma suhtumisega kinnitanud, väites, et „Laste kasvatamine on rohkem

ema õlul ja kodurahu huvides on meestel parem hoida lastekasvatamisel tagaplaanile“ ning

„Vastutus on lükatud tema (isa) nägemuses emale, ema on suhelnud kohaliku omavalitsusega.

C ei ole sellesse probleemi varasemalt sekkunud. Kuna on väikelaps, siis tüüpilise eesti mehe

seisukoht on, et sellist last kasvatab ema.“ (25.11.2021 istungiprotokoll, II kd, tl 91). Selline

suhtumine võiski toimida laste isa puhul varasemalt, kuid arvestades X tervislikku olukorda

(diagnoosi, erivajadusi jm) ja sellest tulenevat võimekust, peab C omama ja kandma oma

viimaste laste kasvatamisel lapsevanemana kandvat ja määravat rolli. Kohus nõustub laste

esindajaga, et laste ema ei ole võimetelt nii tugev, et saaks üksi mitme väikelapsega hakkama.

Laste kasvatamise jätmine peamiselt laste ema õlule ei ole laste huvides.

7.7. Seonduvalt Q heaoluga leiab kohus, et tema huvides tuleb avaldus rahuldada. Kohtul

puudub veendumus, et vanemad on piisaval määral aru saanud lapse tegelikest vajadustest,

muuhulgas sellest, et Q vajab rohkem hoolt, pühendumist ja aega, kui mõni teine temaealine

väikelaps. Kohus selgitas vanematele 18.01.2022 kodukülastusel, et Q puhul oli tema

erivajadus ilmselt kaasasündinud (vt 08.11.2021 tervisekaart: „laps on omapärase fenotüübiga

ja arengutähiste peetusega“, I kd, tl 209), st et keegi ei süüdista vanemaid lapse kaasasündinud

eripärades, kuid just selle tõttu vajab laps ka erilist tähelepanu ja tegelemist. Vanemate

passiivsus Q esimese eluaasta jooksul oli murettekitav juba arstidele (vt perearsti 19.05.2021

ravilugu nr 9, anamnees: „Eelmistel vastuvõttudel emaga räägitud, et tõstab lapse põrandale,

et tal oleks hea liikuda, areneda. Küsides emalt, sain vastuseks, et suurem õde kiusab venda,

2-21-11512

seepärast hoiab teda voodis kui suurem laps (2 a 5 k) kodus on. Minu silmade läbi lapsel

arengut toimunud ei ole.“, I kd, tl 191-192; 29.07.2021 perearsti kokkuvõte: „Q areng annab

soovida. Lapsel leiti motoorse ja vaimse arengu peetus.“, I kd, tl 195) ning

lastekaitseametnikele, peretöötajale ja kohtule.

7.8. Asja materjalidest nähtub, et vanemad on käinud Qga perearsti juures ja lastehaiglas ning

neile on korduvalt antud juhiseid Q arengu toetamiseks ja temaga tegelemiseks. Näiteks nähtub

Tallinna Lastehaigla 15.-17.02.2021 digiloo kandest (I kd, tl 206), et soovitatud on teha lapsega

koduseid harjutusi ja regulaarselt käia füsioteraapias Raplas ning füsioterapeut haiglas on ema

nõustanud funktsionaalse treeningu osas, liikumisspiraalide ja teljelisuse harjutamise osas.

Digiloole ligipääs oli Q peres kasvamise ajal mõlemal vanemal. Seega oli mõlemal vanemal

võimalus lapse esimesel eluaastal õppida füsioterapeudi juures lapsega käies vajalikke

füsioteraapilisi harjutusi ja massaaživõtteid, mis toetaksid lapse arengut. Vanemad ei ole sellest

aru saanud. Vaatamata lastekaitse ja peretöötaja korduvalt palvele näidata ette lapsega tehtud

võimlemisharjutused, ei ole ema soostunud seda tegema. Peretöötaja 2021. a juuli aruandest

nähtub, et ema ei olegi lapsega harjutusi ilmselt teinud (I kd, tl 18-19). Vanemate mõistmatust

lapse tegeliku abivajaduse osas kinnitab vanemate 18.01.2022 kohtule antud teave, et nad ei

oska lapsele senimaani massaaži teha, kuigi sellest on räägitud vähemalt 2021. a algusest nii

lastehaiglas, perearsti juures kui peretöötaja poolt.

7.9. Kohtu küsimusele, kuidas hakkaks Q elu välja nägema, kui laps saabuks tänasel päeval

koju tagasi, vastasid vanemad, et selliselt, nagu viimastel koduvisiitidel. Samas on tuvastamist

leidnud, et Q, viibides 2021. a novembri lõpus kolm päeva ja detsembri lõpus ühe päeva

bioloogilise pere juures, naases hooldusperre traumeerituna ning ta areng oli pidurdunud - toe

najal püsti seisnud laps enam jalgadele ei tõusnud ja jalg oli mõlemal korral valulik. Laps

hakkas hooldusperes toe najal seisma taas peale nädalat aega, süües igapäevaselt valuvaigistit

ja saades tugiteenust taastusravis. Teisel korral tuli lapsega kiirabisse pöörduda. Eelnev

kinnitab, et vanemate juures kasvades ähvardab last oht nii füüsilisteks traumadeks kui ka

arengust mahajäämiseks, mida on võimalik piisava tähelepanu, hoole ja tegelemisega vältida.

Q turvalisust ja heaolu ei suutnud vanemad 2021. a lõpus kodus tagada, kuigi sel ajal viibis ka

laste isa kodus (st tal ei ole talvel töökomandeeringuid). Samuti ei oska vanemad pakkuda

senimaani lapsele vajalikku võimlemist ja massaaži.

7.10. Kuivõrd Q vajab erilist hooldust ja tähelepanu (füsioteraapilist võimlemist, lihasmassaaži,

eripedagoogilist tuge ja taastusravi) ning arvestades, et vanematega koos viibides on lapse areng

saanud tagasilöögi nii esimesel eluaastal kui kodukülastustel ning vanemad ei ole ka mitte

mingit huvi Q osas ja temaga tegemise osas üles näidanud, ei ole praegusel hetkel Q huvides

koju tagasi pöördumine. Kohus ei nõustu lapse ema seisukohaga, et vanemad on näidanud üles

valmidust Qga tegeleda. Vanemate valmidus lapsega tema koju saabumisel tegeleda on

kaheldav ja oletuslik. Mingeid reaalseid samme ning huvi ei ole vanemad Qga tegelemiseks

senini üles näidanud. Lapse huvides ei ole teda turvalisest ja arengut pakkuvast hooldusperest

saata koju, kus vanemate passiivsuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu ta areng taas suure

tõenäosusega pidurduks. Siiski leiab kohus, et lapse hooldusõiguse äravõtmine kui äärmuslik

meede pole õigustatud, vaid vanemate hooldusõigus tuleb Q suhtes peatada. Menetlusosaliste

selgituste ja asjas esitatud tõendite alusel saab asuda seisukohale, et vanemad on hetkel kestvalt

võimetud hooldusõigust teostama.

7.11. Ema ei ole käesoleval hetkel võimeline kahe teise väikese lapse kõrvalt (vanematel on

11.11.2021 sündinud kolmas ühine laps) erilist hoolt ja tähelepanu vajava Q hooldusõigust

vajalikul määral teostama ega saa tõenäoliselt pikema aja jooksul oma tervislikust seisundist

(sh diagnoos keskmine vaimne alaareng, kuulmispuue) tulenevalt lapse suhtes hooldusõigust

2-21-11512

teostada ning seetõttu võivad lapse õigused ja huvid jääda kaitseta. Siiski ei ole välistatud, et

ema tervislik seisund (nt saades ka vajalikud kuuldeaparaadid praeguste asendusaparaatide

asemel) paraneb ning laps areneb piisavalt ja ei vaja sel määral lisatuge, et ema on tulevikus

taas võimeline Q eest hoolt kandma. Samuti ei ole kohtu arvates laste isa kogemuste puudumise,

oma suhtumise ja kevad-suvise töögraafiku tõttu käesoleval hetkel võimeline Q hooldusõigust

vajalikul määral teostama ega saa tõenäoliselt pikema aja jooksul lapse suhtes hooldusõigust

teostada ning seetõttu võivad lapse õigused ja huvid jääda kaitseta.

7.12. Hooldusõigus peatamine on põhjendatud nii isiku- kui varahooldusõiguse osas.

Varahooldusõiguse peatamise juures jääb kohus 14.10.2021 määruses toodud põhjenduste

juurde. Arvestades lapse ema võlakohustust ja tema enda konto arestimist ning vanemate poolt

lapse rahalise toetuseta jätmist, tuleb hooldusõigus varahoolduse osas peatada. Kohus ennistab

PKS § 140 lg 2 kohaselt vanemate hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise

aluse äralangemine. Hooldusõiguse peatamine ei mõjuta vanemate õigust lapsega suhelda.

Suhtlemine peab toimuma eelkõige lapse huve esikohale seades kokkuleppel eestkostjaga.

7.13. PKS § 171 lg 1 järgi kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal,

määratakse talle eestkostja. PKS § 176 lg 2 sätestab, et kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut

ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt

seotud. Avaldusest nähtub, et Q emal puuduvad füüsilisest isikust lähikondsed ning lapse isal

on küll seitse täiskasvanud last, kuid puudub teave, et keegi neist sooviks võtta enda kanda Q

hoolduskohustuse. Seega puuduvad kohtule teadaolevalt lähikondsed, kes saaksid olla Q

eestkostjaks. Q eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kuivõrd laps on selle kohaliku

omavalitsusega antud hetkel kõige tugevamalt seotud ning eestkoste tuleb seada kuni

täisealiseks saamiseni. Maakohus teostab eestkostjate tegevuse üle regulaarset järelevalvet.

Määruskaebused

8. Laste ema esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, milles Q suhtes

vanemate hooldusõigus peatati ja lapse üle seati eeskoste, ning teha tühistatud osas uus määrus,

millega jätta avaldus Q suhtes rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised:

− Maakohus ei ole arvestatud kõige tähtsamaga: vanemate sooviga isiklikult oma

väikelapse eest hoolitseda. Senini ei ole laste emale jäetud reaalset võimalust Q eest

hoolitsemiseks.

− Oletuslik on kohtu seisukoht, et arendav töö Q-ga ei peaks vanematekodus toimima.

Käesolevaks ajaks on „oskamatuse periood“ lõppenud. Lapse tervislik seisund on

paranenud.

− Vaidlustatud määruse põhjal ei ole selgelt arusaadav, milline oht ähvardaks Qt, kui ta

koju tuuakse. Ei ole tuvastatud, et lapse ema ei oskaks ega suudaks edaspidi Q eest

paremini hoolitseda.

9. Laste isa esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, milles Q suhtes

vanemate hooldusõigus peatati ja lapse üle seati eeskoste, ning teha tühistatud osas uus määrus,

millega jätta avaldus Q suhtes rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt

järgmised:

− Hooldusõigus on lapsevanema ülim õigus lapse suhtes. Selle äravõtmine, eriti mõlemalt

vanemalt, on väga äärmuslik meede. Maakohus on määrust tehes rikkunud hagita

menetluse põhimõtteid, sh uurimisprintsiipi.

2-21-11512

− Süüdistus, nagu oleks lapse arengu mahajäämus vanemate süü, on spekulatsioon.

Samamoodi saab väita, et vanemate juures elanuna oleks ta arengus olnud täpselt samal

või veel paremal tasemel kui kasuperes olnuna.

− Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna pole piisavalt põhjendanud, millele

tuginedes leidis kohus, et laste isa ei ole suuteline oma hooldusõigust laste üle teostama.

Laste isa on võimeline oma lapsi igakülgselt hooldama ja kasvatama, tal on selleks

olemas kõik vajalikud oskused. Ei ole eluliselt usutav, et isa, kel on 10 last, ei saaks

ühega neist hakkama.

− Avaldaja on asunud lapsi vanematest jõuga võõrandama ja seadnud endale eesmärgiks

lapse/laste endale meelepärasesse peresse seadmise. Kuigi avaldaja on kasutanud

üksikuid toetavaid meetmeid, on nende olemus olnud ebapiisav või mittevajalik ning

nende ebaõnnestumine ei saa olla vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks.

− Kohtulahend ei ole seadustega kooskõlas ega lähtu laste parimatest huvidest, vaid

kinnistab lastekaitse ametniku isiklikke arusaamasid laste parimatest huvidest. Laste isa

ei toeta avaldaja toiminguid ning ei kavatse pahatahtliku poolega koostööd teha.

− Kuna W osas jäi avaldus rahuldamata, siis tulnuks ka menetluskulud jätta vähemasti

50% ulatuses avaldaja kanda, kuna avalduse esitamine oli ennatlik ja ebavajalik.

Menetlusosaliste seisukohad määruskaebemenetluses

10. Avaldaja asus seisukohale, et määruskaebused ei ole põhjendatud.

10.1. Vanemad on tõepoolest käinud lastega õigeaegselt ja kokkulepitult perearstil, kuid saadud

juhiseid ei ole täidetud kummagi lapse suhtes. Laste isa reageeris perearsti nõuannetele

vastupidiselt, nõudes perearstilt digiloos kannete muutmist. Tallinna Lastehaiglasse uuringutele

soostus laste ema minema lastekaitsetöötaja ettepanekul ja algatusel. Nii W kui Q eest

hoolitsemisel imikueas tekkisid lastel arenguprobleemid, mille ilmselgeks põhjuseks oli

vanemate oskamatus. W arengus toimus edasiminek, kui isa pooleteistaastase lapse oma

täiskasvanud tütre juurde hoida viis ja hiljem lasteaeda pani. Q tervislik seisund hakkas

muutuma, kui laps suundus elama hooldusperesse ning tema hooldaja asus täitma arstide

juhiseid ja soovitusi. Avaldaja nõustub, et W kasvatamisega saadaksegi ilmselt täna juba

hakkama, sest W on võimalik hoida tööpäevadel lasteaias ja vaid nädalavahetustel kodus. W on

sündinud normarengu ja -ealisena, mistõttu puudub vajadus tema eest eriliselt hoolt kanda. Küll

aga on taas tehtud pöördumine Lasteabi telefonile teatega peres elavate laste võimalikust

halvast kohtlemisest.

10.2. Avaldaja ei nõustu, et vanematel ei ole olnud võimalust Q eest hoolitseda. Lapse esimese

eluaasta jooksul oli mõlemal vanema võimalus ja kohustus tegutseda lapse arengut ja eripära

silmas pidades lapse huvides. 12 kuu jooksul antud soovitused ja juhised meditsiinitöötajate,

lastekaitsetöötajate ja peretöötaja poolt jäid kasutamata. Arvamust, et pere ei tule toime laste

eest hoolitsemisega on kinnitanud ka perearst ja Tallinna Lastehaigla lastearstid ja

sotsiaaltöötaja. Laste perest eraldamise eel selgitati vanematele korduvalt peres valitsevat

probleemolukorda. Laste isa ei ole soovinud kohtuda ei peretöötaja ega lastekaitse-töötajaga

algusest peale ning lahkus kodust, kui selline külastus toimus. Laste emaga toimus tema jõuete-

ja arusaamadekohane koostöö. Samas vajas laste ema enda kõrvale toetavat teist vanemat, kes

oleks jaganud ema hoolduskoormust laste kasvatamisel ja arendamisel ning oleks järginud

lastearstide soovitusi ja juhiseid. Laste isa küll kinnitab, et tal on varasemalt veel kaheksa last,

kuid lapsi on kasvatanud laste emad, kes on väikeste lastega C juures mujale elama kolinud.

2-21-11512

Laste isa on korduvalt väitnud, et laste kasvatamine on naiste töö ja ta on selle töö ka naistele

jätnud, niisamuti Xle.

10.3. Põhiprobleemiks ei ole olnud mitte pere eluasemeküsimus, vaid vanemate oskamatus ja

teadmatus laste eest hoolt kanda, neid arendada ja järelvalvata ning koduse eluolu

korraldamatus. Nendele probleemidele lisandusid kitsad elutingimused ja laste vaenulik õueala.

Avaldaja on endiselt arvamusel, et vanemate kodus ei ole normaalsed tingimused laste

kasvatamiseks. Vanemad ja kaks väikelast elavad ühises ruumis, milles pole ühtegi vaheseina

ei pesemisnurgas ega ka tualeti kasutamiseks, niisamuti magamisaladel. Laste isa ei ole

kinnitanud, et maja esimest korrust oleks koristatud aastate jooksul kogutud olmejäätmetest.

Seda korrust ei tutvustatud ka kohtunikule. Vanemate fookuses on viha lastekaitseametnike

suhtes ning ähvardades esitatakse nõudmisi lapse tagastamiseks. Laste isa keelab oma e-kirjas

lastekaitsetöötajatel siseneda tema eravaldusesse ning keelu eiramisel lubab kasutada

mitteletaalseid abivahendeid.

10.4. Täiendavas seisukohas selgitab avaldaja, et alates ema elama asumisest Raplasse 2022. a

septembris ei ole eestkosteasutusel etteheited laste ema toimetuleku kohta. Ema saab hakkama

enda ja laste ülalpidamisega, kodu korrashoiuga, laste kasvatamise ja arendamisega. Q on

viibinud päevasel ajal ema ja õdede juures ning viibimiskordi ja aega järjest pikendatakse, kuni

on selge, et laps on taas emaga harjunud. Laste ema on nõus, et praegu jätkab hoolduspere

vanem lapsega tugiteenustel käimist, kuna emal on tütarde kõrvalt raske selleks aega leida.

Laste ema ei saa täna veel igapäevaselt hakkama kolme väikelapse, sh ühe erihoolt vajava lapse

kasvatamise ja arendamisega, kuid aja möödudes ja olukorraga harjudes saab Q järjest rohkem

olla emaga, kuni täieliku tagasipöördumiseni ema juurde koju. Laste isa on oma suhtlemises

ametnikega vaenulik ja ähvardav ega ole võimeline aru saama probleemidest ning neid

lahendama. Valla ametnikel pole õnnestunud külastada ka laste isa kodu ja vaadata üle

tingimused, mille osas on eelnevalt etteheited tehtud. Lastega kohtumistel on laste isa püüdnud

korduvalt mõjutada Wt last kahjustavalt, mistõttu on pidanud olukorda sekkuma laste ema,

lastekaitsetöötaja ja hoolduspere.

11. Lastele määratud esindaja leidis, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ega toetanud

määruskaebuseid. Määrus on lapse huvides. Menetluse käigus on tõendatud, et lastega tegeles

põhiliselt ainult üks hooldusõiguslik vanem s.o. laste ema, kes enda tervislikust seisundist

lähtuvalt ei oma teadmisi ega oskusi laste kasvatamisel. Ema soovib küll lastele parimat, kuid

ei ole võimeline soovi realiseerima ega mõista, mis on laste tervisele ja arengule parim.

Kaalukaks põhjuseks isa hooldusõiguse peatamiseks ongi see, et vaatamata abile ei ole ta teinud

reaalseid otsuseid, mis kujunenud olukorda parandaks. Emal ja isal oli võimalus poja eest

hoolitseda alates sünnist kuni lapse eraldamiseni perest juulis 2021. Vaatamata soovile last

kasvatada ei ole vanemad enda kohustusi täitnud ja on jätnud väikelapse hooletusse. Isa

käitumisviis näitab soovimatust koostööks ja selle põhjus ei ole valla tegevus.

11.1. Täiendavas seisukohas leiab laste esindaja, et hooldusõiguse peatamise alused ei ole ära

langenud. Edaspidine hoolitsus Q tervise ja arengu osas ei ole veel tagatud, kuna ema ei suuda

kolme lapse eest, sh üks erivajadusega laps, piisavalt hoolt kanda.

12. Laste ema ja isa toetavad vastastikku teineteise määruskaebuseid.

12.1. Laste ema märgib täiendavas seisukohas, et elab alates septembrist 2022 kahe tütrega laste

isast eraldi ning soovib poega edaspidi ise kasvatada. Ema tervislik seisund on paranenud ning

ta saab iseseisvalt laste kasvatamisega hakkama. Põhjendamatu oleks otsustus, et kaks last

saavad vanemlikku emapoolset hoolt, üks aga mitte.

2-21-11512

12.2. Laste isa märgib täiendavas seisukohas, et lastekaitse tegeles (kohtuniku ja laste

advokaadi kaasabil) põhjuseta vanemlikke õigusi peatades kuritahtliku võimuliialdusega. Laste

äraviimine oli põhjendamatu ja põhines valedel. Kohtumisi Qga on toimunud vähe ja needki on

mitmel korral ära jäänud. Ql on ka õed-vennad ja nende lapsed, tädid ja tädilapsed ning vanaisa,

kellega suhtlemine on ära lõigatud. Kui lapse ema kas tervislikel või muudel põhjustel kolme

lapse kasvatamisega toime ei tule, on isa valmis koos elukaaslasega ise lapse kasvatamisega

tegelema. Lapse isale ei saa ka ette heita koostöö puudumise soovimatust lastekaitsega, kuna

lastekaitseametnik ongi minetanud oma usaldusväärsuse. Kohalik omavalitsus saanuks sellise

olukorra lahendada mõne muu ametniku määramisega. Kogu vaidlustatud määrus on

eesmärgistatud eesmärgile laps vanematelt ära võtta. Laste ema on lastekaitse mõju all ning

loodab koostöö tegemise tulemusel Q tagasi saada – isa ei pea sellist väljapressimise hõngulist

tegevust aga eetiliselt vastuvõetavaks. Vanemate hooldusõigus tuleks taastada ja hoolduspere

vanem või tugiisik võib lapsega teenustel edasi käia.

13. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Menetluse edasine käik

14. Ringkonnakohus küsis menetlusosalistelt täiendavad seisukohad. Laste ema avaldas oma

23.02.2023 seisukohas, et soovib poega ise kasvatada. Lastele on loodud väga head

elamistingimused, ema elab koos kahe tütrega Raplas kahetoalises korteris ja ta on võimeline

poega kasvatama, tagades talle igapäevase hoolitsuse ja eakohase arengu. Selles osas teeb

koostööd hooldusemaga, kellega on suhted väga head. Samuti teeb koostööd Rapla

lastekaitsega.

15. Laste isa kritiseerib 23.02.2023 seisukohas jätkuvalt Rapla valla ametnike tegevust Q perest

eraldamisel ja teeb neile etteheiteid. Lisaks märgib laste isa, et on nõus Qt ise kasvatama, kui

laste ema sellega toime ei tule. Laste isa kinnitab, et elab nüüd koos oma endise abikaasa Äga,

kes on kutsetunnistusega lapsehoidja.

16. Rapla vald teatas oma 23.03.2023 seisukohas, et laste ema hoiab tihedat sidet Rapla valla

lastekaitsetöötajatega ja teeb koostööd peretöötajaga. Alates laste ema eraldi elama asumisest

ei ole lastekaitsetöötajatel etteheiteid laste ema toimetuleku kohta, ta saab hakkama enda ja

laste ülalpidamisega, kodu korrashoiu, laste kasvatamise ja arendamisega. Laste ema on

iseseisvalt saanud hakkama ka laste perearsti vahetuse, lasteaiakohtade leidmise ja korterisse

vajaliku mööbli soetamisega. Laste ema ja Q kokkusaamised on muutunud regulaarsemaks,

kuid laste ema mõistab, et hetkel on Ql hooldusperes parem, kuna kahe lapse kõrvalt

rehabiliteerivatel teenustel käimine oleks raskendatud. Laste isa toimetuleku osas puudub Rapla

vallal igasugune teave, kuna laste isa keeldub koostööst. Laste isa on regulaarselt kohtunud Qga

ja ka tütardega.

17. Lapsele määratud esindaja leiab oma 23.02.2023 seisukohas endiselt, et lapse heaolu ja

areng on tagatud üksnes hooldusperes elades ja lapse ema ei suudaks kahe lapse kõrvalt veel

ühe erivajadustega lapse eest hoolitseda.

18. Laste isa märgib 10.03.2023 seisukohas täiendavalt, et tal on olemas vajalik tugivõrgustik

Q eest hoolitsemisel (elukaaslane Ä ning laste isa täiskasvanud lapsed) ja Q saab kindlasti laste

isa juures elades kõik vajalikud tervishoiuteenused.

2-21-11512

19. Rapla valla 13.04.2023 seisukohas märgib vald, et lapse ema toimetulek ja hakkama

saamine kolme lapsega oleks piiripealne, st et ta saab kahe lapsega praeguse elukorralduse

juures ilusti hakkama, kuid lapse ema vanemlikud oskused ja arusaam erivajadustega lapsega

toimetulekul ei ole piisavad.

20. Ringkonnakohus kuulas TsMS § 558 lg 1 alusel 30.05.2023 ära laste ema tema elukohas.

Laste ema avaldas, et elab endiselt aadressil Rapla linnas asuvas üürikorteris. Laste ema on

noorema lapsega Fga kodus. Vanem laps W käib igapäevaselt lasteaias, kuid ärakuulamise

päeval oli kodus. Lisaks elab korteris laste ema uus elukaaslane. Hetkel elukaaslasel tööd ei

ole, kuid otsib seda. Suhted endise elukaaslase Dga on laste ema sõnul head. Qga kohtus laste

ema tavaliselt 2 korda nädalas, kuid nüüd pole pikemat aega kohtunud ja viimane kohtumine

leidis aset 2023. a veebruaris. Varasemalt, kui Q laste ema juurde toodi, siis mõnikord jäi laps

ema juurde ka ööseks. Laste ema sõnul on tal suhted hooldusema Hga head ja üsna tihti

suhtlevad seoses Qga. Ql läheb hooldusperes hästi. Samas küsimusele, kuidas tal seal täpselt

läheb ja mida laps teeb, ei osanud laste ema vastata. Laste ema on teadlik, et Q on erivajadustega

ning vajab igapäevast hoolt ja järelevalvet ning et temaga tuleb käia pidevalt rehabilitatsioonis.

Täpsemalt, millist igapäevast hoolt ja juhendamist ning rehabilitatsiooniteenuseid Q saab ja

vajab, ei ole laste ema hooldusemalt ega vallavalitsusest uurinud. Laste ema sõnul saab ta

praegu kahe väikese lapsega hakkama ja sooviks ka Qt ise kasvatada, kuid peab käesoleval

hetkel kõige paremaks lahenduseks Q viibimist hooldusperes. Seda eelkõige põhjusel, et

hooldusema omab selleks paremaid oskusi. Laste ema sõnul on praegune olukord Q huvides ja

selline olukord võiks jätkuda kuni Q saab iseseisvalt hakkama. Lapse ema on teadlik, et Qle on

koostamisel rehabilitatsiooniplaan, mille kohaselt on talle määratud eripedagoogi,

füsioterapeudi, logopeedi, loovterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus ning et Q

hakkab praeguse elukorralduse järgi rehabilitatsiooniteenust saama Pärnus Wasa taastusravis.

Samas võiks laste ema sõnul ta ise sellega hakkama saada, kui neid teenuseid pakutaks Raplas

või Tallinnas. Hetkel on Rapla vald teda toetanud sellega, et SOS Lasteküla

peretugevdusprogrammi peretöötaja külastab ühel päeval nädalas laste ema kodu ja ühel kuni

kahel päeval nädalas vestleb temaga telefoni teel. Samuti käib kodus kord kuus

lastekaitsetöötaja ja laste ema on pandud kirja vanema oskuste koolitusele, mis hõlmab teraapiat

ja psühholoogi osavõttu.

21. Ringkonnakohus kuulas TsMS § 558 lg 1 alusel 07.06.2023 ära laste isa. Laste isa avaldas,

et elab endisel aadressil. Alates 2022. a septembrist elab ta seal kahekesi koos oma elukaaslase

Äga. Ä töötab kodus (XXX klienditeenindajana) ja laste isa töötab ettevõtjana (osutab mobiilset

saekaatri teenust). Qga on kohtunud regulaarselt 2 korda kuus Märjamaal asuvas lastehoius.

Laste isa sõnul on ka Ä huvitatud Q kasvatamisest ja on nõus selle nimel ka oma töökohast

loobuma. Ä käis alguses laste isaga koos lapsega kohtumas, kuid alates 2022. a novembrist on

laste isa seal käinud üksi, kuna Ät ei lubanud lastekaitse töötajad lapse juurde põhjusel, et

tegemist pole lapse vanemaga. Laste isa sõnul on ta saanud lastehoius käies kohtuda põgusalt

ka lapse praeguse hooldusema Hga, kuid juttu sellest, kuidas lapsel hooldusperes läheb, pole

olnud. Laste isa teab, et laps on erivajadustega ning peab käima taastusravis ja teraapias, kuid

täpselt, millised erivajadused lapsel on ja mida temaga peaks igapäevaselt tegema, laste isa

teadlik ei ole. Laste isa arvates võiks Q tulla tema juurde koju elama, seal oleks tagatud talle

hoolitsus ka Ä poolt, kes on koolitatud lastekasvataja. Lisaks saaks abi osutada lapse transpordil

ka laste isa vanemad lapsed, kes kõik elavad Raplas ja selle ümbruses. Rapla lastekaitsega pole

laste isa nõus enne suhtlema, kui nad hüvitavad lapse isale lapse äravõtmisest tekitatud kahju.

Laste isa arvates areneks Q paremini koos enda vanema õe Wga olles ning laste isa sooviks

eelkõige, et need lapsed oleksid tema juures, kuid möönab, et nad võivad olla ka laste ema

juures.

2-21-11512

22. Rapla valla 15.05.2023 seisukohas märgib vald, et koostöö puudumise tõttu puudub vallal

ülevaade selle kohta, kuidas saaks Q kasvatamisega hakkama laste isa. Laste ema toetamiseks

on vald rakendanud mitmeid teenuseid (igapäevast toimetulekut toetab SOS Lasteküla

peretugevdusprogrammi peretöötaja, kes külastab lapse ema üks-kaks korda nädalas ning

lastekaitsetöötaja külastab teda kord kuus ja vestleb telefonis igal nädalal).

23. Rapla valla 04.07.2023 seisukohas märgib vald, et Q on ajutiselt (kolmeks kuuks)

paigutatud teise hooldusperesse seoses senise hooldusema haigestumisega. Lapse kohtumised

laste isaga jätkuvad. Laste emaga olid kohtumised mõneks ajaks valla poolt peatatud, kuna ema

elukorraldus oli kriitiline (tema juures elas kriminaalse taustaga isik).

24. Rapla valla 20.07.2023 seisukohas märgib vald, et Qle on koostatud rehabilitatsiooniplaan,

mille kohaselt hakkab laps teenuseid saama elukoha lähedal – Rapla haiglas. Rapla valla

hinnangul on Q arengu tagamiseks oluline tema regulaarne viibimine lasteaias. Samuti märgib

vald, et Q on pandud lasteaia ootejärjekorda ja teda saab panna erivajadustega laste rühma.

Laste isa teavitas valda, et kasvatab üksinda vanimat last ja ei suuda ilmselt hakkama saada

lisaks Q kasvatamisega. Laste ema kinnitas vallale, et on taas valmis hoolt kandma Q eest.

25. Laste isa avaldas 04.08.2023 täiendavas seisukohas, et vanem tütar W elab juba 2 kuud

tema juures ja käib lasteaias. Ilmselt saaks ta hakkama ka Qga, kuid töötava üksikisana on see

keerulisem. Qga kohtub kord kahe nädala tagant.

26. Laste ema avaldas 04.08.2023 täiendavas seisukohas, et elab üksi ja kasvatab kõige

nooremat last. Vastavalt kokkuleppele laste isaga, jääks Q ema juurde. Laste ema kinnitas, et

tema juures on tagatud Qle vajalikud teenused ja lasteaias käimine. Laste vajadused ja heaolu

on esmatähtsad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus peatas

vanemate X ja C hooldusõiguse Q suhtes ning määras Q üle eestkoste kuni hooldusõiguse

taastamiseni või tema täisealiseks saamiseni, määras eestkostjaks avaldaja ja määras eestkostja

kohustused (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2-9). Tühistatud osas tuleb teha uus

määrus, millega jätta Rapla valla avaldus vanemate X ja C hooldusõiguse peatamiseks Q suhtes

rahuldamata ning teha Q vanematele Xle ja Cle ettekirjutus lapse heaolu tagamiseks.

Vanematele tehtud ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks annab ringkonnakohus korralduse

kohalikule omavalitsusele. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

28. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. X

ja C on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas Rapla valla avalduse

vanemate hooldusõiguse peatamiseks ja eestkostja määramiseks Q suhtes. Ülejäänud osas, s.o

osas, milles maakohus jättis W osas Rapla valla avalduse rahuldamata, maakohtu määrust

vaidlustatud ei ole, mistõttu on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2

koostoimes jõustunud.

29. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha täiendavate tõendite osas. Rapla vald esitas

15.02.2022

kirjavahetuse

Rapla

valla

ja

C

vahel

ning

20.07.2023

sotsiaalse

2-21-11512

rehabilitatsiooniplaani nr K00071559. Arvestades asja sisu, on esitatud tõendid asjakohased ja

need tuleb võtta asja juurde.

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud Rapla valla avalduse

vanemate X ja C hooldusõiguse peatamiseks Q suhtes. PKS § 140 lg 1 kohaselt peatab kohus

vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama.

Riigikohus on selgitanud, et hooldusõiguse peatamiseks annab PKS § 140 lg 1 järgi alust see,

kui vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema

vangistuse tõttu hooldusõigust teostada (RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 14). Kestev

võimetus hooldusõigust teostada tähendab PKS § 140 lg 1 mõttes seda, et vanema

hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud (RKTKm 16.01.2019, 2-

18-3298, p 16.2). Seega on hooldusõiguse peatamine PKS § 140 lg 1 alusel võimalik juhul, kui

vanem ei saa hooldusõigust mingi objektiivse, faktilise takistuse tõttu teostada. Käesoleval

juhul ei ole maakohus sellist takistust tuvastanud ja ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud ega

esine ka käesoleval ajal Q vanematel hooldusõiguse teostamiseks takistusi, mis oleksid

käsitletavad kestva võimetusena hooldusõigust teostada. Seetõttu ei saanud maakohus lapse

vanemate hooldusõigust PKS § 140 lg 1 alusel peatada.

31. PKS § 134 lg 1 kohaselt juhul, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara

ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus

täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised

ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva

paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Ringkonnakohtu

hinnangul kohaldas maakohus sisuliselt Q suhtes abinõuna lapse perest eraldamist, mis on

sätestatud PKS § 135 lõikes 1. PKS § 135 lg 1 kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada

ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes

kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

maakohtu määruse tegemise ajal esinesid alused Q perest eraldamiseks ja eestkostja

määramiseks. Määruskaebuste väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega, neid kordamata.

32. Ehkki Q perest eraldamise alused esinesid maakohtu määruse tegemise ajal, leiab

ringkonnakohus, et käesoleval ajal ei ole Q vanematest eraldamine ja temale eestkostja

määramine enam hädavajalik abinõu lapse heaolu ja arengu tagamiseks.

33. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka

vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid

abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning

eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse

sidet tugevdada või taastada. Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad

vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes

täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud

soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule

kõrvaldada. Seejuures peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja

proportsionaalsed (RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Samuti on Riigikohus juhtinud

varem tähelepanu sellele, et abinõude kohaldamiseks peab kohus esmalt tuvastama, milline oht

ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks

vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, sh ei anna vanemalt lapse hooldusõiguse

täielikult äravõtmiseks iseenesest veel alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere

igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega ning vanemal napib vahendeid pere

ülalpidamiseks (RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 16). Kohtul tuleb lapse heaolu

2-21-11512

tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised

meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil positiivset mõju ei oleks, saab kohus võtta

vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 14).

34. Q eraldati perest ja pandi elama hooldusperesse 27.07.2021. Rapla valla selgituste kohaselt

elab laps jätkuvalt hooldusema H juures, kuid alates 21.06.2023 on laps paigutatud ajutiselt

teise hooldusperesse seoses senise hooldusema haigestumisega. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga ja Rapla valla seisukohtadega, et Q areng ja heaolu on hooldusperes olnud toetatud

ja tagatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval ajal järeldada, et sellega ei võiks

vajaliku abi ja juhendamise olemasolul hakkama saada ka lapse vanemad.

35. Maakohus leidis, et Q perest eraldamise tingib asjaolu, et tema vanemad ei ole piisavalt aru

saanud lapse tegelikest vajadustest ja sellest, et Q vajab palju rohkem hoolt, pühendumust ja

aega, kui mõni teine temaealine väikelaps. Samuti ei ole maakohtu hinnangul vanemad

näidanud üles valmidust ega tundnud huvi lapsega tegelemiseks ning lapse huvides ei ole teda

turvalisest ja arengut pakkuvast hooldusperest saata koju, kus vanemate passiivsuse ja

ebapiisavate teadmiste tõttu lapse areng taas suure tõenäosusega pidurduks. Maakohus

kujundas oma järelduse selle pinnalt, et vanemad olid lapse esimesel eluaastal passiivsed lapse

abivajaduse selgitamise ning lapsele vajalike teenuste ja koduste harjutuste tegemise osas.

Ringkonnakohus nõustub sellega, et lapse esimesel eluaastal ei tegelenud vanemad lapsega

piisavalt ega pööranud tema abivajadusele vajalikku tähelepanu. Ringkonnakohus, olles lapse

vanemad isiklikult ära kuulanud ja külastanud lapse ema kodu ning kogunud täiendavaid

seisukohti nii Rapla vallalt kui ka menetlusosalistelt, on jõudnud veendumusele, et käesoleval

ajal on lapse vanemate suhtumine ja lapse vajaduste mõistmine muutunud ning vanemad on

hakanud rohkem aru saama lapse vajadustest ning enda kohustustest erivajadustega lapse

kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

35.1. Laste ema on avaldanud, et soovib last ise kasvatada ja tema eest hoolitseda. Laste ema

on teadlik, et Qle on koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille kohaselt on talle määratud

eripedagoogi, füsioterapeudi, logopeedi, loovterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus.

Laste ema kinnitab, et Qle on tagatud vajalikud ettenähtud teenused ka ema juures elades.

Seejuures avaldas laste ema 30.05.2023 ärakuulamisel, et paremini saab lapsega hakkama

hooldusema, kuna hooldusemal on rohkem kogemusi, kuid märkis samas, et ta võiks ise

rehabilitatsiooniplaani täitmisega hakkama saada, kui neid teenuseid pakutaks Raplas.

35.2. Kohtule on 20.07.2023 esitatud sotsiaalse rehabilitatsiooniplaan nr K00071559, mille

kohaselt on Q füüsiline ja keeleline areng endiselt eakaaslastest maas ning vajab arendamist.

Emotsionaalne ja sotsiaalne areng ei vasta eakohasele tasemele. Avaldub emotsionaalne

labiilsus, esinevad jonni- ja hüsteeriahood, valmidus pingutussoorituseks väga madal, väsib

kiiresti. Arengulisest mahajäämusest tingituna on raskendatud ja takistatud eakaaslastega

suhtlemine ning ühistes tegevustes osalemine. Kõne ja sotsiaalsed toimetuleku-koostöö

oskused pole eakohaselt arenenud ja vastavad hetkel 1-1,5 a lapse arengutasemele. Lapse

füüsiline areng on olnud küll positiivse dünaamikaga, kuid tema vasak kehapool on paremast

nõrgem, jooksmisel muutuvad jalad kohmakaks Esinevad raskused kiiresti liikudes. Laps on

praktiliselt kõnetu. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt vajab Q: 1) füsioteraapia teenust, et

parandada jalgade liikuvust ja arendada vasakut kehapoolt (6 tundi aastas); 2) logopeedi

teenust, et suurendada sõnavara ja tekitada eeldused lausete moodustamiseks (8 tundi aastas);

3) psühholoogi teenust lapse suhtlus- ja eneseväljendusviisi aktiviseerimiseks (8 tundi aastas);

4) eripedagoogi teenust üldiste sotsiaalsete, kognitiivsete oskuste kujundamiseks ja

kommunikatiivsete oskuste arendamiseks (8 tundi aastas); 5) loovteraapia teenust, käelise

peenmotoorika suunamiseks ja selleläbi kõne arengu stimuleerimiseks (10 tundi aastas). Samuti

2-21-11512

on esitatud soovitus registreerida laps tema erivajadust toetavasse lasteaeda, mis pakuks

logopeedi teenust lapse kõne arendamiseks (III kd tl 62-70). Seega on rehabilitatsiooniplaanis

planeeritud tegevusi aasta peale kokku 40 tundi (1 nädal) ja seda Raplas kohapeal (Rapla

haiglas).

35.3. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus järelduseks, et lapse ema või isa ei suudaks

rehabilitatsiooniplaani täitmisega hakkama saada. Samuti ei ole Rapla vald märkinud, et lapse

vanemad ei suudaks sellega toime tulla. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud, et bioloogilisel

vanemal on raskused lapse kasvatamisega, mistõttu vajab ta selleks tuge ja järelevalvet. Lisaks

on selles plaanis ettenähtud psühholoogi teenus lapsevanematele (kasuvanematele) lapse

arenguliste ja psüühiliste eripärade mõistmise suurendamiseks, probleemolukordade

lahendamise eesmärgil erinevate võimaluste leidmiseks ja rakendamiseks, emotsionaalsete

pingete ja püsivate stressorite leevendamiseks. Seega on rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud, et

vanemaid tuleb toetada selleks, et sellise erivajadustega lapsega toime tulla.

35.4. Rapla vald on oma 13.04.2023 kirjas kinnitanud, et Q on pidevat tähelepanu, juhendamist

ja õpetamist vajab laps ning temaga on vajalik igapäevaselt aktiivselt tegeleda ka kodus. Rapla

valla 13.04.2023 kirjast nähtub, et Q viibis nädalavahetustel ema ja kahe õe juures ning lapse

ema on selle olukorraga hakkama saanud. Rapla valla järeldus selle kohta, et lapse ema

hakkama saamine Qga on piiripealne, tugineb sellele, et lapse ema peab korraga kasvatama

kolme last. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seetõttu, et vanemal on palju lapsi, last

perekonnast eraldada. Praegusel ajal on lapse vanemate vahel kokkulepe, et kõige vanemat last

kasvatab laste isa ja kõige nooremat laste ema. Seega juhul, kui Q jääb ema juurde, ei ole

koormus, arvestades Q erivajadust, lapse emale ülemäära suur. Lisaks on nii Rapla vald kui ka

lapse ema kinnitanud, et SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peretöötaja külastab ühel

päeval nädalas lapse ema kodu ja ühel kuni kahel päeval nädalas vestleb temaga telefoni teel.

Samuti käib lapse ema juures kodus kord kuus lastekaitsetöötaja ja lapse ema on pandud kirja

vanema oskuste koolitusele, mis hõlmab teraapiat ja psühholoogi osavõttu. Seega on hetkel

toimivate ja rehabilitatsiooniplaanis vanematele ettenähtud abimeetmetega võimalik ka

vanemate (eriti laste ema) teadlikkust erivajadustega lapse kasvatamisel tõsta ja nende

igapäevaseid oskusi parandada.

35.5. Samuti avaldas laste isa ärakuulamisel, et soovib last kasvatada, kuid on nõus ka sellega,

et laps jääb ema juurde. Laste isa on lapsega kohtunud regulaarselt 2 korda kuus Märjamaal

asuvas lastehoius. See näitab ringkonnakohtu hinnangul, et laste isa on huvitatud Q

kasvatamisest ja perekonna juurde tagasi naasmisest. Samuti teab laste isa ja saab aru, et laps

on erivajadustega ning peab käima taastusravis ja teraapias. Ringkonnakohtul ei jäänud lapse

isa ärakuulamisel muljet, et laste isa ei oleks valmis kõike tegema, et lapsele oleksid vajalikud

teenused tagatud.

35.6. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolu, et vanemad ei ole päris täpselt aru saanud, mida

kujutab endast Q suguse erivajadusega lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine, tingitud

ühest küljest ka sellest, et nad pole saanud teda kasvatada ja tema eest hoolitseda pikemat aega.

Seejuures on raskused, mis neid ees ootavad sellise erivajadustega lapse kasvatamisel,

ringkonnakohtu hinnangul ületatavad rehabilitatsiooniplaanis märgitud psühholoogi teenuse ja

ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja toetusega ning olemasoleva rehabilitatsiooniplaani

täitmisega. Samuti on vajalik selleks kohaliku omavalitsuse pidev ülevaade olukorrast ja

vajadusel abi osutamine. Selleks on omakorda vajalik lapse vanemate poolt kohaliku

omavalitsusega koostöö tegemine, et võimaldada lastekaitsetöötajatel kontrollida tingimusi,

milles laps viibib.

2-21-11512

35.7. Asjaolu, et vanemad on võimelised Q suhtes enda hooldusõigust teostama last ohtu

seadmata, näitab ka asjaolu, et vanemad on suutnud teiste laste kasvatamisega toime tulla.

23.03.2023 seisukohas märkis Rapla vald, et alates laste ema eraldi elama asumisest ei ole

lastekaitsetöötajatel etteheiteid laste ema toimetuleku kohta, ta saab hakkama enda ja laste

ülalpidamisega, kodu korrashoiu, laste kasvatamise ja arendamisega. Seega ei ole Rapla vald

hinnanud laste ema oskusi kahe lapse kasvatamisel ebapiisavaks. Ehkki Rapla vald pole saanud

laste isa vastuseisu tõttu hinnata, kuidas läheb Wl tema kodus isa juures, ei ole W osas ühtegi

negatiivset tähelepanekut lastekaitsetöötajatele laekunud.

36. Rapla valla hinnangul on Q arengu tagamiseks oluline tema regulaarne viibimine lasteaias.

Samuti märgib Rapla vald oma 20.07.2023 kirjas, et Q on pandud lasteaia ootejärjekorda ja teda

saab panna erivajadustega laste rühma. Selleks on vajalik Rapla valla hinnangul alustada

nõustamisega Rajaleidja keskuses. Sellised tegevused on ka ringkonnakohtu hinnangul olulised

lapse heaolu ja tema arengu tagamisel. Lasteaias käimisega langeb ühtlasi ka igapäevane

koormus lapse hooldamise osas töötavalt isalt või emalt osaliselt ära.

37. Rapla vald kirjutab oma 20.07.2023 vastuses, et laste emal on majanduslikud raskused ja

laste isa on lastekaitsetöötajale avaldanud, et ei suuda Q kasvatamisega hakkama saada.

Viimane väide ei vasta ringkonnakohtu hinnangul tegelikkusele, kuna laste isa on korduvalt

kinnitanud, et ta sooviks last ise kasvatada, kuid töötava üksikisana on see paraku keerukam.

Samuti ei ole asja lahendamisel olulised väited laste ema halva majandusliku seisundi kohta.

Halb majanduslik olukord ei ole aluseks lapse perest eraldamiseks. Olukorras, kus lapse heaolu

võiks sattuda ohtu vanema kehva majandusliku seisundi tõttu, on võimalik see oht kõrvaldada

sotsiaalhoolekande abil.

38. Positiivne asjaolu on ringkonnakohtu hinnangul lisaks see, et vanemad ei kuritarvita

alkoholi ega narkootilisi aineid. Ringkonnakohus nõustub laste isa väitega, et laste ema teatud

puuded (nt kuulmispuue) võivad laste kasvatamist teatud olukordades komplitseerida, kuid ei

saa olla aluseks hooldusõiguse peatamiseks/äravõtmiseks või lapse perest eraldamiseks.

39. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste

vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel

selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

Hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtudes (RKTKm 11.04.2018,

2-17-507, p 16). Ringkonnakohus leiab, et lapse tagasi andmine tema bioloogilistele

vanematele ja naasmine pere juurde, kus on tema õed, vastab lapse huvidele. Riigikohus on

selgitanud, et lapse heaolu tagamiseks tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja

aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12,

p 15; RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Olukorras, kus pole võimalik järeldada, et lapse

areng ja toimetulek oleks tema vanemate juures ohus ning peret toetavate abinõudega on

võimalik tagada vanemate toimetulek lapse kasvatamisel ja parandada neid oskusi, on lapse

perekondliku sideme taastamise eesmärgil lapse huvides tema naasmine perekonna juurde.

Ehkki hoolduspere on suurepäraselt saanud hakkama Q kasvatamise ja tema arengu

toetamisega, ei saa ainuüksi selle tõttu jätta last perekonda tagasi andmata. Ehkki alguses

võivad esineda raskused, on need ületatavad vajaliku abi ja toetusega, mistõttu pikemas

perspektiivis on ringkonnakohtu hinnangul lapse jaoks parem olla perekonna juures, kasvades

koos õdedega ja olla koos vanematega.

40. Laste isa on avaldanud muret, et praeguse olukorra jätkumisel võõrandub Q oma vanematest

ja õdedest. Ringkonnakohus jagab seda muret. Käesoleval hetkel on Q 3-aastane ja on olnud

perest eraldatud alates 27. juulist 2021, mis tähendab, et ta on juba pikalt olnud perest eemal ja

2-21-11512

sellise olukorra jätkudes võib lapse pikaajalise vanematest ja õdedest eraldatuse tõttu muutuda

lapse taasühinemine perele raskeks kui mitte võimatuks.

41. Samuti on lapsele määratud esindaja oma viimases 29.07.2023 seisukohas märkinud, et

arvestades tagatud lasteaia-koha olemasolu ja rehabilitatsiooniplaani täitmist võiks kaaluda

hooldusõiguse peatamise lõpetamist. Rehabilitatsiooniplaani täitmiseks on lapse esindaja

hinnangul vajalik tugiisiku abi ja korrapärane koostöö kohaliku omavalitsuse lastekaitsega.

42. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist PKS § 135 lõikes 1

sätestatud olukorraga, kus lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse

suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Seetõttu peab ringkonnakohus

vajalikuks Q suhtes kohaldatud perest eraldamine lõpetada ja kohaldada muid toetavaid

abinõusid.

43. PKS § 134 lg 3 1.lause kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema

asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning

kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse

hooldusjuhiseid. Ringkonnakohus peab vajalikuks teha lapse vanematele ettekirjutus ning

kohustada neid: 1) võimaldama Q viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse lastekaitse

töötajatel teha kodukülastusi Q elukohta; 2) tegema igakülgset koostööd Q viibimiskoha järgse

kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajatega ning järgima nende soovitusi ja juhiseid Q

igapäevasel hooldamisel; 3) järgima rehabilitatsiooniplaanis nr K00071559 esitatud soovitusi

ja tegevuskava.

43.1. LasteKS § 6 lg 1 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamiseks ennetada lapse heaolu

ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste

võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja

käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist

ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. LasteKS § 6 lg 2

kohaselt peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused vastavalt võimalustele

arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide

vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate

isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud

ja pikaajalise positiivse mõjuga. Nimetatud kohustuste täitmiseks peab kohaliku omavalitsuse

üksus (käesoleval juhul Rapla Vallavalitsus) saama võimaluse lapse abivajadust jooksvalt

hinnata. Selleks tuleb lapse vanematel teha kohaliku omavalitsusega koostööd ja võimaldada

kohalikul omavalitsusel hinnata tingimusi, milles laps viibib ja kuidas vanemad lapsega toime

tulevad.

43.2. Rehabilitatsiooniplaanis nr K00071559 on märgitud konkreetsed soovitused, mida tuleb

Q arendamiseks järgida ja milliseid tegevusi rakendada. Ehkki lapse vanemad on nõustunud

nende teenuste vajalikkusega, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lapse huvide tagamiseks lapse

vanemaid kohustada järgima rehabilitatsiooniplaanis nr K00071559 esitatud soovitusi ja

tegevuskava.

43.3. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsega koostöö raames on ringkonnakohtu hinnangul

oluline, et vanemad järgiksid ka neid soovitusi, mida lastekaitsetöötajad teevad Q igapäevaks

hooldamiseks, kuna üksnes rehabilitatsiooniplaanis märgitud soovitustest ja tegevustest ei piisa

tema arengu tagamiseks. Selleks tuleb temaga tegeleda ka kodus järjepidevalt.

2-21-11512

43.4. LasteKS § 17 lg 1 p 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse

korraldamisel muuhulgas lapse arengut toetava keskkonna loomiseks ning laste, lastega perede

ja lapsi kasvatavate isikute toimetuleku parandamiseks oma haldusterritooriumil vajaliku teabe

kogumine laste ja perede olukorra ning vajaduste kohta. LasteKS § 17 lg 1 p 6 ja PKS 134 lg 3

alusel tuleb kohustada Q viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust kontrollima regulaarselt

määruse jõustumisest lapse Q elukorraldust ning seda, kas lapse vanemad on kohaliku

omavalitsuse arvates suutelised täitma oma kohustusi ning kas vanemate poolt hooldusõiguse

teostamine ei sea ohtu lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu.

44. Ringkonnakohus hoiatab lapse vanemaid, et käesoleva ettekirjutuse täitmata jätmisel ning

sel viisil vanema hooldusõiguse võimaliku kuritarvitamisega lapse kehalise, vaimse ja hingelise

heaolu ohustamisel, võib kohus eestkosteasutuse taotluse alusel kaaluda lapse vanematelt lapse

hooldusõiguse täielikult ära võtmist.

45. Ringkonnakohus leiab, et arvestades lapse perest eraldamise põhjendatust maakohtu

määruse tegemise aja seisuga, ei ole vaatamata määruskaebuste rahuldamisega seoses

muutunud

asjaoludega,

alust

muuta

maakohtu

määratud

menetluskulude

jaotust.

Menetlusosaliste menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi nende endi kanda ning lastele ja

laste emale riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg