3-23-866/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-866

Haldusasi

OSAÜHING MS AUTO kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 22. detsembri 2022. a otsuse nr

13-30.3/22/2119 ja 21. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-

30.3/23/143-2

tühistamiseks

ja

PRIA

kohustamiseks

toetustaotlust nr 64002200111 uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – OSAÜHING MS AUTO, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Siim Maripuu

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Stefan Vingerfeld

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OSAÜHING MS AUTO kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. oktoobril 2023.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OSAÜHING MS AUTO (kaebaja) esitas 21. septembril 2022 Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 64002200111 toetuse saamiseks maaeluministri

13. märtsi 2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise

3-23-866

2(11)

investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel.

Kaebaja taotles toetust veesõidukite hoidmise garaaži ehitamiseks summas 122 400 eurot.

PRIA jättis 22. detsembri 2022. a otsusega nr 13-30.3/22/2119 OSAÜHING MS AUTO

toetustaotluse nr 64002200111 rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused:

1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kuni 31. detsembrini 2022

kehtinud (edaspidi ELÜPS2014) § 79 lg 4 alusel ei ole toetuse määramine põhjendatud, kuna

taotluses esinevad puudused ning taotleja ja tegevuse nõuetele vastavus ei ole tõendatud.

Taotleja ei ole kõiki küsitud andmeid ja dokumente esitanud;

2) tuvastatud andmete kohaselt on hinnapakkuja Everster OÜ ja toetuse taotleja OSAÜHING

MS Auto juhatuse liikmed ja osanikud Tarmo Valdre ja Simar Selezov seotud isikud ühiste

ettevõtete Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ kaudu ning sellest tulenevalt

ei ole määruse nr 25 § 7 lg 9 nõue täidetud. Hinnapakkujat ei saa pidada sõltumatuks, kui tal

puudub küll määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud otsene seos toetuse taotlejaga, kuid esineb muu

asjaolu, mis kinnitab ühingute seotust;

3) määruse nr 25 § 7 lg 1 sätestab, et kui § 4 lg-tes 1 ja 3 nimetatud tegevuse või

investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema saanud

vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste

tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Pakkumuse esitaja koostab

selle toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotlejaga ühist huvi, eelkõige mitte seoses

toetatava tegevusega. Praegusel juhul on toetuse taotleja omanikul ja juhatuse liikmel Simar

Selezovil ning toetustaotluse investeeringuobjektiks oleva hoone ehitustööde teostamise

hinnakonkursil võitjaks osutunud Everster OÜ osanikul ja juhatuse liikmel Tarmo Valdrel

ühine majanduslik huvi, s.t määruse nr 25 § 7 lg 9 sätestatud tingimus ei ole täidetud;

4) toetusprojekti muudatustaotlust ei esitatud seoses ilmselge veaga, vaid PRIA on tuvastanud

määruse nr 25 § 7 lg 9 rikkumise. Taotleja ei ole muudatuse asjus PRIA menetleja poole

pöördunud.

OSAÜHING MS AUTO esitas 23. jaanuaril 2023 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide,

mille PRIA jättis 21. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/143-2 rahuldamata.

2. OSAÜHING MS AUTO esitas 20. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 22.

detsembri 2022. a otsuse nr 13-30.3/22/2119 ja 21. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 13-

30.3/23/143-2 tühistamiseks.

Kohus võttis kaebuse 21. aprilli 2023. a määrusega menetlusse. Vastustaja on esitanud vastuse

kaebusele 19. mail 2023.

3. Kaebaja esitas 18. mail 2022 taotluse kaebuse muutmiseks, soovides oma eesmärgi

saavutamiseks tühistamisnõude rahuldamise korral ka kaebuse täiendamist kohustamisnõudega.

Kaebaja on kaebuse muutmis osas oma tahet väljendanud mõnevõrra erinevas sõnastuses (vt

22. mai 2023. a määruse p 6), taotledes nii toetustaotluse uueks läbivaatamiseks kui ka

toetustaotluse rahuldamiseks kohustamist. Kohus pidas kaebaja eesmärgiga kooskõlas olevaks

vastustaja kohustamist toetustaotluse uueks läbivaatamiseks ning lubas 22. mai 2023. a

määrusega täiendada kaebust nõudega PRIA kohustamiseks kaebaja toetustaotlust nr

64002200111 uuesti läbi vaatama.

Kohus määras sama määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas

täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja 17. juulil 2023 ning vastustaja vastuväited

kaebaja esitatule 31. juulil 2023.

3-23-866

3(11)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja soovib vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist, väites järgmist.

4.1. Määruse nr 25 § 7 lg 9 sätestab konkreetsed keelatud seosed taotleja ja hinnapakkuja vahel.

Ühtegi muud keelatud seost seal toodud ei ole. Sätte seletuskiri ei saa sisaldada lisanduvaid

nõudeid (näiteks mistahes muu kaudse seose puudumine taotleja ja hinnapakkuja vahel).

Kaebaja ja hinnapakkuja ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse ega

nõukokku. Määruse sõnastus on piisav ja täpne. Puudub mistahes vajadus leida või kasutada

mingit täiendavat regulatsiooni või õigusakti. PRIA ei saa sätte eesmärgist lähtuvalt tõlgendada

nõudeid oluliselt laiemalt kui määruse sõnastus ning keelata mistahes muid kaudseid seoseid.

Liiga lai määruse nõuete sisustamine pärsib kohalikku maapiirkonna arengut, kus ettevõtjad on

sageli omavahel seotud, ning suunab toetusraha suurte ettevõtete kätte, kellel puuduvad

igasugused kokkupuuted kohaliku eluga.

4.2. Määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud seosed puuduvad. Simar Selezov ja Tarmo Valdre on

juhatuse liikmed äriühingutes Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ. Kumbki

äriühing ei ole toetuse taotlejaks ega hinnapakkumise esitajaks ning sellest tulenevalt ei oma

kaebaja poolt esitatud toetuse taotlusega mistahes puutumust. Kaebaja juhatuse liige ja

ainuosanik S. Selezov ei oma käesoleval ajal ega ole kunagi omanud osalust hinnapakkuja

Everster OÜ-s ega ole kunagi ka olnud Everster OÜ juhatuse liige. Hinnapakkuja Everster OÜ

juhatuse liige ja ainuosanik Tarmo Valdre, ei ole kunagi olnud kaebaja juhtorgani liige ega

omanud selles osalust. PRIA viitab muu seosena Tarmo Valdre isa Kaino Valdre oli varasemalt

investeeringuobjekti aluseks oleva kinnistu omanik. Kaebaja omandas kinnistu K. Valdrelt

eesmärgiga

rajada

sellele

investeeringuobjekt

ning

tingimusel,

et

sellele

on

investeeringuobjekti rajamine võimalik (ehitamist võimaldavate tingimuste olemasolu, st

ehitusluba). Kaebaja alustas investeeringutoetuse taotlemist eesmärgiga investeering ellu viia.

Neist seostest ei saa kuidagi järeldada T. Valdre tulevikku suunatud huvi investeeringu vastu

või talle investeeringust muud majanduslikku kasu, kui tavapärasele ehitusettevõtjale

tavapärases olukorras omane. Neist asjaoludest ei ole kuidagi võimalik järeldada, et ehitaja

valik oleks tehtud enne konkursi läbiviimist.

T. Valdre aitas oma isal, kes soovis müüa talle kuuluvat Kakuvälja külas Haljala vallas asuvat

vana küüni, asju ajada, võttis ühendust kohalikke ettevõtjatega (sh kaebaja esindaja), kes võisid

huvitatud olla vana küüni omandamisest, selle korda tegemisest ja kasutusse võtust. Kaebaja

tingimus küüni ostul oli ehitusloa olemasolu, mis eeldas ehitusprojekti. Ehitusprojekti

koostamise korraldas T. Valdre ning ehitusloa taotlemise T. või K. Valdre.

4.3. TuMS § 8 lg 1 on asjassepuutumatu säte. Kaebaja ja hinnapakkuja ei ole seotud isikuteks

ka TuMS § 8 lg 1 mõttes. PRIA on ka tõlgendanud TuMS § 8 lg 1 regulatsiooni valesti.

Äriühingute vahel saaks ühist majanduslikku huvi eeldada TuMS § 8 lg 1 p 2 alusel, kui nad

kuuluvad ühte kontserni. Sellist kuulumist äriseadustiku § 7 tähenduses ei ole. Samuti ei täida

MS Auto OÜ ja Everster OÜ ühtki TuMS § 8 lg 1 p-des 1-9 kirjeldatud tingimust. Kaebaja

möönab, et ühine majanduslik huvi võib olla S. Selezovil ja T. Valdrel Palmse Päikesepark OÜ

ja Kakuvälja Päikesepark OÜ suhtes nende juhatuse liikmetena, kuid see ei ole kuidagi

laiendatav

kaebaja

ja

hinnapakkuja

mistahes

muu

majandustegevuse,

sealhulgas

hinnapakkumise esitaja suhtes. Juhatuse liikmete kaudne majanduslik huvi teises asjas ei saa

kuidagi laieneda kaebajale. PRIA on vääralt samastanud juriidilise isiku ja tema esindaja.

4.4. Praeguses haldusasjas ei ole kohaldatavad Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a.

lahendi 3-19-1474 p-de 23 ja 24 seisukohad, kuna asjaolud on erinevad. Kaebaja ei ole näilikult

raha ringi liigutanud ning puudub TuMS § 8 lg p 1-9 sätestatud olukord.

3-23-866

4(11)

4.5. PRIA on loonud õigusliku aluseta lisatingimuse taotluse rahuldamiseks, seda vääralt

sisustanud, siis omakorda kuntslikult loonud asjaolud väitmaks, et kaebaja ja hinnapakkumise

võitnud ettevõtted on omavahel seotud.

4.6. Vaidlust. ei ole selle üle, kas investeeringuobjekti maksumus ilma käibemaksuta ületab

5000 eurot ning kas kaebaja on saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos

tehniliste tingimuste loeteluga teenust osutavalt isikult vastavalt määruse nr 25 § 7 lg-le 1.

Kaebaja teostas hinnakonkursi, mille võitjaks osutus ehitusettevõtte Everster OÜ

turutingimustel tehtud kõige soodsam hinnapakkumus. Everster OÜ ei saa ühtegi eelist

võrreldes teise ehitusettevõttega, kes oleks valitud hinnapakkumuse võitjaks.

4.7. Kui mingil põhjusel siiski selgub, et kaebaja ei täida määruse nr 25 § 7 lg 1 ja lg 9 nõudeid,

on muudatustaotluse rahuldamata jätmine väär ja toetustaotlus tulnuks muudatustaotluse

pinnalt rahuldada. Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 3 käsitleb toetustaotluste

tagasivõtmist ja praegusel juhul seega ei kohaldu. Kaebaja ei ole soovinud toetustaotlust tagasi

võtta, vaid täiendada. Kuna kaebaja ei ole määruse nr 25 § 7 lg 9 nõuet rikkunud, ei saanuks

eelmise toetustaotluse täiendamine olla keelatud. Toetustaotluse täiendamist reguleerib

Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 artikkel 4 lg 1. „Vea“ parandamise, st

hinnapakkuja Everster OÜ hinnapakkumise väljavahetamise teise hinnapakkuja omaga, kiitis

heaks PRIA peainspektor telefonivestluses. PRIA on haldusmenetluse käigus toetustaotluse

muudatustaotlust tagasi lükates rikkunud õiguspärase ootuse ja hea halduse tava.

4.8. Asjaolu, et PRIA oli kaebajat juba teavitanud väidetavast rikkumisest, ei ole

muudatustaotluse rahuldamata jätmise aluseks. Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014

art 4 kohaselt antakse võimalus just ilmsete vigade parandamiseks, kui pädev asutus on

avastanud rikkumise. Muudatustaotluse ning toetustaotluse muutmise eesmärk ongi

võimaldada enda taotlus viia vastavusse toetustaotluse nõuetega.

4.9. Kaebaja ei ole näilikke tingimusi loonud ega seda teadlikult teinud. Kaebaja ei saanud

tegutseda teadlikult, kui ei olnud isegi teadlik, et Everster OÜ valimine hinnapakkumise

võitjaks võib probleeme tekitada.

4.10. Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 4 võimaldab toetustaotlust parandada

ka juba toetuse taotlejal. Toetustaotluse eesmärk on saada toetust ning seda muudetakse või

parandatakse, kui ilmnevad vead, mille tõttu ei saa toetustaotlust rahuldada. Kaebaja on

käitunud heas usus ning on soovinud olukorra lahendada ning taotluse tingimustega vastavusse

viia.

4.11. PRIA otsus põhineb kahtlustel, mida PRIA on sisustanud subjektiivsete oletuste ja

hinnangutega, ning mida ei kinnita faktilised asjaolud.

5. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.

5.1. Kaebaja on rikkunud määruse nr 25 § 7 lg-test 9 ja 10 tulenevat hinnapakkumise nõuet.

Määruse nr 25 § 7 lg 1 mõte on tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine, et

toetus jõuaks majanduskäibesse ja selle positiivne mõju ei piirdu üksnes taotlejaga. Selleks

peavad hinnapakkumused esitama ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest ning

turutingimustel. Määruse sõnastusest tulenevalt on hinnapakkumuste puhul oluline nende

võrreldavus ja välistada hinnapakkujate diskrimineerimine, samuti tagada ka toetusvahendite

läbipaistev ja efektiivne kasutamine. Muu hulgas ei tohi pakkuja olla majanduslikult huvitatud

toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. On oluline, et hinnapakkumuse esitavad

ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest.

3-23-866

5(11)

5.2. Kohtupraktikast tuleneb, et isegi kui ei esine määruse nr 25 § 7 lg 9 sõnastuses nimetatud

seos toetuse taotleja ja hinnapakkujaga, ei saa hinnapakkumust pidada sõltumatu ettevõtja

hinnapakkumiseks, kui esineb muu ühingute seotust kinnitav asjaolu.

5.3. Asjaoludest kogumis tuleneb, et esialgsel hinnavõitjal on majanduslik huvi toetusega

ehitatavast investeeringuobjektis (vastus kaebusele p 2.1.6-2.1.11; dtl 66-68). Otsuses ja

vaideotsuses esitatud asjaolud kogumis viitavad sellele, et Simar Selezov ja Tarmo Valdre

tegid koostööd või vähemalt neilt sai eeldada koostööd, mille tulemusel kaebaja toetustaotluse

investeeringobjekti hinnavõitjaks saab Everster OÜ. Järelikult ei toimunud hinnapakkuja

konkursi läbiviimine konkurentsi tingimustes ja hinnapakkuja võitja valimisel diskrimineeriti

teisi hinnapakkumisi.

5.4. Kaebaja on toetuse saamiseks loonud kunstlikud tingimused – korraldanud toetuse

taotlemisel ebakorrektse hinnapakkumiste konkursi, väites tagantjärgi seotuse puudumist

esialgse hankevõitjaga. Õigusnormis (määruse nr 25 § 7 lg 9) ei ole võimalik ammendavalt

loetleda kõiki seotusi, mille puhul rikutakse normi eesmärki. Maaelu arengukava 2014-2020

eesmärgiks ei ole toetusraha kasutamisest saadav majandusliku kasu koondumine kitsa ringiga

isikute kätte.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 art 62 (varasemalt (EL) nr

1306/2013 artikkel 60) sisuks on lihtsustatult, et toetust ei või anda isikutele, kes küll täidavad

formaalselt toetuse saamise nõudeid, ent kes on nõuetele vastavuse tekitanud kunstlikult – st

taotleja tegevuses on toimunud muutused, mis ilma vajaduseta vastata konkreetse toetuse

saamise nõuetele ei oleks suure tõenäosusega aset leidnud. Euroopa Kohtu praktika järgi võib

kuritarvituse tuvastamiseks vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste

ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid.

5.5. Muudatustaotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud peamiselt seetõttu, et enne

muudatustaotluse esitamisest anti taotlejale teada meetme määruse nõuete mittevastavusest ja

rikkumisest. Muudatustaotlus on esitatud pärast PRIA teavitust kavandatavast otsusest ning

põhjendatud sellega, et PRIA menetleja Pille Prii soovitusel on valitud teine pakkuja (Tolira

Ehitus OÜ) ja sellega on tagatud kõik toetuse määruse nõuded ja projekt on abikõlbulik. Võis

eeldada, et kaebaja tunnistas määruse § 7 lg 1 ja 9 nõude rikkumist hinnavõitja Everster OÜ

valimisel.

5.6. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikest 6 ja

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 4 tuleneb, et toetusesaaja esitatud

toetuse- ja maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente võib parandada või kohandada

pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel

hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Artikkel 4 ei

kohaldu, sest kaebaja ei ole toetuse saaja, vaid taotleja. Tegemist ei saa olla ilmse veaga, sest

kaebaja lõi teadlikult näilikud tingimused konkursi läbiviimisest valimaks Everster OÜ

investeeringuobjekti ehitajaks. Muudatustaotluse lubamisel oleks taotlejale antud teiste

taotlejatega ebavõrdne eelis. Sisulist muudatust ei ole võimalik peale taotluse esitamist teha

põhjusel, et tagada kõigi taotluste võrdne kohtlemine.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. PRIA on vaidlustatud otsusega kaebaja toetustaotlust rahuldamata jättes tuginenud

ELÜPS2014 § 79 lg 4 p-le 1 ja lg-le 5 ning määruse nr 25 § 7 lg-tele 1 ja 9 ning § 15 lg-tele 5 ja

6. Kokkuvõtvalt on vastustaja vaidlustatud otsuses jõudnud arvamusele, et kaebaja ei ole võtnud

nõuetekohaselt võrreldavaid hinnapakkumisi ning valituks osutus sellise kaebajaga seotud isiku

3-23-866

6(11)

hinnapakkumine, kellel olid taotlejaga ühised majanduslikult huvid. Vastustaja leidis, et

kaebaja on loonud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, ning ei rahuldanud

muutmistaotlust (parima hinnapakkuja vahetamine) põhjusel, et see on esitatud pärast PRIA

teavitust taotleja tegevuses avastatud rikkumistest.

7. ELÜPS2014 § 79 lg 4 p 1 sätestab, et lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1306/2013 artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav

tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale

tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti.

Määruse nr 25 § 7 lg-st 1 tulenevalt peab taotleja, juhul kui sama määruse § 4 lg-tes 1 ja 3

nimetatud tegevuse või investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, olema

saanud vähemalt kolmelt teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused koos tehniliste

tingimuste loeteluga, mis osutuvad tehnilisele spetsifikatsioonile (hinnapakkumus). Määruse nr

25 § 7 lg 9 kohaselt ei tohi taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige või

juhtorgani liige omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või

nõukokku. Sama paragrahvi lg 10 kohaselt ei tohi hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik,

aktsionär või juhtorgani liige omada osalust teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise

hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.

8. Pooled on erineval arusaamal määruse nr 25 § 7 lg 9 tõlgendamise osas ning selles, kas

määruse §-s 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kaebaja on saanud määruse nõuetele

vastavalt kolm hinnapakkumust sõltumatutelt pakkujatelt.

9. Vastustaja on toetustaotluse menetlemisel tuvastanud järgmised vaidlustatud otsuses esitatud

asjaolud:

1) toetuse taotleja MS Auto OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on Simar Selezov;

2) toetustaotluse investeeringuobjektiks oleva garaaži ehitusprojekti ja garaažihoone

tugevvoolu põhiprojekti tellijaks on Skafter OÜ;

3) Skafter OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on Tarmo Valdre;

4) investeeringuobjektiks oleva hoone ehitusloa taotluse nr 2211271/25441 üheks taotlejaks

on Tarmo Valdre, teiseks taotlejaks ja dokumendi esitajaks Jelizaveta Kaasik ning omanikuks

Kaino Valdre;

5) investeeringuobjektiks oleva hoone ehitusloa taotluse nr 2211271/25441 eest on riigilõivu

tasunud 26. augustil 2022 Tarmo Valdre;

6) toetustaotlusega on esitatud planeeritava garaaži ehitustööde kolm hinnapakkumust, mille

hulgast on toetuse taotleja välja valinud Everster OÜ (reg kood 11724994) hinnapakkumuse;

7) äriregistri andmetel on Everster OÜ juhatuse liige ja osanik Tarmo Valdre;

8) toetuse taotleja omanik ja juhatuse liige Simar Selezov ning toetustaotluse

investeeringuobjektiks oleva hinnapakkuja Everster OÜ osanik ja juhatuse liige Tarmo Valdre

on juhatuse liikmed ettevõtetes Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ. Mõlema

ettevõtte osanikeks on Skafter OÜ ja S-Ray OÜ (juhatuse liige ja osanik Simar Selezov).

Nende asjaolude üle ei ole vaidlust.

10. Kaebaja on arvamusel, et määruse nr 25 § 7 lg-s 9 on sätestatud ammendav loetelu

olukordadest, mille esinemisel ei ole hinnapakkumus lubatav. Vastustaja leiab vastupidiselt, et

pakkumuse esitaja peab selle koostama toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega tohi omada

taotlejaga ühist huvi, eelkõige seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi pakkuja olla

3-23-866

7(11)

vastustaja arvates majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. See

nõue kehtib hinnapakkujale ka hinnapakkumuse alusel teenuse osutamise ajal ning laieneb

meetme määruse seletuskirja kohaselt ka alltöövõtjatele. Kohus nõustub vastustaja

lähenemisega, et lisaks sellele, kui hinnapakkujal on otsene seos taotlejaga, on § 7 eesmärki

silmas pidades õigustatud hinnapakkumuste lubatavuse puhul arvesse võtta ka pakkujate

kaudsemat seost, mis väljendub tema majanduslikus huvis.

Vastustaja lähenemist toetab määruse nr 25 § 7 lg 10, mille kohaselt ei tohi lisaks lg-s 9

loetletule hinnapakkuja ega hinnapakkuja osanik, aktsionär või juhtorgani liige omada osalust

teise hinnapakkuja äriühingus ega kuuluda teise hinnapakkuja juhatusse või nõukokku.

Määruse nr 25 § 7 lg 9 käsitamine ammendava loeteluna võimaldaks hinapakkumusi esitada

majanduslikult huvitatud iskutel, kes pole seotud selles sättes loetletud viisil ning seega

kuritarvitada ausa ja läbipaistava hinnapakkumise nõuet.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 art 62 (ning praeguse vaidluse

lahendamisel asjakohase (EL) nr 1306/2013 art 60) järgi ei anta põllumajandusalaste

sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle

puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused

kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

11. Viidatud sätted väljendavad üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse

põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldisem põhimõte. Kuritarvituse

kindlakstegemisel tuleb kujunenud kohtupraktika järgi hinnata isiku tegevuse objektiivset ja

subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et

vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole

õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne

aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle

saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Riigikohtu 17. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-

567, p 10 ning seal viidatud; Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktika). Samas on Riigikohus

viidanud asjakohasele Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt võib kuritarvituse

tuvastamiseks vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi

õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Tingimuse kunstliku loomisega võib olla näiteks

tegu ka siis, kui kulutuse kandmine on poolte tiheda seose tõttu vaid formaalne (viidatud lahend

p 12).

Isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, tuleb kunstlike tingimuste

loomise kindlakstegemisel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i

õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu (viidatud Riigikohtu lahendi p 10 ja seal

esitatud praktika).

12. Vastustaja on tuvastanud käesoleva otsuse põhjenduste p-s 9 kirjeldatud asjaolud. Seejuures

on kindlaks tehtud, et toetusega ostetava investeeringuobjekti omanik füüsiline isik (K. Valdre)

on väljavalitud pakkumuse teinud Everster OÜ osaniku ja juhatuse liikme T. Valdre isa. T.

Valdre ning kaebaja juhatuse liige ja ainuosanik S. Selezov aga omakorda juhatuse liikmed

ettevõtetes Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ, mille osanikuks ka

omakorda garaaži ehitusprojekti ja garaažihoone tugevvoolu põhiprojekti tellijaks olev Skafter

OÜ (juhatuse liige ja ainuosanik T. Valdre). Seega on vastustaja tuvastanud hinnapakkuja

Everster OÜ ja toetuse taotleja (kaebaja) juhatuse liikmete ja osanike Tarmo Valdre ja Simar

Selezov seotuse ühiste ettevõtete Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ kaudu.

Nende asjaolude üle vaidlus puudub.

Kaebaja ei ole kohtu hinnangul veenvalt ümber lükanud vastustaja järeldust taotleja ning

väljavalitud pakkumuse teinud Everster OÜ seotusest. Ka kaebaja möönab T. Valdre ja S.

3-23-866

8(11)

Selezovi ühist majanduslikku huvi Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ

juhatuses tegutsedes.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et S. Selezovi ja T. Valdre ühised majandushuvid saavad

piirduda vaid nende tegevusega Palmse Päikesepark OÜ ja Kakuvälja Päikesepark OÜ juhatuse

liikmetena ega ole laiendatavad kaebaja ja hinnapakkuja muule majandustegevusele eelpool

kirjeldatud suhete ja tegevuste põimumise olukorras. Kohus ei nõustu ka väitega, et määruse

nõuete liiga lai sisustamine pärsib kohaliku maapiirkonna arengut, kus ettevõtjad on sageli

omavahel seotud, ning nii suundub toetusraha suurte ettevõtete kätte, kellel puudub igasugune

kokkupuude kohaliku eluga. Tänapäevaste info liikumise ja sidevahendite võimaluste juures ei

saa omavahelisi seoseid toetuse taotleja ning hinnapakkuja puhul kuidagi leebemalt hinnata ega

eeldada, et maapiirkonna ettevõtjate jaoks oleks märkimisväärselt takistatud juurdepääs teabele

ning võimalusele pakkumistel osaleda. Toetuse eesmärkide tagamiseks peavad hinnapakkujad

olema sõltumatud nii taotlejast kui ka üksteisest ning tegema oma pakkumused

turusituatsioonist lähtuvalt, et tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine.

Eelpool kirjeldatud isikuliste seoste taustal ei saa tähelepanuta jätta T. Valdre kui algselt parima

pakkumise teinud Everster OÜ juhatuse liikme ja osaniku tegevust investeeringuobjektiga

seotud ehitusloa taotlemisel (sh riigilõivu tasumine) ning tema seotust Skafter OÜ (garaaži

ehitusprojekti ja tugevvoolu põhiprojekti tellija) juhatuse liikme ja ainuomanikuna S.

Selezoviga (kaebaja juhatus eliige ja ainuomanik) ühise äritegevuse kaudu

13. Vastustaja on osundanud ka määruse nr 25 seletuskirja1 tekstile, mille kohaselt kehtib nõue,

et hinnapakkuja ei tohi olla majanduslikult huvitatud investeeringuobjektist, ka alltöövõtjatele.

Kohus nõustub kaebajaga küll selles, et õiguse üldakti seletuskirjaga ei tohi kehtestada

ulatuslikumaid nõudeid või piiravamaid tingimusi kui õigusakti endaga. Samas on

õiguskirjanduses ja kohtupraktikas laialdaselt tunnustatud õigusakti seletuskirjale tuginemist

tõlgendamisargumendina. Viidatud seletuskirjast tuleneb määruse nr 25 § 7 lg-te 9 ja 10

eesmärgina tagada hinnapakkumuste koostamine turutingimustel ning vältida selleks EL-i

finantshuvidest lähtuvalt ülehinnatud ehk kahjulikke tehingud. See eesmärk õigustab ka

nimetatud sätete laiemat, mitte pelgalt kitsast grammatilist tõlgendamist.

14. Vastustaja on, järeldades kaebaja ja Everter OÜ vahelist seotust, tuginenud analoogia

korras tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 käsitlusele, mille kohaselt on isikud omavahel seotud,

kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Kohtupraktika

ei ole näinud toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et

maksuseaduses sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad ka

struktuuritoetuste valdkonnas (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprill 2021. a otsus kohtuasjas nr 3-

19-1474, p 24).

15. Kaebaja väitel on vastustaja jätnud õigusvastaselt rahuldamata tema muudatustaotluse,

millega ta soovis esialgu parimaks valitud Everster OÜ pakkumuse asendada Tolira Ehitus OÜ

pakkumusega. Kaebaja sõnul on ta sellega soovinud toetustaotlust muuta vastavalt Komisjoni

rakendusmääruse nr (EL) 809/2014 art 4 lg-le 1 ning peab seda vea parandamiseks, mis on

lubatav olukorras, kus taotleja pole rikkunud määruse nr 25 § 7 lg 9 tingimusi. Kaebaja leiab,

et toetustaotluse eesmärk on saada toetust ning seda muudetakse või parandatakse, kui ilmnevad

vead, mille tõttu ei saa toetustaotlust rahuldada. Kaebaja on arvamusel, et on käitunud heas

usus ning on soovinud olukorra lahendada ning taotluse tingimustega vastavusse viia.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 59 lõikest 6 ja komisjoni

rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklist 4 tulenevalt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja

maksetaotlusi ning muid tõendavaid dokumente pärast nende esitamist igal ajal parandada või

1 https://www.pria.ee/sites/default/files/2020-01/Maaruse_nr_25_seletuskiri.pdf

3-23-866

9(11)

kohandada, kui pädev asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja

tingimusel, et toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Praegusel juhul on kaebaja soovinud

muudatustaotlust esitada pärast 24. novembri 2022. a teavitust PRIA kavandatavast otsusest

(dtl 12-13), milles vastustaja loetles tuvastatud asjaolud ning väljendas neile tuginedes oma

hinnangut seoses Everster OÜ pakkumuse mittenõuetekohasusega. Kohus nõustub

vastustajaga, et ühe hinnapakkuja teisega asendamisel ei saanud olla tegemist ilmse vea

parandamisega eelviidatud normide tähenduses. Vastustaja tõi välja oma järelduse kaebaja ja

Everster OÜ seotusest nende ühise majandusliku huvi kaudu, märkides järgmist: „OÜ MS

AUTO toetustaotluse menetlemisel on PRIA tuvastanud, et toetuse taotleja omanikul ja

juhatuse liikmel Simar Selezovil ning toetustaotluse investeeringuobjektiks oleva hoone

ehitustööde teostamise hinnakonkursil võitjaks osutunud Everster OÜ osanikul ja juhatuse

liikmel Tarmo Valdrel on eeltoodud asjaolude kohaselt ühine majanduslik huvi, mille tõttu ei

ole täidetud meetme määruse nr 25 § 7 lg 9 sätestatud tingimus ning sellest tulenevalt on PRIA-

l tekkinud alus toetustaotluse rahuldamata jätmiseks.“

Kohus nõustub vastustajaga, et taotleja soovis muutmistaotlusega teha toimingu, mis ilma

vajaduseta vastata konkreetse toetuse saamise nõuetele ei oleks suure tõenäosusega aset

leidnud, st kaebaja ei oleks valinud Tolira Ehitus OÜ hinnapakkumust.

Kaebaja väitel ei ole kolme hinnapakkuja pakkumuste vahe (Everster OÜ pakkumus 306 000

eurot, Tolira ehitus OÜ pakkumus 339 082,88 eurot ja Riser Ehitus OÜ pakkumus 352 438

eurot, kõik ilma käibemaksuta; dtl 200-217) ühelt poolt piisavalt erinevad järeldamaks, et need

on tehtud vabal turul ja teisalt suurusjärgu mõttes sarnased, mis vastavad vabal turul tegutsevate

pakkujate tulu saamise soovidele. Kohtu hinnangul ei väära kolme hinnapakkumuse küllalt

sarnane suurusjärk ja selle piires esinevad erinevused vastustaja järeldust isikute seotusest.

16. Kaebaja peab õigusvastseks tema muutmistaotluse arvestamata jätmist. Kaebaja sõnul on ta

muutmistaotluse

esitanud

(soovides

parandada

„vea“

hinnapakkuja

Everster

OÜ

hinnapakkumust teise hinnapakkuja oma vastu välja vahetades) pärast PRIA ametniku

telefonivestluses antud kooskõlastust.

17. Pooled on esmalt eri meelt selles, kas andmed, mida kaebaja soovis muuta, kujutavad endast

„ilmset viga“ ELÜPS2014 § 8 ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013

art 59 lg 6 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 art 4 tähenduses.

ELÜPS2014 § 8 kohaselt võib ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise käigus

esitatud taotlust, maksetaotlust ja muud käesoleva seaduse alusel ettenähtud teadet muuta,

täiendada ja osaliselt või täielikult tagasi võtta Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhtudel ja

korras.

Määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg 6 sätestab, et komisjoni poolt artikli 62 lõike 2 punkti h

alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende

esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Määruse (EL) nr

809/2014 art-st 4 tulenevalt võib toetusesaaja esitatud toetuse- ja maksetaotlusi ning muid

tõendavaid dokumente parandada või kohandada pärast nende esitamist igal ajal, kui pädev

asutus on avastanud konkreetse juhtumi üldisel hindamisel ilmse vea ja tingimusel, et

toetusesaaja on tegutsenud heas usus. Samast artiklist tuleneb veel, et pädev asutus võib ilmse

vea avastada üksnes juhul, kui see on eelnimetatud teabe üldisel kontrolli käigus kergesti

tuvastatav.

18. Pooled on erineval arvamusel ka selles, kas Komisjoni rakendusmääruse nr (EL) 809/2014

art 4 võimaldab toetustaotlust parandada ka juba toetuse taotlejal või alles toetuse saajal (isikul,

kellele toetus on juba määratud). Kuna kohtu hinnagul ei olnud praegusel juhul muudetavate

andmete näol tegemist ilmse vea parandamisega, ei ole selle vaidluse lahendamise seisukohast

määrav, kas määruse nr (EL) 809/2014 art 4 on kohaldatav taoetuse taotlemise staadiumis.

3-23-866

10(11)

Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolud, mis rikuvad toetustaotluse tingimusi ja takistavad

toetustaotluse rahuldamist, ei kujuta endast ilmset viga eeltoodud normide tähenduses ega ole

seega ka hilisemalt muudatustaotlusega muudetavad. PRIA on kaebajat kavandatavast otsusest

teavitades selgitanud haldusmenetluse järeldust, et kaebaja taotlus pole kooskõlas määruse nr

25 § 7 lg 1 ja § 9 nõuetega. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on sisuliste rikkumistega,

mitte aga tehniliste või tähelepanematusest tingitud eksimustega, mida oleks võimalik

muudatustaotlusega kõrvaldada. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et ilmseteks

vigadeks on sellised eksimused, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist ja rahuldamist ning

ka pärast rahuldamist on võimalik teha taotluses muudatusi, mis võivad takistada

investeeringuobjekti elluviimist ja hilisemaid vastuolusid toetustingimustega. Kohustus esitada

nõuetekohane toetustaotlus ja esitada selles meetme tingimustele vastavad andmed lasub

ennekõike toetuse taotlejal. Kuna toetuse taotlejal puuudb subjektiivne õigus igal juhul

taotletud toetust saada (Riigikohtu 15. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-28-121, p 22 ja viidatud

praktika), ei saa taotluste menetlemine PRIA poolt kujuneda taotluse sisulistele vigadele

tähelepanu juhtimiseks ja nende piiramatuks kohandamiseks toetuse tingimustele vastavaks.

19. Kaebaja väidab, et muudatustathea halduse tava ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist.

Kaebaja on 7. detsembril 2022 esitatud muudatustaotlust esitades märkinud andmete muutmise

selgituseks:“ PRIA menetleja Pille Prii soovitusel on valitud teine pakkuja Tolira Ehitus

OÜ“(dtl 15). Kaebaja selgituste kohaselt toimus suhtlus PRIA ametnikuga telefonivestlusena.

Sama selgituse on kaebaja märkinud taotluse lk-l 12 (dtl 26) ning on samas lisanud, et abikõlblik

summa on võrdne kõige odavama pakkumisega (306 000 eurot + käibemaks). Dokumnedis, mis

on pealkirjastatud kui „Vastuväited PRIA kavandatavale otsusele“ (dtl 33) on kaebaja

märkinud, et muutmistegevused arutati ning kooskõlastati PRIA projekti menetleja Pille Priiga

telefoni teel 7. detsembril 2022 kell 15.15 ja 17.26.

Kohus nõustub vastustajaga, et taoline suhtlus ametnikuga ei saanud luua kaebaja jaoks

veendumust ega õiguspärast ootust, et muudatus tema soovitud kujul on aktsepteeritav. Kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks vastuseks kavandatavale otsusele esitanud

kirjalikke vastuväiteid, millele PRIA saanuks asjakohaselt reageerida ning vajadusel taotlejalt

täiendavaid selgitusi või teavet küsida ning talletada vastava suhtluse ka kirjalikult

taasesitatavas vormis. Kohtu hinnangul polnuks usaldusväärseks tõendiks kohtumenetluses ka

Pille Prii tunnistajana antavad ütlused, mistõttu pole kohus pidanud vajalikuks ametnikku

kohtumenetluses ära kuulata. Asjaolu, et Pille Prii oli taotusega seotud dokumentides märgitud

kontaktisikuna, ei takistanud kaebajat esitamast oma vastuväiteid enne muutmistaotluse

esitamist, et saada neile argumenteeritud ja usaldusväärset tagasisidet, mida telefonivestluse

formaat suure tõenäosusega ei võimalda.

Seega leiab kohus, et telefonivestlused ametnikuga ei saanud luua kaebajas veendumust, et

muudatused tema soovitud moel on taotluse nõuetekohasuse saavutamiseks lubatavad ning et

algselt parimat hinnapakkumust asendades ei oleks täidetud kolme võrreldava hinnapakkumuse

nõue määruse nr 25 § 7 tähenduses. Kohtu hinnangul on kaebaja ise, soovides

muutmistaotlusega asendada algselt parimaks tunnistatud pakkumust, tunnistanud, et Everster

OÜ pakkumust ei saa pidada eeltoodud normides sätestatule vastavaks.

20. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Kohtu

hinnangul ei esine ka vormi- ega menetlusnõuete rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud

otsuse tühistamise. Vastustaja on oma otustust põhjendanud vaidlustatud otsuses ja

vaideotsuses. Vastustajale on olnud tagatud võimalus olla menetluses ära kuulatud nii

haldusmenetluses (24. novembri 2022. a teavitus nr 13-30.3/22/1164-3 (dtl 12-13) kui ka oma

seisukohti kohustusliku vaidemenetluses esitades.

3-23-866

11(11)

Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebaja pole väitnud, et selle peale esitatud vaide

lahendamisel tehtud vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse

tühistamiseks. Kuna vaidlustatud otsus ja vaideotsus on õiguspärased, ei tulene neist ka

vastustajale kohustust taoltuse uueks läbivaatamiseks – ning puudub alus ka kohustamisnõude

rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 g 1).

Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

21. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti

tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik