3-21-2356/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. august 2023, Tartu

Haldusasja number

3-21-2356

Haldusasi

Xi

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

2. juuli 2021. a

vastutusotsuse nr 13-7/01098-17 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja X

esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Karin Kask

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse lisana

esitatud tõendid.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 25. novembri 2022. a otsuse resolutsiooni punktid 1,

3 ja 4.

4. Teha uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

5. Jätta kaebaja menetluskulud halduskohtus ja ringkonnakohtus tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. oktoober 2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis 9. detsembril 2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044778-8, millega

kohustas ZZZ Capital OÜ-d tasuma maksusumma 20 280,85 eurot. Maksuotsuses on viidatud

8. novembri 2019. a kontrolliaktile nr 12.2-3/044778-7. Kaebaja oli äriühingu juhatuse liige

21. oktoobrist 2016 kuni 28. aprillini 2020.

2. MTA tegi 2. juulil 2021 vastutusotsuse nr 13-7/01098-17, millega kohustas kaebajat tasuma

solidaarselt ZZZ Capital OÜ-ga maksuvõla 59 940,29 eurot, sealhulgas:

- maksuotsusega osaühingule määratud maksukohustuse 20 280,85 eurot;

- deklareeritud, kuid tasumata käibemaksu 17 721,43 eurot;

- deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksud 3 199,74 eurot;

- nimetatud summadelt tasumata intressi 18 738,27 eurot.

Vastustaja alustas osaühingu suhtes sundtäitmist 5. veebruaril 2020, esitades korralduse osaühingu

pangakontode arestimiseks Swedbankis. Osaühingul ei ole muid arvelduskontosid ja ei ole mingit

muud vara. Osaühingu majandustegevus on lõppenud. Võla sissenõudmine osaühingult ei ole

võimalik.

Kaebaja oli osaühingu ainus juhatuse liige ning omas täielikku kontrolli osaühingu tegevuse ja

vara käsutamise üle. Maksudeklaratsioone esitas raamatupidaja: aastal 2017 A ja aastal 2018 B.

Kaebaja kohustus oli anda raamatupidajale deklaratsioonide koostamiseks õiged andmed ja

kontrollida raamatupidaja tegevust. Kaebajal on ettevõtluses ja äriühingute juhtimisel kogemus

ligikaudu 15 aastat. Kaebaja võõrandas 2020. aastal 51% osaühingu osast ja lahkus juhatusest

eesmärgiga hoida kõrvale maksukohustuse täitmisest.

Kaebaja jättis deklareerimata ehitusteenuse osutamisest tekkinud käibe. Kaebaja oli teadlik, et

kogu ehitustööde tulemusena tekkinud käive tuleb osaühingul deklareerida ning käibemaks

arvestada ja tasuda. Äriühing esitas kaebaja korraldusel kaks parandusdeklaratsiooni ja sellega

tunnistas, et kajastas esialgsetel käibedeklaratsioonidel valeandmeid.

Kaebaja võttis 2018. aastal osaühingu pangakontolt välja sularaha, sellest 86 876,38 euro

kasutamine osaühingu majandustegevuses ei ole tõendamist leidnud.

Kaebaja tahtliku kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui

kaebaja oleks deklareerinud maksukohustused õigel ajal ja ei oleks sularaha osaühingust välja

viinud, siis oleks osaühingul olnud piisavalt raha maksukohustuste täitmiseks. Maksuvõlalt

arvestatud intress on lahutamatult seotud kaebaja tahtliku tegevusega põhjustatud põhivõlaga.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.

Kaebaja leidis, et nõue perioodide mai - august 2017 ning jaanuar kuni aprill 2018 eest on aegunud.

Kaebaja tahtlus on tõendamata. Lisaks on aegumistähtaeg 5 aastat ebaõiglane füüsilise isiku

suhtes. Osaühingu sundtäitmise tähtaeg saab varsti läbi, samas füüsilisel isikul see alles algab.

Kaebaja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning tema käitumise ja võla tekkimise vahel

puudub põhjuslik seos. Kaebaja kasutas osaühingu arvelduskontolt välja võetud sularaha

osaühingu laenude tasumiseks Altrix OÜ-le.

Vastustaja ei arvestanud kaebaja seletuste ja tõenditega. 3-4 aastat pärast sündmusi on kaebajal

keeruline tõendeid leida ja esitada. Vastustaja on valesti teostanud ka kaalutlusõigust. Põhjendatud

ei ole intressi nõudmine perioodi eest, kui kaebaja ei olnud võlgnik. Intressi arvestamine oleks

põhjendatud alates vastutusotsuse jõustumisest kaebaja suhtes.

4. Vastuses kaebusele vaidles MTA kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et kui äriühing jättis deklareerimata elamu ehitustöödega seotud käibe ning

sellelt arvestamata ja tasumata käibemaksu, saab see olla vaid teadlik ja tahtlik tegevus.

Kaebaja on 2018. aastal äriühingu arvelduskontolt välja võtnud sularaha oluliselt suuremas

summas, kui oleks kulunud maksukohustuste täitmiseks. Kaebaja väitis laenusummade

tagastamist Altrix OÜ-le esimest korda alles vastuses vastutusotsuse projektile. Kaebaja väide

2018. aastal laenu tagasimaksmise kohta on vastuolus tema enda esitatud arvestusega, mille järgi

2018. aastal tasuti ainult intresse.

Kuna kaebaja on vastutav osaühingu põhivõla tekkimise eest, siis on ka põhivõlaga kaasnev intress

tekkinud kaebaja süülise tegevuse tulemusel ning kuulub samuti vastutusotsusega kaebajalt

sissenõudmisele. Õigusaktid ei võimalda nõuda intressi alates vastutusotsuse jõustumisest.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohus 25. novembri 2022. a otsusega rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas

vastutusotsuse 39 659,44 euro suuruse maksuvõla tasumise kohustuse osas (deklareeritud, kuid

tasumata maksukohustused 20 921,17 eurot ja intress 18 738,27 eurot). Kaebus jäi rahuldamata 20

280,85 euro suuruse maksuvõla tasumise kohustuse osas (maksuotsusega määratud

maksukohustus). Kaebuse osalise rahuldamise tõttu jättis halduskohus menetluskuludest 66,2%

vastustaja kanda ning mõistis kaebaja kasuks välja menetluskulu 496,50 eurot.

6. Halduskohus sedastas, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-t 5 on kohtupraktikas

rakendatud rangelt. Seetõttu saab vastutusotsuse juhatuse liikmele teha üksnes selle konkreetse

maksuvõla suhtes, mille sissenõudmiseks oli äriühingu pangakonto enne vastutusotsuse tegemist

arestitud vähemalt 3 kuud.

Tõenditest nähtub, et vastustaja andis 5. veebruaril 2020 Swedbank AS-le korralduse nr 13-

2.7/47980 arestida osaühingu pangakontod 20 280,85 euro ulatuses viitega 9. detsembri 2019. a

maksuotsusele. Vastustaja on seega alustanud sissenõudmist pangakonto arestimise teel üksnes

maksuotsusega osaühingule pandud maksukohustuse täitmiseks. Kohtuasjas ei ole tõendeid ja

vastustaja ei ole ka väitnud, et osaühingu pangakontod on arestitud deklareeritud, kuid tasumata

maksukohustuste või intressi sissenõudmiseks.

See tähendab, et vastutusotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada osaühingu poolt deklareeritud,

kuid tasumata maksukohustuste 20 921,17 euro osas ning intressi 18 738,27 euro osas.

7. Vastutusotsuse tegemise faktilised eeldused on täidetud maksuotsusega osaühingule pandud

maksukohustuse 20 280,85 euro osas (maksustamisperioodid mai ja juuni 2017 ning veebruar

2018).

Eluliselt usutav ei ole, et kaebaja eesmärk oli tellijale elamu ehitamisel tekkinud käivet varjata,

kuid kaebaja esitas sellest hoolimata tellijale arveid, mis kanti läbi raamatupidamisest, ja rääkis

vastustajale esimesel kohtumisel üksikasjalikult toimunud tehingust. Selline teguviis on täiesti

ebaloogiline. Kaebaja seletused näitavad pigem seda, et osaühingu majandustegevuse

dokumenteerimisel valitses suur korralagedus ja kaebaja ei kontrollinud raamatupidaja tööd. See

tähendab, et kaebaja jättis olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole ehk oli raskelt hooletu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses. Tõendid ei kinnita seda, et kaebaja teadis, et

maksukohustused on deklareerimata, ja see vastas tema tahtele (VÕS § 104 lg 5). Maksuhaldur on

ekslikult leidnud, et maksumenetluse ajal parandusdeklaratsioonide esitamine kinnitab kaebaja

tahtlikku tegevust maksukohustuse deklareerimata jätmisel. Ka parandusdeklaratsioonide

esitamine on enam kooskõlas arusaamaga, et kaebaja püüdis korraldada maksukohustuse täitmist.

Kaebajale saab aga ette heita seda, et ta tahtlikult rikkus kohustust maksukohustused täita (MKS

§ 8 lg 1). Maksuotsusega osaühingule pandud kohustuse oleks saanud täita raha arvel, mille

kaebaja 2018. aastal osaühingu pangakontolt välja võttis. Kaebaja sai hiljemalt novembris 2018

teada, et käibemaks on valesti deklareeritud ja tasumata. Kui 2018. aasta jooksul välja võetud

sularaha oleks jäänud osaühingu kontole, siis oleks selle arvel saanud deklareerimata jäänud

käibemaksu tasuda. Kui kaebaja käsutuses oli sularaha ja ta ei kasutanud seda

käibemaksukohustuse täitmiseks, siis oli see kaebaja teadlik valik.

Kaebaja ei ole tõendanud sularaha 86 876,38 euro kasutamist ettevõtluse huvides, s.h muude

osaühingu kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitatud Altrix OÜ-ga sõlmitud laenulepingud ei tõenda

laenukohustuse täitmist. Kaebaja esitatud arvestus näitab laenu tagastamist hoopis 2019. aastal.

Samas kaebaja ei selgita, miks võttis ta selleks sularaha välja osade kaupa 2018. aastal.

See tähendab, et vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg oli viis aastat ning see ei olnud

vastutusotsuse tegemise ajal möödunud. See, et osaühingu suhtes tehti maksuotsus varem ja seega

ka sundtäitmine aegub varem, ei tähenda kaebaja ebavõrdset kohtlemist. Kaebaja ja osaühing on

erinevad isikud ning vastutusotsus rajaneb küll maksuotsusel, kuid on siiski iseseisev kaebaja

suhtes täidetava nõude alus.

8. Kaebaja väitel põhjustas võla tekkimise see, et osaühingul oli ka teisi võlausaldajaid, samuti

kuna tellija jättis maksmata tehtud tööde eest. On võimalik, et projekti ebaõnnestumisel sattus

osaühing majanduslikult raskesse olukorda ja ei suutnud tähtaegselt täita kõigi võlausaldajate

nõudeid. Kaebaja kasuks rääkivad asjaolud lükkab aga taas ümber see, et kaebaja võttis osaühingu

kontolt välja suures summas sularaha ning ei suutnud tõendada selle kasutamist osaühingu

majandustegevuse huvides.

9. Vastustaja on kaebaja seisukohti ja vastuväiteid käsitlenud. See, et vastustaja kaebaja

seisukohtadega ei nõustunud ja ei pidanud kaebaja väiteid tõendatuks, ei tähenda menetlusnõuete

rikkumist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja selgitab, et halduskohus on kaebuse osalisel rahuldamisel tuginenud asjaolule, mida ta

kohtumenetluses ei kontrollinud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Tegelikkuses on MKS § 96

lg-s 5 sätestatud vastutusmenetluse alustamise eeldus täidetud ka äriühingu poolt deklareeritud ja

täitmata maksukohustuse ning intressi osas.

Vastustaja palub võtta asja juurde ZZZ Capital OÜ-le tehtud korraldused vaidlusaluste

maksuvõlgade sissenõudmiseks ja nende täitmata jätmise tõttu pankadele saadetud korraldused

pangakontode arestimiseks. Vastustaja ei esitanud tõendeid varem, sest asjas ei olnud vaidlust

MKS § 96 lg-st 5 tuleneva eelduse täidetuse kohta. Eelduse täitmata jätmist ei väitnud kaebaja

vastutusotsuse tühistamiseks esitatud kaebuses. Samuti ei selgitanud halduskohus, et ta soovib

seda asjaolu kontrollida ning asja materjalide hulgas asjakohased tõendid puuduvad.

11. Vastuses apellatsioonkaebusele kaebaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Kaebaja palub jätta vastustaja esitatud tõendid asja juurde võtmata, kuna tõendid on esitatud

hilinenult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

13. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse lisadena MTA korraldused maksuvõla sissenõudmiseks

ZZZ Capital OÜ-lt ja korraldused ZZZ Capital OÜ pangakontode arestimiseks. Korraldused

puudutavad äriühingu maksukohustust osas, mille kohta halduskohus leidis, et MKS § 96 lg-s 5

sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks ei ole täidetud, s.t et maksuhaldur ei ole enne

vastutusotsuse tegemist alustanud maksuvõla sissenõudmist äriühingult MKS § 130 lg 1 p-s 3

sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda.

Apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõenditele tuginedes väidab maksuhaldur, et tegelikkuses oli

MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus täidetud ja vastutusotsuse osaline tühistamine seetõttu

põhjendamatu.

14. Seega puudutavad apellatsioonkaebuse lisana esitatud tõendid otseselt vaidluse eset ja on

asjakohased, s.t neil on tähtsus asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2). Küll on vaidlus selle üle, kas

vastustaja hilines tõendite esitamisega ja tõendid tuleks seetõttu jätta vastu võtmata. Tõendid tuleb

üldjuhul esitada halduskohtule eelmenetluses selleks antud tähtaja jooksul (HKMS § 62 lg 1 ls 1).

Vastustaja ei esitanud vaidlusaluseid tõendeid halduskohtule 5. oktoobri 2022. a määruses antud

tähtajaks, s.o 27. oktoobriks 2022 ega ka muul ajal halduskohtu menetluses. Seejuures oli

halduskohus kaebust menetlusse võttes 25. jaanuari 2022. a määrusega kohustanud vastustajat

esitama haldusmenetluse toimiku materjalid, mida ei olnud kohtule menetluses veel esitatud, ühe

kuu jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kui tõendid olid osaks haldusmenetluse

materjalidest, pidanuks vastustaja need kohtule esitama ühes vastusega kaebusele. Tõendid

saanuks esitada menetluses ka hiljem kuni 27. oktoobrini 2022, kuid vastustaja ei teinud seda.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja hilines tõendite esitamisega. Sellele vaatamata peab

ringkonnakohus põhjendatuks võtta tõendid asja juurde.

15. Tulenevalt HKMS § 62 lg 1 ls-st 2, kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud, võib

hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 järgi

saab hilinenult esitatud tõendit arvestada, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või

menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et halduskohtu menetluses ei seadnud kaebaja kahtluse

alla, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse tegemiseks oli täidetud. Samuti ei saanud

ainuüksi maksumenetluse ja vastutusotsuse menetluste kronoloogia pinnal järeldada, et

maksuhaldur MKS § 130 lg-s 1 sätestatud korras vähemalt kolme kuu jooksul äriühingult

maksuvõlga sisse nõuda ei üritanud. MKS § 96 lg-s 5 sätestatud eelduse kontrollimiseks pidanuks

halduskohus uurimispõhimõttest tulenevalt selgitama vastustajale, et äriühingu deklareeritud

maksuvõla ja intressi osas maksuvõla sissenõudmist äriühingult tuleb tõendada, kuid ei teinud

seda.

16. Ringkonnakohus nõustub, et vaidluses esitatud väidetest ja põhjendustest võis vastustaja

järeldada, et maksuvõla äriühingult sissenõudmise tingimuse täitmine ei ole vaidluse all. Samas

on kohtupraktikas tunnustatud, et vastutusotsuse õiguspärasuse kontrollimisel peab kohus

kontrollima kõigi vastutusotsuse eelduste täidetust. Seetõttu ei saanud maksuhaldurile tulla

üllatusena, et vastutusotsuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel kohus kontrollib teiste

eelduste hulgas sedagi, kas vastustaja on teinud toimingud maksuvõla sissenõudmiseks

äriühingult. Asja käigust saab järeldada, et halduskohtu hinnangul pidi vastustaja esitama

haldusmenetluse toimiku materjalide hulgas ka kõik asjakohased korraldused, millega nõuti

maksuvõlga ZZZ Capital OÜ-lt. Kuna vastustaja esitas üksnes need korraldused, mis puudutasid

maksuotsusega tuvastatud maksukohustust, siis võis halduskohtul tekkida arusaam, et ülejäänud

osas ei ole maksuvõlga äriühingult sisse nõuda üritatudki. Sellist arusaama toetab muu hulgas

vastutusotsus, milles maksukohustuse sissenõudmise kirjelduses on nimetatud üksnes 5. veebruari

2020. a korraldus (dtl 316) Swedbank AS-le maksukohustuslase arvelduskonto arestimiseks

summas 20 280,85 eurot, s.o maksuotsusega määratud maksusumma osas. ZZZ Capital OÜ

deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuse sissenõudmist maksukohustuslaselt ei ole

kirjeldatud.

Samas ei saa siiski mööda vaadata sellest, et maksuvõla eelnev sissenõudmine äriühingult on küll

vastutusotsuse tegemise eelduseks, kuid sissenõudmise toimingud ja selleks antud haldusaktid ei

ole vahetult osaks vastutusotsuse andmise menetlusest. Maksuhaldur otsustab nende materjalide

vastutusotsuse menetluse juurde võtmise vastavalt vajadusele (MKS § 59 lg 1 ls 2).

Ringkonnakohtule ei ole teada, kas praktikas võetakse maksuvõla varasemat sissenõudmist

puudutavad materjalid tõenditena vastutusotsuse menetluse toimikusse või mitte. Kokkuvõttes on

aga põhjendatud vastustaja väide, et olukorras, kus halduskohus ei selgitanud võimalikku lünka

tõendites, mille tõttu kohus ei saanud veenduda vastutusotsuse andmise eelduste täidetuses, ei

pidanud vastustaja kaebaja kaebuses esitatud väidetele vastu vaieldes mõistma, et tal tuleks MKS

§ 96 lg-s 5 sätestatud eelduse täidetust halduskohtu menetluses täiendavalt tõendada.

Seetõttu leiab ringkonnakohus, et tõendite esitamine apellatsioonimenetluses on lubatav ning

võtab apellatsioonkaebuse lisana esitatud MTA korraldused maksuvõla sissenõudmiseks ZZZ

Capital OÜ-lt ja korraldused ZZZ Capital OÜ pangakontode arestimiseks asja materjalide juurde.

Ringkonnakohus peab siinkohal oluliseks HKMS § 2 lg-tes 2 ja 4 sätestatud asja õigesti

lahendamise ja oluliste asjaolude väljaselgitamise põhimõtteid. Sel põhjusel ei ole asjas määrav

see, et MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimuse täidetuse kontrollimine vastutusotsuse õiguspärasuse

hindamisel halduskohtumenetluses pidi olema MTA-le ettenähtav ning seega oli MTA-l võimalus

esitada tõendid ka varem.

17. Apellatsioonkaebusele on lisatud ZZZ Capital OÜ-le suunatud MTA korraldused tähtajaks

tasumata maksukohustuste täitmiseks ja kohustuste täitmata jätmisele järgnenud korraldused

Swedbank AS-le äriühingu arvelduskonto arestimiseks asjakohastes summades. Vastustaja on

andnud ZZZ Capital OÜ-le korraldused deklareeritud maksukohustuste täitmiseks ning kohustuse

tähtajaks täitmata jätmise järel korraldused Swedbank AS-le äriühingu arvelduskonto arestimiseks

vastavates summades. Seejuures on vastustaja põhivõla osas arestinud kontot kahel korral, kuna

maksuvõla ajatamise tõttu 2019 aastal arest tühistati. Viimati kohustas MTA Swedbank AS-i

arestima ZZZ Capital arvelduskonto erinevate korraldustega kokku 20 923,18 euro ulatuses 22. ja

26. novembril 2019. Arvestades, et konto arestimise kaudu laekus maksukohustuse täitmiseks 2,01

eurot, vastab arestitud summa täpselt vastutusotsusega kaebajalt nõutavalt ZZZ Capital OÜ

deklareeritud, kuid täitmata maksukohustusele 20 921,17 eurot. Intressinõudes on ZZZ Capital

OÜ arvelduskonto arestimise korraldus antud Swedbank AS-le 1. veebruaril 2021.

Seega ilmneb tõenditest, et MTA on täitnud vastutusotsuse andmise MKS § 96 lg-s 5 sätestatud

eelduse ka äriühingu poolt deklareeritud, kuid täitmata maksukohustuse, samuti intressinõude

osas. Vastavalt ei ole põhjendatud vastutusotsuse tühistamine nende nõuete osas MKS § 96 lg-s 5

nimetatud tingimuse täitmata jätmise tõttu.

18. Halduskohus pidas vastutusotsuse tegemist õigusvastaseks äriühingu poolt deklareeritud, kuid

täitmata maksukohustuse ning intressinõude osas MKS § 96 lg-st 5 tuleneva eelduse täitmata

jätmise tõttu. Sel põhjusel ei kontrollinud halduskohus, kas vastutusotsuse tegemine nende

nõuetega seonduvalt oli õiguspärane muus osas. Apellatsioonkaebust ei ole alust rahuldada aga

juhul, kui esineb muu asjaolu, mis tingib vastutusotsuse tühistamise. Seega apellatsioonkaebuse

lahendamiseks peab ringkonnakohus hindama vastutusotsuse õiguspärasust tervikuna.

19. Kaebaja leidis, et vastutusotsuse tegemine oli õigusvastane eelkõige põhjusel, et kaebaja ZZZ

Capital OÜ juhatuse liikmena ei ole rikkunud maksukohustuse tasumise korraldamise kohustust

või igal juhul ei ole rikkunud seda tahtlikult. Sel põhjusel ei ole vastutuskohustuse koosseis

täidetud, samuti on vastutusotsuse tegemine vähemalt osaliselt aegunud (puudub alus tahtlusega

seotud viieaastase aegumistähtaja kohaldamiseks).

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

20. Vaidlusalune osa vastutusotsusest puudutab ZZZ Capital OÜ 2017. aasta juuli ja augusti ning

2018. aasta veebruari, aprilli ja juuni käibedeklaratsioonidel, samuti 2018. aasta jaanuari,

veebruari, aprilli ja juuni ning 2019. aasta aprilli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku

kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel deklareeritud

maksukohustusi.

Osa maksukohustusi pärines seega ajast rohkem kui kolm aastat enne vastutusotsuse andmist (2.

juuli 2021), kuid ühegi maksukohustuse osas ei olnud möödunud viieaastane aegumistähtaeg

(MKS § 98 lg 1). Seega sõltub vastutusotsuse õiguspärasus osaliselt sellest, kas kaebaja jättis 2017.

ja 2018. aasta maksudeklaratsioonidel deklareeritud maksukohustuse tahtlikult täitmata.

21. ZZZ Capital OÜ-le maksuotsusega määratud maksukohustuse täitmata jätmise hindamisel

märkis halduskohus põhjendatult, et kaebajale saab ette heita seda, et ta tahtlikult rikkus kohustust

maksukohustused täita (MKS § 8 lg 1). Äriühingu maksukohustused oleks saanud täita raha arvel,

mille kaebaja 2018. aastal osaühingu pangakontolt välja võttis. Raha väljavõtmise ja võla

tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kuna äriühing ise deklareeris maksukohustused, siis oli kaebaja

neist teadlik. Kui 2018. aasta jooksul välja võetud sularaha 86 876,38 eurot oleks jäänud

osaühingu kontole, siis oleks selle arvel saanud maksukohustused täita. Sularaha selleks otstarbeks

kasutamata jätmine oli seega kaebaja teadlik valik.

22. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta selleski, et kaebaja ei ole tõendanud sularaha

kasutamist ettevõtluse huvides, s.h muude osaühingu kohustuste täitmiseks. Kaebaja esitatud

laenulepingud Altrix OÜ-ga ei tõenda laenukohustuse täitmist. Kaebaja esitatud tasumise arvestus

(dtl 45) ei kujuta endast tõendit, vaid kaebaja väiteid, ning ei näita ka makseid, mis ühilduksid

sularaha väljavõtmisega pangakontolt. Kaebaja esitatud arvestus näitab laenu tagastamist 2019.

aastal, kuid ei selgita, miks selleks oli vaja võtta sularaha välja osade kaupa 2018. aastal. Vastustaja

küsimustele vastates kaebaja laenu tagastamist Altrix OÜ-le ei nimetanud. Tulemusteta jäi

vastustaja püüdlus koguda tõendeid laenu tagastamise kohta. Isegi kui kaebaja oleks suutnud

tõendada, et osaühing tagastas Altrix OÜ-le laenusumma 45 000 eurot ja tasus intressi 3 890 eurot,

ei selgita see, miks samaaegselt ei saanud tasuda nii maksuotsusega määratud kui ZZZ Capital OÜ

deklareeritud maksukohustuste põhiosa 37 986,38 ulatuses. Kaebaja ei ole üldse lähemalt

selgitanud oma üldsõnalist väidet, et äriühingul oli ka teisi võlausaldajaid. Seetõttu ei ole see väide

kontrollitav ning sellega ei saa arvestada kaebaja tegevusele hinnangu andmisel.

23. Kokkuvõttes ei saa mööda vaadata sellest, et kaebaja võttis äriühingu kontolt välja sularaha

ega ole suutnud tõendada selle kasutamist äriühingu huvides. Sularaha arvel oleks äriühing saanud

kõik oma maksukohustused täita.

Sellest omakorda ilmneb nii see, et maksukohustuste täitmata jätmine on kaebaja tegevuse tagajärg

kui seegi, et kaebaja tegevus maksukohustuste täitmata jätmisel oli teadlik. Seetõttu on MTA

põhjendatult kohaldanud kaebajale vastutusotsuse tegemisel viieaastast aegumistähtaega ning

kohustanud kaebaja tasuma solidaarselt ZZZ Capital OÜ maksukohustuse. Kaebaja tahtlik tegevus

äriühingu maksukohustuse täitmata jätmisel on maksuvõla tekkimise põhjuseks ning MKS § 40 lg

1 järgi vastutab maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslase, s.o ZZZ Capital OÜ-ga.

24. Kaebaja ei ole neid halduskohtu seisukohti ja põhjendusi kahtluse alla seadnud halduskohtu

otsuse vaidlustamise kaudu osas, milles kaebus jäi rahuldamata ega ka vastuses

apellatsioonkaebusele. See viitab, et kaebajal ei ole väiteid ega põhjendusi, millega maksuhalduri

ja halduskohtu seisukohti ümber lükata.

25. Eeltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu

otsuse osas, milles halduskohus kaebuse rahuldas. Selguse huvides tühistab ringkonnakohus

halduskohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna

rahuldamata.

26. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Halduskohus jättis

kaebuse osalise rahuldamise tõttu menetluskulud 66,2 % ulatuses vastustaja ja 33,8% ulatuses

kaebaja kanda. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise järel jätta nii kaebaja menetluskulud

halduskohtus kui ka apellatsioonimenetluses tervikuna tema enda kanda.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt

HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)