2-22-12237/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. august 2023

Tsiviilasja number

2-22-12237

Tsiviilasi

Jüri

Pallo

hagi

Janis

Viksi

vastu

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. aprilli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Pallo apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Jüri

Pallo

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Vastustaja

(kostja):

Janis

Viks

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jüri Pallo apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. aprilli 2023. a

otsus menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta menetluskulud

maakohtus Janis Viksi kanda.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi.

3.2. Mõista Janis Viksilt Jüri Pallo kasuks välja

kahjuhüvitis 384 eurot.

3.3. Mõista Janis Viksilt Jüri Pallo kasuks välja

otsuse tegemise aja seisuga (14. aprill 2023)

kahjuhüvitise

tasumisega

viivitamise

eest

sissenõutavaks muutunud viivis 42 eurot 4 senti.

3.4. Mõista Janis Viksilt Jüri Pallo kasuks välja

viivis kahjuhüvitise (s.o 384 eurolt) tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 15. aprillist 2023 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni.

3.5. Jätta menetluskulud Janis Viksi kanda.

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Janis

Viksi kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja

lahendanud maakohus pärast tsiviilasjas tehtud

lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jüri Pallo (hageja) esitas 19. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagi Janis Viksi (kostja) vastu

kahjuhüvitise 384 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 19 euro 19 sendi ning viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19. augustist 2022

kuni nõude täitmiseni väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt rahuldas maakohus tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-22-5746 hageja

hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kostja rikkus hageja au ja head nime,

avaldades Facebook’is Kuuuurija seinal jagatud postituse. Hageja pöördus kostja poole

16. detsembri 2021. a nõudekirjaga, milles pakkus kohtuvälist kompromissivõimalust ning

teatas kostjale enda nõuetest. Kostja on nõudekirja kätte saanud. Kohtueelseid kulusid ei oleks

olnud, kui kostja ei oleks hageja mainet kahjustanud. Seega esitas hageja täiendava nõude

tsiviilasjale nr 2-22-5746 eelnenud ja kohtueelselt tekkinud varalise kahju hüvitamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kui lepingulise esindaja kulud on jõustunud otsusega välja

mõistetud, ei saa neid enam teist korda nõuda. Kostjal ei ole teavet selle kohta, mille eest on

tagaseljaotsusega lepingulise esindaja kulud välja mõistetud. Tagaseljaotsuses on

menetluskuludena märgitud 768 eurot nelja tunni eest. Nõudekiri on sisult sama nagu

hagiavaldus. Hagi koostamise eest on lepingulise esindaja kulu välja mõistetud. Selliselt nõuab

hageja kulusid ühe ja sama töö eest kahekordselt.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2023. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitise 384 eurot, kohtuotsuse tegemise aja seisuga kahjuhüvitise tasumisega

viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivise 42 eurot 4 senti, viivise kahjuhüvitise (384

eurolt) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15. aprillist 2023

kuni kahjuhüvitise tasumiseni ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Hageja kahju on 16. detsembri 2021 nõudekirja (dtl 9–13) koostamisega seotud õigusabikulud

384 eurot, mis on tsiviilasjale nr 2-22-5746 eelnenud ja kohtueelselt tekkinud õigusabikulu.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on võimalik VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud

kulusid hiljem hüvitatavateks (Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10,

p 29). Maakohus leidis, et kohtuvälise õigusabi kasutamine hageja poolt oli mõistlikult vajalik.

Kostja teo ja hageja kahju (kohtueelsed õigusabikulud) vahel on olemas põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei oleks hageja kohta kommentaari kirjutanud ja tema mainet

kahjustanud, poleks hageja pöördunud lepingulise esindaja poole nõudekirja koostamiseks ja

hagejal ei oleks kohtueelseid õigusabikulusid tekkinud. Praeguses asjas nõuab hageja

kohtueelseid õigusabikulusid 16. detsembri 2021. a nõudekirja koostamise eest. Kohtule on

tõenditena esitatud nii nõudekiri, kui ka selle koostamise eest hagejale esitatud arve. On

loomulik, et kohtueelselt esitatud nõudekirja ja hagiavalduse sisu on mõnevõrra kattuv. Eelnev

ei tähenda aga seda, et kui kohus on hagiavalduse koostamise eest õigusabikulud kostjalt välja

mõistnud, ei saaks hageja nõuda kostjalt kohtueelseid õigusabikulusid. Hageja kohtueelsed

õigusabikulud 384 eurot (2 t x 160 eurot / t + käibemaks) on mõistliku suurusega.

Hageja nõudis viivist 19 eurot 19 senti alates 3. jaanuarist 2022 kuni 18. augustini 2022. Kostja

ei ole hageja viivise arvestuse osas vastuväiteid esitanud. Alates 19. augustist 2022 kuni

14. aprillini 2023 on viivis 22 eurot 85 senti. Eelneva tõttu on otsuse tegemise aja seisuga (14.

aprill 2023) sissenõutavaks muutunud viivis kokku 42 eurot 4 senti (19,19 + 22,85).

Üldjuhul jäävad menetluskulud hagi rahuldamise korral TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Samas võimaldab TsMS § 162 lg 4 jätta kohtul menetluskulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes

ebaõiglusest ja mõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille

järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti (Riigikohtu 26. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

Tsiviilasjas nr 2-22-5746 esitas hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nii

tsiviilasjas nr 2-22-5746 esitatud hagi, kui ka sellele eelnenud nõudekiri, millega seotud

kohtueelseid õigusabikulusid hageja praeguses tsiviilasjas kostjalt nõuab, olid seotud sama

episoodiga. Kostja avaldas Facebook’is Kuuuurija seinal 27. septembril 2021 jagatud postituse

„Võrumaa mees pandi kirikuvande alla“ kommentaariumis hageja au ja head nime rikkuva

kommentaari. Menetlusökonoomia ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades oleks olnud

põhjendatud esitada mõlemad nõuded (mittevaraline kahju ja kohtueelsed õigusabikulud)

samas menetluses. Kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine eraldi menetluses koormab

kohut ja pooli ebamõistlikult, tekitades tarbetuid menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks

kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane olukord, kus tsiviilasjas nr 2-22-5746 on kostjalt hageja

kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja menetluskulud 768 eurot, ning

praeguses asjas oleks kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtueelsed õigusabikulud 384

eurot ja menetluskulud (hageja menetluskulude nimekirja kohaselt 1324 eurot). Eelneva tõttu

jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kohustada kostjat tasuma hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist ning jätta ringkonnakohtu menetluskulud

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tuli seaduses ette nähtud kulude jaotusest kõrvale kaldumine

pooltele üllatusena. TsMS § 162 lg 4 rakendamisel tuleb lähtuda mh VÕS § 140 lg 1 suhtes

kujunenud kohtupraktikast ning kohus võib kulusid vähendada ilma kulude kandmiseks

kohustatud isiku taotluseta, kuid see ei tohi tulla pooltele üllatusena (Riigikohtu 25. mai 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-15, p 12). Kostja ei tuginenud menetluses sellele, et menetluskulud

tuleb jätta poolte endi kanda ega toonud esile põhjendusi, miks oleks kulude kanda jätmine

kostja suhtes TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Pooled said

TsMS § 162 lg 4 kohaldamisest teada alles kohtuotsusest. Maakohus ei selgitanud

eelmenetluses, et kohus kaalub või võib kaaluda nimetatud sätte kohaldamist ja seega ei saanud

menetlusosalised avaldada ka oma seisukohti.

Menetluskulude täies ulatuses kostja kanda jätmine ei oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

TsMS § 162 lg-t 4 saab kohaldada üksnes siis, kui ebaõiglus on äärmine, st üksnes erandlikel

juhtudel. Menetluskulude kostja kanda jätmine olukorras, kus kostja põhjustas oma tegevusega

hagejale kohtueelsed õigusabikulud ning mille hüvitamiseks pidi hageja pöörduma kohtusse, ei

ole kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oli teadlik nende kulude

hüvitamise kohustusest, kuid jättis kulud hüvitamata. See, et kulud olid seaduslikud ja

põhjendatud, on tuvastatud maakohtu otsusega. Kohtusse pöördumine ning seetõttu

menetluskulude kandmine oli tingitud sellest, et kostja kohtuväliselt hagejale tekkinud

õigusabikulusid ei hüvitanud, kuigi hageja esitas sellekohase nõude juba nõudekirjas.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude puhul on tegemist iseseisva kahju hüvitamise

nõudega (mitte näiteks kõrvalnõudega) ning sellise nõude esitamine eraldi nõudena ei ole

vastuolus seaduse ega hea usu põhimõttega. Seadusega pole nõude esitamist ajaliselt ega

arvuliselt piiratud. Kuna seaduses ega kohtupraktikas ei ole piiratud eraldiseisvate nõuetega

kohtusse pöördumise arvu (nagu Riigikohus piiras sissenõutavaks muutunud viivise

sissenõudmise kordade arvu), siis kasutas hageja õiguspäraselt põhiseaduses sätestatud õigust

esitada kohtusse ka varalise kahju hüvitamise nõue. Kohtusse pöördumine oli ka hagejale

kulukas ning ta oleks pidanud tasuma suurema riigilõivu ja kandma ühel ajal suuremaid kulusid.

Sel põhjusel võis hageja kooskõlas seadusega antud võimalustele esitada nõuded kahes erinevas

menetluses ning selle õiguse realiseerimine ei anna alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

Ainult menetlusökonoomiale tuginemine ei anna alust teha järeldust, et menetluskulude kostja

kanda jätmine on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Vastuse kohaselt on hagiavalduse sisu kattuv kohtueelselt esitatud võlanõudega, vähemalt

sarnased on nõude esemeks olevad asjaolud. Hagi on mahukam dokument kui võlanõue. Kuna

võlanõude sisu on üle kantud hagiavaldusse, siis pole kostjal ega ka kohtul võimalik ette näha,

et hageja soovib ka kohtuväliste kulude, s.h. kahjunõude esitamisega seotud kulude hüvitamist

eraldi menetluses.

Etteheide kostjale, et ta ei nõudnud menetluskulude vähendamist on asjakohatu. Kostja on hagi

vastuses palunud jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja on kohtuväliste kulude eraldi hagemisega kahjustanud kostja huve. Eraldi hagi

esitamisega kaasnesid hagejale menetluskulud. Seega saab hageja käitumist lugeda kostja

suhtes pahausklikuks, sest teadlikult on tegutsetud eesmärgiga koormata kostjat täiendavate

kuludega. Pooled peavad menetlusõigusi täitma heas usus ja mitte kahjustama vastaspoole

huve. Hageja on seda nõuet eiranud.

Hageja väidab, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on iseseisev kahju hüvitamise

nõue ning sellise nõude esitamine eraldi nõudena ei ole vastuolus seaduse ega hea usu

põhimõttega. Hageja väide võiks olla õige, kui selline õigusabikulu tekiks asjas, kus vaidlus ei

jõua kohtumenetlusse. Kohtuväliste õigusabikulude nõude esitamine põhimenetluses oleks

välistanud uute ja täiendavate menetluskulude tekkimise.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb

menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse,

millega jätab menetluskulud maakohtus kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsiooniastme

menetluskulud jäävad kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei

vaidlustata apellatsioonkaebuses maakohtu otsust hagi rahuldamise osas. Maakohtu otsus on

vaidlustamata osas TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda, leides,

et menetlusökonoomia ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades pidanuks hageja esitama mõlemad

nõuded (mittevaraline kahju ja kohtueelsed õigusabikulud) ühes menetluses. Maakohus leidis,

et kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine eraldi menetluses koormab kohut ja pooli

ebamõistlikult, tekitades tarbetuid menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks kostja suhtes

äärmiselt ebaõiglane olukord, kus tsiviilasjas nr 2-22-5746 on kostjalt hageja kasuks välja

mõistetud mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot ja menetluskulud 768 eurot, ning praeguses

asjas oleks kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kohtueelsed õigusabikulud 384 eurot ja

menetluskulud (hageja menetluskulude nimekirja kohaselt 1324 eurot).

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega, et praegusel juhul puudub alus TsMS § 162

lg 4 kohaldamiseks.

Hagimenetluse menetluskulud jagatakse üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 rakendamisel tuleb lähtuda muu hulgas ka

VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast. Eelkõige tuleneb sellest, et kantavate kulude

vähendamise aluseks olevate asjaolude korral võib kohus vähendada kulusid ilma kulude

kandmiseks kohustatud isiku taotluseta, kuid see ei tohi tulla pooltele üllatuslikult. Kohus peab

vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul

põhjendatud kulude kandmist vähendada, ning andma vajadusel kulude kandmiseks kohustatud

isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada.

Maakohus andis pooltele 8. märtsi 2023. a kirjaga (tl 64) tähtaja menetluskulude nimekirjade

ning seisukohtade vastaspoole menetluskulude kohta esitamiseks, kuid ei selgitanud, et kohus

kaalub TsMS 162 lg 4 kohaldamist. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et TsMS § 162 lg 4

kohaldamine tuli pooltele üllatusena alles kohtuotsuses. Maakohus ei ole pooltega TsMS § 162

lg 4 kohaldamist arutanud. Ainuüksi kostja taotlust jätta menetluskulud hageja kanda põhjusel,

et kostja vaidles hagile tervikuna vastu, ei saa lugeda kulude vähendamise aluseks olevate

asjaolude väljatoomisena.

9. Kuigi TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniõigus, tuleb selle kohaldamist

põhjendada. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest,

vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Ringkonnakohus ei

nõustu maakohtu põhjendustega, et selliseks erandlikuks asjaoluks praegusel juhul saab pidada

olukorda, kus hagejal oli võimalik panna oma õigused maksma ühes menetluses, esitades nii

mittevaralise kahju nõude, kui ka kohtueelsete õigusabi kulude hüvitamise nõude ühes

menetluses tsiviilasjas nr 2-22-5746.

Kuigi kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine põhiasjas nr 2-22-5746 oleks olnud

mõistlik, oli hagejal võimalik esitada nõue ka eraldi menetluses. Maakohus on nõude ka

käesolevas asjas rahuldanud. Tegemist on hageja iseseisva nõudega ning hageja on vaba

otsustama, kas ning kui jah, siis millal, ta nõude esitab. Seadusega lubatud nõude esitamist ei

saa hagejale ette heita ega lugeda seda kostja suhtes äärmiselt ebaõiglaseks.

Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, kas kohtueelsete õigusabikulude nõude esitamine koos

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega võis hoida kokku menetluskulusid ja vähem

koormata menetlusosalisi, omab tähtsust väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel.

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja

kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu menetluskulude jaotust.

Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna

maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus

tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke