2-18-9050/162 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(10)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-18-9050

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2023, Tartu

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Anžela Mitrjagina hagi Vitali Špiliku vastu asja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja Vitali

Špiliku vastuhagi hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vitali Šipiliku apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

69 756 eurot 20 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Anžela Mitrjagina (isikukood

XXXXXXXXXXXX, esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Aare Kaldma

Kostja

(apellant):

Vitali

Špilik

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 30. novembri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata,

täiendades otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Vitali Špiliku kanda.

2(10)

4. Välja mõista Vitali Špilikult riigituludesse riigilõiv 1540 eurot, mille tasumisest

Vitali Špilik oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud. Riigilõiv tuleb tasuda

256 euro 67 sendi suuruste osamaksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust alates kuue kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks.

Viitenumbriks märkida 99922700041005.

5. Välja mõista Vitali Špilikult riigituludesse riigi õigusabi tasu ja kulude katteks

86 eurot 40 senti, mis tuleb tasuda 14 euro 40 sendi suuruste osamaksetena

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kuue kuu jooksul iga kuu

viimaseks kuupäevaks. Viitenumbriks märkida 99922700041005.

6. Riigi kasuks välja mõistetud rahasummad tuleb Vitali Špilikul tasuda Maksu-ja

Tolliameti

kontole

nr

EE351010052031000004

(SEB

Pank),

nr

EE522200221013264447 (Swedbank) või nr EE401700017002872300 (Luminor

Bank) või nr EE957700771001523585 (LHV Pank). Rahaliste kohustuste

täitmisel tuleb järgida otsuses märgitud unikaalset viitenumbrit.

7. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb

Vitali Špilikul tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 9).

8. Vabastada nii Vitali Špilik kui ka Anžela Mitrjagina Anžela Mitrjaginale

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigituludesse

tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Anžela Mitrjagina (hageja) esitas 12. juunil 2018 Tartu Maakohtule hagi Vitali

Špiliku (kostja) vastu, milles palus nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest välja kinnistu

asukohaga XXXXXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) ja sõiduauto Audi

A4 (registreerimismärk XXXXXXX).

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale hoonestatud kinnistu aadressil XXXXXXX

(XXXXXXXX kinnistu). Kostja elas kinnistul asuvas elamus hageja nõusolekul, sest tal

ei olnud mujal elada. Pooled elasid ühise perena kuni 2018. aastani, mil hageja kolis ära.

Kostja on hagejat ja tema pereliikmeid korduvalt sõimanud ebatsensuursete sõnadega,

3(10)

rünnanud hagejat ja poolte ühiseid lapsi ning ajanud hageja koos alaealiste lastega kodunt

minema. Hageja oli sunnitud elama koos alaealiste lastega kolm kuud naabrite juures.

Hageja naasmisel koju oli kostja koos täisealiste poegadega hõivanud sisuliselt kogu

elamispinna, jättes hageja ja kahe lapse kasutada vaid 12 m2 suuruse toa. Kostja keeldub

välja kolimast. Kostjal puudub õigus hagejale kuuluva kinnistu kasutamiseks rendi-, üüri-

või muu võlaõigusliku kokkuleppe alusel. Kostja viibib küll vangistuses, kuid see ei muuda

haginõuet põhjendamatuks.

Hagejale kuuluvat sõidukit Audi A4 on kostja omavoliliselt kasutanud ja põhjustanud

sellega liiklusavarii. Kuigi avariiline sõiduk paikneb hageja kinnistul, on kostja valduses

sõiduki süütevõtmed, registreerimismärgid jms. Kostjal on kohustus anda hagejale üle

sõiduki võtmed ja registreerimismärk.

Alternatiivselt esitas hageja nõude vara tasuta kasutamise lepingu alusel. Sellisel juhul

esitab hageja vara tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse, palub tuvastada vara

tasuta kasutamise lepingu lõppemine ning kohustada kostjat tagastama hagejale lepinguese

(hooned XXXXXXXX kinnistul) ning väljakolimisest keeldumise korral tõsta kostja koos

temale kuuluva varaga hageja ruumidest välja.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ja kostja

ostsid maja 18 aastat tagasi. Maja ostmiseks saadi raha KredEx SA-lt ja poeg A.M..

Kinnistule on ehitatud kuur, saun, garaaž ja puukuur, mis ehitati kostja raha eest.

Maja ja kogu kinnistu on hageja nimel, kuna elati vabaabielu. Pooltel oli sõlmitud suuline

kokkulepe selle kohta, et elatakse koos ning kostja elab neis hoonetes kuni surmani. Tasuta

kasutamise lepingut ei saa lõpetada, sest kokkulepitud aeg pole saabunud.

3. Kostja esitas vastuhagi kulutuste 69 756 euro 20 sendi hüvitamiseks. Kostja

hinnangul on poolte vahel seltsingule vastav õigussuhe. Seltsingu lõppemisel jagatakse

vara seltsingu liikmete vahel. Hageja on ise kinnitanud, et pooled elasid ühise

perekonnana. Seda kinnitavad ka asjaolud, et pooled elasid koos juba enne Haaslava valda

kolimist ning pooltel on ühised lapsed.

XXXXXXXX kinnistu ostuhind oli 8309 eurot, millest 1917 eurot 84 senti tasus KredEx

SA. Ostja kanda jäi 6391 eurot. Kostja andis kinnistu soetamiseks 3000 eurot (ülejäänu

võttis hageja oma pangakontolt).

Kinnistule on tehtud olulisi parendusi kostja raha arvelt. Kinnistule püstitati kuur ja saun.

Elamus on vahetatud katus, siseseinad, paigaldatud ripplagi, soojustatud välissein ja

vundament, paigaldatud uued uksed ja aknad ning vihmaveesüsteem ja elektrijuhtmestik,

soojustatud on põrandad. Samuti ehitati majja kaks uut ahju. Paigaldati ka septik,

veetorustik ja hüdrofoor. Elamus tehtud tööde maksumus on 56 582 eurot. Kuuri

maksumus on 13 120 eurot ning sauna maksumus 43 225 eurot. Kokku on kinnisasjale

tehtud kulutusi 135 512 eurot 40 senti. Kuludokumendid kostjal puuduvad. Tööde

maksumust tõendab Kösta MPE OÜ pakkumine.

Kostja palus hagejalt välja mõista hüvitise tehtud tööde eest, s.o 67 756 eurot 20 senti

(135 512,40÷2).

Sõiduauto Audi A4 on registreeritud hageja nimele, kuid auto ostmisel maksis selle eest

kostja. Sõiduauto omandati 3600 euroga autoaiast 23. juulil 2011. Kuna kostja ei omanud

juhtimisõigust, vormistati see hageja nimele. Sõiduki väärtus on umbes 2000 eurot. Kui

sõiduauto jääb hagejale, palus kostja hagejalt välja mõista sõiduki väärtuse 2000 eurot.

4. Hageja

vaidles

vastuhagile

vastu.

Hageja

ei

ole

sõlminud

kostjaga

seltsingulepingut. Rahakasutust teostas ja majandusotsused langetas kumbki pool

iseseisvalt ning sõltumatult. Pooled ei ole elanud püsivas kooselus.

4(10)

Kostja väited kinnistu ostuhinna tasumise asjaolude kohta ei vasta tõele. Kinnistu ostuhind

oli 8309 eurot, millest 1917 eurot 84 senti tasus hageja müüjale sularahas enne lepingu

sõlmimist ning 6391 eurot 16 senti tasuti KredEx SA toetuse arvelt. KredEx SA toetus

maksti projekti "Kodutoetus lasterikastele peredele" raames hagejale, kui vallasemana

kolme või enamat last kasvatavale isikule. Seega puudus kostjal seos kinnistu soetamisega.

Kostja ei ole tõendanud panuste tegemist kinnistu parendamisse. Kösta MPE OÜ

hinnapakkumine ei tõenda kostja väidetavate panuste väärtust.

Kostja ei ole tõendanud panuse tegemist sõiduauto Audi A4 ostu ega ka poolte tahet

sõiduauto ostmiseks ühiselt. Sõiduk on ostetud hageja raha eest. Kostjal puudus nii

sissetulek kui ka sõiduki juhtimisõigus.

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus jättis 30. novembri 2022. a otsusega hagi ja vastuhagi rahuldamata

ning menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 3264 eurot ja mõistis hagejalt välja riigituludesse tasumata riigilõivu

250 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 296 eurot 40 senti. Maakohus määras kostja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 3120 eurot 80 senti ja mõistis kostjalt välja

riigituludesse tasumata riigilõivu 1100 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud 404 eurot

16 senti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes

õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg-s 1 sätestatud nõude eeldusena tuleb

hagejal tõendada, et ta on vaidlusaluste asjade omanik ja et kostja valdab neid asju ilma

õigusliku aluseta.

XXXXXXXX kinnistu omanikuna on kinnistusraamatusse kantud hageja. Kohtule

esitatud XXXXXXXX kinnistu müügilepingust nähtub, et kinnistu ostuhind oli 8309

eurot, millest 1917 eurot 84 senti andis hageja müüjale üle sularahas ning 6391 eurot 16

senti kohustus hageja tasuma 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest sihtasutuse

KredEx SA poolt programmi "Kodutoetus lasterikastele peredele" raames eraldatud

vahenditest müüja arveldusarvele. Seega ei ole usaldusväärsed tunnistajate ütlused ja

kostja vande all antud seletus, mille kohaselt laenasid hageja ning kostja XXXXXXXX

kinnistu ostmiseks raha nende poeg A. M. ja tema elukaaslaselt. Kohus pidas usutavaks

notariaalses müügilepingus märgitud andmeid ostuhinna tasumise kohta. Kohus luges

tuvastatuks, et XXXXXXXX kinnistu omanikuks on hageja.

VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kohus nõustus hagejaga, et seltsingulepingu

olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja, kuid kostja on seltsingul põhineva

võlasuhte olemasolu põhjendanud üksnes poolte kooselu, ühiste laste ja ühise

majapidamisega. Samas on kohtupraktikas välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa

ainuüksi isikute abieluvälist kooselu (vabaabielu) ja selle raames majapidamise ühist

korraldamist iseenesest lugeda seltsinguks ning sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi

(nt Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16; 3. detsembri 2014.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14).

Asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud panuste tegemise, panuste

tagastamise või seltsingu korraldamise tingimustes. Olgugi, et hageja selgitused poolte

koos elamise asjaolude osas on vasturääkivad (hageja on avaldanud, et lubas kostjal oma

kinnisasjal elada seetõttu, et kostjal ei olnud mujal elada, kuid samas ka seda, et pooled

elasid ühise perena), ei tuvastanud kohus seltsingule omaseid tunnuseid poolte

5(10)

omavahelistes suhetes. Üksnes asjaolu, et pooled elasid koos pikema aja jooksul ning neil

on ühised lapsed, ei tähenda, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud seltsinguleping.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostjal oleks mõni muu õiguslik alus

XXXXXXXX kinnistu kasutamiseks. Kohus leidis, et kostja valduse XXXXXXXX

kinnistule saaks tuvastada juhul, kui kostja saaks kinnisasja valdust tegelikkuses teostada.

Kastre Vallavalitsuse 29. märtsi 2021. a teate kohaselt ei oma kostja XXXXXXXX

kinnistul elukohta alates 14. oktoobrist 2020. Hageja on kohtule teadaolevalt vahetanud

kinnistul asuva elamu ukselukud, seega puudub kostjal võimalus elamusse siseneda.

Kohus märkis, et kui kostja viibib hageja nõusolekuta hageja kinnisasjal, on hagejal õigus

nõuda tema lahkumist ja vajadusel kutsuda politsei.

Hageja väidab, et kostja on omavoliliselt kasutanud hageja sõidukit. Nii vastuhagi kui ka

tunnistajate ütluste kohaselt on sõiduki Audi A4 ostnud kostja sularaha eest. Samas ei ole

tõendeid selle kohta, kust pärines raha, mille eest sõiduk osteti ja kellele see raha kuulus.

Tunnistajate ja poolte vande all antud seletused on vastuolulised. Ka ei ole tunnistajate

ütlustega võimalik tõendada seda, kelle raha eest sõiduk soetati. Tunnistaja I.M. seletuste

kohaselt oli tema sõiduki ostmise juures ja kinnitab, et kostja tasus sõiduki eest sularahas.

Sellest ei saanud aga kohtu hinnangul teha järeldust, et raha, mille eest sõiduk soetati,

kuulus kostjale. Tõendeid selle kohta, et kostjal oleks olnud sissetulek, millest oleks olnud

võimalik teha kulutusi sõiduki soetamiseks, kohtule esitatud ei ole. Kohus märkis, et kohtul

on alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses nende mitmete vasturääkivuste tõttu.

Vaidlust ei ole, et sõiduki omanikuna on registrisse kantud hageja. Vaidlust ei ole ka selles,

et sõiduk asub XXXXXXXX kinnistul ning kostjal puudub võimalus sõidukit kasutada.

Tõendeid selle kohta, kus või kelle valduses on sõiduki numbrimärgid ja võtmed, ei ole

menetluses esitatud. Väide, et need on kostja valduses, on paljasõnaline. Kuivõrd sõiduk

asub füüsiliselt hageja kinnisasjal, on kohtu hinnangul sõiduki otsene valdaja hageja. Ka

juhul, kui oleks võimalik tuvastada, et sõiduki numbrimärgid ja võtmed on kostja valduses,

oleks tegemist kaudse valdusega. AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade

kaudse valdaja vastu (Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-13).

Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hageja esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus nõustus hagejaga, et kohtupraktika on iseenesest pidanud abieluvälise kooselu

korral varalistes suhetes lubatavaks tugineda normianaloogia põhjal seltsingu

likvideerimissätetele, kuid seda üksnes siis, kui nõue on suunatud abieluvälise kooselu

kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele ning

tingimustel, et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud

olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset

soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse

(ühisvara) kestvaks loomiseks. Taolise analoogia kohaldamiseks tulnuks kostjal tõendada,

et vastavad eeldused on täidetud, sh asjaolu, et poolte vahel üldse oli seltsinguleping.

Kostja seda teinud ei ole. Kostja väited nii seltsingu kui ka panuste kohta on paljasõnalised.

Kohus möönas, et kuivõrd pooled elasid sedavõrd pikka aega XXXXXXXX kinnistul, siis

tõenäoliselt on kinnistul ning selles asuvates hoonetes ka mõningal määral ehitus- ning

remonditöid tehtud. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused, kuid tõendeid tööde mahu ja

maksumuse kohta ei ole. Kostja esitatud Kösta MPE OÜ hinnapakkumine ehitustööde

kohta ei tõenda kinnistul tehtud tööde tegelikku maksumust. Muid asjakohaseid tõendeid

ei ole kohtule tööde teostamise osas esitatud. Samuti on tõendamata see, kelle raha eest on

ehitusmaterjalid ostetud ja tööde teostamise eest tasutud.

Samuti ei ole tõendatud, et sõiduauto Audi A4 osteti kostja raha eest ning kuulub seetõttu

sõltumata registrikandest kostjale. Tõendamata on ka sõiduki väärtus vastuhagi esitamise

ajal.

6(10)

Eeltoodust tulenevalt jättis kohus ka vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda ja määras kindlaks poolte

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostja palub 21. detsembril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu

otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas ja teha uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada.

Maakohus ei ole hinnanud kõiki tõendeid. Hageja ütlused, mille kohaselt töötas poeg A.

prügilas ja andis sealt saadud raha kinnistu ostmiseks, kinnitavad A. ja tema elukaaslase

väiteid selle kohta, et nad andsid kinnistu ostmiseks raha. Hageja väited on vastuolulised.

Hageja väidab, et kõik osteti tema raha eest, samas aga väidab, et poeg A. andis kinnistu

ostuks raha. Vastuolulised ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta.

Notariaalsest lepingust ei nähtu raha päritolu. Hageja ei ole tõendanud, kust ta sai kinnistu

ostmiseks raha.

Maakohus on jätnud seltsingu sätted ebaõigesti kohaldamata. Abieluvälist kooselu ja

varaühisust iseloomustab see, et vara on soetatud kooselu ajal. Puudub praktika, et

varaühisuse tõendamiseks peaksid pooled tõendama ühise tahte olemasolu. Piisab, kui on

tõendatud kooselu fakt ja vara soetamine kooselu ajal. Pooled elasid ühise perena 14 aastat

enne, kui kinnistu omandati. Hageja väitel lõppes kooselu 2018. aastal. Hageja esitas

tõendeid ehitusmaterjalide soetamise kohta. Tööde teostamist tõendab ka hageja esitatud

audit. Kõik need tööd tehti kooselu ajal ja sellega on tõendatud poolte ühine tahe

ehitustööde tegemiseks. Maakohus pole nimetatud tõendeid käsitlenud. Hageja esitatud

kuludokumendid ei tõenda, et kulud oleks kandnud hageja. Tunnistajad on kinnitanud, et

tööd tegi kostja. Kostja töötas prügimäel ja tal oli olemas sissetulek.

Tunnistaja M. M. väitel oli maja elamiskõlbmatu. Hageja väitel tuli vahetada aknad, kuna

lastel oli külm. Elamut soojustati, mis eeldas uue voodri paigaldamist, samuti vahetati

katus. Ruumides tehti remonti. Paigaldati ka kanalisatsioon. Toimikus on kuludokumendid

elamus tehtud tööde kohta, kuludokumendid ehitusmaterjalide kohta, ütlused

kõrvalhoonete püstitamise kohta.

Müügileping tõendab, et kinnistul oli selle ostmise ajal elamu ja kõrvalhooned.

Ehitusregister kinnitab, et 2014. a seisuga registreeriti kõrvalhoone. Kinnistu plaan

tõendab kahe kõrvalhoone olemasolu. Hageja väitel ehitati need enne 2012. aastat. Hageja

pole esitanud vastuväiteid kõrvalhoonete püstitamise kohta. Tõendatud on asjaolu, et sel

ajal elasid pooled ja nende lapsed ühise perena.

Hageja on tuginenud hagis ka tasuta kasutamise lepingu sätetele, mille kohta pole

maakohus

oma seisukohta võtnud.

Maakohus

on jätnud poolte õigussuhte

kvalifitseerimata.

Kostja viitas maakohtu menetluses ka käsundita asjaajamise sätetele, mille kohta ei ole

kohus otsuses seisukohta võtnud. Kostja saab nõuda kulutuste hüvitamist, kui kulutuste

kandmine vastab VÕS § 1018 lg 1 tingimustele. Kulutuste kandmine oli hädavajalik ja

vastas hageja tahtele.

Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, miks esitatud hinnapakkumine ei kajasta kirjeldatud tööde

maksumust. Selline kohtu seisukoht on üllatuslik. Maakohus ei selgitanud, et tööde osas

tuleb esitada täiendavaid tõendeid.

Hageja väitis kohtuistungil, et ta ei tea, kelle raha eest on sõiduauto soetatud. Ka tunnistaja

I. M. on kinnitanud, et auto osteti kostja raha eest. Maakohus ei ole neid tõendeid hinnanud.

7(10)

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus on hinnanud tõendeid õigesti. Põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule

selgitamiskohustuste täitmata jätmise ning materiaalõiguse ebaõiges kohaldamise või

kohaldamata jätmise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud

seltsinguleping.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

9. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on kostja poolt hageja vastu vastuhagis esitatud

nõue 69 756 euro 20 sendi saamiseks.

Maakohus jättis nii hageja hagi kui ka kostja vastuhagi (täies ulatuses) rahuldamata. Kostja

on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise

osas. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles

maakohus jättis hageja (põhi)hagi rahuldamata. Jõustunud kohtuotsus seob pooli osas,

milles lahendatakse hagi selle aluseks olevatel asjaoludel (TsMS § 457 lg 1).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud materiaalõigust tuvastatud

asjaoludele õigesti ning ei ole rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võinuks

kaebuse sisu ja ulatust arvestades mõjutada otsust. Ringkonnakohus nõustub kostja

vastuhagi rahuldamata jätmist puudutavas osas maakohtu otsuses esitatud põhjendustega,

kuid peab vajalikuks põhjendusi täiendada seoses kostja nõude võimalike alternatiivsete

materiaalõiguslike aluste kontrollimisega.

11. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et seltsingulepingu olemasolu

peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kostja, kuid käesolevas asjas on kostja seltsingul

põhinevat võlasuhet põhjendanud üksnes poolte kooselu, ühiste laste ja ühise

majapidamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et seltsingulepingut

poolte vahel sõlmitud ei ole. Asja materjalide põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et pooled

oleksid avaldanud vastastikku tahet panustada XXXXXXXX kinnistu omandamisse ning

sellel asuvate hoonete ehitamisse ja parendamisse selliselt, nagu seda näeb ette VÕS § 580

lg 1.

Püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei ole senises

kohtupraktikas (sh maakohtu otsuses viidatud lahendites) loetud seltsinguks ega

kohaldatud sellele VÕS § 580 jj. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu

ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult

siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Lisaks, juhul kui kostja väitel oli

seltsingulepingu esemeks ka XXXXXXXX kinnistu omandamine (milleks kostja andis

hagejale raha), pidanuks selline seltsinguleping olema sõlmitud notariaalselt tõestatud

vormis (AÕS § 119 lg 1).

Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi ka see, et pooled on lisaks kooselule

korraldanud ühist majapidamist. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on

poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi

katmise sätete alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust asuda käesolevas asjas

teistsugusele seisukohale. XXXXXXXX kinnistul asuvate hoonete parendamine ning

8(10)

sõiduki Audi A4 ostmine oli ka tunnistajate ütlustest nähtuvalt vajalik eelkõige pere

vajadustest tulenevalt. Hooneid kasutas pere (hageja, kostja ja nende lapsed) ühiselt.

12. Kohtupraktikast tulenevalt on seltsingu likvideerimise sätteid võimalik analoogia

korras kohaldada abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega

esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus. Selline

analoogia kohaldamine on siiski võimalik üksnes maakohtu otsuses osutatud tingimustel –

mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja

võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning pooltel oli eset soetades

või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara)

kestvaks loomiseks. Nende eelduste tõendamise koormis oli menetluses kostjal (TsMS §

230 lg 1). Maakohus on otsuse põhjenduste p-s 36 küll ekslikult märkinud, et analoogia

kohaldamiseks tulnuks kostjal tõendada, et poolet vahel oli seltsinguleping. Juhul kui

poolte vahel oleks seltsinguleping, puuduks üldse vajadus seltsingu likvideerimise sätete

kohaldamiseks (normi)analoogia alusel. See minetus ei ole praegusel juhul viinud

maakohut siiski ebaõigete lõppjäreldusteni.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud ülalviidatud

eeldusi, mis annaks aluse asjas seltsingu likvideerimise sätete kohaldamiseks. Selliseid

järeldusi ei saa teha ka apellatsioonkaebuses viidatud tõenditest, sh tunnistajate ütlustest.

Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostja rahaliselt

hinnatavaid panuseid teinud. Seetõttu ei ole võimalik mh hinnata, kas panused on olnud

olulised (mitte sümboolsed).

13.1. Tunnistajate M.M., A.M., X.X. ja I. M. ütlused ehitustööde teostamise aja ja mahu

kohta on üldsõnalised ning nendest ei saa kostja soovitud järeldusi teha. Erinevate

tunnistajate ütlused omavahel ning ka poolte vande all antud seletused on olulistes

aspektides üksteisele vasturääkivad. Sellele on põhjendatult osutanud ka maakohus.

A.M. ja M.M. ütlustest ja kostja seletusest saab järeldada, et A.M. ja M.M. andsid hagejale

ja kostjale XXXXXXXX kinnistu ostmiseks koos laenu, mida hiljem tagastas neile

sularahas kostja. M.M. ütluste kohaselt oli laenusumma 3000 eurot, kostja väitel üle 5000

euro (II kd, tl-d 177–178, tl 182 pöördel).

Kõnealusest laenusuhtest ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et kostja on

XXXXXXXX kinnistu omandamisse või parendamisse rahaliselt hinnatavalt panustanud.

A.M. ja M.M. ütlustest järeldub, et laen anti mitte kostjale isiklikult, vaid hagejale ja

kostjale ühiselt. Lisaks nähtub nii I. M. ütlustest kui ka kostja enda vande all antud

seletusest, et hageja ja kostja pere sularahata arveldus käis üksnes hageja arvelduskonto

kaudu, millele laekus ka kostja poolt väidetavalt teenitud raha. Kostjal endal

arvelduskontot polnud (II kd, tl 180 ja tl 182 pöördel). Eeltoodust võib ringkonnakohtu

hinnangul järeldada, et hagejal ja kostjal oli kooselu ajal vähemalt osaliselt ühine pere

eelarve ning sellest finantseeriti ka XXXXXXXX kinnistu ostu. Samas ei saa tõenditest

järeldada, et kinnistu osteti just A.M. ja M.M. laenuna saadud raha eest. Laen (vähemalt

3000 eurot) oli seejuures ka suurem kui kinnistu müügilepingu (I kd, tl-d 123–126) alusel

hageja poolt tasumisele kuulunud 1917 eurot 84 senti.

13.2. Asja materjalide hulgas ei ole ringkonnakohtu hinnangul selliseid kuludokumente,

millest nähtuks kinnistul asuvate hoonete remondiga seotud kulude kandmine kostja poolt,

mh ei nähtu see hageja esitatud ehitustehnilisest auditist (II kd, tl-d 62–79).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt Kösta MPE OÜ hinnapakkumisele (I kd, tl 135)

kui tõendile antud hinnanguga. Asja materjalidest ei nähtu, et selle hinnapakkumise alusel

oleks XXXXXXXX kinnistul üldse töid teostatud. Sellel, kas hageja on tõendanud enda

poolt väidetud kulude kandmist, ei ole kostja vastuhagi lahendamise seisukohalt esmast

9(10)

tähtsust. Vastuhagi lahendamisel on keskse tähtsusega kostja panused või kulude

kandmine ning sellega seonduvate asjaolude tõendatus.

14. Maakohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks kasutanud XXXXXXXX kinnistut

tasuta kasutamise lepingu alusel. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale. Seda arvestades puudub alus kaaluda nõude rahuldamist

tasuta kasutamise lepingust lähtuvalt.

15. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et vastuhagis esitatud asjaoludel tulnuks

maakohtul kontrollida nõude rahuldamise võimalust ka käsundita asjaajamise (VÕS

§ 1018 ja § 1023 lg 1) ning alusetu rikastumise (VÕS § 1027 ja § 1042 lg 1) sätete alusel.

Poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on

kohtu kohustus (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Selles osas tuleb maakohtu

otsuse põhjendusi täiendada.

Ringkonnakohus leiab samas, et vastuhagi nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise

ega alusetu rikastumise sätete alusel. Mõlemal juhul peaks kostja nõude rahuldamise ühe

eeldusena tõendama kulutuste tegemist (hageja huvides või hagejale kuuluvale esemele).

VÕS § 1042 lg 1 kohaldamisel tuleks lisaks tuvastada, et hageja on kulutuste tegemise läbi

rikastunud. Nagu eelnevalt märgitud, siis kostja kulutuste tegemist praegusel juhul

tõendanud ei ole.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et käsundita asjaajamisest tuleneva nõude esitamine võib

olla juhtumi asjaolusid arvestades piiratud ka VÕS § 1023 lg-st 3 tulenevalt, mille kohaselt

ei saa käsundita asjaajaja nõuda kulutuste hüvitamist, kui asjaolusid arvestades on ilmne,

et tal ei olnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist

või tasu maksmist. Samuti ei oleks kulutuste tegijal nõudeõigust alusetu rikastumise sätete

alusel, kui ta ei ole kulutuste tegemise kavatsusest teist isikut õigeaegselt teavitanud (VÕS

§ 1042 lg 2 p 2).

16. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud

menetluskulude jaotust. Apellatsiooniastme menetluskulud jätab ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise

kulud.

17.1. Ringkonnakohus on 18. jaanuari 2023. a määrusega vabastanud kostja riigilõivu

1540 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel maakohtu otsuse peale. TsMS § 190

lg-test 2 ja 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse

hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud temalt riigituludesse täies ulatuses välja.

TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude

riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja

jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

17.2. Kuna ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust ei rahulda ning kostja vastuhagi

jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv, mille tasumisest kostja oli apellatsioonkaebuse esitamisel

vabastatud, kostjalt TsMS § 190 lg-te 2 ja 4 alusel täies ulatuses riigituludesse välja mõista.

Kostja majanduslikku olukorda ning maakohtu otsusest kostjale tulenevat kulude riigile

hüvitamise kohustust arvestades võimaldab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel tasuda

lõivu 1540 eurot kuue 256 euro 67 sendi suuruse osamaksena kuue kuu jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks.

10(10)

17.3. Kostjat esindab menetluses riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas

maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 12. oktoobril 2018 tehtud määruse alusel.

Nimetatud määrusega anti kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 20% riigi õigusabi

tasust ja kuludest võrdsete osadena kuue kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise

lõpetamisest.

Ringkonnakohus on 28. augusti 2023. määrusega määranud advokaat Heiki Kuninga tasu

ja kulude suuruseks apellatsioonimenetluses 432 eurot (sh käibemaks). Märgitud summast

20% on 86 eurot 40 senti. Nimetatud summa tuleb 12. oktoobri 2018. a kohtumäärusest

tulenevat hüvitamiskohustust ning TsMS § 190 lg-tes 2, 4 ja 7 sätestatut arvestades kostjalt

riigi tuludesse välja mõista kuue 14 euro 40 sendi suuruse osamaksena kuue kuu jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks.

17.4. Hagejat on menetluses esindanud vandeadvokaat Aare Kaldma, kes on hageja

esindajaks riigi õigusabi korras 22. mai 2018. a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-18-6043.

Nimetatud määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada 10% riigi õigusabi

tasust ja kuludest võrdsete osadena kuue kuu jooksul alates õigusteenuse osutamise

lõpetamisest.

Ringkonnakohus on 28. augusti 2023. määrusega määranud vandeadvokaat Aare Kaldma

tasu ja kulude suuruseks apellatsioonimenetluses 316 eurot 80 senti (sh käibemaks).

TsMS § 190 lg-st 1 lähtuvalt tuleb ka menetlusabi saajal üldjuhul hüvitada kohtulahendi

alusel vastaspoole tekkinud kulutused ning sama paragrahvi lõike 5 teises lauses sätestatu

järgi mõistab kohus menetluskulud, mille tasumisest kostja (praegusel juhul kostja

vastuhagis) on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena hagi (praegusel juhul

vastuhagi) rahuldamata jätmise korral riigituludesse välja võrdeliselt hagi rahuldamata

jäetud osaga. Seega tuleks kostjal hüvitada seoses apellatsioonimenetlusega hageja

(vastuhagis kostja) poole menetluskulud 316 eurot 80 senti.

Arvestades mõlema poole majanduslikku olukorda ning nii käesolevast otsusest kui ka

maakohtu otsusest tulenevat menetluskulude riigile hüvitamise kohustuste mahtu, peab

ringkonnakohus põhjendatuks vabastada mõlemad pooled TsMS § 190 lg 7 alusel hagejale

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude riigile hüvitamise

kohustusest.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)