2-22-9027/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. august 2023

Tsiviilasja number

2-22-9027

Tsiviilasi

Kamari Hüdro OÜ hagi Indrek Kohvi ja ROOSTIKU

OÜ vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust

valdusest

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Indrek Kohvi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja (vastustaja): Kamari Hüdro OÜ (registrikood

10271220), esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja

I

(määruskaebuse

esitaja):

Indrek

Kohv

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Birje Kalmus

Kostja II: ROOSTIKU OÜ (registrikood 12021421),

esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Indrek Kohvi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

16. detsembri 2022. a kohtumäärus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Indrek Kohvi kanda.

3. Määrata kindlaks Kamari Hüdro OÜ määruskaebemenetluse menetluskulud.

Mõista Indrek Kohvilt Kamari Hüdro OÜ kasuks välja määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulu (esindajakulu) 692 eurot 80 senti.

ROOSTIKU OÜ-l ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

4. Määrata, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb Indrek Kohvil tasuda

Kamari Hüdro OÜ-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada

määruskaebuse,

kui

vaidlustatav

menetluskulude

summa

ületab

eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kamari Hüdro OÜ (hageja) esitas 17. juunil 2022 hagi Indrek Kohvi (kostja I) ja

ROOSTIKU OÜ (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjaid välja andma

elektrigeneraatori (HXR 400XL16, no XXXXXXX, 210kw, 400 V, 530 A, 380 r/min) hageja

otsesesse valdusesse. Hagi kohaselt palus hageja (juhause liikme isikus) kostjal I osutada abi

hagejale kuuluva elektrigeneraatori transportimiseks remonti ning remonditud generaator tagasi

transportida hiljemalt 14. jaanuariks 2022. Kostja I transportis generaatori remonti

21. septembril 2022, kuid generaatorit tagasi ei toimetanud. Hagi esitamise seisuga oli

generaator kostja I valduses ja ta on keeldunud selle asukohta avaldamast. Kostja I tegutseb läbi

ROOSTIKU OÜ (kostja II).

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, leides, et neil on õiguslik alus generaatori

kinnipidamiseks ja tagastamata jätmiseks. Õiguslik alus on poolte vahel sõlmitud suuline

töövõtuleping generaatori remondi korraldamiseks ja paigaldamiseks. Generaatorit ei ole

tagastatud seetõttu, et hageja ei ole teinud paigaldamiseks vajalikke eeltöid. Töövõtuleping

kehtib, mistõttu on kostjatel kohustus generaator tagasi paigaldada. Vastasel juhul rikuvad

kostjad töövõtulepingut.

3. Hageja esitas 15. novembril 2022 hagist loobumise avalduse, milles teatas, et

31. augusti – 1. septembri 2022 ööl transportis kostja II generaatori tagasi Kamari Elektrijaama.

Sellega on kostjad hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja,

mille kohaselt olid tema menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2520 eurot ning

lepingulise esindaja kulud 9300 eurot (38,75 t × 240 eurot). Hageja taotles kulude hüvitamist

käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane.

4. Kostja I seisukoha järgi ületas hageja esindaja tunnihind 240 eurot keskmist advokaadi

tunnihinda (mis ei ole põhjendatud). Samuti on õigusabi osutamise ajakulu ebamõistlikult suur

ja ülepaisutatud. Kostja I palus kohtul kontrollida kulude vajalikkust ja põhjendatust.

5. Kostja II hageja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus võttis 16. detsembri 2022 määrusega (määruses ekslikult märgitud selle

tegemise kuupäevaks 26. detsember 2022) hagist loobumise vastu ja lõpetas asja menetluse.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 alusel solidaarselt kostjate I ja II kanda

ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud 4460 eurot, millest

1260 eurot on pool hagilt tasutud riigilõivust ja 3200 eurot (käibemaksuta) lepingulise esindaja

tasu. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivise väljamõistetud

menetluskulu summalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Kuna hagejal on õigus TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagasi saada pool menetluses tasutud

riigilõivust, siis on põhjendatud solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja mõista riigilõiv

pooles ulatuses, s.o 1260 eurot.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust

kokku 9300 euro eest.

Maakohus leidis, et hageja pöördus kohtusse põhjendatult eesmärgiga nõuda tagasi generaatori

valdus ning kostjad täitsid nõude pärast hagi esitamist.

Maakohtu hinnangul ei vastanud hageja esindaja tunnitasu määr õigusabiturul välja kujunenud

keskmisele turuhinnale. Kuna käesolev tsiviilasi pole väga keerukas ega mahukas ning

kohtuvaidlus ei kestnud kaua, pidas maakohus põhjendatud tunnitasu määraks 160 eurot

(käibemaksuta).

Õigusabile kulunud ajakulu (38,75 tundi) oli maakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohtu

arvates oli hageja esindaja kulutanud liigselt aega kliendiga (hagejaga) nõupidamistele

(4,5 tundi), samuti ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks hagi koostamisele kulunud

aega (16,5 tundi). Hagi koostamiseks vajalikud toimingud ning nõupidamised kliendiga pidas

maakohus seega põhjendatuks osaliselt, kokku 10 tunni ulatuses. Võttes arvesse dokumentide

sisu ja mahtu, oli hageja esindaja ajakulu kohtumääruste ja istungiprokollidega tutvumiseks

ning analüüsiks ja seisukohtade koostamiseks oli maakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt,

s.o 10 tunni ulatuses.

Eelnevast tulenevalt pidas maakohus, et hageja esindaja õigusabiteenusele kulunud aega

põhjendatud ja vajalikuks kokku 20 tunni ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Kostja I palub maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses tühistada määruse

menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni

punktid 1–3). Kostja I palub jätta menetluskulud hageja kanda, mõista hagejalt kostja I kasuks

välja menetluskulu 2976 eurot, kohustada hagejat tasuma temalt välja mõistetud menetluskulult

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulusid kindlaks määrava

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Alternatiivselt palub kostja I jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda tulenevalt

TsMS § 168 lg-st 4, mille kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt

kostjate kanda, eeldades, et kostjad on täitnud hageja nõude. Samas valdasid kostjad

generaatorit õiguslikul alusel ning asjaolu, et pooltevaheline leping (millest tulenes kostjatele

õiguslik alus generaatori valdamiseks) lõppes hagimenetluse kestel, ei tähenda, et kostjad

oleksid hageja nõude rahuldanud. Oluline on eristada kostja lepinguliste kohustuste täitmist

hagi rahuldamisest.

Kostja I ei nõustu kohtu poolt määratud hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusega, sest

hageja kulud on oluliselt ülepaisutatud. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 on kohtul kohustus

sisuliselt hinnata kulude suurust, vajalikkust ja põhjendatust. Kuna maakohus leidis, et asi ei

olnud väga keerukas ega mahukas ning kestis umbes pool aastat, tuleks määruskaebuse esitaja

hinnangul oluliselt vähendada hageja menetluskulusid. Näiteks ei saa hageja menetluskuluna

arvestada pool aastat enne hagi esitamist tellitud hagi projekti koostamise kulusid. Samuti ei

ole määruskaebuse esitaja hinnangul kohtumääruste ja istungiprotokollidega tutvumise,

analüüside ning seisukohtade koostamise kulu 10 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik, sest

asjas toimus vaid üks kohtuistung ning kohus esitas pooltele ühe kirja (1 lk).

HAGEJA VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

8. Hageja leiab, et määruskaebus on põhjendamatu, palub jätta määruskaebuse

rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Hageja palub jätta menetluskulud täies

ulatuses kostja I kanda.

Hageja ei nõustu määruskaebuse esitaja käsitlusega, et generaatori tagastamisega ei täitnud

kostjad hageja nõuet. Hageja on soovinud hagimenetluse korras talle kuuluva vallasasja

tagastamist ja menetluse kestel see tagastati. Maakohus jättis menetluskulud õigesti kostjate

kanda, sest käesoleva menetluse on tinginud kostjate käitumine ning kostjad on rahuldanud

hageja nõude pärast hagiavalduse esitamist. Hageja seisukoha järgi oli poolte vahel sõlmitud

leping generaatori transpordiks, mitte paigaldamiseks.

Vaidlust ei ole, et generaatori omand kuulub hagejale. Asjaõigusseaduse §-st 68 tulenevalt peab

kostjatel olema seadusest tulenev õigustus asja valdamiseks ja omanikule tagastamata

jätmiseks. Kuna kostjad ei ole vastavaid asjaolusid välja toonud, oli kostjate generaatori

valdamine ebaseaduslik. Mistahes pooltevahelisest generaatorit puudutavast lepingust on

hageja taganenud hiljemalt 7. aprillil 2022, kui hageja esitas kostjale I pretensiooni, milles

märkis, et kui generaatorit koheselt ei tagastata, on hageja sunnitud esitama kostja I vastu

kuriteoteate ning vindikatsiooninõude generaatori tagastamiseks. Kostjad tagastasid

generaatori hagejale alles kaks kuud pärast hagiavalduse esitamist. Eeltoodust tulenevalt ei

nõustu hageja kostja väitega, et generaatori tagastamine ei ole käsitletav hagi rahuldamisena

kostjate poolt.

Kuna hageja proovis esmalt olukorda lahendada kohtuvälisel teel, kuid kostjad keeldusid

generaatori tagastamisest, siis ei jäänud hagejal muud võimalust kui pöörduda kohtusse.

Menetluse jooksul ei ole kostjad selgitanud, missugusel õiguslikul alusel hoidsid nad

generaatorit enda valduses. Kostjad rahuldasid hageja nõude enne kohtuotsuse tegemist. Hageja

hinnangul on maakohus kohaldanud õigesti TsMS § 168 lõikeid 4 ja 5 ning jätnud

menetluskulud kostjate kanda.

9. Maakohus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja juhindudes TsMS § 663

lg-st 5 edastas selle menetlemiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ning

kostja I määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

11. Lähtudes TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659, kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

alusel esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hagist

loobumise ning lõpetas asja menetluse. Määrust ei ole vaidlustatud ka osas, milles maakohus

jättis hageja menetluskulu kostjatelt 2976 eurot ületavas osas välja mõistmata.

Kostja I on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud

kostja I kanda ning kostja I menetluskulud tema enda kanda, samuti osas, milles kohus mõistis

kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 4460 eurot ning viivise menetluskuludelt

VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–3).

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 207 lg 2 järgi osaleb iga hageja või kostja menetluses teise

poole suhtes iseseisvalt ning hageja või kostja toimingust ei tulene kaashagejale või -kostjale

üldjuhul õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei saa kostja I ringkonnakohtu hinnangul vaidlustada

maakohtu määrust osas, milles hageja menetluskulud jäeti kostja II kanda (solidaarselt

kostjaga I) ning mõisteti need kostjalt II hageja kasuks välja. Asja materjalidest nähtuvalt on ka

kostja II vaidlustanud maakohtu 16. detsembri 2022. a määruse menetluskulude jaotuse osas

ning palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja II määruskaebuse menetlusse

võtmisest on maakohus 10. jaanuari 2023. a määrusega keeldunud.

Maakohtu 16. detsembri 2022. a määrus on vaidlustamata osas jõustunud (TsMS § 466 lg 3

esimene lause).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel eksinud. Samuti

ei anna määruskaebuse väited alust mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu

väiksemas ulatuses kui 4460 eurot. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning

ei pea TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

12.1. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, mh kui menetlus lõpetatakse

määrusega ja lg-test 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist,

kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Riigikohus on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamisel väljendanud korduvalt seisukohta, et kui

hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja

on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud

kulud (vt Riigikohtu 10. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 11.2 koos selles

viidatud kohtupraktikaga).

Kostja I on määruskaebuses seisukohal, et menetluskulud oleks pidanud jätma hageja kanda

seetõttu, et hageja loobus hagist (TsMS § 168 lg 4). Kostjad ei rahuldanud hageja nõuet pärast

hagi esitamist, vaid tulenevalt pooltevahelisest lepingust, mis lõppes. Ringkonnakohtu

hinnangul jättis maakohus menetluskulud õiguspäraselt TsMS § 168 lõike 5 alusel koosmõjus

sama paragrahvi 4. lõikega kostjate kanda. Menetluskulude teistsuguseks jaotuseks ei anna alust

määruskaebuse esitaja väide, et kostjad ei rahuldanud hageja nõuet.

Hageja eesmärgiks oli generaatori (otsese) valduse tagasi saamine. Hagiavalduse lisadest

nähtuvalt üritas hageja lahendada vaidlust generaatori valduse üle kohtuväliselt ning kostjatel

oli võimalus tagastada generaatori valdus enne hagi kohtusse esitamist. Asja materjalidest ei

nähtu, et kostjatel olnuks hagi esitamise hetkel õiguslik alus hagejale kuuluva generaatori

kinnipidamiseks (selle valduse tagastamata jätmiseks). Selleks ei andnud alust kostjate väidetud

sisuga töövõtuleping (generaatori hooldamiseks). Töövõtjal iseenesest on pandiõigus tellija

vallasasjale, kui see on töövõtu eesmärgil töövõtja valduses (VÕS § 654 lg 1). Samas ei ole

kostjad sellise õiguse tekkimisele tuginenud ega vastavaid eeldusi oma vastuväidetes välja

toonud.

Seega ei ole põhjendatud väide, et hagi olnuks esitatud põhjendamatult või ennatlikult. Eelkõige

kostjad ise on põhjustasid oma käitumisega olukorra, kus hagejal tuli oma õiguste kaitseks

pöörduda kohtu poole, mille tõttu tekkisid hagejal menetluskulud. Isegi kui kostjad said alles

hagi esitamisel aru, et hageja soovib väidetavast töövõtulepingu üles öelda või sellest taganeda,

olnuks neil võimalik generaator hagi esitamisest teada saades kohe tagastada ning sellega

edasisi menetluskulusid vältida.

12.2. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka kostja I määruskaebuses esitatud

alternatiivne taotlus jätta menetluskulud poolte endi kanda.

12.3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. mai 2010. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile

kulunud aja ja asja keerukuse hindamise alusel, samuti arvestatakse menetlusdokumentide sisu

ja mahuga (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11;

Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud

ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohust erinevalt.

12.4. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga

üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid pigem tuleb asja hinnata

tervikuna. Seda on maakohus ka teinud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt

põhjalikult analüüsinud hageja lepingulise esindaja tehtud toiminguid ning maakohtu seisukoht

on vastavuses tsiviilasja olemuse, keerukuse ja mahuga. Maakohus on vähendanud nii hageja

esindaja tunnitasu määra kui ka õigusabiteenuse osutamise ajakulu. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 160 eurot ilma käibemaksuta

(vähendatud tasu määra 80 eurot võrra) ja tehtud menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks

kokku 20 tundi (vähendades ajakulu 18 tunni ja 45 minuti võrra). Samuti on põhjendatud jätta

kostjate kanda pool nõudelt tasutud riigilõivust, sest hageja pöördus kohtusse, kui kostjad ei

tagastanud generaatorit.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1

alusel kostja I (määruskaebuse esitaja) kanda.

14. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 4

kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid, kuid

kostja I ei ole määruskaebuses vaidlustanud üksnes menetluskulude rahalist suurust, vaid ka

menetluskulude jaotust.

14.1. Hageja 16. augustil 2023 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt

on hageja menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 1620 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja vandeadvokaat

A. Kasak teinud menetluses toiminguid järgmiselt: määruskaebusega tutvumine, õiguslik

analüüs ja menetlusliku positsiooni kujundamine (kokku 1 tund), määruskaebusele vastuse

koostamine (4,75 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund). Hageja esindaja

tunnitasu on 240 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud

seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega ning hageja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

Kostja I leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud nii esindaja tunnitasu kui ka toimingute

ajakulu osas.

14.2. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu

14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 17 koos selles viidatud praktikaga).

Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu seoses vastuse

esitamisega määruskaebusele (sh kaebusega tutvumine, selle analüüs ja positsiooni

kujundamine) on asja keerukust ning kaebuse ja vastuse sisu arvestades 4 tundi. Määruskaebuse

ese on vähemahukas ja vaidluse all on suuresti menetluses varem esitatud asjaolud. Samuti

tuleb toimingute ajakulu osas arvestada, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulud ei oleks eraldi võetuna hüvitatavad (TsMS § 178 lg 4). Menetluskulude

nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul 20 minutit (0,33

tundi).

Hageja esindaja tunnitasu 240 eurot (käibemaksuta) ületab ringkonnakohtu arvates oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Praeguse vaidluse keerukust ja mahtu

arvestades peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu

suuruseks (TsMS § 175 lg 1) 160 eurot (käibemaksuta).

14.3. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks määruskaebemenetluses 692 eurot 80 senti (4,33 × 160) ning mõistab nimetatud

summa kostjalt I hageja kasuks välja.

14.4. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14.5. Kostjal II ei ole kostja I määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt)