Legislator Case Law & Legislation
2-23-11344/2 AI generated

2-23-11344/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-23-11344/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

V. J. (hageja) esitas 10. augustil 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale venekeelse hagi Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Legislator headnote

AI generated

2-23-11344/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: V. J. (hageja) esitas 10. augustil 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale venekeelse hagi Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-11344

Tsiviilasi

V. J. hagi kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. J. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja (eestkostja): T. l. H. L. V. kaudu

(registrikood XXX, asukoht XXX e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. J. hagiavaldus menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud V. J. kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja seaduslikule esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. V. J. (hageja) esitas 10. augustil 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale venekeelse hagi

kahju hüvitamiseks.

2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Hagiavaldus ei vasta TsMS §-s 338 ja §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Hagiavaldus on

võõrkeelne, käsikirjaline, allkirjastamata hageja seadusliku esindaja poolt, samuti puuduvad

selles andmed, mis võimaldaksid kostja tuvastamist. Hageja nõuded ja nende kujunemine on

ebaselge. Samuti on ebaselge, kelle vastu ja millist nõuet soovib hageja esitada, mistõttu ei ole

võimalik kohtul kontrollida, millisele kohtule asi allub. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta

kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel jätab

kohus hagi menetlusse võtmata, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või on rikutud

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 11 järgi ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku

tuvastamist.

4. Kohtule nähtuvalt ei ole hagiavalduselt tasutud ka riigilõivu. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1

p 10 alusel hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.

Kohus selgitab, et hagejal tuleb tasuda nõuetelt riigilõivu riigilõivuseaduse (RLS) §-s 59

sätestatud määras. Riigilõivu tuleb tasuda igalt esitatud nõudelt.

5. Kohtu hinnangul on hagiavalduse puudused niivõrd olulised, et selle käiguta jätmine TsMS

§ 340¹ lg 1 alusel oleks otstarbetu ning vastuolus TsMS §-s 2 sätestatud põhimõttega tagada

tsiviilasja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

6. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Harju Maakohtu 11. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-766 on hageja üle seatud

eestkoste ja eestkostjaks määratud T. l. H. L. V. kaudu. Kohtumäärus on jõustunud.

Kohtumääruse resolutsiooni p 6 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus

ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete

piirides. Eeskostja ülesanneteks on V. J. esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute

sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete

elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelevalve

tagamine, samuti V. J. esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Seega on

hageja eestkostjal kohustus kontrollida eestkostetava huvide kaitstust ning vajadusel algatada

sellel eesmärgil kohtumenetlus. Antud juhul ei ole eestkostetav ilmselgelt pöördunud eestkostja

poole, kes oleks saanud koostada kohtule menetlusdokumendi miinimumstandarditele vastava

avalduse ja teda kohtus esindada. Seetõttu ei esine kohtu hinnangul hagejal õiguskaitsevajadust

TsMS § 371 lg 2 p 2 mõistes ning kohus ei pea vajalikuks hagiavaldust käiguta jätta ega ka

avalduse osas eestkostja arvamust küsida. Kohus selgitab, et eestkostjal on õigus ja kohustus

eestkostetava huve kaitsta, sh selle võimalikke riiveid, ning õigus ja kohustus esitada vajadusel

kohtule nõuetekohane hagiavaldus.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 9, 10, 11 ja § 371 lg 2 p 2 alusel

menetlusse võtmata.

8. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd hagi pole menetlusse

võetud ega ühelegi teisele menetlusosalisele kätte toimetatud, ei saa asjas olla menetluskulusid

tekkinud ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte,

vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale

(TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik