2-23-4690/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2023, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-4690

Tsiviilasi

E. L. K. hagi R. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind 1940.76 eurot

Menetlusosalise ja nende

esindajad

Hageja: E. L. K. (IK xxxx, elukoht xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: M. P. (IK xxxx, xxxx, e-post xxxx)

Kostja: R. K. (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

11.07.2023 kohuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista R. K.ult alaealise lapse E. L. K.u kasuks:

2.1. elatis perioodi 26.03.2022-29.08.2023 (k.a) eest kokku summas 4013 (neli tuhat

kolmteist) eurot ja 84 senti;

2.2. alates 30.08.2023 kuni E. L. K.u täisealiseks saamiseni (xxxx) igakuine elatis 260.33

eurot (s.o 249.78 eurot (baassumma seisuga 1. aprill 2023) + 50.55 eurot (3%

keskmisest brutokuupalgast seisuga 1 .aprill 2023) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)),

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes

baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise

seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. R. K.ul tuleb elatis maksta hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks M. P.i arveldusarvele nr

xxxx AS Xxxx, selgitusega „Alimendid“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS §

100 lg 4).

4. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada R. K.u poolt menetluse ajal tehtud võimalikke

elatise makseid.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi

1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

ASJAOLUD

1. E. L. K. (hageja) esitas 26.03.2023 (nõuet täpsustatud 09.04.2023) Viru Maakohtule

hagiavalduse R. K. (kostja) vastu elatise nõudes.

Hageja taotleb kostjalt elatise miinimummääras ja tagasiulatuvalt, alates 26.03.2022,

väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt kostja lubas viimati raha kanda 12.05.2022. Lapse ema

küsis kostjalt 26.05.2022 raha kandmise kohta, kuid kostja ei vastanud. Alates sellest hetkest ei

ole rohkem rääkinud, lapse vastu huvi ei ole tundnud. Varem kostja vahelduva eduga harva midagi

andis, aga korrapäraselt ei ole kunagi last toetanud. Laps elab koos emaga. Laps ei veeda aega

isaga ja isa ei käi lapsel külas. Lapse igakuised kulud on kokku 605 eurot: eluasemekulud 210

eurot, kulutused toidule, tervishoiule ja hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 100

eurot, muud kulud 125 eurot. Lapse ema sissetulekuteks on töötasu 907.98 eurot ja lapsetoetus 80

eurot. Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule oma varalise seisundi tõendamiseks

kontoväljavõtted (dtl 26-39) ja palgateatised (dtl 40-43).

2. Kostja kinnitas 25.04.2023 e-kirjas aadressilt xxxx menetlusdokumentide kättesaamist. Kostja

esitas 09.05.2023 kohtule pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.-08.05.2023 ja palgateatised

perioodi veebruar-aprill 2023 kohta. Kohus selgitas 30.05.2023 kirjas kostjale täiendavalt

17.04.2023 määruses (menetlusse võtmine) kostja vastusele esitatavaid sisu- ja vorminõudeid,

kuid kostja ei ole kohtule käesoleva otsuse tegemiseni nõuetekohast vastust hagiavaldusele

esitanud.

3. 11.07.2023 kohtuistungile ilmus üksnes hageja. Kostjale on kohtukutse saadetud 26.06.2023

e-posti aadressil xxxx, kostja kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud. Hageja selgituse kohaselt ei

ole kostja alates hagi esitamisest hagejale midagi tasunud ja hageja jääb oma nõude juurde.

4. 12.07.2023 kohtunõudes kohus selgitas pooltele veelkord elatise suuruse kujunemise aluseid.

Kohus andis pooltele tähtaja soovi korral oma lõplike seisukohtade ja tõendite (sh menetluskulude

nimekirjade, kui pooltel on tekkinud menetluskulud) esitamiseks kuni 11.08.2023 ja teatas, et

kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.08.2023. Kohtunõue on pooltele kättetoimetamise

portaali vahendusel kätte toimetatud: hagejale 01.08.2023, kostjale 13.07.2023.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud kohtuistungile ilmunud hageja seadusliku esindaja ära ning tutvunud asjas

esitatud seisukohtade ja tõenditega, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ning objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud

esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas

ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele

põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine

laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui

vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või

ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12).

Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega

koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa

elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).

8. Seoses elatise suurusega kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1

redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud

summa.

PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta on 209.20 eurot (hagiavalduse esitamise hetkel 26.03.2023), mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva

kalendriaasta

kohta

Statistikaameti

kodulehel

avaldatud

Eesti

Vabariigi

keskmisest

brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil.

Keskmine brutopalk 2022. aastal (kuni korrigeerimiseni 01.04.2023) oli 1548 eurot, alates

01.04.2023 1685 eurot.

Kohus selgitab, et PKS §-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse

mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile,

transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile,

tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele).

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses

ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt

Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12).

9. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja seaduslik esindaja M. P. ja kostja R. K. on

alaealise lapse E. L. K. vanemad (sünnitunnistus, dtl 6) ja hageja eest tasutakse lapsetoetus lapse

emale (ema selgitus, dtl 12). Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hageja väidetele, et hageja elukoht

elatise nõudeperioodil (s.o vähemalt alates 26.03.2022) oli ema juures, hageja ei viibi ühtegi

ööpäeva isa juures ning kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust, s.o tasudes

ülalpidamist ebaregulaarselt, ebapiisavalt või jättes ülalpidamise üldse andmata. Lapsega seotud

kulud on hagis esitatud nõudeperioodil kandnud lapse ema. Kohtule esitatu põhjal ei ole võimalik

asuda ka eelnevast erinevale seisukohale, seega loeb kohus eelnimetatud asjaolud tuvastatuks.

Kostja ei ole vastu vaielnud ka nõutava elatise suurusele. Kohtu hinnangul ei ole ilma kostja

täiendavate selgitusteta vastuväite esitamise tahe ja sisu tuletatav ka kostja varalise seisundi

tõendamiseks esitatud kontoväljavõtetest ja palgateatistest.

10. Kohus käsitleb esiteks hageja tagasiulatuva elatise nõuet, seejärel elatise nõuet alates

hagiavalduse esitamisest 26.03.2023 ja lõpuks jagab menetluskulud. Hageja on taotlenud kostjalt

09.04.2023 hagiavalduse täpsustuse kohaselt elatise miinimummääras väljamõistmist, seega nii

tagasi- kui edasiulatuva elatise nõudes.

11. Kohus selgitab, et hageja tagasiulatuva elatise nõude aluseks on PKS § 108, mille kohaselt

võib kohustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohus on 04.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 12) asunud seisukohale, et

nimetatud sätte mõtteks, s.o piirates tagasiulatuva elatise nõudeõigust, on kaitsta ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei

täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka

tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada

isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui

õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist

nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava

elatise suurust määrates.

Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist

välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne

hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS

§ 99 mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3

mõttes.

12. Kohus leiab, et hageja esitatu põhjal on hageja tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud. Hageja

on kostjalt tagasiulatuva perioodi kestel kostjalt ülalpidamist nõudnud ja kostja on vaatamata

lubadusele jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata. Kohtu hinnangul ei ole kostjal alust eeldada, et

hageja poolt järjepidevate uute meeldetuletuste või korduvate nõuete esitamata jätmisega ta oleks

loobunud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmise nõudest. Kostja ei ole hageja väidetele

ülalpidamise mittenõuetekohase andmise kohta ja tagasiulatuva elatise nõudele vastu vaielnud.

13. Kostja poolt hagejale maksmisele kuuluv elatis miinimummääras perioodi 26.03.2022 kuni

hagi esitamiseni 25.03.2023 (k.a) eest oleks PKS § 101 lg-s 3-5 sätestatut arvestatuna 2687.25

eurot (arvutamisel kasutatud elatiskalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/):

1) perioodi 26.03.2022-31.03.2022 eest 41.31 eurot (elatise miinimummäär 213.44 eurot: 31

päeva x 6 päeva);

2) perioodi 01.04.2022-31.01.2023 eest 2256.40 eurot (10 kuud x elatise miinimummäär 225.64

eurot);

3) perioodi 01.02.2023-28.02.2023 eest 215.64 eurot (1 kuu x elatise miinimummäär 215.64

eurot);

4) perioodi 01.03.2023-25.03.2023 eest 173.90 eurot (elatise miinimummäär 215.64 eurot : 31

päeva x 25 päeva).

14. Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse

§ 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjuseid tagasiulatuvalt nõutava elatise

vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja esitatud kontoväljavõtte (dtl 45-102) põhjal laekus

kostja arveldusarvele töötasu perioodil 01.01.-08.05.2023 vahemikus 990 eurot (jaanuaris 2023) –

2813 eurot (aprillis). Kostja veebruar-aprill 2023 palgateatiste põhjal tehti kostjale töötasu

väljamakseid veebruaris 2532 eurot, märtsis 2004 eurot, aprillis 3121 eurot. Kohus kontrollis

kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 3 (s.o tõendite kogumine kohtu algatusel lapse huve puudutavas

vaidluses) töötamise registri põhjal (dtl 163-164), et kostja töötab N OÜ-s samal töökohal

täistööajaga alates 18.11.2021 kuni käesoleva ajani, seega ka tagasiulatuva elatise nõude perioodil.

Kohtu hinnangul võib seega eeldada, et kostja sissetulek oli ka aasta jooksul enne hagi esitamist

võrreldav kostja esitatud tõenditest nähtuvaga. Rahvastikuregistri andmete (dtl 158) põhjal kostjal

puuduvad teised alaealised lapsed peale hageja. Kostja ei ole välja toonud muid mõjuvaid

põhjuseid, mis õigustaks tagasiulatuva elatise vähendamist alla miinimummäära. Eelneva põhjal

kohus leiab, et kostja majanduslik seisund oli nii tagasiulatuva elatise nõudmise perioodil kui hagi

esitamise ajal piisavalt hea, et tasuda elatist vähemalt miinimummääras. Seega kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 26.03.2022 kuni 25.03.2023 eest välja

summas 2687.25 eurot.

15. Kohus leiab, et ka edasiulatuva elatise nõue, s.o alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks

saamiseni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus on tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel

juba kaalunud elatisenõude aluseks olevaid asjaolusid, s.o ülalpidamiskohustuse nõuetekohane

täitmata jätmine, lapse vajadused (mida miinimumelatise nõudmisel ei ole vaja tõendada), lapse

viibimine kummagi vanema juures ja vanemate varaline seisund. Nimetatud asjaolude puhul

tuvastatu on aluseks ka edasiulatuva elatisenõude lahendamisel. Kohus ei tuvastanud, et hageja

viibiks kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus (PKS § 101 lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava elatise summa vähendamiseks. Samuti

ei esine ka edasiulatuva elatise nõude puhul aluseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

16. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi edasiulatuva elatise nõudes ning mõistab kostjalt

alates hagi esitamisest hageja kasuks välja elatise summas 1326.59 eurot:

1) perioodi 26.03.-31.03.2023 eest 41.74 eurot (elatise miinimummäär 215.64 eurot : 31 päeva x

6 päeva);

2) 01.04.-31.07.2023 eest 1041.32 eurot (4 kuud x elatise miinimummäär 260.33 eurot);

3) 01.08-29.08.2023 (k.a) eest 243.53 eurot (elatise miinimummäär 260.33 eurot: 31 päeva x 29

päeva).

Kuni otsuse tegemiseni väljaarvutatud elatisenõude suuruseks koos tagasiulatuva elatisega

(2687.25 eurot) on seega elatisenõue kokku summas 4013.84 eurot.

17. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates 30.08.2023 kuni E. L. K.u täisealiseks

saamiseni (xxxx) igakuine elatis 260.33 eurot (s.o 249.78 eurot (baassumma seisuga 01.04.2023)

+ 50.55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 01.04.2023) – 40 eurot

(50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kohus selgitab samuti, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

18. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445

lg 1 sätestatust, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka

selle täitmise viis. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole xxxx Xxxx AS-is

iga kuu 20. kuupäevaks selgitusega „Alimendid“.

Menetluskulud

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud

poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik