2-23-6165/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarja-Liis Lall Kohtujurist Britt Rand Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6165 Tsiviilasi X avaldus Y vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik: Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine, riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja, X (isikukood xxxxxxxxxxx) taotlus hagist loobumiseks ja lõpetada menetlus X avalduses Y (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Mitte mõista menetluskulusid avaldajalt välja.

3. Rahuldada avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada avaldajale riigilõiv summas 225 eurot ja kanda see X kontole nr XXXXXXXXXXXXX.

4. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja esitas 24.04.2023 (täiendatud 12.06.2023) kohtule avalduse Y vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Harju Maakohus võttis 24.07.2023 kohtumäärusega avalduse menetlusse.

2-23-6165

2 (3)

3. 04.08.2023 e-kirjas on avaldaja teavitanud, et soovib menetluse lõpetada, kuna on saavutanud puudutatud isikuga kokkuleppe, samuti tundis avaldaja huvi riigilõivu tagastuse osas.

4. 09.08.2023 e-kirjaaga selgitas kohus, et pärast hagi menetlusse võtmist ei ole võimalik kohtul enam riigilõivu täies ulatuses tagastada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui: 1) pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi; 2) hageja loobub hagist. Kohus selgitas, et kompromissi kinnitamine eeldab aga, et pooled esitavad kompromissilepingu (ühiselt ja mõlema poole poolt allkirjastatult), kus on kokku lepitud kompromissi tingimused (võla tasumise tingimused või kui võlg on tasutud võib ka olla kinnitus selle kohta). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui kompromissis on kokku lepitud rahalisi kohustusi, kehtib kompromissi kinnitav määrus täitedokumendina. Kohus selgitas, et kui avaldaja ei soovi kompromissi sõlmida ega selle kohtupoolset kinnitamist (nt kui rahalised kohustused on täidetud ja pole vajadust täitedokumendi järgi), piisab menetluse lõpetamiseks ka avaldajapoolsest avaldusest, kus märkida, et avaldaja soovib hagist loobuda. Kohus selgitas, et võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kohus selgitas samuti, et tagajärjed nii hagist loobumise kui ka kompromissi puhul on samad – kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kohus juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et mõlemal juhul, nii kompromissi kui ka hagist loobumise avalduse esitamisel, tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotus. Eelduslikult pooltel ei ole tekkinud veel lepingulise esindaja kulusid, seega jääb üles üksnes küsimus, kelle kanda jääb pool riigilõivust, mida kohus ei saa tagastada.

5. 18.08.2023 on avaldaja esitanud täiendatud menetluse lõpetamise taotluse, koos hagist loobumise avaldusega ning poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Avaldaja selgituste kohaselt soovib ta loobuda hagist edasi jätkamiseks, kuna on jõudnud kompromissile puudutatud isikuga. Puudutatud isik on tasutud avaldajale rahasumma, mis katab remondikulud summas 1500 eurot. Avaldajal enam kostja vastu pole pretensiooni. Avalduse kohaselt avaldaja on võtnud enda peale kõik menetluskulud. Kuna poolte vahel on jõutud kompromissile, palub avaldaja Rahandusministeeriumil kanda riigilõivu tagasi avaldaja pangakontole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

7. Avaldaja on kohtule esitanud nii avalduse hagist loobumiseks kui ka kompromisslepingu. Kohus on avaldajale selgitanud, et tagajärjed nii hagist loobumise kui ka kompromissi puhul on samad – kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kohtu hinnangul, kuna avaldaja on avaldanud soovi avaldusest loobuda, millel on samad tagajärjed kompromissi kinnitamisega, võtab kohus vastu avaldaja loobumise ja lõpetab menetluse, mistõttu puudub vajadus kompromissi kinnitamiseks. Kompromissilepingus ei olnud kokku lepitud kohustustes, milleks oleks vaja täitedokumenti.

8. Kohus leiab, et avaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus X avalduses Y vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

2-23-6165

3 (3)

9. Kohus selgitab veel kord, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

10. Arvestades, et avaldaja oli nõus, et menetluskulud jäävad tema kanda ega nõua menetluskulude kindlaksmääramist kohtult jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda menetluskulusid kindlaksmääramata. Puudutatud isik on avaldanud soovi lõpetada menetlus kompromissiga ega ole menetluskulude osas eraldi taotlust esitanud. Puudutatud isik ei ole ka menetluses osalenud nähtava esindaja kaudu.

11. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on avalduselt tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Avaldaja oleks pidanud tasuma riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Kuna avaldaja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Ülejäänud tuleb tagastada, kuivõrd riigilõivu on tasutud enam kui oleks olnud vaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1-2 alusel avaldajale tagastada riigilõiv summas 225 eurot ja kanda see vastavalt avaldaja soovile avaldaja kontole.

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik