3-23-1676/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

28. august 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1676

Haldusasi

OÜ Metalldetail kaebus Transpordiameti 21. aprilli

2023. a korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28. juuni 2023. a

vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 tühistamiseks ning

Maanteeameti 3. novembri 2020. a korralduse nr 1-

3/20/205 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. augusti 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Metalldetail, esindaja BK

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja ESJ

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Metalldetail määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse OÜ Metalldetail määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. augusti

2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1676 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta OÜ Metalldetail määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8.

augusti 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-1676 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Metalldetail kuulub Kadrina alevikus Kadapiku külas kolmest katastriüksusest

koosnev kinnistu (registriosa nr 995231; katastritunnused 27202:001:0373, 27202:001:0374 ja

27302:002:0120; pindala kokku 81 817 m2; sihtotstarve 100% tootmismaa). Katastriüksuste

27202:001:0373 (Veskijärve) ja 27202:001:0374 (Kaalumaja) ning 27302:002:0120 (Flora)

vahele jääb riigi omandis olev Vohnja–Kadrina kõrvalmaantee (tee nr 17152; registriosa nr

3924450; katastritunnus 27302:002:1190), millele on kinnistu nr 995231 igakordse omaniku

kasuks 24.05.2017 sisse kantud tähtajatu ja tasuta paisutamisservituut vastavalt 22.05.2017

lepingule. Veskijärve katastriüksust läbib Loobu jõgi, millel paikneb treppveelaskmest koosnev

Undla pais.

3-23-1676

2(5)

2. Keskkonnaameti 28.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2443 oli Undla Vesi MTÜ-le antud

tähtajatu keskkonnaluba nr L.VV/331308 Veskijärve katastriüksusel Undla paisul Loobu jõe

paisutamiseks ja tehiskärestiku / kalapääsu rajamiseks. Keskkonnaamet tunnistas 17.08.2022

korraldusega nr DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks, sest loa omaja ei ole

olemasoleva paisu rekonstrueerimist alustanud ega taganud tähtajaks kaladele vaba läbipääsu.

3. Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 OÜ-d Metalldetail hiljemalt

15.09.2023 likvideerima Undla paisu vastavalt ettekirjutuses kindlaks määratud tingimustele.

Keskkonnaamet jättis 17.03.2023 vaideotsusega nr 1-7/23/31-2 rahuldamata OÜ Metalldetail

08.03.2023 vaide ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. OÜ Metalldetail esitas Tallinna

Halduskohtule 17.04.2023 kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse ja 17.03.2023

vaideotsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-843). Tallinna Halduskohus jättis 13.06.2023

otsusega OÜ Metalldetail kaebuse rahuldamata ja OÜ Metalldetail on esitanud halduskohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.

4. Transpordiamet väljastas 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 ehitusloa riigitee

nr 17152 Vohnja–Kadrina km 8,716 asuva Undla silla rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse

lisale 1. Ühtlasi jäeti algatamata Undla silla rekonstrueerimise ehitusprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu järgi ei kaasne

kavandatava tegevuse nõuetekohase (sh järgides ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ja üldiseid

keskkonnanõudeid) elluviimisega olulist keskonnamõju.

Maanteeameti 03.11.2020 korraldusega nr 1-3/20/205 on väljastatud projekteerimistingimused

Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks (muudetud Maanteeameti 11.01.2021

vaideotsusega nr 1.2-2/21/708-1) ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Undla

silla olemasolevate tugimüüride vahel asub paisutusvall (paikneb Veskijärve katastriüksusel)

ning silla all on puidust ja terasest põrkepõrand. Keskkonnaamet seadis 02.06.2022 kirjas nr 6-

3/22/9970-2 silla ehitusloa eelnõu kooskõlastamise tingimuseks, et paisu puitpõrandaid ja

paisutusvalli ei tohi taastada. Eeltoodust lähtudes on koostatud Undla silla rekonstrueerimise

põhiprojekti muudatus selliselt, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli pärast silla ehitustööde

lõppu ei taastata. Muudetud projektlahendusele on koostatud ka keskkonnamõjude eelhinnang.

Projekti muutmine on kooskõlas olemasoleva olukorraga, kus Loobu jõe paisutamiseks puudub

kehtiv keskkonnaluba ning Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 kohaselt tuleb

Veskijärve katastriüksuse omanikul Undla pais likvideerida ja seega puudub Transpordiametil

paisu taastamiseks õiguslik alus. Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista

kalapääsu ja paisu rajamist tulevikus. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine,

et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet.

5. Transpordiamet jättis 28.06.2023 vaideotsusega nr 1.2-2/23/11522-5 rahuldamata OÜ

Metalldetail vaide Transpordiameti 21.04.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. Vaide

esitaja ei ole välja toonud, kuidas rikub vaidlustatud korraldus tema õigusi, sest tema olukord

ei ole korralduse andmise tõttu halvenenud. Nõutele vastava olemasoleva avalikult kasutatava

silla ümberehitamine on avalikes huvides, mis kaalub üles vaide esitaja huvi säilitada praegune

olukord.

6. OÜ Metalldetail esitas Tallinna Halduskohtule 28.07.2023 kaebuse Transpordiameti

21.04.2023 korralduse nr 1.1-3/23/298 ja 28.06.2023 vaideotsuse nr 1.2-2/23/11522-5 ning

Maanteeameti 03.11.2020 korralduse nr 1-3/20/205 tühistamiseks. Projekteerimistingimuste

andmine oli õigusvastane. Kaebaja on juhtinud Transpordiameti tähelepanu maareformi käigus

tehtud olulisele veale, mille tagajärjel on kaebaja õuealast ja hoonete teenindusmaast saanud

riigi tugimaantee. Riigitee tekkimise aluseks ei saa olla katastriüksuse moodustamine. Kuivõrd

3-23-1676

3(5)

planeeritud tee puudub, siis ei saa olla tegemist selle rekonstrueerimisega. Undla sild on lisaks

mõeldud hobutranspordile ja ei sobi avalikuks liikluseks. Projektis ei ole kajastatud kaebajale

kuuluvat veskiava, mida kaebaja vajab kalapääsu rajamiseks. Transpordiamet ei ole arvestanud,

et veelase ja järv on kaebaja omandis ning tal on õigus ka veetaseme säilimisele. Kaebaja on

Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 vaidlustanud, sest Keskkonnaamet ei ole

tõendanud, et kaebajal on kohustus omada veeluba. Tegemist ei ole paisuga, vaid veelaskmega,

mille likvideerimise nõue rikub kaebaja õigusi. Sisuliselt rajatakse uus tee, milleks tuleb teha

mh keskkonnamõju hindamine. Transpordiamet ei kaasanud menetlusse Undla Vesi MTÜ-d.

Transpordiameti tegevusel on kaebajale väga suur mõju. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse

korras kohustada Transpordiametit remontima praegune kivisild, et vaidluse ajaks säiliks senine

olukord. Uue tee ehitamine ei oleks hiljem tagasi pööratav. Samuti palub kaebaja arvata antud

tee osa avalikust liiklusest välja, et kaebajale oleks tagatud vaba juurdepääs hoonetele ja oma

kinnistu kasutamise võimalus.

7. Transpordiamet palus 07.08.2023 seisukohas jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ning kaebus tagastada või jätta kaebus läbi vaatamata. Kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Undla sild on ehitatud 1909. a-l ning vaidlustatud ehitusloas on nähtud ette

silla rekonstrueerimine olemasolevas asukohas. Silla rekonstrueerimine ei muuda kaebaja jaoks

kuidagi faktilist ega õiguslikku olukorda, sest temale on igal juhul tagatud oma kinnistule ja

hoonetele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (sh silla ehitusperioodiks sulgemise korral).

Projekteeritud lahenduse kohaselt säilitatakse kaebajale olemasolevad juurdepääsud riigiteega

külgnevale alale praegusega samaväärsel kujul. Kuna kaebajal puudub paistamistegevuseks

kehtiv keskkonnaluba, siis on olemasolev olukord paisurajatise osas õigusvastane. Tallinna

Ringkonnakohus leidis 29.05.2023 määruses nr 3-23-834, et ettekirjutus pais likvideerida on

õiguspärane. Järelikult on nimetatud haldusakt kaebajale täitmiseks kohustuslik. Undla silla

rekonstrueerimise põhiprojekti lahendus ei takista lisaks tulevikus kalapääsu ja paisu rajamist.

Seega on ilmne, et vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei tooks kaebajale kaasa

olemasoleva olukorra muutmist ega hoiaks ära mistahes negatiivset tagajärge temale. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisega ei tohiks seadustada kehtivat õigusvastast olukorda. Kaebus on ka

ilmselgelt perspektiivitu. Maanteeameti 03.11.2020 korralduse vaidlustamise tähtaeg on ammu

möödunud. Undla sild on riigile kuuluva tee osa, mille seisundit ja rekonstrueerimisvajadust on

pädev hindama Transpordiamet. Undla sillal liiklemiseks on kehtestatud mitmeid piiranguid:

koormust piiratu 8 tonnile, kiirust 30 km/h ja liiklus sillal reguleeritud eesõigusmärgiga. Seega

on silla rekonstrueerimine avalikes huvides vältimatult vajalik. Kaebajal puudub kaebeõigus,

sest Undla silla ja selle alusel kinnisasja omaniku (riigi) ülesandeid täidab Transpordiamet. Ka

22.05.2017 reaalservituudi seadmise lepingu kohaselt on vastustajal mh õigus vajadusel silda

ehitada või remontida, kusjuures praeguseks on kaebajal kohustus pais sisuliselt likvideerida ja

seega ei saa vaidlustatud haldusaktide alusel toimuv rikkuda kaebaja õigusi.

8. Tallinna Halduskohus jättis 08.08.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks käiguta.

Undla sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal ning vastustaja esitatud fotodelt nähtub, et

sild on halvas seisukorras ja kasutamiseks ohtlik. Kaebaja on ka ise taotlenud silla remontimist.

Maanteeameti 03.11.2020 korralduse vaidlustamise tähtaegsus vajab põhjalikumat hindamist,

kuid kaebus ei ole kõigis nõuetes ilmselgelt perspektiivitu. Ehitusloa menetluse raames ei saa

vaidlustada riigitee katastriüksuse moodustamisega seonduvat. Keskkonnaameti 06.02.2023

ettekirjutuse nr 2818 vaidluses tehtud Tallinna Halduskohtu 13.06.2023 otsus nr 3-23-834 ei

ole jõustunud. Samas on ehitusloa andmise korralduses märgitud, et silla rekonstrueerimise

põhiprojekti lahendus ei takista tulevikus kalapääsu ja paisu rajamist. Ehitusseadustiku (EhS)

§ 92 lg 1 järgi on sild tee osa ning EhS § 92 lg 6, § 97 lg 1 ja § 102 lg 1 kohaselt peab vastustaja

tagama tingimused teel ohutuks liiklemiseks. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei kaalu üles

3-23-1676

4(5)

avalikku huvi silla rekonstrueerimiseks juba kohtumenetluse ajal. Põhjendatud ei ole ka nõue

praeguse kivisilla remontimiseks, sest see ei oleks finantsiliselt otstarbekas. Kohtul puudub alus

kahelda vastustaja väites, et vahendid Undla silla rekonstrueerimiseks nähakse prognoositavalt

ette 2024. a teehoiukavas. Kohtule ei nähtu, et kaebaja olukord võiks silla rekonstrueerimise

tagajärjel oluliselt halveneda. Vastustaja kinnitusel on kaebajale tagatud juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt (sh ehitusperioodi ajal) ja säilivad kõik senistega samaväärsed juurdepääsud.

Kaebaja ja vastustaja on lisaks sõlminud 22.05.2017 reaalservituudi seadmise lepingu, mille

p 2.4.5 järgi ei tohi valitseva kinnistu omanik takistada silla remontimist või teerajatise ümber

ehitamist. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et silla rekonstrueerimine on vajalik silla halva

olukorra tõttu. Kaebaja õiguste võimalikku riivet ei saa pidada kaalukamaks avalikust huvist

tagada silla ohutu kasutamine.

9. OÜ Metalldetail palub 23.08.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 08.08.2023

määruse resolutsiooni p 1 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja taotleb tee

ehitusloa peatamist, viidates, et ta taotleb esialgset õiguskaitset ka haldusasjas nr 3-23-834,

milles on vaidlustatud Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Kuna määruskaebus ei sisalda uusi väiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selle

kohta vastustajalt täiendavat vastust, vaid arvestab tema poolt varem esitatuga. See võimaldab

ka määruskaebuse kiiremat lahendamist. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

11. Ringkonnakohus mõistab OÜ Metalldetail 23.08.2023 määruskaebust selliselt, et kaebaja

soovib täiendavalt tugineda haldusasjas nr 3-23-834 advokaadist esindaja vahendusel esitatud

22.08.2023 seisukohtadele. Kuna Transpordiamet osaleb haldusasja nr 3-23-834 menetluses

kaasatud haldusorganile, on kaebaja 22.08.2023 täiendav seisukoht vastustajale kättesaadav ja

ringkonnakohus ei pea selle praeguse haldusasja juurde võtmist vajalikuks. OÜ Metalldetail on

22.08.2023 seisukohas jätkuvalt rõhutanud, et Veskijärve katastriüksusel paikneva paisjärve

puhul on tegemist loodusliku paisutusega, mitte inimtekkelise rajatisega (vt Kristjan Urtsoni

31.03.2022 arvamus), mistõttu ei ole keskkonnaloa nõue asjakohane ja Keskkonnaamet ei saa

kaebajalt nõuda paisutuse (hõlmab ka paisutusvalli) likvideerimist. Inimtekkeline on üksnes

veelase (st metallkonstruktsioon, puitpõrand, kividega täidetud kotid), mis suunab vett jooksma

Undla silla alt. Samas seisukohas (p 5) on kaebaja pidanud lisaks õigusvastaseks olukorda, kus

Keskkonnaamet on 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 kohustanud OÜ-d Metalldetail samaks

tegevuseks, milleks Transpordiamet on 21.04.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/298 väljastanud

ehitusloa ja mida riik on kavandanud ise teha 2024. a-l (st Undla silla aluste puitpõrandate ja

paisutusvalli likvideerimine).

12. Praeguses asjas vaidlustatud tee ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojekti põhjal võib

nõustuda, et Undla silla rekonstrueerimise käigus on kavandatud mh olemasoleva paisu või

veelaskme konstruktsioonide lammutamine ja jõesängi kindlustamine (vt projekti seletuskirja

p-d 3.1 ja 3.4.5, samuti p 4.5). Sellel eesmärgil on ehitusloa kõrvaltingimusena (p 2) toodud

välja vajadus Undla silla rekonstrueerimiseks võõrandada osa riigiteega piirnevast Veskijärve

katastriüksusest. OÜ Metalldetail on haldusasjas nr 3-22-1050 esitanud 01.07.2022 seisukoha

lisana Transpordiameti 18.05.2022 teate nr 8-3/21-033/11056-1, millega vastustaja algataski

3-23-1676

5(5)

kaebajale kuuluva kinnisasja osa omandamise menetluse. Olenemata sellest, kas vaidlusaluse

ehitusloa alusel kavandatavad tööd hõlmavad kaebajale 06.02.2023 ettekirjutusega pandud

kohustused tervikuna, ning kas paisutuse likvideerimiseks kaebajale ettekirjutuse tegemine oli

põhjendatud olukorras, kus riigil on kavas sama paisutus Undla silla rekonstrueerimise käigus

niikuinii likvideerida, tuleb OÜ Metalldetail 22.08.2023 seisukohast haldusasjas nr 3-23-834

järeldada, et Undla silla kiire rekonstrueerimine oleks just tema huvides, sest sellisel juhul ei

peaks ta vähemasti osaliselt likvideerimistöid ise tegema ja selleks kulusid kandma.

13. Halduskohus on vastustajaga sisuliselt nõustunud, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus

ei ole äratuntav. Samal seisukohal on ringkonnakohus. OÜ Metalldetail ei ole esitanud mingeid

andmeid selle kohta, kuidas rikuks vaidlusaluse paisutuse likvideerimine tema õigusi ja tooks

temale kaasa pöördumatud tagajärjed HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei kasuta näiteks

hüdroenergiat ja pole väitnud paisjärve vee kasutamist ka muul viisil. Haldusasjas nr 3-23-834

esitatud 22.08.2023 seisukohas (p 3) on viidatud, et paisjärve vahetus läheduses on hooned, mis

võivad veetaseme langetamisel hakata vee- ja niiskusrežiimi muutumise tõttu vajuma. See

hinnang on paljasõnaline ja ebausutav. Esiteks jääb suurem osa Flora kinnistu hoonestusest

teisele poole riigiteed Flora katastriüksusele, kuhu paisutuse mõju ei ulatu. Samuti ei ole usutav,

et paisu likvideerimise korral tõuseks märkimisväärselt veetase senisest paisust allavoolu (st

teisel pool Vohnja–Kadrina kõrvalmaanteed). Kuigi paisjärve läheduses ja samal pool teed

asuvad lisaks mõned hooned Kaalumaja katastriüksusel (trafoalajaamad ja kaalumaja), ei saa

pidada tõenäoliseks, et Veskijärve katastriüksuse n-ö kuivendamine saaks mõjutada negatiivselt

nende hoonete püsivust, vaid pigem vastupidi. Paisutuse kõrvaldamisega ei jää kaebaja ilma

olemasoleva paisjärve aluse maa omandiõigusest. Kaebaja ei tohi omandit kasutada üldiste

huvide vastaselt, nt paisutada tema kinnistut läbivat Loobu jõge ilma õigusliku aluseta ja kalade

liikumist takistaval viisil. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on olemasolev paisutus

inimtekkeline või looduslik ning kas Keskkonnaamet on õiguspäraselt kohustanud kaebajat

paisutust likvideerima, tuleb lahendada haldusasjas nr 3-23-834. Praeguses asjas vaidlustatud

Undla silla rekonstrueerimise ehitusluba ei anna Transpordiametile õigust teostada ehitustöid

kaebaja kinnisasjal või lammutada kaebajale kuuluvaid rajatisi. Kaebaja ja Maanteeameti vahel

22.05.2017 sõlmitud reaalservituudi seadmise lepingu p 2.4.5 võib anda vastustajale osaliselt

õigusliku aluse sillaga seotud tööde teostamiseks, kuid mitte paisurajatise likvideerimiseks.

Ehitusprojekti vähemasti tervikuna realiseerimise eelduseks on ka ehitusloa kõrvaltingimuste

kohaselt kaebaja kinnistu osa riigile omandamine. Isegi juhul, kui riik peaks lähiajal omandama

rekonstrueerimistööde tegemiseks vajaliku äralõike kaebaja kinnistust, tuleb halduskohtuga

nõustuda, et taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib väga kaalukas avalik huvi

rekonstrueerida halvas seisus olev Undla sild, et tagada ohutu liiklemine (nii sõidukite kui ka

jalakäijate ja kergliikluse ohutus). Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja seisukohale,

et Undla silla rekonstrueerimise ajal ja järgselt on temale tagatud juurdepääs oma kinnisasjale

ja hoonetele.

14. Eelneva põhjal jääb OÜ Metalldetail määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

08.08.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)