3-22-2076/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2076

Haldusasi

M.U kaebus keskkonnaministri 31.08.2022 määruse nr 35

„Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja

kaitse-eeskiri“ osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: M.U, volitatud esindaja Liivi Tuus

Vastustaja: Kliimaminister, volitatud esindaja Moonika

Järvela

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.09.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaministri 31.08.2022 määruse nr 35 „Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla

võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) §-ga 1 võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse

20.05.2004 määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 5

lg 1 p 5 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi koldja selaginelli (Selaginella

selaginoides) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kasvukohad, mida tuleb kaitsta liigi

soodsa seisundi tagamiseks.

2. Kaitse-eeskirjaga hõlmatud Laheääre püsielupaika jääb kaebajale kuuluv Aadu kinnistu

Saaremaa vallas, Abula külas (kinnistu registriosa numbriga 1786534; suurusega 3,33 ha).

Kaebuse kohaselt soovib kaebaja oma kinnistul vahetult Abula-Meriste tee äärde ehitada

umbes 24 m² suuruse palkhoone, kuid kehtiva kaitse-eeskirja § 6 lg 3 alusel on uute ehitiste

püstitamine keelatud, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise

või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaigas paikneva kinnistu või püsielupaiga

tarbeks.

3. Haldusmenetluses saatis Keskkonnaamet (KeA) 03.03.2020 M.U-le teate koos

kavandatava Laheääre koldja selaginelli püsielupaiga kaardiga teavitades, et 05.04.2011

käskkirjaga nr 483 algatas keskkonnaminister nelja koldja selaginelli püsielupaiga (Kära,

Vaharu, Ligeoja ja Laheääre) moodustamise. M.U-le anti võimalus esitada arvamusi,

ettepanekuid ja vastuväiteid koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla võtmise ning

kavandatava kaitsekorra kohta.

Kaebaja ei olnud püsielupaigaga oma kinnistul nõus ja esitas KeA-le ettepaneku jätta

püsielupaiga moodustamise korral sellest välja hoone ehitamiseks sobiv ala ning kui see ei ole

võimalik soovib kaebaja, et riik kinnistu omandaks.

KeA vastas M.U-le , et sisulised põhjendused püsielupaiga ulatuse vähendamiseks puuduvad

ning hoone püstitamine antud asukohas pole võimalik, kuna maaüksus jääb Kihelkonna valla

üldplaneeringu ja looduskaitseseaduse (LKS) alusel ehituskeeluvööndisse. Kaebaja sai KeA

vastuse kätte, kuid sellele ei vastanud ega taotlenud kaitsealuste taimede ettenäitamist oma

kinnistul või haldusorgani poolt kogutud materjalidega tutvumist.

KeA teavitas 02.09.2022 kaebajat püsielupaiga moodustamisest, edastades talle ühtlasi

vastava määruse seletuskirja ja Laheääre püsielupaiga kaardi.

4. Kaebaja esitas 30.09.2022 halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada kaitse-eeskirja § 2

lg 4 p-i 1 kaebajale kuuluvat kinnistut puudutavas osas.

5. Kohus võttis kaebuse 27.10.2022 menetlusse ning 02.05.2023 määras kirjalikus menetluses

tehtava otsuse aja (04.07.2023). Kaebaja esitas kohtule 21.06.2023 taotluse nõuda vastustajalt

välja kaitsealuse liigi asukohta kajastavad Eesti looduse infosüsteemi andmebaasist (edaspidi

EELIS) kaardid, kuna kaebajal pole väidetavalt õnnestunud neile arvutisüsteemis ligi pääseda.

Kohus rahuldas taotluse 26.06.2023 määrusega, milles jättis mh rahuldamata kaebaja taotluse

viia läbi Aadu kinnistul uus püsielupaiga inventuur. Kohus tegi siiski võimaliku kohtuvälise

lahendi saavutamise eesmärgil pooltele ettepaneku käesoleval suvel käia Aadu kinnistul ja

KeA ametnikul näidata kaebajale ette kaitsealuse taime esinemine, milline võimalus oli ka

haldusmenetluses, kuid kaebaja selleks soovi ei avaldanud. Kaebajale näidati 20.07.2023 ette

Aadu kinnistul kasvava koldja selaginelli isend, millise KeA spetsialist tuvastas eelnevalt

kinnistul käimisel, s.o 06.07.2023. Kohtule esitati 20.07.2023 vaatluse akt koos vaatluse (sh

06.07.2023 toimunu) käigus tuvastatud koldja selaginelli isendite asukohtade kaardiga. Pooled

arutasid ka võimalike kompromissvariantide üle, kuid üksmeelele ei jõudnud. Kaebaja soovis,

et püsielupaik piiritletaks üksnes 20.07.2023 talle ettenäidatud isendi ümber (ca 50 meetrise

puhveralaga kaebaja kinnistul) ning oli päri vastustaja kompromissettepaneku ühe

tingimusega, milles pakuti, et kinnistu põhjaosas piiri ääres jäetakse 5-meetrine riba

püsielupaigast välja nii, et uus leitud isend jääks püsielupaiga sisse. Vastustaja 01.08.2023

kompromissettepanek oli jätta eelnimetatud 5-meetrine riba püsielupaigast välja, kuhu saaks

kaebaja soovi korral rajada jalg(tee) mereni, lisaks pidas vastustaja võimalikuks arvata välja

läänepoolne ja osaliselt idapoolne osa, kuhu EELIS-sse kantud koldja selaginelli kasvukoha

kaitseks vajalik puhver ei ulatunud ja kust 06.07.2023 KeA spetsialist koldja selaginelli

isendeid ei leidnud. Vastustaja selgitas, et kinnistu põhja-kirdeosas ei ole püsielupaiga ulatuse

vähendamine põhjendatud, kuna alal levivad kaitsealused taimeliigid ning mõtteline sirge

oleks katastripiiri vahetus läheduses. Ehitamist selline lahendus siiski ei võimaldaks. Kohus

tegi veel enne kohtuotsuse tegemist 17.08.2023 ettepaneku kaaluda kaebajal vastustaja

2(15)

pakutud kompromissi, kuid kaebaja teatas kohtule 21.08.2023, et selline kompromiss pole

talle vastuvõetav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub vaidlustatud haldusakti tühistada kokkuvõtlikult alltoodud põhjendustel

(kaebus ja täiendavad seisukohad 15.05.2023, 21.06.2023, 03.08.2023).

1) KeA saatis 03.03.2020 kaebajale teate koos kavandatava Laheääre koldja selaginelli

püsielupaiga kaardiga, teavitades haldusmenetluse alustamisest. Teates anti võimalus esitada

arvamusi, ettepanekuid ja põhjendatud vastuväiteid. M.U esitas seisukoha, mille kohaselt ta

polnud nõus püsielupaiga moodustamisega ja tegi ettepaneku jätta püsielupaiga moodustamise

korral sellest välja hoone ehitamiseks sobiv ala. Kaebaja tegi eelviidatud ettepaneku, kuna

temale kuuluval kinnistul temale teadaolevalt kaitsealune taim ei kasva. KeA vastuses

selgitati, et hoone püstitamine antud asukohas pole võimalik, kuna maaüksus jääb valla

üldplaneeringu ja LKS-i alusel ehituskeeluvööndisse.

2) Kaebaja soovib ehitada Aadu kinnistule vahetult Abula-Merise tee äärde endale ja oma

perele umbes 24 m2 suurust palkmajakest. Ta tellis juba 2005. aastal Aadu kinnistu

geodeetilise alusmõõdistuse, mille plaanil on tähistatud elamu ehituseks sobiv ala. Määrus

kahjustab kinnistu omaniku huve. Asjaolu, et kinnistu asukoht on praeguses

ehituskeeluvööndis, ei anna alust tunnistada kogu kinnistut koldja selaginelli püsielupaigaks.

Ehituskeeluvööndit võidakse vähendada teatud juhtudel ka Saare maakonnas kuni 100

meetrini veekogust. Koldja selaginelli püsielupaiga piiride määramine peab olema seotud

taime tegeliku levikualaga. Piiranguid kehtestav määrus on Aadu kinnistut puudutavas osas

õigusvastane, sest püsielupaiga piiride määramine selliselt, et püsielupaiga koosseisu jääb

Aadu kinnistu ja sellega kaasnevad piirangud, ei ole põhjendatud.

3) Kaebaja on seisukohal, et pärast tema poolt haldusmenetluses vastuväite esitamist, tulnuks

teha kaebajale kuuluval Aadu kinnistul paikvaatlus ja täpsustav inventuur, selgitamaks välja,

kas Aadu kinnistul kasvab koldjas selaginell ja kui kasvab, siis kus täpselt.

4) Kaebaja sai 02.09.2022 teate määruse vastuvõtmise kohta. Lisatud oli seletuskiri ja

Laheääre püsielupaiga kaart. Määruse seletuskirjas (lk 11) on lakooniliselt märgitud, et

Laheääre koldja selaginelli püsielupaik asub Saaremaal Abula külas. Ei ole selgitatud, kas

Aadu kinnistul tegelikkuses koldjas selaginell kasvab. Seletuskirjast nähtub, et Laheääre

koldja selaginelli püsielupaiga moodustamisel 2022. aastal on tuginetud 2018. aasta koldja

selaginelli valikuliste leiukohtade inventuurile ja elukohtade eksperthinnangule. Seega ei

selgitatud välja Aadu kinnistu taimestiku tegelikku kooslust määruse väljaandmise ajal. Aadu

kinnistu arvamisel tervikuna püsielupaiga koosseisu, lähtuti vaid sellest, et M.U kinnistu asub

ehituskeeluvööndis ja et hoone püstitamine ei ole seetõttu võimalik. Menetluse kestel ei

korraldatud ekspertiisi ega inventuuri. Seetõttu ei saa menetluse tulemusena tehtud

loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus olla õiguspärane.

5) M.U ei ole näinud, et temale kuuluval Aadu kinnistul kasvab koldjas selaginell. M.U esitab

oma seisukoha tõendamiseks kohtule fotod Aadu kinnistu taimestikust, alal, mis asub Aadu

kinnistul paikneva tiigi ja Aadu kinnistuga piirneva tee vahel.

6) Määruse seletuskirjas (lk 11) on märgitud, et Laheääre püsielupaiga piire on laiendatud nii,

et koldja selaginelli kasvukoht oleks 50 m ulatuses puhvriga kaitstud. Aadu kinnistu laius on

90,20 meetrit (kaardilt mõõdetuna). Kui naaberkinnistul kasvaks kaitse alla võetud taim ja

selle levikuala ulatuks Aadu kinnistu piirini, jääks puhvriga kaitstud alast välja Aadu kinnistu

osa, mis on vähemalt 40 meetri laiune ala. Aadu kinnistu on arvatud Laheääre koldja

selaginelli püsielupaiga koosseisu alusetult. Piisavaks põhjenduseks ei saa pidada määrusele

3(15)

lisatud püsielupaiga kaarti ja põhjendust, et moodustatavas Laheääre koldja selaginelli

püsielupaigas kasvab kusagil nimetatud taim.

7) Määruses ei ole esitatud põhjendusi, mis asjaoludel määrati püsielupaiga piirid kohta, mis

on märgitud määruse lisaks oleval kaardil. Samuti puuduvad viited tõenditele taime leviku

kohta Aadu kinnistul. Määruses puuduvad ka kaalutlused, millest haldusakti andmisel

konkreetselt lähtuti, kui Aadu kinnistu arvati Laheääre koldja selaginelli püsielupaiga

koosseisu. Haldusakti põhjendamise kohustusest ei saa haldusorgan vabaneda üksnes seetõttu,

et haldusakt antakse formaalselt määrusega. Diskretsioonivigade tõttu on määrus

motiveerimata ning ei ole kontrollitav.

8) 15.05.2023 täiendavas seisukohas kaebaja märgib, et on teinud tuttava bioloogiat õppinud

inimesega kinnistu ülevaatuse, mille käigus nad ei näinud Aadu kinnistul ühtki koldja

selaginelli taime. Samuti selgus, et koldjas selaginell kasvab kaebaja kinnistust nii kaugel, et

puudub alus Aadu kinnistu arvamiseks püsielupaiga puhvertsooni. Kaebajal ei ole võimalik

esitada kohtule metsaportaalis olevaid kaarte Laheääre püsielupaigas kasvava koldja

selaginelli täpsete levikuareaalide kohta.

9) KeA kinnitas 08.12.2022 kohtule esitatud vastuses, et kaebaja esitas haldusmenetluses

seisukoha, mille kohaselt ta ei olnud nõus püsielupaiga moodustamisega oma kinnistul ja tegi

ettepaneku jätta püsielupaiga moodustamise korral sellest välja hoone ehitamiseks sobiv ala.

Lisaks märkis kaebaja, et kui hoone ehitamiseks sobilikku ala ei ole võimalik püsielupaigast

välja arvata, soovib kaebaja, et riik kinnistu omandaks. Märgitust ei saa kaebaja arvates

järeldada, et kaebaja soov oli kinnistu müük riigile, seisukoht oli tingimuslik.

10) Vastustaja esitas 08.12.2022 seisukoha koos riikliku seire andmetega. Koldja selaginelli

seisundiseire kohta Pidula piirkonnas on märgitud, et Saaremaa, Pidula Seirejaam on 2014.

aasta seire käigus teinud kindlaks: Selaginell kasvab allikasoos ja oja kallastel niiskes ja

valgusrikkas kasvukohas; selaginelli isendeid pole võimalik loendada, hinnanguliselt 100+; liik

paikneb 0,3 ha suurusel alal hajusalt; taimede vitaalsust hinnati heaks; optimaalsetes

kasvukohatingimustes ja ilmselt laienev populatsioon. Eeltoodust nähtub, et hinnanguliselt oli

kogu kasvukohas suurusega 0,3 ha ja seal kasvas 2014. aastal hinnanguliselt 100+ selaginelli

isendit. Esitatud on hüpoteetiline väide, et ilmselt on tegemist laieneva populatsiooniga.

Määruse seletuskirjas on märgitud, et Laheääre koldja selaginelli püsielupaiga kogupindala on

44,46 ha. Seletuskirja ptk 2.4.2 lk-l 11 on märgitud: „2017. aastal loendati kasvukohas 750

isendit, kuid arvukus võis küündida isegi hinnanguliselt 1000 isendini.“Aadu kinnistu suurus

on kinnistusregistrist nähtuvalt 3,33 ha. Puuduvad viited tõenditele, et mõni 750-st taimest

kasvab koldja selaginelli püsielupaigana kaitse alla võetaval Aadu kinnistul.

Vastustaja möönab vastuses kaebusele, et oleks võinud sisulist keeldumist vastuskirjas

kaebajale põhjalikumalt põhjendada.

11) Asjaolu, et KeA on liigi kaitse tegevuskava koostamise raames tellinud püsielupaikade

kordusinventuuri kõigile koldja selaginelli püsielupaikadesse jäävatele kasvukohtadele 2023.

aastal, sh ka Laheääre püsielupaika jäävatele kasvukohtadele, ei muuda kaevatavat määrust

õiguspäraseks.

12) Vastustaja on tunnistanud, et haldusmenetluses ei korraldatud ekspertiisi ega inventuuri.

Nõuetekohase ekspertiisi puudumine on oluline menetlusrikkumine. Vastustaja on märkinud,

et sookooslust tuleb veerežiimi kaitsmise tõttu kaitsta ka siis, kui mingis sookoosluse osas on

koldja selaginelli isendeid vähe või need puuduvad hoopis. Seega ei kinnita vastustaja ka ise,

et Aadu kinnistul või Aadu kinnistule 50 m läheduses koldjas selaginell tegelikult kasvab.

Lähtutud on vaid asjaolust, et Aadu kinnistule ei või praegu ehitada, jättes tähelepanuta muud

4(15)

püsielupaigas kehtivad piirangud. Ei ole võimalik kasvukohta ega puhvri vajadust

ega ulatust määratleda, kui ei ole selge koldja selaginelli püsielupaiga

täpne asukoht ja piirid.

13) Vastustaja on teinud kompromissiettepaneku, mille kohaselt võib maaomaniku

põhjendatud soovi korral püsielupaiga piiritleda 50 m puhvriga liigi teadaolevast kasvukohast

kinnistu läänepoolses osas. Samas on vastustaja märkinud, et sellele vaatamata ei saaks

kaebaja kinnistul soovitud asukohas ehitada. Vastustaja teab, et Saaremaa vallal on plaan

vähendada ehituskeeluvööndit 100 meetrini. Seega võib praegune olukord muutuda.

14) 03.08.2023 kaebuse täienduses kaebaja märgib, et 20.07.2023 leiti tema kinnistult vaid

üks vaidlusalune taim (aktis fikseeritud), mille kohta vastustaja esindaja märkis, et see ei

pruugi püsima jääda. Kaebaja oletab, et suvel varem leitud teine taim pole ilmselt püsima

jäänud, kuna seda 20.07.2023 ei leitud. Samuti tunnistab kaebaja arvates vastustaja

01.08.2023 e-kirjas (kompromissettepanek), et kaevatava määruse andmise ajal Aadu

kinnistul ühtegi taime ei kasvanud. Samuti nähtub vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud

kaardilt, et Rääga kinnistul ja Rääga-Simmu kinnistul kasvanud taimed jäid kaebaja kinnistust

kaugemale kui 50 meetrit, mistõttu puhvri loomine kaebaja kinnistule polnud põhjendatud.

Seega on vastustaja esitanud vastuses kaebusele valeväite, et kaebaja kinnistule ulatub liigi

kasvukoht. Haldusakt oli selle andmise ajal õigusvastane, kuna ühe taime tõttu ei olnud alust

arvata püsielupaika tervet kaebaja kinnistut. Haldusakt piirab jätkuvalt kaebaja õigust oma

kinnistut kasutada.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmise aluseks on LKS § 48 lg 2, mille kohaselt

tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse

infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS

§ 4 lg 5 p 2 toodud definitsiooni kohaselt on püsielupaik väljaspool kaitseala või selle

piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse taime või seene

looduslik kasvukoht.

2) KeA kinnitab, et kaebaja esitas haldusmenetluses oma seisukoha, mille kohaselt ta ei olnud

nõus püsielupaiga moodustamisega ja tegi ettepaneku jätta püsielupaiga moodustamise korral

sellest välja hoone ehitamiseks sobiv ala. Lisaks märkis kaebaja, et kui hoone ehitamiseks

sobilikku ala ei ole võimalik püsielupaigast välja arvata, soovib kaebaja, et riik kinnistu

omandaks.

3) EELIS-st nähtub, et kinnistu idaosas kasvavad II kaitsekategooriasse kuuluvad liigid

koldjas selaginell, harilik muguljuur, soohiilakas, oja-haneputk, Russowi sõrmkäpp ja

kärbesõis. Samuti III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid kahkjaspunane sõrmkäpp, harilik

käoraamat, lääne-mõõkrohi ning soo-neiuvaip. Kinnistu lääneosas on järv, milles kasvab III

kaitsekategooria liik lääne-mõõkrohi.

4) Kaebaja tsiteerib küll KeA vastust, milles talle selgitati ehitamise võimatust

ehituskeeluvööndi tõttu, kuid sellele lisaks märgiti, et sisulised põhjendused püsielupaiga

ulatuse vähendamiseks puuduvad. Kuna kaebaja pakkus alternatiivina välja kinnistu

omandamist riigi poolt, siis KeA keskendus vähem sisulisele põhjendamisele, miks ei olnud

võimalik kinnistul püsielupaiga piiri korrigeerida selliselt, et tagatud oleks võimalus kaebaja

poolt taotletud asukohas hoone püstitamine. Vastuskirjas lähtus KeA kaebaja soovist ning

esitas vastava teabe, kust ja kuidas saada infot maa riigile müümise kohta, kui kaitse-eeskiri

jõustub. KeA nõustub, et sisulist keeldumist oleks kirjas võinud rohkem põhjendada

5(15)

5) Kaebaja ei esitanud haldusmenetluses soovi, pärast vastuskirja saamist, teha paikvaatlus.

Võis arvata, et kaebaja oli selgituste alusel püsielupaiga moodustamisega päri ning

menetlusprotsessiga mindi edasi. KeA oleks maaomanikule vastava soovi esitamise korral

saanud kohapeal kaitsealust liiki näidata, nagu seda tehti ka teiste maaomanike puhul, kes

selleks soovi avaldasid.

6) EELIS-e andmetel teostati kaebaja kinnistul asuvas kasvukohas 2017. aastal inventuur,

mille käigus muudeti varasemalt tuvastatud kasvukoha piire. KeA liigieksperdi poolt tuvastati

2017. aasta inventuuri käigus, et liigi kasvukoht ulatub ka kaebaja kinnistule. Kuna alal

teostati inventuur hiljuti, oli püsielupaikade moodustamise ettepaneku ajal info ajakohane,

mistõttu puudus vajadus täpsustava inventuuri järele. Ei olnud mingit teavet, et looduslik

kooslus oleks selle ajaga muutunud, mistõttu võinuks kaitsealust liiki seal enam mitte esineda.

KeA arvestas ka varasemalt toimunud riiklike seirete (lisad 4 ja 5, aruannetes nimetatud kui

Pidula kasvukoht) ja inventuuri (KeA liigieksperdi välitöö) andmeid, mille kohaselt oli ala

heas seisus ja liik selles kasvukohas levilat laiendamas. Sooliikidel on põhjendatud

kasvukohtade inventeerimine ligikaudu 5-aastase intervalliga, et saada kasvukoha seisundist

ja arvukusest aktuaalset infot. Enamikes püsielupaikades toimus viimane inventuur 2017. või

2018. aastal. KeA on liigi kaitsetegevuskava koostamise raames tellinud püsielupaikade

kordusinventuuri kõigile koldja selaginelli püsielupaikadesse jäävatele kasvukohtadele 2023.

aastal, sh ka Laheääre püsielupaika jäävatele kasvukohtadele. Töö valmimise tähtaeg on

23.10.2023.

7) Määruse seletuskirja ptk-s 2.4.1 on selgitatud püsielupaikade piiritlemise põhimõtteid.

Piiritlemise põhimõtted ja põhjendused sisaldusid ka kaebajale saadetud väljatöötamise

kavatsuses.

8) Kaebaja kinnistul viidi inventuur läbi aasta varem, st 2017. aastal. 2018. aastal anti

üleüldine hinnang koldja selaginelli seisundile Eestis. 2017. aastal läbi viidud kasvukoha

inventuur oli piisav ala kaitse alla võtmise ettepaneku tegemiseks ning kaitse alla võtmiseks

2022. aastal. Kasvukohaks olev sookooslus on alal olemas ning kuna olulisi muutusi

kasvukohas pole toimunud, kasvab alal ka jätkuvalt koldjas selaginell. Tegemist on

mitmeaastase taimega ehk püsikuga, st sama isend moodustab igal aastal uued maapealsed

võsud. Nii riiklike seirete kui ka inventuuride andmed näitavad, et liik säilib koosluses

aastakümneid, eeldusel et kasvukohas pole toimunud pöördumatuid muutusi, mis mõjutavad

ala tervikuna. Liigi hääbumist või kasvukoha seisundit mõjutab eelkõige veerežiimi muutus,

st maaparandussüsteemide rajamine ja olemasolevate hooldamine. Veerežiimi muutuse

tagajärjel hakkab kooslus kiiresti võsastuma ja metsastuma, mis on samuti suureks

ohuteguriks kasvukoha säilimisel. Koldjas selaginell on märgalaliik, ehk liik vajab oma

elutegevuseks olulisel hulgal niiskust. Kasvusubstraat peab kasvuperioodil vähemalt osaliselt

olema paljunemiseks märg, kuna liigi juurestik on maapealne. Kui vesi ei jõua piisavalt

kõrgele, on pärsitud liigi paljunemine.

Ka riiklike seirete ja inventuuri käigus on täheldatud, et kasvukohad on mõjutatud

maaparandussüsteemide kuivendavast mõjust, mis on toonud kaasa mõningal pool arvukuse

languse tema kasvukohas ning alade võsastumise (08.12.2022 vastuse lisa 6). Liigi kadumise

tõttu on seni arhiveeritud vaid üksikud teadaolevad kasvukohad. See näitab, et kui kasvukoht

on säilinud, säilib ka koldjas selaginell.

Nimetatud kasvukohas on läbi aastate tuvastatud seirete ja inventuuri käigus liigi leviku

laienemine. Laienemisele viidati juba 2009. aasta riikliku seire käigus. 2017. aasta inventuuri

käigus tuvastas Keskkonnaameti liigiekspert, et liik on levinud oluliselt suuremal alal, kui

6(15)

varasemalt teada oli. Seisundit on läbi aastate hinnatud heaks, mis viitab, et umbes

paarikümne aasta jooksul ei ole kõnealuse kasvukoha seisund halvenenud.

Inventuuri käigus otsiti liiki suuremal alal, kui varasemate riiklike seirete käigus, mistõttu

tuvastati ka liik varasemalt teadaolnud kasvukoha lähiümbruses suuremal alal.

2017. aasta inventuur on piisav 2022. aastal otsuse tegemiseks. Kaebaja kinnistul asuvas

kasvukohas on märgitud, et liik asustab sobivaid mikroelupaiku kogu märgala kompleksis.

Liigi arvukust hinnati kogu EELIS-esse kantud kasvkoha piires 750-1000 isendini.

Leiukoht on teada 2004. aastast, EELIS-esse on kantud 2009. aastal. 2014. aastal toimus

riiklik seire, mille käigus tuvastati, et taimed on levinud allikasoos ja oja kallastel niiskes ja

valgusrikkas kasvukohas. 2017. aasta vaatluse käigus on kasvukohta tunduvalt laiendatud

tulenevalt uute isendite leidmisest praegu kehtiva püsielupaiga põhjapoolsetelt kinnistutelt.

Piiritletud kasvukoht arvestab koldjale selaginellile sobiliku koosluse ja liigi levikut

sookompleksis. Leiukoha piiritlemisel on kasutatud GPS-i ja alusena ortofotot. Mullakaardi

alusel levib alal ArG (sooldunud gleimuld) ja Gkmuld (rähkne gleimuld), mis viitab, et ala on

liigniiske (muldade levik piirkonnas on laiem) ning seetõttu ka koldja selaginellile sobilik.

Arvestades, et seisund ei ole vahepealsete aastatega oluliselt muutunud, esineb seal endiselt

ka koldjas selaginell.

9) Kaebaja kinnistu püsielupaigast välja arvamine ei olnud põhjendatud tulenevalt liigi

levikust ning vajalikust puhveralast, et säilitada sookompleks võimalikult heas seisus.

Ehituskeeluvöönd ei olnud siinkohal määravaks ja peamiseks asjaoluks. Ehituskeeluvööndile

viidati, sest selle alusel ei ole ehitamine võimalik. Kaebaja kirjas toodu alusel selgitati talle

täpsemalt maa riigi poolt omandamise võimalusi, sest soovitud ehitamise võimalus ei olnud

kehtivate piirangute tõttu võimalik. Ala jääb valla üldplaneeringu järgi ranna

ehituskeeluvööndisse terve kinnistu ulatuses, kuid püsielupaiga piiride vähendamisest

keeldumise põhjused olid sisulised. Ala, kuhu hoonet sooviti püstitada, jääb EELIS-esse

kantud liikide kasvukohtade vahetusse lähedusse ning selleks, et säilitada sookoosluse

seisund, tuleb säilitada vajalik puhverala ümber kasvukoha ning ettepanekuga ei saanud

arvestada. Ehitustegevus antud piirkonnas mõjutab kasvukoha seisundit pärssivalt (veerežiimi

muutus, toitainete võimalik kandumine kompleksi vms). LKS § 35 lg 3¹ ja § 38 lg 1 p 1 alusel

kehtib kinnistul ranna ehituskeeluvöönd 200 m ulatuses korduva üleujutusega ala piirist, mis

on määratud Kihelkonna valla üldplaneeringuga. Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete

püstitamine keelatud, va LKS § 38 lg 4 nimetatud erandlikel põhjustel, mis antud juhul ei

kohaldu. Üldplaneeringu kohaselt jääb ala ehituskeeluvööndisse, seega ehitamise keeld on

kooskõlas LKS ja kehtiva valla üldplaneeringuga, millele KeA tähelepanu juhtiski.

10) Ekspertiis ja inventuur viiakse alati läbi enne püsielupaikade kaitse alla võtmise

ettepaneku tegemist, et saada ülevaade, millised on liigi kõige esinduslikumad kasvukohad

Eestis ning selle alusel otsustatakse kaitse alla võtmine. Vähemuutuvate koosluste ja

taimeliikide puhul, mis on püsikud, ei muutu levikumuster ajas kiiresti, mistõttu ei ole ka

otstarbekas pidevate vaatluste korraldamine. Optimaalseks seireintervalliks loetakse soodes ja

teistes vähemuutuvates kooslustes ligikaudu 5 aastat (rabades isegi 10 aastat), kuna

sookompleksis ei ole muutused nii kiired. Seda eriti, kui ala on looduslähedane, mida

Laheääre püsielupaik ka on, st vähese inimmõjuga, puuduvad kuivenduskraavid, mis

mõjutavad ala niiskusrežiimi ning rohustu ja puistu koosseisu (seletuskirja ptk 2.5.2.1, lk 15).

Põhjendatud juhtudel on liigi inventuure tellitud ka väiksema intervalliga, kui inventuuride

või seireandmete viimased vaatlused viitavad, et kasvukohta võib ohustada näitekskuivenduse

mõjul kiire võsastumine, metsastumine või mõni muu ohutegur, mille tulemusel võib

kasvukoha seisund kiiresti halveneda ning liigi levik ja arvukus seetõttu väheneda.

7(15)

Kuna praegusel juhul olid liigi levikuandmed uued ja kasvukoha seisund stabiilne, siis taolist

vajadust ei nähtunud. Analüüsides ka varasemaid EELIS-e andmeid, on liigi levik ning

arvukus selles kasvukohas aegamisi tõusnud ning ei olnud põhjust arvata, et paari aasta

möödudes võiks olukord muutuda. Lähtuda tuli teadaolevatest parimatest andmetest, mis olid

sel hetkel kättesaadavad, ning kasvukoha uuesti inventeerimine ei olnud põhjendatud.

11) Koldjas selaginell on väikesekasvuline taim (kuni 10 cm kõrgune), mis võib rohus

esmapilgul märkamata jääda. Liik võib kasvada ka erinevate mätaste vahel, mille varjus ei

pruugi isendid koheselt silma paista ja nähtavad olla, kuigi liigi arvukus on konkreetses

kasvukohas suur. Liik asustab kasvukoha piires sobivaid mikrokomplekse. Kasvuks on

sobimatud näiteks lopsaka rohustu või tiheda metsa või võsaga kaetud piirkonnad, mis antud

juhul võivad esineda nii püsielupaiga siseselt (mikrokooslused) kui ka püsielupaiga

puhvertsoonis. Kaebaja ei avaldanud menetluse käigus soovi kohtumiseks ja taime

näitamiseks KeA spetsialistide poolt. Arvestades ala eripära, on kasvukoha ümber oluline ka

puhverala tagamine, et vältida ala veerežiimi muutusi ning tagada võimalus ala hooldamiseks

ning võimalikult looduslähedases seisundis säilimine. Taimed on sõltuvalt aastast nähtavad

alates juuni teisest poolest või juulist. Sookooslust tuleb veerežiimi kaitsmise tõttu kaitsta

tervikuna ka siis, kui mingis sookoosluse osas on koldja selaginelli isendeid vähe või need

puuduvad hoopis. Eesmärgiks on kasvukoha seisundi säilitamine ja ka levila laiendamise

võimaldamine muuhulgas konkreetse sooskoosluse piires.

12) Kaebaja esitatud fotode pealt ei ole tõesti koldjas selaginell näha. Kuigi kasvukohas on

liik arvukalt esindatud, on tegemist väikest kasvu taimega, kelle märkamine botaaniliste

teadmisteta isikule ei ole lihtne. Taimed võivad kasvada mätaste vahel või varjus ning nende

esinemine ja arvukus on sama kasvukoha eri osades erinev. Analoogne olukord juhtus olema

sama menetluse raames, kus maaomanik väitis, et tema ei ole talle kuuluval kinnistul koldja

selaginelli taimi näinud. Maaomaniku soovil leppis KeA temaga kokku kasvukoha

külastamiseks sobiva aja vegetatsiooni perioodil. Külastuse käigus näidati maaomanikule

kõnealuseid taimi.

13) Kaebaja kinnistule ulatub liigi kasvukoht. Kui arvestada juurde 50 m puhver, jäänuks

kinnistul põhjaosas kõige kitsamast kohast umbes 8,5 m riba katastripiirini, mistõttu viidi piir

kinnistu põhjapiirini, et tagada piiride loogilisem kulg. Ka piiritlemise alustes on öeldud, et

järgitud on ajas vähe muutuvaid objekte. Kuna seal oli katastripiir olemas, ei tehtud eraldi

mõttelist sirget, vaid viidi püsielupaigapiir kinnistu piirile. Kinnistu idapoolses põhjanurgas

on registreeritud II kaitsekategooria liikide harilik muguljuur ja kärbesõis kasvukoht. Ala

lääneosas (põhikaardile kantud järve piirkonnas) koldjat selaginelli ei ole leitud. 50 m

puhverala rakendamisel oleks jäänud osa kinnistust püsielupaigast välja, kuid otstarbekas oli

laiendada püsielupaiga piiri mereni, et hõlmata sarnane kooslus ka merepoolses osas, mis

võimaldaks märgalakoosluse terviklikumat kaitset (säilitada vajalik mikrokliima ja sooala

soodne seisund) ning välistaks võimaliku negatiivse mõju ka merepoolses osas.

14) Üldiselt on vajalik puhvertsoon 50 m. Kaebaja kinnistu osas on arvestatud ka mõistliku

piiritlemise põhimõtetega, mida on kirjeldatud seletuskirja punktis 2.4.1 ja ka kaebajale

kaasamise käigus saadetud väljatöötamise kavatsuses. Kui kaebajale jäid piiritlemise alused

kaasamisprotsessi käigus selgusetuks, saanuks ta küsida täpsustust menetluse jooksul.

Püsielupaiga piiritlemisel lähtuti liikide levikust ja vähemalt 50 m puhveralast kasvukoha

ümber. Piiritlemisel arvestati, et piirid kulgeksid läänepoolses osas võimalusel kõikjal mööda

merepiiri, et tagada sookompleksi terviklik kaitse ja piiride loogilisem kulg. Kuna

läänepoolses osas oli registreeritud III kaitsekategooria taimeliigi leiukoht, peeti ka sellest

tingituna püsielupaiga piiri viimist merepiirini põhjendatuks.

8(15)

Olulised põhjendused on olemas ja esitatud seletuskirja ptk-s 2.2; ptk 2.4.2, lk 11; ptk-s 2.4.

Liigi kasvukoht on kantud EELIS-esse. Maaomanik saab tutvuda enda kinnistul esinevate

kaitsealuste liikide andmetega metsaportaali vahendusel. Seal on portaali sisse logides näha I

ja II kategooria liikide andmed, mida LKS § 53 kohaselt massiteabevahendis avaldada ei tohi.

Samuti saab vastavat infot kas KeA-st või Keskkonnaagentuurist vastava päringu esitamisel.

Üldised piiritlemisalused on esitatud seletuskirjas ptk-s 2.4.1 ja neid ei korrata iga

püsielupaiga juures eraldi. Liikide kasvukoht on kinnistul registreeritud, lähtutud EELIS-e

andmetest. Maaomanik ei esitanud soovi taimede nägemiseks kõnealuses kasvukohas

vegetatsiooniperioodil. Samuti ei esitatud soovi EELIS-e väljavõtte või liikide levikukaardi

nägemiseks.

Seletuskirja ptk-s 2.2 on kirjeldatud loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekust.

Seletuskirja ptk 1 lk 2 on öeldud, et „2018. aasta inventuurist lähtuvalt on Käbiküla, Kära,

Koluta, Laheääre, Ligeoja, Pajaka ja Vaharu kasvukohas koldja selaginelli arvukus Eesti

keskmisest kasvukohast oluliselt suurem ning alade esinduslikkus ekspertide hinnangul

keskmine kuni kõrge.“ Laheääre püsielupaika on hinnatud kõrge esinduslikkusega alaks

(seletuskirja ptk 2.4.2, lk 11). Samasisuline info on kaebajale saadetud ka väljatöötamise

kavatsuses.

15) Inventuur kaebaja kinnistul toimus 2017. aastal. Seletuskirja lk 11 on märgitud, et alal

loendati 2017. aastal 750 isendit. Kaebaja kinnistule ulatuv kasvukoht on registrisse kantud

2009. aastal, kuid leiukoht on olnud teada juba vähemalt 2004. aastast, mil toimus kasvukohas

riiklik seire. 2004. aastal on populatsiooni suuruseks märgitud 1400 m², kasvukohaks on

märgitud valgusküllane allikasoo ilma inimmõjuta. 2009. aasta seire käigus on arvukus

hinnanguks märgitud vähearvukas. Populatsiooni suuruseks on hinnatud 0,32 ha. Täienduseks

on lisatud, et isendid on raskesti loetavad. Ohutegurina on märgitud pinnasteed, st

mehaaniline kahjustamine sõitmise tõttu. Märgitud on, et leiukoht on optimaalsetes

kasvukohatingimustes ja ilmselt laienev. 2014. aastal toimus taaskordne riiklik seire. Riikliku

seire aruande lk 49 on kirjeldatud, et sihtliik kasvab allikasoos ja oja kallastel niiskes ja

valgusrikkas kasvukohas. Sihtliigi isendeid ei ole võimalik täpselt loendada, aga

hinnanguliselt 100+. Liik paikneb 0,3 ha suurusel alal hajusalt. Taimede vitaalsust hinnati

heaks. Täpsustuseks on märgitud et seireperioodil 2004-2009 on kasvuala veidi laienenud piki

allikalise oja kaldaala. Kasvukoht paiknes praeguse püsielupaiga lõunapoolsetel kinnistutel.

2018. aastal on EELIS-es vastavalt 2017. aastal teostatud inventuuri tulemustele korrigeeritud

liigi kasvukoha piiri. Inventuuri tulemusel on liigi levik tuvastatud tunduvalt suuremal ala, kui

see oli teada riiklikust seirest. Nimetatud vaatluse käigus on liigi kasvukoht määratletud ka

kaebaja kinnistule. Kasvukoht kuulub teadaolevalt Eesti kõige esinduslikemate alade hulka,

kuuludes Eesti esikümnesse.

16) Ala, kuhu kaebaja ehitada soovib, ei ole põhjendatud püsielupaigast välja jätta. Koldja

selaginelli kasvukoht on ka kaebaja kinnistul. Ka varasemate seirete ja vaatluste andmetel on

liigi levik laienenud. Leviku ulatuse laienemine võib tuleneda inventuuri suuremast

täpsusastmest, põhjalikumast ala inventeerimisest ning pole ühtegi alust eeldada, et looduslike

olude säilimisel liigi levik oleks viimase viie aasta jooksul kasvukohas vähenenud. KeA on

01.11.2022 sõlminud Eesti Maaülikooliga lepingu koldja selaginelli kaitse tegevuskava

koostamiseks. Selle töö käigus inventeeritakse uuesti üle kõik koldja selaginelli

püsielupaikadesse jäävad leiukohad, et saada arvukusest ja seisundist uus ülevaade,

kavandada kaitsekorralduslikke töid (võsaraie sooaladel jms) ja koostada kaitse tegevuskava.

17) Vastustaja ei pidanud kompromissina võimalikuks vähendada kinnistu põhja-kirdeosas

püsielupaiga ulatust, kuna alal levivad kaitsealused taimeliigid ning mõtteline sirge oleks

9(15)

katastripiiri vahetus läheduses. Ka vastustaja pakutud kompromissi korral ei saaks kaebaja

kinnistul soovitud asukohas ehitada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebaja palub tühistada keskkonnaministri 31.08.2022 määruse nr 35 „Koldja selaginelli

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 2 lg 4 p-i 1 kaebajale kuuluvat Aadu

kinnistut puudutavas osas. Viidatud määruse § 2 lg 4 p-i 1 kohaselt on kaitse alla võetud

Laheääre püsielupaik Saaremaa vallas Abula külas, mis hõlmab kaebaja kinnistut. Pooltel

puudub vaidlus, et viidatud osas on tegemist halduskohtus vaidlustava haldusaktiga (vrd

Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 20) ning kaebajal on kaebeõigus. Materiaalses mõttes

on tegemist üldkorraldusega, mille õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-s 54. Puudub vaidlus, et kaitse-eeskirja § 6 lg 3 kaebaja kinnistul asuvas

püsielupaigas hoone ehitamist ei võimalda.

10. Kaebaja väidab, et Aadu kinnistul koldjas selaginell ei kasva ega kasvanud kaevatava

haldusakti andmise ajal ka naaberkinnistul kaebaja kinnistule sellises läheduses, et kaebaja

kinnistule nii ulatusliku puhverala moodustamine oleks põhjendatud. Kaebaja on seisukohal,

et tema kinnistut poleks üldse pidanud püsielupaika arvama.

Kohus ei nõustu kaebaja väidetega. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene või kohus ei määra

tõendamiskoormist teisiti. Kaebaja eeltoodud väited on põhistamata.

11. Aadu kinnistu on suurusega 3,33 ha. Kinnistu lääneosa külgneb merega ja seal asub ka

muu veekogu, osa kinnistust on soine ala ja vähene osa idapool on metsastunud (vt nt

maaüksuse ortofoto, dtl 11 ja püsielupaiga kaart, dtl 257-258). Kinnistu idaosas kasvavad II ja

III kaitsekategooria liigid, sh on see määratletud koldja selaginelli kasvukoha ja selle

puhveralana ning lääneosas kasvab üksnes III kaitsekategooria liik (vt vastustaja 08.12.2022

vastuse lisa 1).

Kaebaja on haldusmenetluses teavitanud vastustajat, et soovib oma tarbeks kinnistu idaossa,

vahetult Abula-Meriste tee äärde ehitada umbes 24 m² suuruse palkhoone. Kaebaja tellitud

geodeetilise alusmõõdistuse plaanilt (kaebuse lisa 13) nähtuvalt on ehitamiseks sobiv ala tee

ääres, kinnistu idapoolses alumises nurgas. Pooltel puudub vaidlus, et kinnistu asub ranna

ehituskeeluvööndis.

Kohus märgib, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja hüpoteetiline väide, et

ehituskeeluala võidakse Saaremaa vallas tulevikus vähendada 100 meetrini. Tulevikus võib-

olla muutuv asjaolu ei saa omada praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Samas ei muudaks

see Aadu kinnistul ehitamise perspektiivi, arvestades kinnistu looduslikku olukorda ja lisaks

kohtumenetluse ajal tuvastatud koldja selaginelli isendite leiukohti, mis asuvad varasemalt

määratletud kasvukohast väljas ehk liik on oma leviala laiendanud mh kaebaja kinnistul. Ka

see näitab, et nii kasvukoht kui puhverala olid määratud piirides sisuliselt põhjendatud.

12. Kaebaja esindaja viitab menetlusdokumentides korduvalt, et haldusakti õiguspärasust

hinnatakse selle andmise aja seisuga, mis on õige tulenevalt HKMS § 158 lg 2 teisest lausest.

Sama paragrahvi ja lõike esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud üldjuhul kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohus leiab, et kaevatav määrus on antud pädeva

haldusorgani poolt (LKS § 10 lg 2) ja kehtiva õiguse alusel. Määruse põhjendused on esitatud

selle seletuskirjas. Kaebaja on olnud haldusmenetlusse kaasatud ning ta on saanud esitada

oma arvamuse ja vastuväited ning talle on vastatud. Samuti oli tagatud otsuse aluseks olevate

10(15)

dokumentidega tutvumise võimalus, lisaks oli tal võimalik soovi korral taotleda oma kinnistul

kaitsealuse taime ettenäitamist.

13. II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmise aluseks on LKS § 48 lg 2, mille kohaselt

tagatakse II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse

infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsekaitsealade või hoiualade

moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS

§ 4 lg 5 p 2 toodud definitsiooni kohaselt on püsielupaik väljaspool kaitseala või selle

piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse taime või seene

looduslik kasvukoht.

Kaevatava määruse seletuskirjas (p 2.1) on asjakohaselt viidatud kaitse alla võtmise eeldustele

(LKS § 7) ja selgitatud kaitse-eesmärke. Määruse seletuskirja p-s 2.2 põhjendatud

loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekust järgmiselt: „PEP-ide kaitse-eesmärgiks olev

koldjas selaginell on kaitsealune soontaimeliik, mida leidub Eestis harva ja mis kasvab siin

oma areaali lõunapiiril. Liigi populatsioonide üldist arvukust Euroopas on hinnatud

vähenevaks/…/ Lähtuvalt 2018. aasta inventuurist ja hilisemal ajal lisandunud andmete

analüüsist on liigiekspertide visuaalsel hinnangul 34% kasvukohtadest heas, 36% keskmises

ning 30% halvas seisus. See tähendab, et koldja selaginelli asurkond on suures osas

kasvukohtadest hääbumise äärel, kui neis ei rakendata sobilikke kaitsemeetmeid. Kaitstavatel

aladel paikneb 12 ehk kõigest 21% kõrge esinduslikkusega kasvukohta, kusjuures väljaspool

kaitstavaid alasid asub enne püsielupaikade moodustamist seitse kõrge esinduslikkusega

koldja selaginelli kasvukohta.“

Määruse seletuskirja p-s 2.3 on põhjendatud kaitstava looduobjekti tüübi valikut. Määruse

seletuskirja p-s 2.4 selgitatakse püsielupaikade välis- ja vööndite piiride määramist.

Konkreetselt Laheääre püsielupaiga välispiiride ja tsoneeringu määramist on põhjendatud p-s

2.4.2 leheküljel 11. Kaitsekorda ja sellega kaasnevat omandiõiguse riivet on põhjendatud

määruse seletuskirja p-s 2.5. Kõik need põhjendused ja selgitused on asjakohased ka kaebaja

kinnistu püsielupaika arvamisel.

14. Kohtumenetluses ei ole leidnud tõendamist kaebaja väide, et Aadu kinnistul koldjat

selaginelli ei kasva. Liiatigi pole kaebaja väitnud, et kadunud oleks kasvukohas taimele

vajalik sookooslus või et varasemate seirete ja inventuuride tegemise ajaga võrreldes oleks

kinnistul looduslik olukord muutunud sellisel määral, et selle püsielupaika hõlmamine pole

põhjendatud.

Kaebaja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kaebaja väide, et ta pole ise

oma kinnistult koldjat selaginelli leidnud pole käsitletav tõendina. Samuti pole kaebusele

lisatud fotode (dtl 37-41) alusel võimalik kaebaja väidet tõendatuks lugeda. Kohtul pole

võimalik kontrollida, kus fotod on tehtud ning isegi kui need on tehtud Aadu kinnistul, siis

kas need kajastavad objektiivselt kogu kinnistul kasvavat taimekooslust. Nagu käesoleval

suvel (06.07.2023 ja 20.07.2023) tehtud käigud kinnistul näitasid, võib taim olla kahe

nädalaga kuivanud ning taime tuvastamine on võimalik vaid teatud ajaperioodil. Samuti

sõltub taime kasvamine konkreetse kasvuperioodi ilmastikuoludest. Kaebaja väited tuttava

bioloogiga tehtud vaatluse ja taimede mitteleidmise kohta on täielikult paljasõnalised ega ole

kohtulikult kontrollitavad. Kaebajal oli võimalik haldusmenetluse ajal taotleda oma kinnistul

koldja selaginelli isendite ettenäitamist, samuti kaarte püsielupaigas tuvastatud isendite kohta,

kuid kaebaja vastustajale vastavaid taotlusi ei esitanud. Vastustaja on 08.12.2022 vastuses (p

3.13) selgitanud, et samasuguse väite (taimede mitteleidmine oma kinnistul) esitas ka üks

teine puudutatud maaomanik, kellega seejärel käidi kinnistul ja näidati kaitsealused taimed

ette. Nagu vastustaja on asjakohaselt selgitanud on koldjas selaginell väikesekasvuline taim

(kuni 10 cm kõrgune) ega ole lihtsalt leitav. Liik võib kasvada ka erinevate mätaste vahel,

11(15)

mille varjus ei pruugi isendid koheselt silma paista ja nähtavad olla, kuigi liigi arvukus on

konkreetses kasvukohas suur. Liik asustab kasvukoha piires sobivaid mikrokomplekse.

Kasvuks on sobimatud näiteks lopsaka rohustu või tiheda metsa või võsaga kaetud

piirkonnad, mis antud juhul võivad esineda nii püsielupaiga siseselt (mikrokooslused) kui ka

püsielupaiga puhvertsoonis. Vastustaja on asjakohaselt vastanud ka sellele kaebaja

põhjendamata kahtlusele, miks tuleb ala kaitsta nii ulatuslikult isegi kui leitud on üksikud

isendid. Vaidlusalusele liigile sobiv kasvukoht on sookooslus, mida tuleb veerežiimi

kaitsmise tõttu kaitsta tervikuna ka siis, kui mingis sookoosluse osas on koldja selaginelli

isendeid vähe või need puuduvad hoopis. Eesmärgiks on kasvukoha seisundi säilitamine ja ka

levila laiendamise võimaldamine muuhulgas konkreetse sooskoosluse piires. Muuhulgas

nendel põhjustel ei saanud vastustaja aktsepteerida ka kaebaja soovitud kompromissi.

15. Vastustaja on osundanud, et kaevatava haldusakti andmisel tugineti EELIS-e andmetele.

EELIS-e andmetel teostati kaebaja kinnistul asuvas kasvukohas 2017. aastal inventuur, mille

käigus muudeti varasemalt tuvastatud kasvukoha piire. KeA liigieksperdi poolt tuvastati 2017.

aasta inventuuri käigus, et liigi kasvukoht ulatub ka kaebaja kinnistule.

Vastustaja on kaebajale asjakohaselt selgitanud inventuuride teostamise sagedusega

seonduvat. Kuna vaidlusalusel alal teostati inventuur hiljuti (möödunud polnud üle 5 aasta),

oli püsielupaikade moodustamise ettepaneku ajal info ajakohane, mistõttu puudus vajadus

täpsustava inventuuri või ekspertiisi järele. Kaebaja ei viita õigusnormile, mis kohustaks

jätma ajakohased andmed kõrvale ja tegema vaatamata vajaduse puudumisele uut inventuuri

haldusakti andmise aja seisuga. Kaebaja pole väitnud ega põhjendanud, et looduslik olukord

oleks arvates 2017/2018 oluliselt muutunud. KeA on välja toonud, et arvestas kõigi

varasemalt toimunud riiklike seirete ja inventuuri (KeA liigieksperdi välitöö) andmeid, oli ala

heas seisus ja liik selles kasvukohas levilat laiendamas. Kaebaja pole põhjendanud, miks ei

ole õige vastustaja seisukoht, et sooliikide puhul piisab kasvukohtade inventeerimisest

ligikaudu 5-aastase intervalliga, et saada kasvukoha seisundist ja arvukusest aktuaalset infot.

Määruse seletuskirjas (p 1, lk 1) on viidatud ka EMÜ ekspertarvamusele. Kohtul pole ilma

mõistliku põhjuseta alust eriteadmisi nõudvates hinnangutes kahelda.

Kaebajat on KeA 03.03.2020 kirjaga (dtl 12-14) teavitatud püsielupaiga moodustamise

menetlusest. Viidatud on samale EMÜ liigiekspertide 2018. aasta inventuurile „Koldja

selaginelli valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade eksperthinnang“, mida on

omakorda analüüsinud piiride ja tsoneeringu otstarbekuse osas KeA. Kirjale oli lisatud nii

kavandatava püsielupaiga kaart kui kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus

(17 lehekülge). Kaebajale anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited.

Haldusmenetluses kaebaja sisulisi vastuväiteid ei esitanud ning kohtumenetluses on kaebaja

väited paljasõnalised.

Kaebaja moonutab seejuures vastustaja seisukohti, mis puudutab vastustaja esitatud akti (dtl

289), milles on fikseeritud Aadu kinnistul 20.07.2023 kaebajale ettenäidatud koldja selaginelli

taim. Kõnealune akt kui dokumentaalne tõend tõendab, et kaitsealune taim kasvab ka Aadu

kinnistul ning kuivõrd 20.07.2023 leitud taim asus kohas, kus 2017. aasta inventuuri käigus

isendi täpset asukohta ei fikseeritud (s.o kasvukohast väljaspool), on kohane vastustaja

järeldus, et koldja selaginelli leviala on laienenud. Populatsiooni leviku laienemist näitasid ka

vastustaja poolt viidatud varasemate seirete ja inventeerimiste andmed. Kaebaja on

meelevaldselt sisustanud 20.07.2023 kaitsealuse taime Aadu kinnistul ettenäitamist, justkui

oleks olnud tegemist kogu kinnistu ja sellega külgneva kinnistu inventuuriga, mis päädis

Aadu kinnistul üksnes ühe väheelujõulise taime leidmisega. Vastustaja 21.07.2023

menetlusdokumendi lisaks olevast aktist nähtub ettenäitamise eesmärk (selgitada, kas koldjas

selaginell kasvab Aadu ja Räägu-Simmu kinnistutel). Samuti on kaebaja meelevaldselt asunud

12(15)

seisukohale nagu oleks vastustaja omaks võtnud, et määruse andmise ajal kaebaja kinnistul

koldjat selaginelli ei kasvanud. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud (14.08.2023

menetlusdokument, lk 3), et püsielupaiga moodustamine ei eelda, et iga kinnistu lõikes tuleks

kaardistada iga isendi geograafiline asukoht. Nagu vastustaja asjakohaselt viitab, oli koldja

seleginelli isendite arv püsielupaigaks määratud kasvukohas suur, s.o 750-1000 isendit ning

kasvukoht ulatub kaebaja kinnistule, kus tänaseks on fikseeritud ka konkreetsed isendite

geograafilised asukohad ning seda väljaspool varasemalt piiritletud kasvukohta.

Eelnevast tulenevalt pole põhjendatud kaebaja järeldus, et koldjas selginell pole Aadu

kinnistul levinud või sel määral levinud, et vajaks püsielupaigana kaitsmist, mh puhverala

sellises ulatuses. Ekslik on kaebaja arusaam, et kuna kaevatava määruse andmise menetluse

raames ei tehtud uut inventuuri ja eksperthinnangut Aadu kinnistul koldja seleginelli isendite

tuvastamiseks, pole kaitsealuse taime esinemine 31.08.2022 määruse nr 35 andmise ajal

tõendatud.

16. Mis puudutab kaebaja väidet, et püsielupaiga piiride määramist sellisel kujul pole piisavalt

põhjendatud siis, vastustaja on 08.12.2022 vastuses kaebusele punktis 3.6 selgitanud, et M.U-

le saadeti KeA poolt vastus. Selles selgitati, et hoone püstitamine antud asukohas pole

võimalik, kuna maaüksus jääb Kihelkonna valla üldplaneeringu ja LKS alusel

ehituskeeluvööndisse ning eeldati, et kaebaja soovib sellisel juhul kinnistu riigi poolt

omandamist, millele ta oli viidanud haldusorganile esitatud vastuväidetes. Samas sisaldusid

püsielupaiga piiritlemise põhimõtted ja põhjused kaebajale saadetud väljatöötamise

kavatsuses. Puudub vaidlus, et KeA poolt vastati kaebaja vastuväidetele ja ettepanekule (jätta

püsielupaigast välja kaebaja arvates ehitamiseks sobilik ala). Vastustaja möönab, et vastuskiri

võinuks olla põhjalikum. See ei muuda kaevatavat haldusakti õigusvastaseks.

Kaebaja kinnitab kaebuses, et 02.09.2022 edastati talle teade vaidlustatud määruse

vastuvõtmise kohta. KeA kirjale (dtl 15) oli lisatud seletuskiri (alates dtl 17) ja Laheääre

püsielupaiga kaart (dtl 16). Kaebaja arvates on seletuskiri (lk 11) liiga lakooniline, viidates

üksnes üldsõnaliselt koldja selaginelli esinemisele Aadu kinnistul. Samas märgib kaebaja, et

seletuskirjast nähtuvalt tugineti püsielupaiga moodustamisel inventuurile ja elukohtade

eksperthinnangule. Vastustaja on selgitanud, et kaebajal oli võimalus küsida täiendavaid

selgitusi ja ka kaitsealuse taime ettenäitamist oma kinnistul juba haldusmenetluse ajal, kuid

kaebaja selleks taotlust ei esitanud.

17. Määruse seletuskirja p-s 2.4.1 on selgitatud püsielupaikade piiritlemise põhimõtteid

järgmiselt: „Püsielupaiga piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et püsielupaiga piirid oleksid

võimalikult lihtsad, looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Püsielupaikade

piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et sinna oleks hõlmatud kasvukohaks olev sookooslus ja

selle säilimiseks vajalik puhver. Puhver on eelkõige vajalik alal asuvate sookoosluste

optimaalse veerežiimi tagamiseks. Kaitstav ala peab hõlmama ala, kus inimtegevusel võib

kõige tõenäolisemalt olla koldja selaginelli kasvukoha piirkonda jäävate madalsoo- ja

allikasookoosluste veerežiimile nii oluline positiivne kui ka negatiivne mõju. Siinjuures on

positiivse mõju all peetud silmas parendavat mõju, mis võib kaasneda näiteks kraavide

sulgemise ja puittaimestiku harvendamisega. Oluline on, et alade piiritlemine võimaldab

ohutegureid vältida optimaalses ulatuses ning leevendada juba realiseerunud ohutegurite

mõju looduskaitseliste tööde abil, olles samal ajal proportsionaalne maaomanikele

kaasnevate piirangute osas./…/Seetõttu peaks optimaalne puhver madalsoo ümber olema

selle veerežiimi säilimiseks vähemalt 50 m. Sama puhvri ulatus on ka allikasoode

kasvukohatüüpides võetud PEP-ide piiritlemise aluseks.“

Piiritlemise põhimõtted ja põhjendused sisaldusid kaebajale saadetud väljatöötamise

kavatsuses ning kohtul puudub alus asuda seisukohale, et kaebaja kinnistul püsielupaiga piiri

määramisel ei lähtutud eeltoodud põhimõtetest.

13(15)

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga justkui oleks Aadu kinnistut puudutavalt tehtud

kaalutlusotsus üksnes lähtudes sellest, et kaebaja kinnistul on ehituskeeluvöönd ning valla

üldplaneering ja LKS ei võimalda sinna ehitise püstitamist, mistõttu jäeti kaalumata

püsielupaiga sellistes piirides laiendamise vajadus lähtudes liigikaitse eesmärgist.

Laheääre leiukoht on teada 2004. aastast, EELIS-esse on see kantud 2009. aastal. Kaebaja

kinnistul viidi inventuur läbi 2017. aastal. 2018. aastal anti üleüldine hinnang koldja

selaginelli seisundile Eestis. Kasvukohaks olev sookooslus oli kaevatava haldusakti andmise

ajal alal olemas, ilma oluliste muutusteta ning seal kasvab jätkuvalt koldjas selaginell (mis on

mitmeaastane taim). Laheääre püsielupaik on loodulähedane ja praegu vähese inimmõjuga.

Riiklike seirete ja inventuuride andmed näitavad KeA hinnangul, et liik säilib koosluses

aastakümneid, eeldusel et kasvukohas pole toimunud pöördumatuid muutusi, mis mõjutavad

ala tervikuna. Liigi hääbumist või kasvukoha seisundit mõjutab eelkõige veerežiimi muutus,

st maaparandussüsteemide rajamine ja olemasolevate hooldamine. Piiritletud kasvukoht

arvestab koldjale selaginellile sobiliku koosluse ja liigi levikut sookompleksis. Koldjas

selaginell on märgalaliik ja vajab oma elutegevuseks olulisel hulgal niiskust. Kui liigile sobiv

kasvukoht on säilinud, säilib ka koldjas selaginell.

Vastustaja on selgitanud kohtumenetluses, et kaebaja kinnistu püsielupaigast välja arvamine

ei olnud põhjendatud tulenevalt liigi levikust ning vajalikust puhveralast, et säilitada

sookompleks võimalikult heas seisus. Ehituskeeluvöönd ei olnud siinkohal määravaks ega

peamiseks asjaoluks. Ehituskeeluvööndile viidati, sest selle tõttu ei ole ehitamine võimalik.

Ala jääb ranna ehituskeeluvööndisse terve kinnistu ulatuses. Püsielupaiga piiride

vähendamisest keeldumise põhjused olid sisulised, kuna ala, kuhu hoonet sooviti püstitada,

jääb EELIS-esse kantud liikide kasvukohtade vahetusse lähedusse ning selleks, et säilitada

sookoosluse seisund, tuleb säilitada vajalik puhverala ümber kasvukoha. Ehitustegevus antud

piirkonnas mõjutab kasvukoha seisundit pärssivalt (veerežiimi muutus, toitainete võimalik

kandumine kompleksi vms). Kohus märgib, et ehituskeeluvööndist tuleneva ehitamise keelu

tõttu on kaebaja omandiõiguse kasutamine juba piiratud ning selle arvestamine haldusorgani

poolt, lisaks peamistele põhjustele (liigi levik, vajalik puhverala ja sookompleksi säilitamise

vajadus), oli põhjendatud.

18. Lisaks on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et arvestades liigi kasvukohta ning arvestades

sellele juurde 50 m (tavapärane puhvertsoon) puhvri, jäänuks kinnistul põhjaosas kõige

kitsamast kohast umbes 8,5 meetrine riba katastripiirini, mistõttu viidi piir kinnistu

põhjapiirini, et tagada piiride loogilisem kulg. Ka piiritlemise alustes on öeldud, et järgitud on

ajas vähe muutuvaid objekte. Kuna seal oli katastripiir olemas, ei tehtud eraldi mõttelist

sirget, vaid viidi püsielupaigapiir kinnistu piirile. Kinnistu idapoolses põhjanurgas on

registreeritud II kaitsekategooria liikide harilik muguljuur ja kärbesõis kasvukoht. Ala

lääneosas (põhikaardile kantud järve piirkonnas) koldjat selaginelli ei ole leitud. 50 m

puhverala rakendamisel oleks jäänud osa kinnistust püsielupaigast välja, kuid otstarbekas oli

laiendada püsielupaiga piiri mereni, et hõlmata sarnane kooslus ka merepoolses osas, mis

võimaldaks märgalakoosluse terviklikumat kaitset (säilitada vajalik mikrokliima ja sooala

soodne seisund) ning välistaks võimaliku negatiivse mõju ka merepoolses osas. Läänepoolses

osas oli registreeritud mh III kaitsekategooria taimeliigi leiukoht.

Vastustaja on arvestatud ala mõistliku piiritlemise põhimõtetega (määruse seletuskirja p 2.4.1

– piiride lihtsus, looduses selge tuvastatavus, üheselt mõistetavus, optimaalsus, kasvukoha

säilitamiseks vajalik puhver jm).

19. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja oleks tegelenud „salahaldusega“. Liigi

kasvukoht on kantud EELIS-esse. Maaomanik saab tutvuda enda kinnistul esinevate

kaitsealuste liikide andmetega metsaportaali vahendusel. Seal on sisse logides näha I ja II

14(15)

kategooria liikide andmed, mida LKS § 53 kohaselt massiteabevahendis avaldada ei tohi.

Samuti ei ole võimalik selliste andmete avaldamine kaevatavas määruses või selle

seletuskirjas. Kaebajal oli ja on võimalik saada oma kinnistut puudutav info KeA-lt.

Haldusmenetluses edastati kaebajale asjakohane info ning tal oli võimalus küsida lisa või

selgitusi haldusorganilt, samuti taotleda kaitsealuse liigi isendite ettenäitamist oma kinnistul.

20. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud keskkonnaministri 31.08.2023 määruse nr 35 § 2

lg 4 p 1 on kaebajat puudutavas osas õiguspärane ega riku tema kaebusega kaitstavat

subjektiivset õigust.

Ka kohtumenetluses vastustaja poolt pakutud kompromissi korral poleks kaebajal Aadu

kinnistule palkmaja püstitamine võimalik, mh arvestades koldja selaginelli levikut varasemast

kasvukohast väljapoole. Aadu kinnistu püsielupaika arvamine haldusaktis toodud piirides

seevastu võimaldab kaebajale maamaksuvabastust ja Natura metsatoetust omandiõiguse

piirangu eest või kinnistu riigi poolt omandamise taotlemist. Ka põhjapoolsesse kinnistu serva

mereni jalgtee rajamine pole välistatud, kuna kaitse-eeskirja § 6 lg 3 võimaldab teha üldisest

keelust erandit püsielupaiga valitseja (KeA) nõusolekul.

Menetluskulud

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)