3-23-769/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-769

Haldusasi

H. E. S. OMA OÜ kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA)

27.01.2023 ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1 tühistamiseks ja

PTA 27.03.2023 protokolliga nr 01-401-23/015 määratud

sunniraha sissenõudmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: H. E. S. OMA OÜ, seaduslik esindaja RS;

Vastustaja: Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindajad

JA ja KK

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.09.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) veiste ja nende kinnipidamistingimuste osas

29.09.2022 ja 03.10.2022 esitatud vihjete (dtl 31) kontrollimiseks sisenesid PTA ametnikud

05.10.2022 H.E.S. OMA OÜ poolt registreeritud loomapidamisettevõttesse (EE33919)

aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald, Raplamaa ning teostasid valduse läbivaatuse,

eesmärgiga kontrollida põllumajandusloomade heaolunõuete tagamist nende pidamisel (vt

paikvaatluse protokoll, dtl 32-33). 05.10.2022 toimunud paikvaatluse käigus tuvastati, et

loomade pidamine ei vasta veterinaarseaduse (VS) ja loomakaitseseaduse (LoKS) nõuetele,

mille kohta koostati 14.10.2022 järelevalveprotokoll nr 01-401-22/213 (dtl 35-40).

2(8)

2. PTA palus 27.10.2022 selgitusnõudega nr 5-1/1915 (dtl 81-82) H.E.S. OMA OÜ-l esitada

järgmised andmed ja dokumendid: a) loomapidamisettevõttes EE33919 peetavate

maismaaloomade liigid, kategooriad, arv ja identifitseerimistunnused seisuga 05.10.2022;

b) loomapidamisettevõttesse EE33919 maismaaloomade sisse liikumine (koos päritolu ja sisse

liikumise kuupäevaga) ja sealt välja liikumine (lisada lähtekoht ja väljaliikumise kuupäev).

Liikumise andmed esitada alates 01.01.2020 kuni 05.10.2022; c) teavitada, kas punktis 2

viidatud liikumistele lisaks on toimunud liikumisi seisuga 05.10.2022 kuni 27.10.2022. Jaatava

vastuse

korral

esitada

dokumentaalsed

tõendid

liikumiste

kohta;

d)

esitada

loomapidamisettevõttes EE33919 peetavate maismaaloomade suremuse ja sündimuse arvestus.

Andmed (kuupäev, loomaliik, looma identifitseerimise andmed) alates 01.01.2020 kuni

27.10.2022; e) esitada loomapidamisettevõttes EE33919 rakendatud bioturvameetmete

kirjeldus, loomade jälgimise andmed, loomade ravi andmed, testide tulemused alates

01.01.2020- 27.10.2022. H.E.S. OMA OÜ küsitud andmeid ei esitanud.

3. PTA tegi 13.01.2023 H.E.S OMA OÜ-le kirjaliku ettekirjutuse hoiatuse nr 5-1/68 (dtl 84-

87), milles võimaldas H.E.S. OMA OÜ-l nõutud andmed ja dokumendid esitada hiljemalt

18.01.2023 ilma ettekirjutust tegemata. 18.01.2023 e-kirjaga palus H.E.S. OMA OÜ seaduslik

esindaja (RS) pikendada ettekirjutuse hoiatuses antud tähtaega seitsme päeva võrra (dtl 88).

Kuna 27.01.2023 seisuga ei olnud OÜ H.E.S. OMA OÜ esitanud PTA poolt nõutud andmeid

ega dokumente, siis tegi PTA 27.01.2023 ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1 (dtl 8-13), millega

kohustas loomapidajat selles nimetatud andmed ja dokumendid esitama hiljemalt 10.02.2023.

Ettekirjutuses hoiatati, et ettekirjutuse tähtaegselt täitamata jätmise korral määratakse

ettekirjutuse adressaadile sunniraha kuni 9600 eurot.

4. H.E.S. OMA OÜ esitas PTA-le 13.02.2023 (täpsustatud 27.02.2023) vaide PTA 27.01.2023

ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1 ja 14.10.2022 protokolli nr 01-401-22/213 tühistamiseks,

mille PTA jättis 08.03.2023 vaideotsusega nr 1.5-5/115 rahuldamata (dtl 104-107).

5. PTA rakendas 27.03.2023 protokolli nr 01-401-23/015 (dtl 110-111) kohaselt H. E. S. OMA

OÜ suhtes sunniraha 7500 eurot seoses PTA 27.01.2023 ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1

tähtaegselt täitmata jätmisega. Sunniraha vabatahtliku tasumise tähtajaks määrati 10.04.2023.

6. H. E. S. OMA OÜ esitas 10.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse. Kohus võttis 05.05.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada PTA

27.01.2023 ettekirjutus nr 01-401-22/213-1 ning keelata PTA 27.03.2023 protokolliga

nr 01-401-23/015 kaebajale määratud sunniraha (7500 euro) sissenõudmine. Sama määrusega

jättis kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. H.E.S. OMA OÜ palub tühistada PTA 27.01.2023 ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1 ning

keelata PTA 27.03.2023 protokolliga nr 01-401-23/015 kaebajale määratud sunniraha (7500

euro) sissenõudmine. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Protokollis toodud asjaolud on osaliselt fabritseeritud või asjaolud ei vasta tegelikkusele.

Esiteks, protokollis välja toodud registrist puuduvaid kõrvamärke pole PRIA kunagi

väljastanudki ehk see puudus on fabritseeritud. Teiseks, PRIA registris kadunuks märgitud

loomad on PTA enda ametniku poolt kadunuks märgitud loomad. Koostööd ei saa teha

ametnikega, kes ei tutvusta ennast ega kontrolltoimingu eesmärki ning kes tulevad ette

teatamata. Kaebaja keeldub koostööst ametnikega, kes füüsiliselt ründavad kaebaja pere

selleks, et nad saaksid väidetavalt oma tööd teha. Menetlust läbi viinud ametnikud ei ole

erapooletud ja kasutavad ära oma ametipositsioonist tulenevat võimu ning ei pea kinni

haldusmenetlusseadustikust tulenevatest nõuetest (ettekirjutus 4 kuud hiljem).

3(8)

2) Kaebajal puudub majandustegevus loomapidamisettevõttes EE33919 ning ta ei saa vastutada

teiste ettevõtete tegemata jätmiste eest. Kaebaja on alates 15.01.2022 avaldanud soovi

loomapidamisüksus EE33919 sulgeda, kuna ettevõttel pole sellel alal olnud kolme aasta jooksul

ühtegi looma, kuid pole seda teha saanud – teised loomapidajad on ilma luba küsimata oma

loomad sellesse üksusesse registreerinud ning üksuse omanik ei saa neid loomi ümber

registreerida. Üksuse omanik ei näe enda loomade nimekirjas seda, kui teised loomapidajad on

oma loomad kellegi teise üksusesse registreerinud. Probleemist on teadlik ka PRIA. Kaebajal

puudub andmekaitseseadusest tulenevalt õigus koguda kolmandate isikute kohta andmeid ning

neid edastada.

8. PTA palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) Arvestades PTA-le esitatud vihjeid pidi vastustaja pädeva asutusena kontrollima, kas kaebaja

tegevuskohas vastab loomapidamine kehtestatud nõuetele (EL määruse1 2017/625 (ametliku

kontrolli määrus) art 9 lg 1 p a, LoKS § 60 lg 1). 05.10.2022 toimingu eesmärki püüti vastustaja

poolt selgitada kaebaja seaduslikule esindajale RS telefoni teel 05.10.2022 kell 10.22 enne

esmast sündmuskoha ülevaatust. Paikvaatluse protokollis on fikseeritud, et loomapidaja vastas,

et tal ei ole aega ja katkestas kõne. PTA ametnikud saatsid loomapidajale sms-i, et ametnikud

sisenevad loomade pidamise kohta selleks, et teostada paikkontroll loomade heaolu ja loomade

tervise üle korrakaitseseaduse (KorS) § 50 ja § 51 alusel. Toimingu teostamise juures viibisid

ka Politsei- ja Piirivalve (PPA) ametnikud, kuna varasemalt on kontrollitav isik korduvalt

takistanud riikliku järelevalve teostamist.

Ametliku kontrolli määruse art 14 punktide i ja ii kohaselt on vastustajal ametlike kontrollide

läbiviimisel õigus kontrollida seadmeid, transpordivahendeid, valdusi ja muid ettevõtja

kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust; loomi ja kaupu, sealhulgas pooltooteid, tooraineid,

koostisosasid, abiaineid ning muid kaupade ettevalmistamiseks ja tootmiseks või loomade

söötmiseks või ravimiseks kasutatavaid tooteid jne. Ametlikke kontrolle tehakse ette teatamata

(määrus art 9 lg 4). Ametliku kontrolli määruse artikkel 15 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ettevõtjal

järelevalvemenetluse käigus aktiivne kaasaaitamiskohustus. Põhjusel, et ametile ei võimaldatud

ligipääsu valdustele ega tema kontrolli all olevatele loomadele, rakendas vastustaja riikliku

järelevalve erimeedet (valdustesse sisenemine) korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

2) Paikvaatluse käigus leidis kinnitust, et loomade pidamine tegevuskohas EE33919 ei vasta

VS ja LoKS nõuetele, mille kohta on koostatud 14.10.2022 järelevalveprotokoll

nr 01-401-22/213. Vaidlust ei ole, et aadressil Mihkli laut, Kärpla küla, Kehtna vald, Raplamaa

(kus vastustaja teostas 05.10.2022 järelevalvetoimingu), on registreeritud kaebaja poolt

loomapidamisettevõtte EE33919. Vastustaja andmete kohaselt on loomapidamisettevõte

nr EE33919 seotud üksnes kaebajaga. Vaidlust ei ole ka selles, et PRIA registri andmetel ei ole

kaebaja tegevuskohas tuvastatud loomade omanik, kuid see ei oma antud juhul tähtsust.

VS § 5 lg 1 kohaselt on loomapidaja veterinaarseaduse tähenduses „ettevõtja“ Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 p 24 tähenduses: füüsiline või

juriidiline isik, kes vastutab loomade või toodete eest, sealhulgas piiratud kestusega ajal, v.a

lemmikloomapidajad ja veterinaararstid. VS § 5 lg 2 kohaselt on „loomapidamisettevõte“

veterinaarseaduse tähenduses ettevõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429

artikli 4 p 27 tähenduses: hoone, struktuur või loomade väljas pidamise korral keskkond või

koht, kus loomi peetakse või loomset paljundusmaterjali hoitakse ajutiselt või alaliselt, v.a

kodumajapidamised, kus peetakse lemmikloomi ning veterinaarpraksised või –kliinikud.

Eeltoodust tulenevalt on termin „loomapidamisettevõte“ seotud peetavate loomadega, mitte

õigusliku omandisuhtega. PTA on lähtunud põllumajandusloomade registris avaldatud teabest

loomapidamiskoha (EE33919) kohta ning soovinud kontrollida konkreetses üksuses reaalselt

4(8)

peetavaid loomi ning nende pidamistingimusi. Sellest tulenevalt tuleb kaebajat pidada

loomapidajaks (juriidiliseks isikuks, kes vastutab loomade või toodete eest, sealhulgas piiratud

kestusega ajal) ning tegevuskohta EE33919, kus kontrollimise ajal on loomad olnud, tuleb

pidada loomapidamisettevõtteks.

3) Kaebaja ei ole haldusmenetluses kordagi väitnud, et tal ei ole PTA poolt küsitud andmeid

ega seda, et tal üldse puuduvad põllumajandusloomad. Kaebaja ei ole haldusmenetluses kordagi

viidanud ega tähelepanu juhtinud, et esineb mingigi põhjus, miks järelevalvet teostavale

riigiasutusele andmete esitamine ei ole võimalik. 27.10.2022 selgitusnõude ning 13.01.2023

ettekirjutuse hoiatuse koostamisega ning kaebajale edastamisega on ameti poolt

menetlusosalise ärakuulamise kohustus täidetud.

4) Vaidlusaluse ettekirjutuse aluseks on VS § 31 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenev loomapidaja

arvestuskohustus. Nimelt määruse 2016/429 art 102 lg 1 punktide a, b, d ja e ning lg 3 p b

kohaselt: ettevõtjad, kes käitavad artikli 93 kohaselt registreerimisele või artikli 97 lõike 1

kohaselt heakskiitmisele kuuluvaid ettevõtteid, peavad ja säilitavad arvestust, mis sisaldab

vähemalt järgmist teavet: a) nende ettevõtte peetavate maismaaloomade liigid, kategooriad, arv

ja kohaldatavuse korral identifitseerimistunnused; b) peetavate maismaaloomade liikumine

nende ettevõttesse ja sealt välja, märkides vajaduse korral: i) nende päritolu- ja sihtkoha;

ii) sellise liikumise kuupäeva; d) peetavate maismaaloomade suremus nende ettevõttes;

e) bioturvameetmed, jälgimine, ravi, testide tulemused ja muu asjakohane teave vastavalt:

i) ettevõttes peetavate maismaaloomade liikidele ja kategooriatele; ii) tootmisviisile; iii)

ettevõtte tüübile ja suurusele; f) artikli 25 lõike 1 kohaselt nõutavate loomatervise ülevaatuste

tulemused. Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt vähemalt kolm aastat.

Maaeluministri 25.11.2021 määruse nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja

registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja

hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise

ja asendamise nõuded“ (määrus nr 74) § 1 lg 5 sätestab, et loomapidaja esitab veise, lamba,

kitse, hobuslase ja sea liikumise kohta põllumajandusloomade registri (register) volitatud

töötlejale (töötleja) andmed viie tööpäeva jooksul loomade tegevuskohta toomise või sealt

väljaviimise päevast arvates. Määruse nr 74 § 1 lg 51 sätestab, et loomapidaja esitab andmed

veise, lamba ja kitse kadumise, hukkumise ja tegevuskohas tapmise ning looma esmakordse

poegimise kohta, kui järglast ei ole võimalik märgistada. Eelnimetatud andmed esitatakse

registri töötlejale viie tööpäeva jooksul toimunud sündmusest arvates. Sama määruse § 2 lg 1

kohaselt esitab loomapidaja veise, lamba ja kitse märgistamise korral töötlejale taotluse looma

andmete registreerimiseks viie tööpäeva jooksul looma märgistamisest arvates. Kõrvamärke

saamiseks äsja sündinud ja märgistamata loomadele pidi kaebaja pöörduma Eesti

Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i poole ning seejärel panema märgi veise

mõlemasse kõrva. Kõrvamärgil olev number on looma identifitseerimisnumber ning jääb

loomale kogu tema eluajaks. Seejärel pidi kaebaja täitma veise märgistamise kohta vastava

vormi ja esitama selle PRIA-le looma registreerimiseks seitsme päeva jooksul arvates

märgistamise päevast. Eeltoodud põhjustel on kaebaja etteheide kõrvamärkidega seoses

asjakohatu ning jääb arusaamatuks.

Määruse (EL) 2016/429 artikkel 112 punkt 1 alapunktid a ja d sätestavad, et veiseliikidesse

kuuluvaid loomi pidavad ettevõtjad: a) tagavad, et kõnealuseid peetavaid loomi saab üksikult

identifitseerida mõne füüsilise identifitseerimisvahendi abil; d) kannavad teabe kõnealuste

peetavate maismaaloomade asjaomasesse ettevõttesse ja sealt välja viimise ning kõigi

kõnealuses ettevõttes toimunud sündide ja surmade kohta artikli 109 lõikes 1 sätestatud

elektroonilisse andmebaasi.

5(8)

Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes oli vastustajal põhjendatud alus eeldada, et kaebajal kui

loomapidajal olid ettekirjutuses nimetatud andmed olemas. Vastustaja ei ole kaebajalt küsinud

rohkem andmeid, kui kehtiva seadusandlusega on ettenähtud. Seega on vastustaja ettekirjutus

kooskõlas ka ametliku kontrolli määruse pp 34 ehk ettekirjutusega pandud kohustus ei ole

suurem, kui on vaja ametliku kontrolli tõhusaks ja edukaks tegemiseks.

5) Antud vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, kas loomade omanikuna on registreeritud kaebaja

või muu isik. Eespool viidatud õigusaktide kohaselt (eelkõige määrus 2016/429 artikkel 102

punkt 1, määrus nr 74 § 1 ja 2) peavad ettekirjutuses küsitud andmed olema mitte loomade

omanikul, vaid loomapidajal ehk isikul, kes vastutab loomade eest, sealhulgas piiratud

kestusega ajal. Selliseks isikuks on vastustaja andmete kohaselt kaebaja. Kaebaja ei ole

haldusmenetluse käigus väitnud, et tema ei olnud tegevuskohas EE33919 tuvastatud loomade

loomapidaja. Eeltoodust tulenevalt puuduvad põhjused ettekirjutuse täitmise võimatuse kohta.

05.10.2022 PRIA andmetel loomapidamiskohas EE33919 on loomaomanikena märgitud Purila

Veised OÜ, Kokuta Farm OÜ, Motokeskus- MC OÜ, Mittetulundusühing Purila luhad,

Novacompany OÜ. Kaebaja seaduslik esindaja RS on eelnimetatud viie juriidilise isiku puhul

juhatuse liige neljas äriühingus, seega on arusaamatu viide andmekaitseseadusest tulenevale

piirangule koguda andmeid kolmandate isikute kohta. Üksnes äriühing Motokeskus- MC OÜ

juhatusse kaebaja seaduslik esindaja ei kuulu ning sellele ettevõttele kuuluvad loomad on

märgitud staatusena „Kadunud“. Eeltoodu valguses võib pidada pahatahtlikuks kaebaja väidet,

mille kohaselt ta pole teadlik eelviidatud kolmandate isikute loomade registreerimisest

konkreetsele loomapidamisüksusesse.

6) 05.10.2022 alustas PTA järelevalvemenetlust H.E.S. OMA OÜ suhtes. Seoses vastustajale

pandud kohustusega selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, palus PTA 27.10.2022

kirjaliku selgitusnõudega kaebajal esitada täiendavaid andmed ja dokumendid. 13.01.2023.a

esitas vastustaja kaebajale kirjaliku ettekirjutuse hoiatuse, kus võimaldas kaebajal nõutud

andmed ametile esitada ilma ettekirjutust tegemata. Kaebaja palus 18.01.2023 e-kirjaga

pikendust seitsme päeva võrra, kuid 26.01.2023 seisuga pole nõutud andmeid vastustajale

esitatud. 27.01.2023 koostas PTA ettekirjutuse nr 01-401-22/213-1. Eeltoodud asjaolud

hinnates leiab vastustaja, et menetlus oli läbiviidud piisavalt kiirelt. Vastustaja ametnike

väidetava erapooletusega seotud väiteid ei ole kaebaja kuidagi põhjendanud.

7) Seisuga 27.03.2023 oli PTA 27.01.2023 ettekirjutus nr 01-401-22/213-1 kaebaja poolt täies

ulatuses täitmata. 27.03.2023 protokolli nr 01-401-23/015 kohaselt otsustas PTA rakendada

H.E.S. OMA OÜ-le KorS § 28 lg 2 alusel sunniraha 7500 eurot. Vaidlust ei ole, et vastustaja

on teinud kaebajale selge ja üheselt mõistetava ettekirjutuse, milles sisaldus ka sunnihoiatus.

Kaebajale teatavaks tehtud ettekirjutus kehtib ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi arvestatavat

argumenti ettekirjutust täitmise võimatuse kohta. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS)

§ 8 lõike 1 sätestatud tingimused sunniraha rakendamiseks on seega täidetud. Asja materjalidest

ei nähtu, et esineks sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. Kaebajal on olnud võimalik

tutvuda ettekirjutusega, samuti küsida täiendavaid selgitusi ja juhiseid ettekirjutuse täitmiseks,

kuid kaebaja seda teinud ei ole. Sunniraha 7500 eurot on proportsionaalne ega koorma kaebajat

ebamõistlikult.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja vaidlustab nii PTA 27.01.2023 ettekirjutust kui ka nõuab vaidlusaluse ettekirjutuse

tähtaegselt täitmata jätmise tõttu talle vastustaja poolt 27.03.2023 määratud sunniraha (7500

euro) sissenõudmise keelamist. Kaebaja on sisuliselt seisukohal, et vaidlusalune ettekirjutus on

õigusvastane ja selle täitmine kaebaja poolt võimatu põhjusel, et kaebaja ei ole

loomapidamiskohas EE33919 peetavate põllumajandusloomade omanik. Seetõttu ei ole

6(8)

kaebaja arvates täidetud ka tema suhtes sunniraha rakendamise eeldused, kuna kaebajal ei olnud

õigust kolmandate isikute kohta andmeid koguda ja esitada. Lisaks viitab kaebaja abstraktselt

haldusmenetluse põhimõtete rikkumisele.

Kohus on seisukohal, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ning tuleb jätta nii ettekirjutuse

tühistamise nõude kui ka sunniraha sissenõudmise keelamise nõude osas rahuldamata.

10. Esmalt märgib kohus, et vastustaja teeb riiklikku järelevalvet loomapidamise nõuete

järgimise üle ning võib selle käigus kohaldada mh KorS §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid

(LoKS § 60 lg 1 ja § 601). Riikliku järelevalve toiminguid võib põhimõtteliselt teha ka neist

loomapidajale ette teatamata, kuid järelevalve käigus piiratud või tähistatud kinnisasjale

sisenemine või selle läbi vaatamine valdaja tahte vastaselt või tema teadmata on lubatud üksnes

KorS §-s 50 ja 51 sätestatud tingimustel, sh kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel

kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks (KorS § 50 lg 1 p 3 ja § 51 lg 1 p 3). Kohus leiab, et praegusel

juhul oli PTA poolt 05.10.2022 kaebaja tegevuskoha kontrollimine (paikvaatluse teostamine)

ilma kaebajalt selleks eelnevalt luba küsimata lubatav ja proportsionaalne.

Vaidlus puudub, et PTA oli enne paikvaatluse teostamist saanud vihjeid selle kohta, et kaebaja

peab põllumajandusloomi mittekohastes tingimustes (sh loomadel pole vett ja sööta). Ehk

05.10.2022 paikvaatluse eesmärk oli kontrollida konkreetses tegevuskohas peetavate

põllumajandusloomade heaolunõuete tagamist. PTA on seejuures ära näidanud, et toimingu

eesmärki püüti vastustaja poolt kaebaja seaduslikule esindajale (RS) enne sündmuskoha

ülevaatust telefoni teel (05.10.2022 kell 10:22) ka selgitada, kuid viimane vastas, et tal ei ole

aega ning katkestas kõne. Seejärel PTA ametnikud ootasid veel mõnda aega ja saatsid kaebaja

esindajale kell 11:02 sms-i, et PTA siseneb loomapidamiskohta (dtl 163). Toimingu teostamise

juures viibisid ka PPA ametnikud. PTA on ettekirjutuses selgitanud ja kaebaja ei ole vastu

vaielnud, et RS on varasemalt korduvalt (mitmel korral 2021. a ning 11.04.2022) keeldunud

koostööst pädeva asutuse töötajatega ning ei ole võimaldanud neile juurdepääsu enda

peetavatele loomadele. Kuivõrd praegusel juhul oli PTA-le saadetud vihjete põhjal vastustajal

tõsine kahtlus, et kaebaja tegevuskohas rikutakse õigusaktides põllumajandusloomade

pidamise osas kehtestatud nõudeid ning loomade heaolu ja tervis on ohus (st aset leiab

korrarikkumine), olid KorS § 50 lg 1 p-s 3 ja § 51 lg 1 p-s 3 toodud tingimused kaebaja

nõusolekuta kaebaja tegevuskohta sisenemiseks ja selle läbivaatamiseks täidetud. Kuivõrd

vastustaja on antud juhul ka ära näidanud, et kaebaja loomapidamisettevõttes peetavad

põllumajandusloomad olid nende tervist ja heaolu tõsiselt ohustavas olukorras (vt PTA

14.10.2022 protokoll nr 01-401-22/213, sh järelevalvemenetluse käigus tehtud fotod ja

videoklipid; dtl 45 jj), ei saa PTA menetlustoimingut (05.10.2022 kontrollkäiku) pidada

ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei ole PTA poolt 05.10.2022 kontrollkäigul tuvastatud ja selle

kohta koostatud protokollis fikseeritud asjaoludele sisuliselt vastu vaielnud.

11. Vaidlus puudub, et PTA palus juba 27.10.2022 selgitusnõudes kaebajal esitada täiendavad

andmed ja dokumendid, mida kaebaja ei teinud. 13.01.2023 esitas PTA kaebajale kirjaliku

ettekirjutuse hoiatuse, kus võimaldas kaebajal nõutud andmed ametile esitada ilma ettekirjutust

tegemata, kui andmed esitatakse hiljemalt 18.01.2023. Kaebaja palus 18.01.2023 e-kirjaga

andmete esitamise tähtaja pikendamist, kuid nõutud andmeid PTA-le sellegipoolest ei esitanud.

Seetõttu koostas PTA 27.01.2023 ettekirjutuse. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses ja

vaideotsuses arusaadavalt selgitanud, mis õiguslikel alustel kaebajalt ettekirjutuses nimetatud

andmeid ja dokumente nõutakse. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustajal poleks alust

loomapidajalt ettekirjutuses nõutud andmeid ja dokumente küsida või et ta oleks juba kõik

vajalikud andmed ja dokumendid esitanud. Ka ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa aru, mida tal

tuleks teha ettekirjutuse täitmiseks. Küll on kaebaja asunud kohtumenetluse kestel väitma, et

7(8)

tal pole võimalik ettekirjutust täita, kuna ta ei ole loomapidamisettevõttes asuvate loomade

omanik ega saa koguda ja esitada andmeid kolmandate isikute eest.

Kohus on juba 05.05.2023 esialgse õiguskaitse määruses kaebajale selgitanud, et kaebaja

arusaam, justkui tema ei saakski olla ettekirjutuse adressaat, on ekslik ning PTA-l oli õigus

kaebajalt nõutud andmeid küsida. Kaebaja pole vastu vaielnud, et aadressil Mihkli laut, Kärpla

küla, Kehtna vald, Raplamaa (kus viidi 05.10.2022 läbi ka sündmuskoha vaatlus) on

registreeritud H.E.S. OMA OÜ poolt loomapidamisettevõte EE33919. Vastustaja on

asjakohastele õigusnormidele viidates ära näidanud, et kaebajat tuli käsitada loomapidajana ja

loomapidamisettevõttena, kellel peavad olema ettekirjutuses nõutud andmed (vt VS § 5 lg-d 1

ja 2; § 31 lg 1 p 1 ja lg 2; määrus (EL) 2016/429 art 102 p 1, maaeluministri 25.11.2021 määrus

nr 74 §-d 1 ja 2). Kaebaja üldsõnalised väited ei võimalda asjaomastest õigusnormidest teha

teistsuguseid järeldusi. Haldusmenetluses on kaebaja üksnes soovinud andmete esitamiseks

lisaaega ega ole väitnud, et ta pole viidatud õigusnormide järgi kohustatud isikuks. Kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud väide ettekirjutuse täitmise osas esinevatele takistustele on

kohtu hinnangul seega ilmselgelt otsitud. Kaebaja üldine viide isikuandmete kaitse seadusest

tulenevale väidetavale andmete esitamise keelule on eeltoodu valguses samuti asjakohatu ning

kohtul puudub vajadus sellekohasel kaebaja väitel pikemalt peatuda. Siinkohal on oluline

viidata ka vastustaja poolt välja toodule, et PRIA andmetel on loomapidamiskohas EE33919

loomaomanikena märgitud Purila Veised OÜ, Kokuta Farm OÜ, Motokeskus-MC OÜ, MTÜ

Purila luhad ja Novacompany OÜ, millistest juriidilistest isikutest neljas on juhatuse liikmeks

kaebaja seaduslik esindaja RS (üksnes Motokeskus-MC OÜ juhatusse kaebaja seaduslik

esindaja ei kuulu ja sellele ettevõttele kuuluvad loomad on märgitud staatusena „Kadunud“).

Eeltoodu valguses võib pidada pahatahtlikuks kaebaja väidet, mille kohaselt ta justkui polegi

teadlik

eelviidatud

kolmandate

isikute

loomade

registreerimisest

konkreetsesse

loomapidamisüksusesse ning ei saa kolmandate isikute kohta andmeid koguda.

Vastustajal oli seega ettekirjutuses viidatud õigusnormidest tulenevalt õigus kaebajalt kui

loomapidajalt ja loomapidamisettevõttelt konkreetseid andmeid ja dokumente nõuda ning

kaebajal oli kohustus ettekirjutus õigeaegselt täita.

12. Kaebaja väited seonduvalt vastustaja ametnike erapooletusega ja haldusmenetluse

põhimõtete rikkumisega on täielikult põhjendamata ning kohus põhjendamata väiteid sisuliselt

käsitleda ei saa. Ametnike erapooletus asja materjalidest kohtule ei nähtu. Antud juhul alustati

järelevalvemenetlust 05.10.2022 sündmuskoha paikvaatlusega, mille käigus tuvastatud

rikkumiste kohta koostati 14.10.2022 protokoll nr 01-401-22/213. Enne vaidlusaluse

ettekirjutuse tegemist võimaldas PTA kaebajal esitada nõutud andmed ja dokumendid nii

27.10.2022 selgitusnõudes kui ka 13.01.2023 ettekirjutuse hoiatuses. Kaebaja ise palus

18.01.2023 andmete esitamise tähtaja pikendamist, kuid nõutud andmeid sellele vaatamata ei

esitanud. Seejärel tegi PTA kaebajale 27.01.2023 ettekirjutuse. Kohtule ei nähtu, et PTA oleks

ettekirjutuse tegemisega ebamõistlikult viivitanud või kaebajat ettekirjutuses nõutud andmete

ja dokumentide esitamise vajadusest eelnevalt mitte teavitanud. Pigem on haldusorgan käitunud

kaebaja suhtes leebelt, vaatamata kaebaja pahatahtlikule käitumisele.

13. Vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks.

14. Kohtul ei ole alust ka keelata vastustajal sisse nõudmast kaebajale 27.03.2023 määratud

7500 euro suurust sunniraha. ATSS § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui

adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul täidetud. Mõjuv põhjus ettekirjutuse täitmata jätmiseks võib olla asjaolu, et

ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged ning sunniraha rakendamine ei

pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (vt Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16,

8(8)

p 14). Lisaks ei ole sunnivahendit õiguspäraselt võimalik rakendada olukorras, kus isikul

puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-

1355, p 50).

Vaidlust ei ole, et PTA 27.01.2023 ettekirjutus kehtib ning on nõuetekohaselt kaebajale

teatavaks tehtud, kuid kaebaja ei ole seda ettekirjutuses märgitud tähtajaks (s.o hiljemalt

10.02.2023) täitnud. Kaebaja ei ole väitnud, et ettekirjutusest tulenevad kohustused jäid talle

ebaselgeks ega ole haldusmenetluse käigus selle kohta ka lisaselgitusi küsinud. Kaebaja palus

hoopis 18.01.2023 lisaaega selleks, et saaks PTA-le nõutud andmed ja dokumendid esitada ilma

ettekirjutust tegemata, kuid jättis need siiski esitamata. Seejuures ei ole kaebaja väitnud, et tal

polnuks objektiivselt võimalik nõutud andmeid ja dokumente esitada. Kohtumenetluses asus

kaebaja väitma, et ta ei saa ettekirjutust täita, kuna loomapidamiskohas peetavad loomad ei

kuulu talle, kuid selline väide on põhjendamatu ega kinnita ettekirjutuse täitmise võimatust.

Vastustajal oli õigus kaebajalt (s.o loomapidajalt ja loomapidamisettevõttelt) konkreetseid

andmeid ja dokumente nõuda ning kaebajal ei olnud takistusi neid vastustajale esitada nagu

kohus eelnevalt leidis.

ATSS § 8 lg 1 tingimused sunniraha rakendamiseks on seega täidetud ning ei esine sunniraha

rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). PTA on sunniraha rakendanud KorS § 28

lg-s 2 sätestatud ülemmäära (s.o 9600 eurot) järgides ega ole rakendanud sunniraha suuremas

ulatuses, kui kaebajat ettekirjutuses hoiatati. Sunniraha rakendamine on haldusorgani

kaalutlusotsus. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks pidada määratud

sunniraha ebaproportsionaalselt suureks. Sunniraha peab ühtlasi olema sellises suuruses, et see

motiveeriks ettekirjutuse adressaati oma kohustusi tähtaegselt täitma (vt ATSS § 3 lg 3).

15. Kokkuvõttes jääb kaebus seega tervikuna (s.o tühistamis- ja keelamisnõudes) rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)