3-23-195/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2347195

Haldusasi

T.O kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.12.2022 otsuse nr

P26O-2022-91346 ja 02.01.2023 vaideotsuse nr 5.2-

3/54471-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata kaebaja 14.11.2022 taotlus uuesti

läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – T.O

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebajale 26.06.2023 esitatud Eesti Töötukassa poolt kaebajale

07.03.2023 koostatud tegevuskava (dtl 141).

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.09.2023.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.O (kaebaja) esitas 14.11.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse puude

raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste saamiseks.

2. SKA tegi 15.12.2022 otsuse nr P26O-2022-91346, millega ei tuvastanud kaebajal

puude raskusastet. Otsuse põhjenduste kohaselt on puude raskusastme tuvastamisel aluseks

võetud taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning

sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti Kadri Kellamäe arvamus. Eeltoodud andmete alusel

puude raskusastet ei tuvastatud, sest terviseseisundist tulenevalt kaebaja igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ei esine piiranguid.

Taotlejal anamneesis parema õla trauma, mistõttu õlaliigese liikuvus langenud, õlg

külmakartlikum, esinevad probleemid raskuste tõstmisel. Episooditi paresteesiad vasema käe

4- 5. sõrmes, olulist haaramisfunktsiooni piiratust samas ei ole kirjeldatud. Taotlejal ei esine

piiranguid keerulisemat käelist koordineeritud tegevust ja peenmotoorikat nõudvates töödes.

Õlaliigese probleemid tõenäoliselt jäänud püsima puuduliku füsioteraapia tõttu. Võimalik

oleks positiivne dünaamika taastusravi foonil, mistõttu puudub alus püsipiirangute

tuvastamiseks käelises valdkonnas. Taotleja on iseseisev liikumisel, käelises tegevuses,

hügieenitoimingutes, riietumisel, sotsiaalsetes suhetes. Igapäevast kõrvalabi ja abivahendite

kasutamise vajadust ei ole kirjeldatud. Taotlejal ei tuvastatud piiranguid igapäevategevustel ja

ühiskonnaelus osalemisel sellises ulatuses, mis võimaldaks puuet määrata.

3. Kaebaja esitas SKA otsusele vaide, mille SKA jättis 02.01.2023 vaideotsusega nr 5.2-

3/54471-2 rahuldamata. Vaideotsuses on selgitatud, et SKA pidas vajalikuks vaidemenetluse

käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tamm, kes tutvus kaebaja vaidega ning

vaatas veel kord üle kaebaja taotluse ja esitatud terviseandmed ning leidis, tuginedes puude

tuvastamise kriteeriumitele tööealistel inimestel, et tehtud otsus puude raskusastme

tuvastamisel on korrektne ja muutmist ei vaja.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 29.01.2023 kaebuse SKA vaidlusaluse otsuse

tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi ning tuvastada keskmine

puue.

5. Kohus võttis menetlusse kaebuse SKA 15.12.2022 otsuse nr P26O-2022-91346 ja

02.01.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/54471-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata

kaebaja 14.11.2022 taotlus uuesti läbi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et SKA 15.12.2022 otsus ja 02.01.2023 vaideotsus on õigusvastased

kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

6.1. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel arvestanud kaebaja tegeliku tervisliku olukorraga,

kaebaja tervislikku seisundit näidatakse reaalsest olukorrast palju paremana.

6.2. Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma SKA 27.02.2018 tehtud otsust, kus on puude

määramist põhjendatud asjaoluga, et vaevuseid ja piiranguid põhjustavad funktsioonihäired ei

ole oluliselt ravile allunud. Selle otsuse tegemise hetkeks oli kaebajat ravitud juba üle 11 aasta

ilma suurema eduta. SKA 02.01.2023 vaideotsusest ei selgu põhjendust, miks vastustaja

eeldab, et viimase viie aasta jooksul on kaebaja vaevused ja funktsioonihäired hakanud järsku

nii edukalt ravile alluma, et temalt võib puude ära võtta.

6.3. Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma kaebajat opereerinud arsti dr. Eldur Annuse

seisukohta kaebaja tervisliku seisundi kohta, et kaebaja vajab pidevat taastusravi, mis

tõendab, et kaebaja vigastused ei ole ajas mööduvad.

6.4. Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma taastusravi- ja füsiaatriarsti dr. Ivo Koltsi

seisukohta, kes on põhjalikult tutvunud kaebaja haiguslooga ning öelnud, et kaebaja tervise

kahjustused on süveneva sümptomaatikaga.

6.5. Vastustaja oleks pidanud suhtlema asutusega, kus kaebaja käib rehabilitatsioonis ja võtma

neilt hinnangu kaebaja tervislikule seisundile. Nemad oma kaebaja tervislikust seisundist

kõige paremini teadlikud, sest kaebaja käib rehabilitatsioonis aastaid ja iganädalaselt. Nende

seisukoht on, et kaebaja peab jätkama rehabilitatsiooniga, et suuta ka tulevikus iseseisvalt

toime tulla.

6.6. Vastustaja oleks pidanud arvesse võtma kaebaja perearsti dr. Marit Uusmaa poolt aastate

jooksul kirjeldatud haigusloo kulgu, kus on selgelt näha, et kaebaja tervislik seisund pole

paranenud selle ajaga kui talle eelnevalt SKA poolt puue määrati.

2(9)

6.7. Vastustaja oleks pidanud arvestama kaebaja ütlustega, et kaebaja tervislik seisund ei ole

vahepeal paranenud. Enne otsuse tegemist oleksid pidanud SKA ekspertarstid kaebaja ära

kuulama ja üle vaatama.

6.8. Vastustaja oleks pidanud arvestama Töötukassa 18.11.2018 töövõime hindamise

eksperthinnanguga, kus leiti, et kaebajal on ajas vähemuutuv seisund.

6.9. Kaebaja kogemuste põhjal arstide väitel tervise infosüsteemis dokumendid ei avane või

need hoopis puuduvad, mistõttu on küsitav, kuidas vastustaja läbi ekspertarstide on otsuses

saanud tugineda tervise infosüsteemi andmetele.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

7.1. Tartu Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et

halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste.

Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusaste

tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud.

7.2. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse

taotluses sisalduvad andmed, arstiõppe läbinud isiku arvamuses valdkondade võtmetegevuste

sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused ja muud asjasse

puutuvad andmed. Otsuses nr P26O-2022-91346 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse

võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning

vastustaja ekspertarsti Kadri Kellamäe arvamust.

7.3. Ekspertarst Kadri Kellamäe hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust

„käte sirutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja

liigutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega

0 (tegevuspiirang puudub). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse käelise tegevuse

valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste

aritmeetiline keskmine. Ekspertiisi alusel on kaebajal käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline

keskmine 1,00.

Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja

kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab käelise

tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks

näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab

valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes ekspertarst

Kadri Kellamäe eksperdiarvamusele on kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste

sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse 2, seega

puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas

Ekspertarst Kadri Kellamäe ei ole tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade

võtmetegevustes: liikumine, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel

püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu

tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted.

7.4. Puude raskusastme tuvastamine on toimunud kooskõlas määrusega nr 18. Puude

raskusastme tuvastamisel hinnatakse seitset valdkonda: liikumine, käeline tegevus,

suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine,

muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted (§ 6 lg 2). Iga

valdkonna puhul hinnatakse teatud võtmetegevusi, näiteks liikumise puhul liikumist eri

tasapindadel, ohutut ringiliikumist, seismist ja istumist, muid liikumise piiranguid (§ 4 lg 5).

Võtmetegevuste piirangutele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Puude raskusaste tuvastatakse,

3(9)

kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine

puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue) (§ 6 lg-d 6-7).

Kaebaja puhul oli tegevuspiirang käelise tegevuse valdkonnas skooriga 1,00.

7.5. Vastustaja on teinud dokumendipõhise hindamise. Vastustaja ekspertarst on tutvunud

kõigi viimase viie aasta jooksul kaebaja kohta tervise infosüsteemi sissekantud

terviseandmetega ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille vastustaja

on oma puude raskusastme otsuse tegemisel aluseks võtnud ning arvväärtused ei ole olnud

piisavad vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.

7.6. Kuna kaebaja esitas vastustajale vaide koos lisaga, pidas vastustaja vajalikuks

vaidemenetluse käigus küsida täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tammelt, kes andis

arvamuse 30.12.2022. Aune Tamm jõudis järeldusele, et tehtud otsus puude raskusastme osas

on korrektne ja muutmist ei vaja. Seega on ekspertarst Aune Tamm nõustunud ekspertarst

Kadri Kellamäe ekspertarvamusega ning selgitanud lisaks juurde, et aktuaalsed objektiivsed

terviseandmed ei anna alust tuvastada kaebajal puude raskusastet.

7.7. Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-19-2182, milles kohus leidis, et

võrdlus varasema puude tuvastamise otsusega ei ole asjakohane, olenemata asjaolust, et ka

selle otsuse aluseks oli sama metoodika. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes

aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude

raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning

kaebajal on vastustaja 27.02.2018 otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 25.11.2017–

24.11.2022, siis ei saanud kaebajal otsusest tekkida ka õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse

ka selles määratule järgnevaks ajaks.

7.8. Kaebaja lähtub oma seisukohas eeskätt ravivajadusest. PISTS ei reguleeri ravi, ravimite,

arstivisiitide sageduse, eriarstide loetelu jne alusel puude raskusastme või puude liigi

tuvastamist. Raviteenuseid osutatakse tervishoiusüsteemis ning ravikindlustatud isikutele on

need kättesaadavad, ravimeid hüvitab Eesti Tervisekassa soodusmäärade alusel ja omaosalus

nende ostmisel ei kuulu täiendavale hüvitamisele teistest allikatest, sh sotsiaalkindlustuse

süsteemist. Dr Eldur Annuse sissekannetega on vastustaja ka arvestanud.

7.9. Dr Ivo Koltsi poolt 01.01.2018 antud teave, mille kaebaja on esitanud ka kohtule

(kaebuse lisa 7), käsitleb haigusjuhu kokkuvõtet perioodil 29.11.2016 – 03.02.2017.

Kokkuvõtvalt märgib dr Kolts, et tegemist on ebastabiilse õlavöötmega ning et kaela ja

vasaku õlaliigese kahjustused on süveneva sümptomaatika tõttu „edasise põhjaliku uurimise

ja ravi objektideks“. Dr Kolts väljendab selgelt ja ühemõtteliselt, et kaebaja vajab täiendavaid

uuringuid ja ravi, kirjeldamata toimetulematust igapäevaste põhitoimingutega.

7.10. Vastustaja selgitab, et vastustajal ei ole kohustust suhelda asutustega, kus kaebaja

rehabilitatsioonis käib ning kindlasti pole vastustajal kohustust võtta neilt hinnangut kaebaja

tervislikule seisundile. Küll aga on selline kohustus kehtestatud kaebajale koostoimes

Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 5 ja § 21 lõige 1 punktiga 1, mis sätestavad selgelt ja

ühemõtteliselt, et hüvitise taotlejal on kohustus esitada hüvitise andjale kõik asjakohased ja

õiged andmed, mis võivad olla hüvitise saamise otsustamisel olulise tähtsusega.

7.11. Vastustaja selgitab, et vastustaja ekspertiis tutvub ja võtab arvesse kõik

eksperdiarvamuse hetkel nähtavad digiloo terviseandmed jm täiendavad dokumendid. Ka dr

Marit Uusmaa sissekannetega on ekspertiisis arvestatud.

7.12. Puude raskusastme ja liigi tuvastamine võtab arvesse tervislikku seisundit nii inimese

tervikvaates kui funktsioonide lõikes, samas peab ekspertiis vastama küsimusele, kas

funktsioonide kõrvalekalle seab piiranguid igapäeva põhitegevustele ja millises ulatuses.

Vastustaja ekspertiis ei ole volitatud kaebajat füüsiliselt läbi või üle vaatama. Vastustaja

4(9)

ekspertiis on PISTS-is sätestatu kohaselt dokumendipõhine. Kui kaebaja teab, et pärast otsuse

kättesaamist on tema kohta antud täiendavaid hinnanguid raviarstide poolt, mis kajastuvad

tervise infosüsteemis, on asjakohane esitada uus taotlus, milles nendele ka viidatakse.

7.13. Kaebaja viidatud töövõime hindamise ekspertiis on tehtud 18.11.2018 ehk üle 4 aasta

varem, kui käesolevalt vaidlustatud haldusakt. PISTS § 23 lõige 8 järgi kasutatakse puude

raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust,

kui tööealine isik taotleb puude raskusastme tuvastamist ning töötukassa on tema töövõimet

hinnanud puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul.

Seega Töötukassa hinnang, mis on taotluse esitamise hetkest tagasiarvestatuna vanem kui

kuus kuud, ei ole puude raskusastme taotluse menetlemisel asjakohane. Antud juhul on

tegemist lausa üle 4 aasta vana ekspertiisiga. Põhjus, miks nii vanu ekspertarvamusi ei

arvestata on see, et tervislik seisund võib muutuda ja oluline on aktuaalne tervislik seisund,

mitte aastate tagune seisund.

7.14. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiisis ei ole ette nähtud taotleja füüsilist

läbivaatamist. Vastustaja on õiguspäraselt tuginenud esialgse otsuse tegemisel ekspertarst

Kadri Kellamäe ekspertarvamusele ning vaidemenetluses kaasanud ekspertarstina Aune

Tamme. Vastustaja selgitab, et ekspertarstid on tutvunud tervise infosüsteemis kaebaja

terviseandmetega ning oma meditsiinilistele eriteadmistele ja puude raskusastme tuvastamise

metoodikale tuginedes andnud arvamuse kaebaja puude raskusastme kohta – kas puude

raskusaste esineb või mitte.

7.15. Vastustaja eeldab, et tervishoiusüsteem täidab dokumenteerimiskohustust, mis puudutab

ka terviseandmete edastamist digilukku. Kõigil kodanikel on võimalus ka enne taotluse

esitamist tutvuda oma terviseandmetega (digilugu.ee) ja vajaduspõhiselt pöörduda raviarstide

poole, kui tundub, et olulised aspektid on jäänud kajastamata. Vastustaja selgitab ka, et

Riigikohus on asjas 3-17-1110 sedastanud, et isiku terviseandmete tervise infosüsteemi

kandmine on hõlmatud tervishoiuteenuse osutamise eraõigusliku suhtega. Seetõttu ei ole ka

kaebuse lahendamisel asjakohane kaebaja väide selle kohta, et tervise infosüsteemi andmed

kaebaja kohta ei ole täielikud või kajastavad ebaõigesti kaebajal diagnoositud haigusi,

tervisekahjustusi ja/või nendest tingitud piiranguid.

7.16. Vastustaja on seisukohal, et on teinud õiguspärase otsuse, kui ei tuvastanud kaebajal

puude raskusastet. Puude raskusastme tuvastamise menetlusse on olnud kaasatud kaks

erinevat ekspertarsti (teine ekspertarst vaidemenetluses), kes on mõlemad leidnud, et kaebajal

küll esinevad piirangud, kuid need ei vasta vähemalt keskmisele puude raskusastmele.

Vastustaja selgitab, et keskmisest puude raskusastmest allapoole jääv seisund on samuti puue,

kuid mitte puude raskusaste. Nn „kerget puuet“ PISTS-i järgi ei tuvastata. Asjaolu, et kõik

puudega isikud PISTS-i regulatsiooni järgi vähemalt keskmisele puude raskusastmele ei

kvalifitseeru ja PISTS-i alusel toetust ei saa, on olnud seadusandja sotsiaal-poliitiline valik,

mille üle kohtulik kontroll on piiratud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebaja esitas taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. SKA tegi 15.12.2022 otsuse

nr P26O-2022-91346, millega ei tuvastanud kaebajal puude raskusastet ning ei määranud

kaebajale puudega tööealise inimese toetust. Kaebaja ei ole otsusega nõus, sest SKA oli

varem puude raskusastme tuvastanud ja kaebaja tervis ei ole vahepeal paranenud. Seega

5(9)

vaidlevad pooled selle üle, kas SKA jättis õiguspäraselt puude raskusastme tuvastamata ja

puudega tööealise inimese toetuse määramata.

10. Vaidlus puudub selles, et SKA tuvastas 27.02.2018 otsusega nr P26-2018-34107

kaebajal keskmise puude (dtl 21). Varasema otsuse kohaselt esines kaebajal keskmisele puude

raskusastmele vastav liikumise funktsiooni kõrvalekalle ja keskmisele puude raskusastmele

vastav muu (käeline tegevus) funktsiooni kõrvalekalle. Praegu vaidluse all oleva SKA

15.12.2022 otsusega on kaebaja seega varasemast ebasoodsamas olukorras.

11. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

12. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 sätestab, et puue on

inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või

kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab

ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2¹ sätestab, et PISTS alusel

tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt

igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise

raskusastmega puue. Käesoleva lõike mõistes on keskmine puue inimesel, kellel igapäevases

tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.

13. PISTS § 2³ lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral

arstiõppe läbinud isikuid.

14. Kaebaja on põhiliselt tuginenud sellele, et otsuses ei arvestata kaebaja tegeliku

tervisliku olukorraga ja näidatakse tema tervislikku seisundit reaalsest olukorrast palju

paremana. Otsuse tegemisel ei ole arvestatud SKA 27.02.2018 tehtud otsust ega võetud

arvesse kaebajat ravinud arstide seisukohtasid, kaebaja ütlusi ja Töötukassa 18.11.2018

töövõime hindamise eksperthinnangut, mille kohaselt on kaebajal vähemuutuv seisund.

Kaebaja hinnangul ei kajastu SKA otsusest, et vastustaja oleks üldse kaebaja haiguslooga

tutvunud. Sellekohased vastuväited tõi kaebaja välja vaidemenetluses. Kaebaja tervis ei ole

paranenud, kuid erinevalt varasemast ei tuvastatud 15.12.2022 otsusega puude raskusastet.

15. Esmalt märgib kohus, et puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut

peetakse terveks ja isikul ei ole puuet. Vastustaja on kaebusele vastates selgitanud, et

keskmisest puude raskusastmest allapoole jääv seisund on samuti puue, kuid mitte puude

raskusaste. Nn „kerget puuet“ PISTS-i järgi ei tuvastata. Asjaolu, et kõik puudega isikud

PISTS-i regulatsiooni järgi vähemalt keskmisele puude raskusastmele ei kvalifitseeru ja

PISTS-i alusel toetust ei saa, on olnud seadusandja sotsiaal-poliitiline valik, mille üle kohtulik

kontroll on piiratud (dtl 62).

16. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema

kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti

põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).

Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

17. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole SKA poolt tehtav

puude raskusastme tuvastamise otsus kaalutlusotsus, vaid haldusakt, mis antakse suuresti

dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. See on ka põhjus, miks

isikut ei kuulata reeglina menetluses pärast taotluse esitamist ja eksperdihinnangu saamist

uuesti ära. Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja

ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude

6(9)

raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja SÜS § 3 lg 6 kohaselt HMS

(Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 otsus nr 3-17-1166, p 7).

18. SKA on 15.12.2022 otsuses märkinud, et otsuse tegemisel on aluseks võetud kaebaja

taotluses sisalduvad andmed, tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ja

sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti Kadri Kellamäe arvamus (dtl 6). Seega on SKA

15.12.2022 otsus antud dokumendipõhises menetluses ja ekspertarsti arvamusele tuginedes.

19. Põhjendamispuuduseks võib pidada seda, et vastustaja ei kirjutanud 15.12.2022

otsuses täpsemalt lahti, milline on puude raskusastme tuvastamise metoodika ja kuidas seda

kaebaja puhul rakendati. Samuti on jäetud tähelepanuta asjaolu, et kaebajale tehti varasemast

ebasoodsam otsus. Võib eeldada, et isik ootab oma olukorra ebasoodsamaks muutumisel

põhjendamist, miks seekord tehti teistsugune otsus. Vastustaja on otsuses viidanud küll otsuse

õiguslikele alustele ja arvestatud andmete päritolule, kuid see ei võimalda haldusakti

adressaadil mõista, miks tema juhtumi puhul langetati konkreetne otsus.

20. Detailsemad põhjendused puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta esitas

vastustaja 02.01.2023 vaideotsuses nr 5.2-3/54471-2. Vaideotsuses on selgitatud vaidlustatud

otsuse kujunemise aluseid ja puude raskusastme tuvastamise metoodikat. Lisaks

olemasolevale eksperthinnangule pidas vastustaja vajalikuks vaidemenetluse käigus küsida

täiendavat selgitust ekspertarstilt Aune Tammelt (Tamm), kelle hinnang ja selle kujunemine

on kajastatud vaideotsuses. Kokkuvõtvalt nõustus Aune Tamm ekspertarst Kadri Kellamäe

ekspertarvamusega ning selgitas täiendavalt, et aktuaalsed terviseandmed ei anna alust

tuvastada kaebajal puude raskusastet. Kaebaja on vaideotsuse kohtule esitanud koos

kaebusega (dtl 13-20), seega on kaebaja dokumendi sisuga tuttav.

21. Lisaks on vastustaja kaebusele vastates kohtule veelkordselt selgitanud konkreetse

puude raskusastme tuvastamise otsuse kujunemise aluseid, metoodikat ja põhjendusi (dtl 57-

59).

Kohtupraktikas on leitud, et kuna puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus,

ei laiene sellele kohtupraktikas esitatud piirangud haldusaktide tagantjärele põhjendamisel

ning halduskohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt

kohtumenetluse käigus toonud välja põhjendused, millest nähtuvalt on selge, et kaebuse

rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama

resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11).

Arvestades, et kaebaja suhtes läbi viidud eksperthinnangute põhjal tuleks teha uus

samasisuline otsus, ei pea kohus põhjendatuks üksnes otsuses nr P26O-2022-91346 esinevate

põhjendamispuuduste tõttu otsust tühistada ning kohustada vastustajat asja uueks

otsustamiseks (HKMS § 58).

22. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja oleks enne otsuse tegemist pidanud

arvesse võtma 27.02.2018 otsust, millega kaebajal tuvastati keskmine puue. Vastustaja on

õigesti viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 3-19-2182, milles kohus leidis, et võrdlus

varasema puude tuvastamise otsusega ei ole asjakohane, olenemata asjaolust, et ka selle

otsuse aluseks oli sama metoodika. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes

aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Kuna puude

raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning

kaebajal on vastustaja 27.02.2018 otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 25.11.2017–

24.11.2022, siis ei saanud kaebajal otsusest tekkida õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka

selles määratule järgnevaks ajaks. Kohus nõustub vastustajaga, et puude raskusastme saab

tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud (sh terviseandmetes

objektiviseeritud tegutsemis- ja osaluspiirangud on tuvastatavad vähemalt keskmise puude

raskusastme ulatuses).

7(9)

23. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja pidanuks arvesse võtma dr Annuse, dr Koltsi ja

kaebaja perearsti dr Uusmaa seisukohti. Kohtule on usutav vastustaja kinnitus, et dr Annuse

sissekannetega on vastustaja arvestanud (dtl 60). Asjaolu, et dr Annuse seisukohtadega on

arvestatud nähtub ka vaideotsuses ekspertarst Aune Tamme hinnangus (dtl 19). Samuti

nõustub kohus vastustajaga selles, et dr Koltsi poolt 01.01.2018 fikseeritud teave (dtl 24) ei

kirjelda kaebaja toimetulematust igapäevaste põhitoimingutega, vaid selgitab, et kaebaja vajab

täiendavaid uuringuid ja ravi. Vastustaja on selgitanud (dtl 61), et vastustaja ekspertiis tutvub

ja võtab arvesse kõik eksperdiarvamuse hetkel nähtavad digiloo terviseandmed ja muud

täiendavad dokumendid ning ka dr Uusmaa sissekannetega on ekspertiisis arvestatud. Kohus,

olles tutvunud kaebuse materjalidega, ei tuvastanud asjaolusid, mille põhjal saaks jõuda

teistsugusele järeldusele.

24. Ka nõustub kohus vastustajaga selles, et vastustajal ei ole kohustust suhelda

asutustega, kus kaebaja rehabilitatsioonis käib ning võtta neilt hinnangut kaebaja tervislikule

seisundile. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et kaebaja tervishoiuteenustel käimine

kuulub ravimeditsiini valdkonda ning on pere- või eriarstide poolt ordineeritud raviplaan.

Kohus selgitas eelpool (vt p 17), et SKA poolt tehtav puude raskusastme tuvastamise otsus on

haldusakt, mis antakse suuresti dokumendipõhises menetluses (arvestades taotluses ja tervise

infosüsteemis sisalduvaid andmeid) ja ekspertarsti arvamusele tuginedes. Sellest tulenevalt ei

ole põhjendatud ka kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole arvestanud tema ütlustega ning enne

otsuse tegemist oleks vastustaja ekspertarstid pidanud kaebaja ära kuulama ja üle vaatama.

Vastustaja lähtus kaebaja taotluses esitatud andmetest ning kaebaja kohta tervise

infosüsteemis nähtavatest andmetest, SKA poolt isiku füüsilist läbi vaatamist puude

raskusastme tuvastamiseks ette nähtud ei ole.

25. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja pidanuks arvestama töötukassa

18.11.2018 töövõime hindamise eksperthinnanguga. Vastustaja on õigesti viidanud (dtl 61), et

PISTS 23 lõige 8 järgi kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks eksperdiarvamust ja

töötukassa antud töövõime hindamise otsust, kui tööealine isik taotleb puude raskusastme

tuvastamist ning töötukassa on tema töövõimet hinnanud puude raskusastme tuvastamise

taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul. Seega ei ole viidatud hinnang puude

raskusastme taotluse menetlemisel asjakohane.

26. Mis puudutab kaebaja etteheiteid tervise infosüsteemi väidetavate tõrgete osas, siis

need on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja tugineb dr Aigro 27.12.2022

anamneesis toodule, et „e-tervises neid andmeid pole“ (dtl 44). Kohtule nähtub nimetatud

dokumendist, et kaebaja sai trauma 2006.aastal. Andmekogu „Tervise infosüsteem“ asutati

Vabariigi Valitsuse 14.08.2008 määrusega nr 131. Seega on tõenäoline, et tervise

infosüsteemis võivad puududa varasemad andmed kaebaja tervise kohta. Kohus nõustub

vastustaja selgitustega, et kõigil kodanikel on võimalus ka enne taotluse esitamist tutvuda

oma terviseandmetega (digilugu.ee) ja vajaduspõhiselt pöörduda raviarstide poole, kui

tundub, et olulised aspektid on jäänud kajastamata (dtl 62).

27. Kaebaja esitas 26.06.2023 kohtule kaebuse täiendusena Eesti Töötukassa poolt

kaebajale 07.03.2023 koostatud tegevuskava (dtl 141). Tegevuskavaga soovib kaebaja

näidata, et Eesti Töötukassa hinnangul ei ole tema tervislik seisund vahepeal paranenud ja ta

vajab endiselt samas mahus rehabilitatsiooniteenust. Kaebaja väitel kinnitab dokument tema

kindlat seisukohta, et Sotsiaalkindlustusameti otsus nr P26O-2022-91346 ei vasta tegelikule

olukorrale ning kaebajalt on puue ära võetud alusetult.

28. Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning

arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2).

Käesolevas asjas on vaidlustatud SKA 15.12.2022 tehtud otsus, mille andmisel sai vastustaja

8(9)

tugineda üksnes selleks ajaks teadaolevatele andmetele. 07.03.2023 koostatud tegevuskavast

saab ülevaate kaebaja olukorrast 07.03.2023 seisuga, kuid see ei oma tähtsust 15.12.2022

tehtud otsuse vaidluse lahendamisel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja 26.06.2023 esitatud Eesti

Töötukassa poolt kaebajale 07.03.2023 koostatud tegevuskava käsitletav käesolevas asjas

tähtsust omava tõendina, millest tulenevalt kohus keeldub eelnimetatud dokumendi

vastuvõtmisest ning tagastab selle kaebajale.

29. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud otsused on õiguspärased ning jätab

tühistamisnõuded rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab kaebuse tühistamisnõuetes rahuldamata,

siis puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks.

30. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.

31. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel isiku nimed tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

9(9)