3-21-2813/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2813

Haldusasi

X

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

21.09.2021

vastutusotsuse

nr

13-7/01073-11

osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Janek Valdma

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja AA

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus ning Maksu- ja Tolliameti

vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti vastuapellatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.05.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-2813

resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse ning tühistas Maksu- ja

Tolliameti 21.09.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01073-11 S, A, N, V ja O töötasudelt

määratud tööjõumaksude ja nendelt arvestatud intressi osas. Tühistada selles osas ka

halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3, millega jaotati menetluskulud.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta X kaebus S, A, N, V ja O töötasudelt

määratud tööjõumaksude ning nendelt arvestatud intressi osas rahuldamata. Muus osas

jätta halduskohtu otsus muutmata.

5. Mõista Maksu- ja Tolliametilt X menetluskulude katteks välja 7,50 eurot. Ülejäänud

osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.09.2023.

3-21-2813

2(13)

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis Kosiya Asamar OÜ (kuni 12.04.2018

TOMONPROFF EHITUS OÜ) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel detsember 2017 kuni aprill 2018. MTA kohustas 23.01.2019

maksuotsusega nr 12.2-3/043419-21 äriühingut tasuma maksusumma 29 510,56 eurot. MTA

esitas äriühingule 11.01.2021 intressinõude nr 13-3/2470, mille järgi oli maksuotsusega

määratud, kuid tasumata maksusummadelt arvestatud intressivõlg 11.01.2021 seisuga 14 503

eurot. Äriühing ei vaidlustanud nimetatud haldusakte.

2. MTA kohustas 21.09.2021 vastutusotsusega nr 13-7/01073-11 X tasuma solidaarselt

Kosiya Asamar OÜ maksuvõla 44 010,11 eurot.

Kosiya Asamar OÜ maksumenetluses tuvastati, et äriühing

jättis aprilli 2018

käibedeklaratsioonil (KMD) deklareerimata mootorsõiduki ja järelkäru müügist tekkinud käibe

2081,67 eurot, millele lisandub käibemaks 416,33 eurot; ajavahemikul detsember 2017 kuni

märts 2018 arvati alusetult maha sisendkäibemaksu 2987,18 eurot; maksustamisperioodidel

detsember 2017 kuni aprill 2018 jäid deklareerimata palgaväljamaksed ja tööjõumaksud 11

840,56 eurot; äriühingu pangakontolt on tehtud algdokumendita väljamakseid 23 136,83 euro

ulatuses, millelt tuleb tasuda tulumaks 5784,21 eurot; äriühing ei deklareerinud

maksustamisperioodi aprill 2018 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonil (TSD) dividendide väljamakseid 35 207 eurot, millelt

jäi tasumata tulumaks 8801,75 eurot. Maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksusummale

lisandub intress, mis on 11.01.2021 seisuga 14 503 eurot.

X oli ajavahemikul 17.05.2017–12.04.2018 Kosiya Asamar OÜ ainus juhatuse liige. Ta rikkus

maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust korraldada tasumiskohustuse

täitmine. Maksudeklaratsioonidel kajastati ebaõigeid andmeid ning äriühingu tegevust ei

korraldatud selliselt, et maksukohustused oleksid õigeaegselt ja täielikult täidetud. X juhatuse

liikmeks oleku ajal viidi äriühingust välja 58 346,83 eurot, millest oleks piisanud kõigi

maksukohustuste õigeaegseks ja täielikuks täitmiseks. Kuigi X oli juhatuse liige kuni

12.04.2018 ning märtsi ja aprilli 2018 KMD-de ning aprilli 2018 TSD esitamise tähtpäev saabus

hiljem, muutis X äriühingu varatuks, mistõttu puudus uuel juhatuse liikmel võimalus

tasumiskohustust täita. Samuti võinuks X enne volituste lõppemist esitada õiged

deklaratsioonid ja maksud tasuda. Täitmata ja korraldamata jäeti ka MKS § 115 lg-st 1 tulenev

intressi tasumise kohustus. Intressi tasumist võib endiselt juhatuse liikmelt nõuda ka aja eest,

mil ta enam ei olnud juhatuse liige. Kohustuste rikkumine oli tahtlik. X süülise tegevuse ja

äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Äriühingust alusetult välja viidud

rahaliste vahendite summa ületab maksuvõlga, seega olnuks võimalik maksukohustused täita.

Intressinõue on samuti põhjuslikus seoses tahtliku rikkumisega. Tahtlikud rikkumised juhatuse

3-21-2813

3(13)

liikmeks oleku ajal põhjustasid ka märtsi ja aprilli 2018 maksukohustuste täitmata jätmise.

Kuna X rikkus maksukohustusi tahtlikult, siis ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg

möödunud (MKS § 96 lg 5, § 98).

3. X esitas vaide, mille MTA jättis 05.11.2021 vaideotsusega rahuldamata.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks erijuhtude

tulumaksu, tööjõumaksude ja intresside osas. Kaebaja ei vaidlustanud vastutusotsust

käibemaksu osas.

Maksumenetluses ei tuvastatud, et Kosiya Asamar OÜ maksis kõikidele töötajatele

ümbrikupalka. Ükski töötaja ei ole seda väitnud. Maksu- ja vastutusotsus pole selles osas

piisavalt põhjendatud. Väide, et kontrolliperioodil oli Järva maakonnas keskmine töötajale

tehtud väljamakse ehitussektoris 1048 eurot kuus, mis on oluliselt kõrgem, võrreldes Kosiya

Asamar OÜ keskmise palgatasemega, ei tõenda ümbrikupalga maksmist. Tõenditena tuleb

uurida töötajate ütlusi ja maksumenetluses kogutud seletused on piisavalt informatiivsed.

Ainult ühe töötaja ütlustest, et ta ei soovinud ametlikku palka, ei saa järeldada ümbrikupalga

maksmist kõigile. Maksuotsuses ei ole usutavalt tõendatud, et töötajatele maksti ümbrikupalka.

Kaebaja ei viinud juhatuse liikmeks oleku ajal rahalisi vahendeid äriühingust välja. Suuremas

osas kulus raha ehitusobjektidele. Kui raha on kulunud materjali ostuks, on see ettevõtlusega

seotud kulu.

Kaebaja vaidleb vastu intressi aluseks olevatele maksusummadele ja intressi arvestamise

perioodile. Kaebaja ei ole süüdi, et maksuhaldur viivitas menetluste läbiviimisega ja võimaldas

intressil kumuleeruda.

Asjaolu, et kaebaja oli ainus juhatuse liige ja omas ülevaadet Kosiya Asamar OÜ

majandustegevusest, ei ole eraldivõetuna süü alus. Kaebaja on ehitaja, mitte ärijuht, ning ta

dokumenteeris ja esitas raamatupidamise dokumente nii palju, kui see oli võimalik.

Dokumenteerimata kulusid saab tõendada objektide kulusid ehituslikult hinnates. Kuna kaebaja

ei ole tahtlikult (ega üldse) maksukohustust rikkunud, on maksunõue aegunud.

5. MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.05.2022 otsusega kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1)

ning tunnistas 23.01.2019 maksuotsusega nr 12.2-3/043419-21 Kosiya Asamar OÜ-le

tööjõumaksude määramine õigusvastaseks osas, mis puudutab perioodil detsember 2017 kuni

aprill 2018 väidetavat ümbrikupalga maksmist Sle, Ale, Nle, Vle ja Ole ning N puhul osas,

milles tööjõumakse määrati tunnihinnalt 7 eurot (neto), mitte 6,50 eurot (neto) (resolutsiooni p

1.1), samuti tühistas 21.09.2021 vastutusotsuse nr 13-7/01073-11 kohtuotsuse resolutsiooni p-

s 1.1. märgitud ulatuses ning lisaks nendelt tööjõumaksudelt kogunenud ja vastutusotsusega

sisse nõutud intresside ulatuses (resolutsiooni p 1.2). Maksuhalduril tuli esitada kaebajale uus

maksusumma arvestus 10 tööpäeva jooksul, arvates kohtulahendi jõustumisest (resolutsiooni p

2). Halduskohus mõistis MTA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 180 eurot ning jättis muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

Käibemaksust on tasumata 3084,04 eurot. Seda summat ei ole kaebaja vaidlustanud. Vaidluse

all on kinnipeetud tulumaks 3804,42 eurot, sotsiaalmaks 7344,90 eurot, kogumispensioni

maksed

153,63

eurot

ja

töötuskindlustusmaksed

534,16

eurot,

mis

seonduvad

ümbrikupalkadega; samuti erijuhtude tulumaks 14 585,96 eurot, mis on määratud pangakontolt

tehtud alusetutelt väljamaksetelt ja dividendiväljamaksetelt.

Tööjõumaksud

3-21-2813

4(13)

V, S, O, A, V, R, N ja kaebaja tööjõumaksudega seonduvalt saab arvestada ka kontrollakti ja

maksuotsuse põhjendusi, millele on vastutusotsuses viidatud. Kõik nimetatud inimesed töötasid

Järvamaal Purdi mõisa objektil, kus Kosiya Asamar OÜ osutas töövõtu korras ehitusteenust

Van Der Gynth OÜ-le. Maksuhaldur lähtus maksu määramisel töötajate seletustest,

väärteomenetluses nr 9300180007536 kogutud tõenditest ning Van Der Gynth OÜ esitatud

teostatud tööde vahearuannetes kajastatud teabest ja dokumentidest. Maksuhaldur järeldas, et

töötajad said rohkem palka kui deklareeriti ning panka kantud ja deklareeritud töötasu ületavas

osas tehti täiendavaid palgamakseid sularahas, n-ö ümbrikupalgana. N sai töötasu täielikult

mitteametlikult. Kaebaja tegi ka endale töötasu väljamakseid, mis jäid deklareerimata ja millelt

jäid maksud tasumata.

Kaebajale ja Rle makstud töötasult täiendavate tööjõumaksude määramine on maksuhalduri

tuvastatud asjaolusid arvestades põhjendatud. N puhul on ümbrikupalga maksmine tõendatud,

kuid tööjõumaksude arvutamise aluseks oleks tulnud võtta 7 euro asemel 6,50 eurot tunnis

(neto). Vle, Sle, Ole, Ale ja Vle makstud töötasudelt arvestatud täiendavate tööjõumaksude osas

on vastutusotsus õigusvastane maksuhalduri uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

Maksuhaldur tuvastas, et Vle, Sle, Ole, Ale, Vle ja Nle maksti tehtud töö eest tunnitasu 7 eurot

(neto) 500 euro suuruse miinimumpalga asemel, põhjendades seda järgmiselt: a) äriühingu

esitatud TSD-de analüüs kinnitab ümbrikupalga maksmist. Deklareeritud töötasu on kuust

kuusse stabiilne, kuid kuna töötajad said tunnitasu, siis ei ole eluliselt usutav, et kõigi töötasu

oli ühetaoliselt 500 eurot. Pole ka usutav, et erinevatel kuudel töötati sama palju tunde, sest

kuudes on erinev arv tööpäevi. Deklareeritud tasud on põhjendamatult madalad, võrreldes Järva

maakonna ehitussektori töötaja keskmise väljamaksega (1048 eurot kuus); b) X selgitas

21.03.2018, et töölepingus on kokku lepitud tunnihind ja igal töötajal on see 5 eurot. Samas ei

teadnud ta, kas see on neto- või brutosumma, mis viitab sellele, et palga maksmisel võetakse

aluseks teisi andmeid ja 5 eurot on kokkuleppeline fiktiivne number; c) Van Der Gynth OÜ

esitatud aruannete analüüs näitab ebausaldusväärsete andmete deklareerimist Kosiya Asamar

OÜ TSD-del. Kaebaja esitas Kosiya Asamar OÜ nimel tellijale aruannetel kuude lõikes

töötajate ja abitööliste töötunnid kokku ning tunnitasu suurused (lisaks oli seal märgitud

kaebaja enda palk ja jooksvad kulutused). Töötajate puhul, kellele äriühing deklareeris TSD-

del väljamakseid 500 eurot kuus, arvestas maksuhaldur, et nad töötasid kõikidel tööpäevadel 6

tundi päevas, võttes arvesse töötajate selgitusi tööpäevade pikkuse kohta. Kuna aprillis 2018 on

V väljamakse kõige suurem, arvestati, et tema oli tööl 6 tundi päevas 21 tööpäeval ehk

maksimaalsed 126 töötundi. Maksuhalduri tehtud tundide arvestust kinnitavad ehitustööde

tellija esitatud aruanded. Andmete analüüsimisel selgub, et tunnitasu on kuust kuusse olnud

erinev, mis kinnitab, et palga maksmisel ei lähtutud tunnitasust 5 eurot. Maksuhaldur esitas

kontrollakti tabelis nr 3 arvestuse, milles näidati, mis oli maksuhalduri hinnangul töötajate

tegelik palk ja kui suur oli vahe deklareeritud palgaga; d) Kosiya Asamar OÜ pangakontolt

välja võetud sularaha võimaldas maksta mitteametlikku töötasu; e) N, kes töötas äriühingus

mitteametlikult, tunnistas, et kõik töötajad said lisaks arvelduskontole kantud miinimumpalgale

sularahas palka juurde. R kui töölepinguga töötaja kinnitas, et töötajate palk on 7 eurot (neto),

millest miinimumpalk makstakse arvele ja ülejäänud summa makstakse tavaliselt objektil

sularahas; f) Van Der Gynth OÜ maksis Kosiya Asamar OÜ-le töötaja töötunni eest 15 eurot.

Töövõtulepingu järgi toimus tasumine tunnitasu alusel (remondimehe tunnihind 15 eurot,

abitöödel 11 eurot, üldjuhtimine 2100 eurot kuus). Lisaks kõikidele tööjõuga seotud maksudele

sisaldab tunnihind ka ettevõtte üldkulusid. Van Der Gynth OÜ saadetud teostatud tööde

aruannetest nähtub, et Kosiya Asamar OÜ on kontrolliperioodil töötajate tunnihinnaks

arvestanud 15 eurot. Neto tunnihinnaks kujuneb sellisel juhul 10,81 eurot, kui on maha

arvestatud tööandja kuludena sotsiaalmaks (3,70 eurot), tööandja töötuskindlustusmakse (0,09

eurot), töötaja (kindlustatu) töötuskindlustusmakse (0,18 eurot) ja kogumispension (0,22 eurot).

3-21-2813

5(13)

Van Der Gynth OÜ maksab kolmele kontrollitavast äriühingust üle läinud töötajale (V, O, V),

kes jätkasid sama tööd samal objektil, netotöötasu 7 eurot tunnis. Ei ole eluliselt usutav, et

samal objektil samasisulist tööd jätkavad töömehed said kontrollitavas äriühingus oluliselt

väiksemat tunnitasu ja palka. Kontrolliperioodi TSD-de alusel oli V varasem keskmine bruto

töötasu 496,25 eurot, Ol 500 eurot ning Vl 629 eurot, kuid Van Der Gynth OÜ-s olid need

summad alates 2018. a maist 1292 eurot, 1309 eurot ja 965 eurot.

N puhul tuvastas maksuhaldur täiendavalt, et Kosiya Asamar OÜ maksis isikule töötasu

mitteametlikult. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: a) N registreeriti töötamise registris

töölepinguga töötajaks alles 21.03.2018 vaatluse tegemise ja maksukontrolli alustamise päeval,

märkides töö tegemise alguseks 21.03.2018; b) N kinnitas, et töötab Kosiya Asamar OÜ-s alates

2016. a-st; c) kaebaja tunnistas, et N töötas kontrollitavas äriühingus alates 2016. a-st ja enne

äriühingu võõrandamist oli isik natuke aega ametlikult tööl; d) kaebaja tunnistas Nle

ümbrikupalga maksmist; e) osa ümbrikupalgast on kantud N naise arveldusarvele, mida

kinnitavad N ja N ütlused ning N pangakonto väljavõte; f) N töötamise kohta anti 21.03.2018

vaatluse ajal teadlikult valeandmeid.

N tunnistas ümbrikupalga saamist (15.08.2018 protokoll väärteomenetluses), kuid ütles, et tal

oli kaebajaga kokkulepe 6,50 eurot tund (neto), millega maksuhaldur maksuotsuses ei

arvestanud. Kuna väidetavalt sai osa töötajaid 7 eurot tunnis (nt R) ja N oli abitööline, siis võis

tema tunnitasu olla väiksem. Van Der Gynth OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli

üldehitustööde töölise tunnihind 15 eurot ja abitööde töölise tunnihind 11 eurot, s.o eristati

töötasude suurust. Kuna N kinnitas ümbrikupalga saamist ja enda tunnitasu 6,50 eurot (neto),

ei ole mõistlikku põhjust, miks ta peaks 50 sendi ulatuses valetama. Maksuhaldur pole ka

väitnud, et N ütlused on selles osas ebausaldusväärsed. Seetõttu ei ole õige arvestada N töötunni

hinnaks 7 eurot ja see on valesti võetud tema osas tööjõumaksude määramise aluseks. Seega on

vastutusotsus õigusvastane osas, milles arvestuse alus ületas N puhul 6,50 eurot tunnis (neto).

Ülejäänud viis töötajat ei ole kinnitanud sularahas täiendava palga saamist. Maksuhaldur on

protokollinud V, O, A ja V 21.03.2018 seletused Kosiya Asamar OÜ maksumenetluses ning O

ja V 27.06.2018 tunnistajatena antud ütlused väärteomenetluses. Maksuhaldur küsis 21.03.2018

vaatluse käigus töötajatelt, kui suur oli viimane kätte saadud töötasu (sellel või eelmisel kuul)

ja millal väljamakse tehti (kas panka või sularahas). Kõik vastasid, et raha laekus panka.

Väärteomenetluses küsiti Olt ja Vlt maksustamisperioodide detsember 2017 kuni märts 2018

kohta, kuidas töötasu maksti ja kas osaliselt tasuti sularahas, ning mõlemad vastasid, et töötasu

kanti pangakontole ning seda ei makstud sularahas. Vlt küsiti, et kuna ta on pannud vahetult

pärast töötasu arvele laekumist arvele ka sularaha, siis kas tegemist oli töötasuga, millele V

vastas, et sularahana sisse makstud summad tulid Venemaalt tema isalt. O ei osanud öelda,

kellele maksti töötasu sularahas. S ei ole kummaski menetluses küsitletud. Kaebaja kinnitas

ainult Nle mitteametlikult palga maksmist.

Kaebaja esitas 02.09.2021 seisukoha vastutusotsuse projektile, milles märkis, et töötajad ei

kinnita ümbrikupalga saamist ja maksuhaldur lähtus kaudsetest tõenditest. Sama tõi kaebaja

esile vaides. Kaebaja vastuväiteid arvestades oleks maksuhaldur pidanud Vle, Ole, Ale, Vle ja

Sle ümbrikupalga maksmist täiendavalt uurima. Kontrollaktis, millel põhineb ka äriühingu

maksuotsus, ei ole seda piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur isegi ei maini, et need isikud ei

kinnitanud ümbrikupalga saamist, ega ole põhjendanud, miks neid selgitusi ei arvestata või kas

ja mida neist järeldatakse. Maksuhaldur tugines N ja R selgitustele, et kõik said sularahas palka

juurde. R 15.02.2018 e-kirjast otseselt ei selgu, mis ajast käib jutt, s.t millal sularahas töötasu

maksmine isiku sõnul toimus, kuigi võib järeldada, et seda tehti kogu aeg. Igatahes ei saa selles

e-kirjas olla mõeldud tulevikku ning see ei saa tõendada märtsis ja aprillis 2018 ümbrikupalga

maksmist, liiati veel teistele töötajatele. N ütlused, et kõik said ümbrikupalka, põhinevad

3-21-2813

6(13)

töötajate omavahelisel jutul, kuid kas, kes, kus, millal ja kui palju sularahas juurde sai, sellele

ei ole N isiklikult tunnistajaks olnud. Seega maksuhaldur eelistas kahe töötaja selgitusi

ülejäänud viie omadele, kuigi neilt ümbrikupalga osas eitava vastuse saamisel tulnuks koguda

täiendavaid tõendeid. Näiteks saanuks uurida isikute pangakontosid ja sinna tehtud

sissemakseid, nagu tehti kaebaja puhul; vajadusel saanuks uurida lähedaste pangakontosid nagu

N puhul; töötajatelt oleks saanud küsida töölepinguid; küsitleda S, kellelt on seletused täielikult

võtmata.

See, et töötajate palk oli kuust kuusse deklareeritud stabiilselt ja see oli oluliselt madalam Järva

maakonna keskmisest, võib kaudselt kinnitada ümbrikupalga maksmist, aga see võib olla ka

seletatav. Näiteks märkis O 27.06.2018, et talvel sai ta väiksemaid summasid, sest töötas osalise

tööajaga. Kui maksuhaldur kevadel tema tööaja kohta küsis, oli tal täistööaeg ja ta sai ka

rohkem palka. V seletas 21.03.2018, et tema sai kokkuleppehinda 500 eurot kuus (bruto). Tuleb

möönda, et kui võtta aluseks kaebaja poolt Van Der Gynth OÜ-le esitatud aruanded, siis ei tule

alati ka 5-eurone tunnihind 500-eurose kuupalga raames kokku, aga see ei tähenda automaatselt,

et kõigile maksti 7 eurot tunnis ja osaliselt ümbrikupalgana. Kontrollitav äriühing võis rikkuda

palgakokkuleppeid töötajatega, maksta ajutiselt palka muu kokkuleppe alusel vms. N väitis, et

V sai 6,50 eurot tunnis. Jääb selgusetuks, miks V osas võttis maksuhaldur aluseks R, mitte N

selgituse. Lisaks väitis raamatupidaja 20.09.2018 ütlustes, et töötajate töölepingus oli tunnitasu

2 eurot millegagi ja 2018. a-l see kasvas. Maksuhaldur ei arvestanud, et 2017. a detsembri

töötasu võis olla madalam. Kontrollaktis on maksuhaldur Van Der Gynth OÜ-ga sõlmitud

töövõtulepingu alusel töötajate tunnitasu 15 euro pealt välja arvutanud tunnihinna netos 10,81

eurot, arvestades 15 eurost maha vaid tööjõumaksud, kuigi samas toodi esile, et tunnihind

sisaldab ka ettevõtte kulusid. Samuti pole arvestatud, et abitöödele kohaldus tunnihind 11 eurot

ja sel juhul olnuks netotasu väiksem. Kokkuvõtvalt ei tule tunnihinna vahe kontrollitavas

äriühingus makstuga nii suur, nagu kontrollaktis näidatakse. See, et teises äriühingus makstakse

samadele töötajatele sama töö eest 7 eurot tunnis, annab samuti alust vaid kaudseteks

järeldusteks. Seega V, O, A, V ja S osas on maksuotsus ja kaebajalt nende tööjõumaksude

sissenõudmine õigusvastane.

Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ja dividendiväljamaksetelt

Selles osas on vastutus- ja vaideotsuse põhjendused piisavad ja kaebaja ei ole esitanud tõendeid,

mis lükkaks maksuhalduri järeldused ümber.

Kaebaja süü ja põhjuslik seos

Osas, milles maksuotsus ja sellest tulenevalt vastutusotsus (maksuvõla osas) pole õigusvastased

– käibemaks, erijuhtude tulumaks, tööjõumaksud kaebaja, R ja osaliselt N puhul – tuleb

nõustuda maksuhalduri põhjendustega kaebaja rikkumistest, tahtlusest ja põhjusliku seose

olemasolust. Maksuhaldur ei väida, et kaebaja süü tuleneb üksnes ainukeseks juhatuse liikmeks

olemisest ja majandustegevusest ülevaate omamisest, vaid süü põhistamisel on esile toodud

paljusid erinevaid aspekte, sh äriühingu varatuks tegemine. Kaebajal juhatuse liikmena oli

kohustus täita äriühingu maksukohustusi tähtaegselt ja täielikult. Väide, et kaebaja oli ehitaja,

mitte ärijuht, ei vabanda rikkumisi ja teadlikku maksude tasumisest kõrvale hoidmist. Kuna

tahtlus tuvastati õigesti, siis on aegumise vastuväide samuti põhjendamatu.

Intressinõue

Intressinõuet ei saa pidada (osaliselt) õigusvastaseks maksumenetluse pikkuse tõttu, sest ei

nähtu, et maksuhaldur oleks põhjendamatult viivitanud. Äriühingu kontrollimenetlus algas

21.03.2018 ja maksuotsus tehti 23.01.2019. Kontrolli raskendas ja venitas see, et kaebaja ei

esitanud maksuhaldurile dokumente ja võõrandas äriühingu osad variisikule, misjärel sai ka

juhatuse liikmeks variisik. Pärast maksuotsuse tegemist on aega kulunud püüdlustele

äriühingult maksuvõlga kätte saada, milleks on seadusega ette nähtud vähemalt kolm kuud

3-21-2813

7(13)

(MKS § 96 lg 5). Kaebaja ei ole esile toonud konkreetseid asjaolusid, mis viitaks intressinõude

õigusvastasusele. MKS ei pane maksuhaldurile kohustust teha vastutusotsust kohe, kui kolme

kuu jooksul pole õnnestunud äriühingult maksuvõlga sisse nõuda, vaid vastutusotsust on õigus

koostada aegumistähtaja jooksul (MKS § 96 lg 5, § 98). Küll toob maksuotsuse ja

vastutusotsuse osaline õigusvastasus kaasa selle, et ka intressinõue on osaliselt alusetu

(seonduvalt põhjendamatute tööjõumaksudega).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osaliselt intressi osas ning teha

uus otsus, millega kaebus selles osas rahuldada.

Intressivõlg suurenes maksuhalduri süül. Kosiya Asamar OÜ kontrollimenetlus kestis ca 10

kuud maksuhaldurist tulenevatel põhjustel. Maksuotsuse oleks saanud teha juba 2018. a

septembris. Seega ei ole õiguspärane nõuda kaebajalt intressi ajavahemiku 21.09.2018–

23.01.2019 eest. Halduskohus väidab, et seejärel on maksuhaldur püüdnud äriühingult

maksuvõlga sisse nõuda, kuid ei ole välja toonud maksuhalduri tegevusi, mis näitaks efektiivset

tegutsemist ja põhjusi, miks vastutusotsuse tegemine venis. Tõendamiskoormus on selles osas

vastustajal. Seega ei ole alust intressi nõuda ka ajavahemiku 23.04.2019–11.01.2021 eest.

Kokkuvõttes tuleb intressiarvestusest välja jätta 124+629=753 päeva. Kaebaja arvestuse

kohaselt tuleks selle tulemusel intressisummat vähendada 9940,95 euro võrra.

8. MTA palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maksu- ja vastutusotsus on tehtud MKS-s ettenähtud tähtaja jooksul. Kaebaja üldsõnaliste

väidete alusel ei saa hinnata mõne konkreetse menetlustoimingu vajalikkust või kestust. 10

kuud kestnud maksumenetlus ei olnud ebamõistlikult pikk ja maksuhaldur ei ole menetlusega

põhjendamatult venitanud. Maksukontrolli raskendas see, et maksukohustuslane ei esitanud

nõutud dokumente ja kaebaja võõrandas äriühingu osad variisikule.

9. MTA palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles

halduskohus kaebuse rahuldas.

Vastutusotsuses (viidetega kontrollaktile ja maksuotsusele) on tööjõumaksude määramist

piisavalt põhjendatud. Maksuhaldur ei rikkunud uurimiskohustust. Kuna Kosiya Asamar OÜ

rikkus

maksumenetluses

kaasaaitamiskohustust,

vähenes

selle

võrra

maksuhalduri

uurimiskohustus. Halduskohus eksis tõendite hindamisel. Tööjõumaksude määramisel lähtus

maksuhaldur vaatluse käigus võetud töötajate seletustest, väärteomenetluses nr 930018000753

kogutud andmetest, Van Der Gynth OÜ selgitustest ning teostatud tööde vahearuannetes

kajastatud teabest ja dokumentidest. Kajastatud tundide arvestust kinnitasid Van Der Gynth OÜ

esitatud aruanded. Ütlused võeti Slt, Alt, Olt, Vlt ja Vlt ning maksuhaldur pidas neid piisavaks.

Töötajad ei kasutanud Kosiya Asamar OÜ maksumenetluses võimalust esitada vastuväiteid

kontrollaktis märgitule, et nende tunnitasu oli 7 eurot. Isikud, kelle tööjõumaksude osas on

halduskohus vastutusotsuse tühistanud, on kajastanud oma füüsilise isiku tuludeklaratsioonidel

samasuguseid andmeid kui tuvastati Kosiya Asamar OÜ maksumenetluses (v.a R, kes ei ole

2018. a tuludeklaratsiooni esitanud). Maksumenetluses koguti ka O, V ja S pangakontod, kuid

kuna neil ei olnud maksuotsuse tegemisel tähtsust, siis ei ole neid maksuotsuses kajastatud.

10. X palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Pole alust arvata, et töötajad, kes eitasid

ümbrikupalga saamist, on oma ütluste sisus kokku leppinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Vaidlustatud vastutusotsusega nõuti kaebajalt Kosiya Asamar OÜ-le 23.01.2019

maksuotsusega määratud, kuid tasumata jäänud maksuvõla ning sellelt arvestatud intressi

3-21-2813

8(13)

tasumist. Kaebaja ei vaidlustanud vastutusotsust Kosiya Asamar OÜ-le määratud käibemaksu

osas. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt ja tühistas vastutusotsuse S, A, O, V ja V ning

osaliselt N tööjõumaksude ning nendelt arvestatud intresside osas. Muus osas jäi kaebus

rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebuse ja vastustaja vastuapellatsioonkaebuse ulatust

arvestades on halduskohtu otsus jõustunud Kosiya Asamar OÜ-le ettevõtlusega mitteseotud

kuludelt ja dividendi väljamaksetelt määratud tulumaksu ning kaebaja ja R töötasudelt

täiendavalt tasumiseks määratud tööjõumaksude osas, samuti tööjõumaksude osas, mis määrati

N töötasult suurusega 6,50 eurot tunnis (neto).

12. Ringkonnakohtus

käib

kaebaja

apellatsioonkaebuse

alusel

vaidlus

kaebajalt

vastutusotsusega nõutava intressivõla vähendamise üle põhjendusega, et maksuhaldur viivitas

õigusvastaselt maksumenetluse läbiviimisega, ning vastustaja vastuapellatsioonkaebuse alusel

tööjõumaksude ja nendega seotud intressi põhjendatuse üle ulatuses, milles halduskohus

rahuldas kaebuse.

I

13. Kohtuotsuse

parema

jälgitavuse

huvides

lahendab

ringkonnakohus

kõigepealt

maksuhalduri vastuapellatsioonkaebuse. See tuleb rahuldada osaliselt.

14. MKS § 96 lg‑st 1, § 40 lg‑st 1 ja § 8 lg‑st 1 tuleneb, et juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla

sissenõudmiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma

kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust korraldada

maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

N töötasult määratud tööjõumaksud

15. Halduskohus nõustus vastutusotsuse järeldusega, et Kosiya Asamar OÜ maksis

kontrolliperioodil Nle ümbrikupalka, s.o Nle makstud töötasu jäi deklareerimata ja sellelt

tööjõumaksud tasumata. Seda, et N töötas mitteametlikult, on tunnistanud nii kaebaja kui ka N.

Vastutusotsuses võeti N töötasu suuruse arvutamise aluseks tunnitasu 7 eurot (neto).

Halduskohtu hinnangul ei ole maksuhaldur veenvalt põhjendanud, et N tunnitasu oli suurem

kui 6,50 eurot tunnis (neto), mistõttu halduskohus tühistas vastutusotsuse seda tunnitasu

ületavas osas määratud tööjõumaksude ja nende maksudega seotud intresside osas.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki

(HKMS § 201 lg 4).

16. N töötasu suuruse kindlakstegemisel ei saa lähtuda R 15.02.2018 e-kirjas antud seletusest

(dtl 314 jj), et töötajate tunnipalk oli 7 eurot (neto). R selgituste järgi maksis Kosiya Asamar

OÜ töötajatele miinimumpalga pangaarvele ja ülejäänud raha maksti tavaliselt sularahas

ehitusobjektil. Seega puudutavad R väited tegeliku tunnitasu suurusest neid Kosiya Asamar OÜ

töötajaid, kellel oli tööleping ja kellele vähemalt osa töötasust kanti pangaarvele. N eristus

töötasu maksmise aspektist teistest töötajatest, sest tema töötas mitteametlikult, tema töötasu ei

deklareeritud üldse ning talle maksti töötasu üksnes sularahas.

17. N varjas esialgu maksuhalduri eest pikaajalist mitteametlikku töötamist Kosiya Asamar

OÜ-s (21.03.2018 seletus, dtl 333), kuid väärteomenetluses tunnistas ümbrikupalga saamist,

kirjeldades üsna detailselt töötasuga seotud asjaolusid (15.08.2018 seletus, dtl 297). N selgitas

mh, et kaebajaga suuliselt kokkulepitud töötasu oli 6,50 eurot tunnis (neto), erinevalt teistest

töötajatest ei saanud N kütuse kompensatsiooni ning teiste töötajate tunnitasu oli 7 eurot (neto),

v.a V, kes sai väidetavalt samuti 6,50 eurot tunnis. Pole mõistlikku alust kahelda N

väärteomenetluses antud ütlustes osas, mis puudutab tema ja X vahel kokkulepitud töötasu

suurust. Määravat tähtsust ei ole sellel, et N ei vaielnud Kosiya Asamar OÜ maksumenetluses

3-21-2813

9(13)

vastu maksuhalduri arvestuse aluseks võetud tunnitasu suurusele. See võis tuleneda ka

otstarbekuse kaalutlustest, sh asjaolust, et tunnitasu vahe oli üksnes 50 senti ja maksud määrati

äriühingule, mitte Nle.

18. Maksuhaldur väidab vastuapellatsioonkaebuses, et N esitas 2018. a füüsilise isiku

tuludeklaratsiooni maksuhalduri tuvastatud andmete alusel (s.o arvestusega, et tunnitasu Kosiya

Asamar OÜ-s töötades oli 7 eurot). Sellele väitele ei ole maksuhaldur varem tuginenud, samuti

pole kohtule esitatud N tuludeklaratsiooni. Selle väite õigsus ei muudaks ka eespool toodud

järeldust, et maksuhaldur on jätnud N ütlused tähelepanuta ning tema tegeliku töötasu suuruse

nõuetekohaselt välja selgitamata. Maksuhalduri viidatud suuruses tulude deklareerimine võib

olla vastuolus N väärteomenetluses antud selgitustega oma tunnitasu suurusest, mistõttu oleks

maksuhaldur pidanud vastutusmenetluses seda vastuolu täpsemalt uurima. Selliste asjaolude

väljaselgitamist ja tõendamist või maksuhaldurile selle kohta täiendavate tõendite kogumise

ettepaneku tegemist ei saanud vastutusmenetluses eeldada kaebajalt, sest N maksude

deklareerimist puudutavad dokumendid ei olnud tema mõjusfääris. Maksuhaldur ei ole ka

apellatsioonimenetluses selgitanud, miks N väärteomenetluses antud ütlused oma töötasu

suuruse kohta ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätta kõrvale. Muus osas on maksuhaldur tuginenud

neile N ütlustele.

19. Seega N tööjõumaksude osas jääb maksuhalduri vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

S, A, O, V ja V töötasult määratud tööjõumaksud

20. Halduskohus tühistas vastutusotsuse S, A, O, V ja V töötasult määratud tööjõumaksude

osas, heites maksuhaldurile ette uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohus

ei nõustu halduskohtuga, et maksuhalduri eksimused on nii suured, et selle tõttu tuleb

vastutusotsus tühistada.

21. Halduskohus selgitas iseenesest õigesti, et S, A, O, V ja V ei ole maksu- ega

väärteomenetluses kinnitanud ümbrikupalga saamist, s.o seda, et lisaks pangakontole makstud

töötasule

maksti

neile

osa

töötasust

sularahas.

Maksuhaldur

väidab

seejuures

vastuapellatsioonkaebuses, et seletusi võeti ka Slt, kuid ei ole kohtule selle kohta tõendeid

esitanud. S seletustele ei ole viidatud ka kontrollaktis, maksuotsuses, vastutusotsuses ega

vaideotsuses. Seega on maksuhalduri väide Slt ütluste võtmise kohta paljasõnaline.

Ümbrikupalga maksmist Kosiya Asamar OÜ töötajatele on kinnitanud R (maksumenetluses) ja

N (väärteomenetluses). Vastutusmenetluses ei ole töötajatelt täiendavaid seletusi kogutud.

22. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad R ja N ütlused koos muude asjas kogutud tõenditega,

et S, A, O, V ja V said kontrolliperioodil nende pangakontodele makstud töötasule lisaks

töötasu sularahas. Kuna ümbrikupalga maksmist soovivad maksuhalduri eest sageli varjata nii

tööandja kui ka töötajad ning tegemist on sularaha maksetega, on ümbrikupalga maksmise ja

selle täpse suuruse kohta maksumenetluses otseste tõendite kogumine keeruline. Ka juhul, kui

mõni töötaja on nõus andma ütlusi oma (praeguse või endise) tööandja vastu ja tunnistab ise

ümbrikupalga saamist, ei ole see töötaja enamasti isiklikult tunnistajaks olukorrale, kui teistele

töötajatele makstakse sularahas välja täiendavat töötasu. Seetõttu ei saa ta reeglina täpselt teada,

millises summas teistele töötajatele täiendavat tasu makstakse, eriti kui tegemist on tunnitasuga

ja kuus teenitud tasu sõltub iga töötaja töötundide arvust. Seetõttu tuleb maksuhalduril varjatud

töötasudelt tööjõumaksude määramisel sageli tugineda kaudsetele tõenditele ja neist tehtud

järelduste elulisele usutavusele.

23. R ja N tunnistasid maksuhaldurile ümbrikupalga saamist ja väitsid, et ümbrikupalka maksti

ka teistele töötajatele. R selgitas 15.02.2018 e-kirjas (dtl 315), et Kosiya Asamar OÜ-s maksti

3-21-2813

10(13)

ja makstakse töötajatele palka 7 eurot tunnis (neto), millest miinimumpalk maksti kuu alguses

pangaarvele ja ülejäänud anti üle sularahas; tundide ja tasu arvestust pidas X oma märkmikus.

R 15.02.2018 e-kirjas ei ole tõepoolest täpsustatud, millisest perioodist käib jutt, kuid on

loogiline järeldada, et see puudutab vähemalt 2017. a detsembri ja 2018. a jaanuari eest makstud

töötasusid, sest sel ajal töötas R Kosiya Asamar OÜ-s (vt dtl 533). Kuigi kontrolliperiood

hõlmab ka 2018. a veebruari, märtsi ja aprilli, kui R oli juba töölt lahkunud, ei ole ükski töötaja

maksu- või väärteomenetluses väitnud, et kontrolliperioodil oleks nende palga suurus või selle

maksmise tingimused muutunud. Ka kaebaja ei ole kordagi välja toonud, et töötajatele palga

maksmise

tingimustes

toimus

kontrolliperioodil

muudatusi.

Samuti

kehtis

kogu

kontrolliperioodil Van Der Gynth OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping, milles mh määrati kindlaks

lepinguhinna arvestamisel aluseks võetav töötajate töötasu tunnihind (sisaldas ka ettevõtte

üldkulusid ja tööjõumakse), ning töötajad tegid kogu kontrolliperioodil sama tööd samal

objektil. Seetõttu ei ole alust jätta R ütlusi kõrvale selle tõttu, et 2018. a veebruaris ei saanud ta

anda seletusi järgnevatel kuudel ümbrikupalga maksmise kohta. N 15.08.2018 ütluste kohaselt

sai ta ümbrikupalka, mille maksis talle sularahas välja X. N teadis, et ka teised töötajad said

sularahas palka juurde – N väitel ta ei näinud sularaha üleandmist teistele töötajatele, kuid

töömehed arutasid seda omavahel ja seeläbi sai N teada, et teiste töötajate tunnitasu oli 7 eurot,

v.a V, kes sai 6,50 tunnis (neto). Pole alust jätta N ütlusi kõrvale põhjusel, et ta ei näinud

isiklikult teistele töötajatele sularahas palga maksmist. N väärteomenetluses antud ütluste

üldises usaldusväärsuses pole samuti alust kahelda. Seega võis maksuhaldur lähtuda kaudsete

tõenditena mh R ja N väidetest, et Kosiya Asamar OÜ töötajatele maksti kontrolliperioodil

ümbrikupalka. Kui jätta kõrvale 50 sendi suurune erinevus V tunnitasu suuruses, on R ja N

seletused ühtelangevad ka tegeliku tunnitasu suuruse osas. Igal juhul kinnitasid mõlemad, et

töötajate tegelik tunnitasu oli suurem kui kaebaja väidetud 5 eurot.

24. A, O, V ja V seletused on töötasu maksmise viisi osas sisult ühtelangevad – kõik väitsid, et

palk laekus pangaarvele –, kuid lakoonilised. Seejuures ei lange nende töötajate ütlused kokku

selles, kas väidetav tunnitasu 5 eurot oli bruto- või netosumma ning mõni töötaja on töötasu

arvestamise aluste küsimusele vastates nimetanud hoopis üldist pangaarvele kantavat summat

olukorras, kui käiakse iga päev tööl (vrd V ja A 21.03.2018 seletused – 5 eurot neto, dtl 294 ja

307; O 21.03.2019 seletus – 492 eurot kuus neto, dtl 303; V 31.03.2018 seletus – 500 eurot

kuus bruto; kaebaja ise ei teadnud 21.03.2018 seletusi andes, kas tema juhitava äriühingu

töötajatega sõlmitud töölepingutes märgitud tunnitasu 5 eurot on bruto- või netosumma).

Seetõttu on usutav, et kõnealuseid töötajaid oli juhendatud andma maksuhaldurile ütlusi

selliselt, et varjata tegeliku töötasu suurust ja selle maksmise tingimusi. See muudab nende

töötajate ütlused ebausaldusväärseks.

25. Maksuhaldur on tuvastanud muidki asjaolusid, mis kaudselt kinnitavad, et S, A, O, V ja V

said kontrolliperioodil lisaks pangakontole makstud töötasule täiendavat töötasu sularahas:

Kosiya Asamar OÜ deklareeris töötajate töötasud sarnaste summadena, kuid tegelik töötasu

sõltus kuus töötatud tundide arvust ning kuus on erinev arv tööpäevi ja kõik ei töötanud iga

päev sama palju tunde; deklareeritud töötasud olid oluliselt madalamad kui ehitussektori

keskmised töötasud Järva maakonnas; kaebaja, kes korraldas ise töötundide arvestust ja palga

maksmist, ei osanud maksuhaldurile öelda, kas töölepingus väidetavalt kokkulepitud tunnitasu

5 eurot on bruto- või netosumma; Kosiya Asamar OÜ pangakontolt võeti välja suurtes

summades sularaha, mida oli võimalik kasutada ümbrikupalga maksmiseks; 2018. a mais

jätkasid V, O ja V töötamist Van Der Gynth OÜ-s samal objektil ja nende tööülesanded ei

muutunud, kuid neile maksti tunnitasu 7 eurot (neto). Ringkonnakohus lisab, et jõustunud

halduskohtu otsusega on tuvastatud ümbrikupalga maksmine kaebajale, Rle ja Nle. S, A, O ja

V tegid samal objektil sarnast tööd Rga ning V oli samal objektil abitööline nagu N. Kaebaja

seletustest saab järeldada, et töötajate tunnitasu oli ühesuurune. Samal objektil tehtava sarnase

3-21-2813

11(13)

töö puhul on see ka usutav. Eelneva põhjal on piisavalt põhjendatud maksuhalduri järeldus, et

Sle, Ale, Ole, Vle ja Vle maksti lisaks pangakontodele kantud summadele täiendavat töötasu

sularahas.

26. Ringkonnakohus möönab, et kuna töötajad ei saanud maksuhalduri tuvastatud asjaolude

kohaselt kindlat kuupalka, vaid neile maksti tunnitasu ja töötundide arv kuus oli erinev, ei ole

maksuhalduri kogutud tõendite põhjal võimalik täpselt tuvastada, milline oli iga töötaja tegelik

töötasu konkreetses kuus. See ei anna siiski praegusel juhul alust vastutusotsuse tühistamiseks.

Maksuhaldur pakkus kontrollaktis (p 1.3.2.1) välja tööjõumaksude arvestamise metoodika,

võttes Sle, Ale, Ole, Vle ja Vle makstud tegeliku töötasu arvutamisel aluseks tunnitasu 7 eurot.

Sellise suurusega tunnitasule viitasid R ja N ning sellist tasu maksti ka kolmele töötajatele, kui

nad kontrolliperioodile järgnevast kuust jätkasid samal ehitusobjektil sama töö tegemist Van

Der Gynth OÜ-s. Samuti arvestas maksuhaldur Van Der Gynth OÜ-lt saadud teabe ja

tõenditega, mille hulgas oli kaebaja koostatud käsikirjalised aruanded konkreetse kuu kulude

kohta. Selle metoodika võttis maksuhaldur aluseks ka vastutusotsuses. Ringkonnakohtu

hinnangul on maksuhaldur metoodika valikut piisavalt põhjendanud.

27. Kaebaja on vastutus-, vaide- ja kohtumenetluses üldsõnaliselt väitnud, et tööjõumaksude

määramine ei ole põhjendatud, sest töötajad ei kinnitanud ümbrikupalga saamist. Kaebaja ei

ole aga andnud omalt poolt mingeid selgitusi ega esitanud ühtki tõendit, mis kõrvaldaks

vastuolud maksuhalduri tuvastatud asjaoludes ja kogutud tõendites (sh kaebaja, R, N ja teiste

töötajate seletustes). Kaebaja väitis Kosiya Asamar OÜ maksumenetluses, et andis äriühingu

osade võõrandamise ja juhatuse liikme volituste lõppemise järel üle kõik äriühingu

raamatupidamisdokumendid. Samas on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud, et

dokumendid ka reaalselt üle anti (vt vastutusotsuse lk 7–9). Kaebaja ei ole selle kohta mingeid

sisulisi selgitusi andnud. Kui siiski nõustuda, et Kosiya Asamar OÜ majandustegevust

puudutavad dokumendid ei ole enam kaebaja valduses, s.o tõendite esitamine ei ole võimalik,

saab kaebajalt eeldada vähemalt konkreetseid ja loogilisi selgitusi maksuhalduri välja toodud

vastuolude kohta ning sisulisi vastuväiteid maksuhalduri metoodikale tööjõumaksude

arvestamisel. Selliseid selgitusi saab kaebajalt eeldada, sest Kosiya Asamar OÜ tegevus oli

täielikult kaebaja kontrolli all, sh pidas kaebaja arvestust töötajate töötundide ja töötasude

suuruse üle ning korraldas töötasude maksmist. Kaebaja vastuväited on aga olnud väga

üldsõnalised. Kaebaja ei ole taotlenud ka kohtumenetluses töötajate tunnistajatena

ülekuulamist, vaid on pidanud nende maksu- ja väärteomenetluses antud ütlusi piisavaks (vt ka

21.12.2021 seisukoha p 1.1.2, dtl 407). Seega praeguse vaidluse asjaoludel ei näe

ringkonnakohus nii olulist uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumist, mille tõttu tuleks

vastutusotsus eespool nimetatud töötajate tööjõumaksude osas tühistada. Vastutusotsuses A, O,

V ja V seletuste analüüsimata jätmine on vormiline puudus, mis ei mõjuta vastutusotsuse

lõppjäreldust, eriti kuna tegemist pole kaalutlusotsusega.

28. Ringkonnakohus märgib V töötasu suurusega seoses, et maksuhaldur ei pidanud selles osas

lähtuma N seletusest, et V tunnitasu oli 6,50 eurot. N väitel mõjutas töötasu suurust nt kütuse

kompensatsioon, mida Nle ei makstud, kuid Vle maksti. Seega on võimalik, et V töötasu oli

kokkuvõttes natuke suurem kui Nl, kuigi mõlemad olid abitöölised. Muud tõendid peale N

ütluste ei võimalda järeldust, et V tegelik tunnitasu oli väiksem kui teistel töötajatel peale N. V

on nii maksu- kui ka väärteomenetluses eitanud sularahas töötasu saamist ning on väitnud, et

sai pangakontole igas kuus tehtud sissemakseteks raha oma Venemaal elavalt isalt. Kaebaja ei

ole vastutusmenetluses V töötasuga seoses mingeid täpsemaid selgitusi andnud ning tema

varasemate ütluste järgi oli kõigil töötajatel ühesugune tunnitasu. Seepärast ei saa

maksuhaldurile ette heita, et ta ei kuulanud V vastutusmenetluses veelkord üle.

3-21-2813

12(13)

29. Kokkuvõttes on makshaldur õigesti järeldanud, et S, A, O, V ja V said osa töötasust

sularahas, mis jäi deklareerimata ja millelt jäid tööjõumaksud tasumata. Tööjõumaksude

arvestamise aluseks võis nimetatud töötajate puhul võtta tunnitasu 7 eurot (neto). Seega oli

Kosiya Asamar OÜ-l tekkinud selles osas maksuvõlg. Muude vastutusotsuse eelduste täidetuse

kohta tööjõumaksudega seonduvalt ei ole pooled apellatsioonimenetluses mingeid seisukohti

esitanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastutusotsuse põhjendustega ega korda neid

(HKMS § 165 lg 2).

30. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus MTA vastuapellatsioonkaebuse osaliselt, s.o S, A,

O, V ja V töötasult tasumisele kuuluvate tööjõumaksude osas. Vastuapellatsioonkaebus jääb

rahuldamata N tööjõumaksude osas.

II

31. Vastutusotsusega nõuti kaebajalt mh intressi maksuotsusega määratud, kuid tasumata

maksusummadelt, mille suurus määrati kindlaks 11.01.2021 seisuga. Kaebaja väidab

apellatsioonkaebuses, et intressisummat tuleb vähendada, sest maksuhaldur viivitas äriühingu

maksumenetluses ja maksusummade sissenõudmisel ning see tõi kaasa intressisumma

põhjendamatu suurenemise. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga.

32. Alates 01.01.2019 kehtiva MKS § 119 lg 5 järgi ei arvestata intressi perioodi eest, mil

maksukohustuslane ei saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse

tõttu maksukontrolli läbiviimisel. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur viivitas

21.09.2018–23.01.2019 põhjendamatult Kosiya Asamar OÜ maksukontrolli läbiviimisel.

Maksumenetlus algas 21.03.2018 vaatlusega Purdi mõisa ehitusobjektil ja lõppes 23.01.2019

maksuotsuse koostamisega. Maksuhaldur kontrollis mitmete erinevate maksuliikide

deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel detsember 2017 kuni aprill 2018.

Äriühing ei täitnud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, sh kaebaja juhatuse liikmena ei

esitanud maksuhaldurile küsitud raamatupidamisdokumente, esitas vastuolulisi selgitusi ning

võõrandas maksukontrolli ajal äriühingu osa variisikule, mille järel vahetus ka juhatuse liige,

kes samuti ei teinud maksuhalduriga koostööd. Seega tegutses kaebaja äriühingu juhatuse

liikmena eesmärgiga raskendada maksuhalduril Kosiya Asamar OÜ maksukohustuse täitmise

õigsuse kontrollimist. On usutav, et see mõjutas ka maksukontrolli kestust. Maksuotsuse lisaks

oleva nimekirja järgi kogus maksuhaldur tõendeid 2019. a oktoobrini. Pärast tõendite kogumist

pidi maksuhaldurile jääma aeg, et analüüsida kogutud tõendeid, koostada kontrollakt

(21.12.2018), küsida selle kohta maksukohustuslase ja puudutatud isikute (äriühingu töötajate)

seisukohad ning seejärel koostada maksuotsus (23.01.2019). Neil asjaoludel ei nähtu

ringkonnakohtule maksuhalduri põhjendamatut viivitust Kosiya Asamar OÜ maksukontrolli

läbiviimisel, mille tõttu tuleks intressinõude suurust vähendada.

33. Kaebajaga ei saa nõustuda ka selles, et intressinõuet tuleks vähendada ajavahemikul

23.04.2019–11.01.2021 aset leidnud viivituse tõttu. 23.01.2019 maksuotsusega on tuvastatud,

et Kosiya Asamar OÜ ei tasunud makse tähtaegselt ja tal oli maksuvõlg. Tähtpäevaks tasumata

maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja

vältimatult kaasnev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p 5 ja § 115 lg 1). Pärast maksuotsuse

vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist alustas maksuhaldur maksuotsuses tuvastatud

maksuvõla ning pärast 11.01.2021 intressinõuet ka intressivõla sissenõudmise menetlust (vt

väljavõte

võlatoimingutest,

dtl

500).

Esmajoones

tulebki

maksukohustus

täita

maksukohustuslase vara arvel ning äriühingu seaduslik esindaja peaks vastutama maksuvõla

eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma. Seega ei saa

maksuhaldurile ette heita, et maksuvõlga püüti pikema aja jooksul sisse nõuda Kosiya Asamar

OÜ-lt. Maksuvõla sissenõudmise menetluse läbiviimiseks, nagu ka vastutusotsuse

3-21-2813

13(13)

koostamiseks, kui maksukohustuslaselt ei õnnestu maksuvõlga sisse nõuda, on MKS-s

sätestatud aegumistähtajad, mida ei ole praegusel juhul ületatud (MKS § 96 lg 5, § 98). MKS §

96 lg-s 5 sätestatud kolmekuuline tähtaeg on minimaalne ooteaeg enne vastutusotsuse tegemist.

Ringkonnakohus märgib, et Vabariigi Valitsuse 12.03.2020 väljakuulutatud eriolukorra tõttu ei

arvestatud intressi ajavahemikul 01.03.2020–17.05.2020 (MKS § 16814 lg 2) ning ajavahemikul

18.05.2020–31.12.2021 arvestati intressi 0,03% päevas (MKS § 16816). Selline COVID-19

haigust tekitava koroonaviiruse pandeemiast tingitud leevendus puudutab ka kaebajat. Ka

maksuhalduri tegevuses maksude sissenõudmisel võis tekkida viivitusi, mis olid tingitud

koroonaviiruse levikust. Kokkuvõttes ei ole nähtu ringkonnakohtule ka maksuvõla

sissenõudmisel maksuhalduri põhjendamatut viivitust, mis suurendas õigusvastaselt kaebajalt

solidaarselt nõutavat intressivõlga. Vastutusmenetluse pikkus ei mõjutanud kaebajalt

sissenõutavat intressikohustust, sest intressiarvestus lõppes 11.01.2021 seisuga, s.o enne

vastutusmenetluse algust. Kaebajalt nõutava intressi suurus ei ületa äriühingu põhivõla suurust.

34. Eeltoodut arvestades jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata.

III

35. Kokkuvõttes jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt ning halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada S, A, O, V ja V

tööjõumaksude ning nendega seotud intresside osas. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata N tööjõumaksude ning neilt arvestatud intresside osas.

Ringkonnakohtu otsuse tulemusel on kaebus rahuldatud ja vastutusotsus tühistatud üksnes N

tööjõumaksude osas ulatuses, milles maksu määramise aluseks võeti suurem tunnihind kui 6,50

eurot (neto), samuti neilt maksudelt arvestatud intressi osas. Vastuapellatsioonkaebuse osalise

rahuldamise tõttu tuleb muuta ka halduskohtu otsuse p-s 3 toodud menetluskulude jaotust.

36. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1).

37. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotle kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist. Vastustaja oli vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastatud. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud mõlemas

kohtuastmes tema enda kanda.

38. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 750 eurot ja ringkonnakohtus 298,23 eurot, kuid ei

esitanud kummaski kohtuastmes kuludokumente muude menetluskulude tekkimise või

kandmise kohta. Vastutusotsusega nõuti kaebajalt maksusumma 44 010,11 euro tasumist,

millest kaebaja vaidlustas halduskohtus 40 926,07 eurot. Ringkonnakohtu otsuse tulemusel

rahuldatakse kaebus hinnanguliselt 1% ulatuses (vt ka selgitused ja arvutused halduskohtu

otsuse p-s 29.1). Seega tuleb vastustajalt kaebaja esimese kohtuastme menetluskuludena välja

mõista 7,50 eurot. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb selle esitamisel

tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)