3-22-2049/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-22-2049

Otsuse kuupäev

24. august 2023

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Osaühingu Albatrek kaebus Kambja valla vastu seoses

Tõrvandi alevikus Kummeli tn 1 ja Kummeli tn 22

asuvate kruntide ehitusõigusega

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja osaühing Albatrek, esindaja vandeadvokaat Marko

Paabumets

Vastustaja Kambja vald, esindaja Margreth Adamson

RESOLUTSIOON

1. Võtta Kambja valla kodulehelt asja juurde Kambja

valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla

territooriumi osas seletuskiri.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioon-

kaebuse esitamiseks on 25.09.2023. Ringkonnakohus võib

lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on

õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse

punkti 25).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja osaühing Albatrek on järgmiste kinnisasjade omanik (edaspidi kaebaja

kinnisajad):

- Tartu maakond, Kambja vald, Tõrvandi alevik, Kummeli tn 1, katastritunnus

28301:001:0307, pindala 1537 m2, sihtostarve ärimaa,

- Tartu maakond, Kambja vald, Tõrvandi alevik, Kummeli tn 22, katastritunnus

28301:001:0304, pindala 594 m2, sihtostarve ärimaa.

2. Kaebaja kinnisasjad on hõlmatud Tõrvandi alevikus asuvate Tara, Taraääre ja Aiaääre

maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (DP14-11.2015), mis kehtestati Ülenurme

Vallavalitsuse 02.08.2016.a korraldusega nr 394. Kaebaja kinnisasjad on detailplaneeringus

pos nr 110 ja pos nr 109.

Detailplaneeringu seletuskirja (tl 14-40) punktis 4.4. on öeldud, et planeeringuga määratakse

kruntide ehitusõigus, millega määratletakse muuhulgas hoonete suurim lubatud ehitusalune

pindala krundil (vastavalt kehtivale Ülenurme valla üldplaneeringule). Seletuskirja punkti 4.4.

koosseisus olevas tabelis nr 2 on kokku 130 krunti (positsiooni), neist 107 on elamumaa (9

krundi puhul lisaks lubatud ärimaa), 1 sotsiaalmaa / üldkasutatava maa, 20 transpordimaa ja

kaks (kaebaja kinnisasjad) üksnes ärimaa sihtotstarbega. Hoonete suurim lubatud ehitusalune

pindala on nii elamu- kui ka ärimaadel, s.h kaebaja kinnisasjadel 20 % krundi pindalast.

Seletuskirja punktis 4.18. on öeldud, et tabelis 2 „Kruntide ehitusõigus“ on antud suurimaks

lubatud ehitusaluseks pinnaks vastavalt kehtivale Ülenurme valla üldplaneeringule 20 %

krundi pindalast. Kui muudetakse Ülenurme valla üldplaneeringut ning uue üldplaneeringu

järgi on antud protsenti suurendatud, on lubatud antud protsenti muuta täiendavate

projekteerimis-tingimustega.

3. Kambja Vallavolikogu kehtestas 13.11.2018.a otsusega nr 51 Kambja valla üldplaneeringu

endise Ülenurme valla territooriumi osas. Üldplaneeringu seletuskirjas (tl 85-94) on öeldud, et

maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik teised abihooned ja kaetud

rajatised) elamumaadel on:

- tiheasustusaladel reserveeritud elamumaadel: kuni 30 % kuni 5000 m2 suurusel krundil ja

kuni 20% üle 5000 m2 suurustel kruntidel või maaüksustel;

- hajaasustusalal: kuni 20 % (kohtu märkus: konteksti põhjal kuni 5000 m2 suurusel

maaüksusel). Üle 5000 m2 maaüksuste täisehitusprotsenti ei piirata, kuid hajaasustuses ei või

elamumaale ehitada enam kui 300 m2 ehitisaluse pinnaga eluhooneid ilma detailplaneeringut

koostamata.

Muudeks juhtudeks, s.h ärimaa puhul ei ole maksimaalset lubatud täisehituse protsenti

kindlaks määratud. Täisehituse protsent on seletuskirjas defineeritud kui suhtarv, mis näitab

maaüksusel asuvate kõigi hoonete summaarse hoonealuse pinna suhet maaüksuse kogupinna

kohta.

4. Kaebaja esitas 15.12.2020 projekteerimistingimuste taotluse detailplaneeringu olemasolul

(tl 6-7). Kaebaja taotles suurendada tema kinnisasjadel hoonestusala 10 % ulatuses. Kaebaja

põhjendas, et detailplaneeringu ja uue üldplaneeringu alusel on lubatud täisehitusõigust

suurendada 30 %-ni.

Taotluse esitamisele järgnenud kirjavahetuses selgitas kaebaja, et ta ei taotle hoonestusala

suurendamist või detailplaneeringu muutmist, vaid täisehituse protsendi muutmist 20 %-lt 30

%-ni. Seda saab teha toiminguna planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 9 alusel (tl 7).

5. Kambja Vallavalitsus andis 04.08.2022.a korraldusega nr 691 (edaspidi 04.08.2022.a

korraldus, tl 8-9) projekteerimistingimused detailplaneeringu täpsustamiseks kaebaja

kinnisasjadel. Vastustaja leidis, et kaebaja taotles nii hoonestusala suurendamist kui ka

täisehituse protsendi suurendamist. Vastustaja suurendas hoonestusala 10 % võrra.

Vastustaja jättis rahuldamata taotluse anda projekteerimistingimused ehitisealuse pinna

suurendamiseks 20 %-lt 30 %-ni. Vastustaja leidis, et ehitisealust pinda või täisehituse

protsenti ei ole võimalik projekteerimistingimustega suurendada. Üldplaneering ei muuda

kehtivaid detailplaneeringuid. PlanS § 140 lg 9 ei saa kohaldada, kuna üldplaneering ei ole

õigusakt. Kui kaebaja soovib ehitisealuse pinna suurendamist, siis tuleb tal algatada

detailplaneeringu muutmine.

6. Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja jättis 30.08.2022.a korraldusega nr 772 (vaideotsus)

rahuldamata (tl 10-13).

7. Kambja Vallavalitsus uuendas 23.11.2022.a korraldusega nr 1104 (tl 50) haldusmenetluse,

kuna 04.08.2022.a korralduses ei ole lahendatud kaebaja taotlust teha detailplaneeringus

muudatus toiminguna PlanS § 140 lg 9 alusel.

8. Kambja Vallavalitsus andis 14.12.2022 korralduse nr 1178 (edaspidi 14.12.2022.a

korraldus, tl 61), millega ta kandis detailplaneeringusse toiminguna muudatuse, et elamumaa

kruntide täisehitamise protsendiks on 30 %. Vastustaja jättis rahuldamata taotluse kaebaja

kinnisasjade ehitisealuse pinna (täisehitamise protsendi) suurendamiseks 30 %-ni.

Korralduse põhjenduste kohaselt on Tara, Taraääre ja Aiaääre detailplaneeringu puhul

tegemist erisusega üldreeglist, sest detailplaneeringu kehtestaja on soovinud siduda hoonete

suurima lubatud ehitusealuse pindala kehtiva üldplaneeringuga. Kehtiva üldplaneeringuga on

lubatud täisehituse protsent elamumaadel kuni 5000 m2 suurusel krundil 30 %. Elamumaade

osas saab detailplaneeringusse kanda muudatused toiminguna. Kaebaja kinnisasjade

sihtotstarbeks on ärimaa. Üldplaneeringus sätestatud maksimaalne lubatud täisehituse protsent

ei kohaldu ärimaadele, vaid üksnes elamumaadele.

9. Kaebaja esitas vaide, mille vastustaja jättis 18.01.2023.a korraldusega nr 1269 rahuldamata

(tl 71).

10. Kaebaja esitas 28.09.2022 ja 15.02.2023 Tartu Halduskohtule kaebused, mille kohus

liitis ühte menetlusse. Kaebaja nõueteks oli:

- tühistada 04.08.2022.a korraldus osas, milles vastustaja jättis rahuldamata taotluse kaebaja

kinnisasjade ehitisealuse pinna suurendamiseks 20 %-lt 30 %-ni;

- tühistada 14.12.2022.a korraldus osas, milles vastustaja jättis rahuldamata taotluse kaebaja

kinnisasjade täisehituse protsendi muutmiseks;

- tühistada 30.08.2022.a ja 18.01.2023.a vaideotsused.

Kaebaja ei taotle detailplaneeringu muutmist või kehtetuks tunnistamist, vaid taotleb

täisehituse protsendi 30 %, mis tuleneb kehtivast üldplaneeringust, kandmist

detailplaneeringule või üldplaneeringuga kooskõlas olevate projekteerimistingimuste andmist.

Projekteerimis-tingimuste andmine on võimalik, kuna nende andmisel arvestatakse

üldplaneeringus määratud tingimusi. Muudatuse saab teha toiminguna, kuna üldplaneering on

õigusakt PlanS § 140 lg 9 tähenduses.

Kehtiv üldplaneering ei kehtesta ärimaadele täisehitusprotsenti ega tee vahet täisehitusõiguse

puhul äri- või elamumaa vahel. Detailplaneeringus ei tehta vahet äri- ega elamumaa kruntide

vahel ehitusaluse pinna osas. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei kohalda ta täisehituse

protsenti 30 % ärimaale. Vastustaja ei ole täitnud detailplaneeringuga kaebajale antud

lubadust täisehituse protsendi muutmiseks.

11. Vastustaja palub jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Reeglina varem kehtestatud

detailplaneeringutes ehitustingimuste muutmist kehtiva üldplaneeringu alusel ei toimu. Tara,

Taraääre ja Aiaääre detailplaneeringust huvitatud isikul ja planeeringu kehtestajal oli soov

siduda hoonete suurim lubatud ehitusealune pindala kehtiva üldplaneeringuga. See tähendab,

et kui üldplaneeringut muudetakse detailplaneeringu elluviimise etapis, tuleb lubatud

ehitusealuse pinna suuruse määramisel arvestada kehtiva üldplaneeringuga.

Planeerimisseaduse alusel saab kehtivasse planeeringusse sisse viia muudatusi n.ö lihtsustatud

korras ehk toiminguna. Eeltoodu aitab tagada, et kättesaadav oleks planeeringute

„terviktekst“, mis kajastab kõiki kehtivaid muudatusi. Vastustaja tegi detailplaneeringus

muudatusi, kuid üldplaneeringus sätestatud maksimaalne lubatud täisehituse protsent ei

kohaldu ärimaadele, vaid üksnes elamumaadele

Kaebaja on oma avaldustes järjepidevalt rääkinud soovist saada projekteerimistingimusi ja see

on ka mõistetav, sest sellele võimalusele on viidatud detailplaneeringus. Kuid ehitisealuse

pinna suurendamine projekteerimistingimustega ei ole võimalik.

Kohtu seisukoht

12. PlanS § 126 lg 1 p 3 ja lg 4 p 3 sätestavad, et detailplaneeringuga määratakse krundi

ehitusõigus, mille hulka kuulub ka hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud

ehitisealune pind.

Kohtuasja materjalides esinevad ka mõisted „hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala“,

„suurim lubatud ehitusalune pind“ ja „täisehituse / täisehitamise protsent“. Olenemata

erinevast sõnakasutusest on tegemist sama mõistega. Korrektne seaduses kasutatav termin on

„suurim lubatud ehitisealune pind“. Seda pinda saab väljendada nii pindalaühikutes kui ka

protsendina kinnisasja või krundi pindalast (täisehituse protsendina). Kaebaja kinnisasjade

puhul kinnisasja ja krundi mõisted kattuvad.

13. Kaebaja eesmärgiks oli haldusmenetluses ja on kohtus saavutada oma kinnisasjadele

ehitusõigus, mille puhul suurim lubatud ehitisealune pind on 30 % kinnisasja pindalast.

Käesolevas kohtuasjas on vaidluse all vastustaja otsustused, mis on seotud kaebaja eesmärgi

ja selle saavutamiseks esitatud taotlustega. Kohtuasja piiridest jääb välja kaebaja kinnisasjadel

hoonestusala (s.o ala, mille piirides saavad paikneda ehitusõigusega lubatud hooned ja

rajatised) suurendamine 04.08.2022.a korraldusega ja detailplaneeringus elamumaa kruntide

kohta muudatuste tegemine l4.12.2022.a korraldusega. Ka kaebaja ise on nõuded sõnastanud

nii, et ta taotleb 04.08.2022.a korralduse ja l4.12.2022.a korralduse tühistamist osas, milles

vastustaja jättis kaebaja kinnisasjade suurima lubatud ehitisealuse pinna (täisehituse

protsendi) muutmata.

14. Kaebaja on püüdnud jõuda oma eesmärgini kahel viisil:

1) kaebaja taotles suurima lubatud ehitisealuse pinna suurendamist projekteerimis-

tingimustega, s.o haldusakti andmist. Vastustaja jättis selle taotluse rahuldamata

04.08.2022.a korraldusega;

2) kaebaja taotles detailplaneeringusse muudatuste tegemist toiminguna. Vastustaja jättis

selle taotluse rahuldamata 14.12.2022.a korraldusega.

Mõlemad eelviidatud korraldused on kehtivad, kuna vastustaja lahendas erineva sisuga

taotlusi. Vastustaja ei lahendanud 04.08.2022.a korralduse resolutsioonis taotlust teha

detailplaneeringus muudatusi toiminguna (korralduse põhjendustes on seda taotlust põgusalt

käsitletud).

15. Kaebaja tugines nii projekteerimistingimuste taotlemisel kui ka toiminguna

detailplaneeringusse muudatuse sisseviimise taotlemisel sellele, et suurima lubatud

ehitisealuse pinna suurenemise tema kinnisasjadel nägi ette detailplaneering koosmõjus uue

üldplaneeringu kehtestamisega (vt otsuse punkte 2 ja 3). Mõlemad pooled kinnitavad, et

üldplaneering sisaldab otsuse punktis 3 toodut. See asjaolu ei ole vaidluse all ja seda ei ole

vaja tõendada. Kuna üldplaneeringu seletuskirja toimikus ei ole, siis võtab kohus selle asja

juurde selguse huvides.

16. Kohus ei nõustu kaebajaga. Detailplaneeringus on selgelt ja üheselt mõistetavalt öeldud,

et selles ette nähtud suurimat lubatud ehitisealust pinda saab muuta, kui muudetakse

üldplaneeringut ja uue üldplaneeringu järgi on antud protsenti suurendatud. Mõlemad pooled

kinnitavad, et 13.11.2018 kehtestatud üldplaneeringus sätestati suurim lubatud ehitisealune

pind elamumaa puhul. Kaebaja kinnisasjad on ärimaa sihtotstarbega.

Elamumaale üldplaneeringus kehtestatud suurimat lubatud ehitisealust pinda ei saa analoogia

korras kohaldada ärimaale, kuna sel juhul kaotaks üldse mõtte erinevate reeglite kehtestamine

erineva juht- või sihtotstarbega maale.

Kohtu hinnangul sisalduvad korraldustes põhjendused, miks vastustaja ei kohaldanud

üldplaneeringus elamumaale kehtestatud täisehituse protsenti ärimaa suhtes. See ei vaja muud

põhjendust, kui et elamumaale kehtestatud reeglid kehtivad elamumaal. Vastupidi - kui

üldplaneeringus on konkreetselt ja küllalt põhjalikult (tihe- ja hajaasustuses, erineva

suurusega kruntide puhul) reguleeritud elamumaa täisehituse protsent, siis täiesti meelevaldne

ja alusetu oleks kohaldada neid reegleid ärimaa suhtes.

Vastustajale ei tulenenud ühestki õigusnormist kohustust kehtestada üldplaneeringus

täisehituse protsent igat liiki juht- ja sihtotstarbega maale. Vastustaja ei ole detailplaneeringus

andnud kaebajale lubadust reguleerida uue üldplaneeringuga ärimaa täisehituse protsenti,

rääkimata lubadusest kehtestada see suuremana kui detailplaneeringus. Kui kaebaja hinnangul

oleks ärimaa täisehituse protsendi kindlaksmääramine üldplaneeringus olnud vajalik, siis oli

tal õigus teha vastustajale üldplaneeringu menetluse raames sellekohane ettepanek.

17. Kohus ei kahtle kaebaja väites, et tema sai detailplaneeringu koostamisel aru nii, et kuna

eelmises üldplaneeringus oli täisehituse protsent kehtestatud ainult elamumaale,

detailplaneeringus oli kõigi hoonete ehitamist võimaldavate kruntide täisehituse protsent 20

ning uue üldplaneeringuga suurendati elamumaale lubatud täisehituse protsenti, siis saab ka

ärimaa täisehituse protsenti lihtsustatud korras (projekteerimistingimuste andmisega või

toiminguna) suurendada.

Kaebaja arusaam on subjektiivne ja võis muuhulgas olla mõjutatud kaebaja soovidest ja

ootustest. Kuid planeeringuid ei saa tõlgendada lähtudes kaebaja subjektiivsest arusaamast,

vaid lähtuda tuleb keskmise mõistliku isiku arusaamast. Üld- ja detailplaneeringud

koostatakse avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttel (PlanS § 9), need kehtivad igaühe

suhtes ning igaühel on õigus ja kohustus nendega arvestada ja nendest lähtuda. Avalikus

menetluses koostatud detailplaneeringus nähti ette kruntide täisehituse protsendi suurenemine

vastavalt üldplaneeringule. Üldplaneeringu koostamisel arutati samuti avalikkuse osavõtul

läbi ja kehtestati täisehituse protsent üksnes elamumaale. Keskmine mõistlik isik ei saa

eeltoodut kuidagi mõista nii, et detailplaneeringus ette nähtud täisehituse protsenti saab

sellistel asjaoludel lihtsustatud korras muuta ka ärimaa puhul.

Kohus märgib täiendavalt, et poolte kinnitusel oli ka detailplaneeringu koostamise ja

kehtestamise ajal üldplaneeringus suurim lubatud ehitisealune pind määratud ainult

elamumaale. Sel juhul puudus takistus määrata detailplaneeringus ärimaa täisehituse protsent

algusest peale suuremana kui 20 %.

18. Vastustajal ei tulnud kaebaja avalduste lahendamisel teostada kaalutlusõigust. Vastustaja

sai üksnes kontrollida, kas on täidetud detailplaneeringus kehtestatud eeldused. Vastustaja

tegi õigesti kindlaks, et need ei olnud täidetud.

Sel juhul ei olnud saavutatav kaebaja eesmärk suurendada kaebaja kinnisasjadel suurimat

lubatud ehitisealust pinda 30 %-ni kinnisasja pindalast. Määravat tähtsust ei oma enam see,

millises menetluses ja vormis oleks detailplaneeringus toodud tingimuste täidetuse korral

kaebaja kinnisasjade ehitusõiguse muutmine pidanud toimuma. Kohus käsitleb seetõttu neid

küsimusi lühidalt.

19. Asjas on kaebaja taotluste lahendamise võimalike õiguslike alustena käsitletud PlanS §

140 lg 9 ja ehitusseadustiku (EhS) § 27. Kohtu hinnangul ei sobi neist tegelikult kumbki.

Mõlemad sätted käsitlevad olukorda, kus detailplaneeringus tehakse muudatusi, esimesel

juhul seetõttu, et olemas on detailplaneeringu kehtivust, sisu või elluviimist mõjutav õigusakt

või kohtuotsus ning teisel juhul projekteerimistingimuste andmise haldusmenetluse

tulemusena (kusjuures haldusmenetlus viiakse läbi puudutatud isikute ja EhS § 31 lg 1

sätestatud juhul avalikkuse osavõtul). Praegusel juhul ei ole tegemist kummagi eeltoodud

olukorraga.

Kohtu hinnangul on detailplaneeringus elamumaa kruntide suurim lubatud ehitisealune pind

määratud tingimuslikult - algselt oli see 20 % krundi pindalast ja pärast uue üldplaneeringu

kehtima hakkamist 30 % krundi pindalast. Suurima lubatud ehitisealuse pinna suurenemine

elamumaa kruntidel oli detailplaneeringus algusest peale ette nähtud.

Põhimõtteliselt on õige, et muudatus oleks tulnud detailplaneeringus nähtavaks teha ning ka

detailplaneering nägi seda ette. Kohtu arvates sobib selleks pigem projekteerimistingimuste

andmine.

20. PlanS § 140 lg 9 lubab viia toiminguna detailplaneeringu vastavusse pärast selle

kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega.

Üldplaneering on haldusakt, täpsemalt üldkorraldus haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2

tähenduses. Üldplaneering ei ole õigusakt. Praktikas kehtib üldiselt arusaam, et

üldplaneeringu muutmine pärast detailplaneeringu kehtestamist ei mõjuta detailplaneeringu

kehtivust, õiguspärasust või sisu.

Projekteerimistingimuste andmist detailplaneeringu olemasolul reguleerib ehitusseadustik.

EhS § 27 lg 1 ja 4 sätestavad, millal on projekteerimistingimuste andmine lubatud ning

millised detailplaneeringus käsitletud küsimusi on lubatud projekteerimistingimustega

täpsustada. Projekteerimistingimuste andmise aluseks võib muuhulgas olla see, et

detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud,

mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist (EhS § 27 lg 1 p 3). Suurim lubatud

ehitisealune pind ei kuulu nende detailplaneeringu tingimuste hulka, mida EhS § 27 lg 4

võimaldab projekteerimistingimustega täpsustada, ammugi muuta. Kuid praegusel juhul ei

suurendata täisehituse protsenti projekteerimistingimustega, vaid projekteerimistingimustes

tehakse selguse huvides nähtavaks detailplaneeringusse algusest peale sisse kirjutatud

muudatus. Väljudes mõnevõrra käesoleva kohtuasja piiridest märgib kohus, et

projekteerimistingimuste andmine on kohane ka järgmisel põhjusel. Käesolev kohtuasi näitab,

et detailplaneeringusse sisse kirjutatud täisehituse protsendi muutus ei olnud üheselt

arusaadav. Detailplaneering võib olla vähemalt osaliselt ellu viidud ja elamumaa kruntidele

elamud ehitatud lähtudes algselt kehtinud täisehituse protsendist. Sellises olukorras võib

vajalik olla ka puudutatud isikute, näiteks naaberkinnisasjade omanike seisukohtade

ärakuulamine, kui mõni elamumaa kinnisasja omanik soovib realiseerida suuremast

täisehituse protsendist tulenevat ehitusõigust.

21. Kohus kordab, et käesoleva asja lahendamist otsuse punktides 19 ja 20 toodu ei mõjuta.

Nagu kohus eespool selgitas, ei ole kaebaja kinnisasjad elamumaa sihtotstarbega ning nende

puhul on suurim lubatud ehitisealune pind detailplaneeringu järgi endiselt 20 % kinnisasja

pindalast. Kui kaebaja soovib seda suurendada, siis ainus võimalus selleks on algatada

detailplaneeringu menetlus.

22. Kaebaja ei tugine kaebuses sellele, et vastustaja oleks pidanud andma

projekteerimistingimused suurima lubatud ehitisealuse pinna muutmiseks nii-öelda üldkorras

ehk võttes lähtepunktiks selle, et kaebaja kinnisasjadel on ka pärast uue üldplaneeringu

kehtestamist täisehituse protsent 20 % ning mingeid erisusi neile kinnisasjadele

detailplaneeringus ette nähtud ei ole. Kaebaja seisukohtade põhjal ta pigem nõustub sellega, et

reeglina ei ole detailplaneeringus ette nähtud suurima lubatud ehitisealuse pinna

suurendamine projekteerimistingimustega lubatud. Ka kohus nõustub sellega.

23. Kokkuvõttes on 04.08.2022.a ja 14.12.2022.a korraldused õiguspärased ning kaebaja

väited ei anna alust nende tühistamiseks. Vaideotsustele ei ole kaebaja vastuväiteid esitanud,

s.h ei ole selgitanud, kuidas mõjutavad vaideotsused iseseisvalt võetuna ehk väljaspool

põhivaidlust kaebaja õigusi. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja vaidlustas vaideotsused

õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuste lõppjäreldusega vaiete rahuldamata

jätmise kohta. Kuna kohus jättis põhinõuded rahuldamata, puudub alus ka vaideotsuste

tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja

kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus

jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

25. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks

Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2024 otsusega muudetud käesoleva otsuse põhjendusi.