2-18-11131/143 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. august 2023

Tsiviilasja number

2-18-11131

Tsiviilasi

Vana-Viru Kaubaveod OÜ (AS Shale Oil Chemicals

(pankrotis) õigusjärglane) hagi Illimar Partsi vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vana-Viru Kaubaveod OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Vana-Viru Kaubaveod

OÜ

(registrikood

12488780),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Jüri Leppik

Vastustaja

(hageja):

Illimar

Parts

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Andrus Lillo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vana-Viru Kaubaveod OÜ määruskaebus

osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 17. märtsi 2023. a määrus

Vana-Viru Kaubaveod OÜ-lt Illimar Partsi kasuks

väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

Illimar Partsi 30. augusti 2022. a taotlus menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

ringkonnakohtu

menetluses

osaliselt.

Määrata

Illimar

Partsi

põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtu

menetluses

5100

eurot

(koos

käibemaksuga), s.o riigilõiv 2100 eurot ja lepingulise

esindaja tasu 3000 eurot (koos käibemaksuga).

4. Lugeda

kohtumääruse

resolutsioon

lõplikult

sõnastatuks järgmiselt:

4.1. Rahuldada Illimar Partsi taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

4.2.

Määrata

Illimar

Partsile

hüvitatavate

menetluskulude suuruseks 14 983 eurot 80 senti (koos

käibemaksuga).

4.3. Mõista Vana-Viru Kaubaveod OÜ-lt Illimar Partsi

kasuks menetluskulud 14 983 eurot 80 senti (koos

käibemaksuga).

4.4. Mõista Vana-Viru Kaubaveod OÜ-lt Illimar Partsi

kasuks välja menetluskuludelt (14 983 eurot 80 senti)

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

4.5. Menetluskulud kanda OÜ Advokaadibüroo Lillo ja

Lõhmus pangakontole nr EE512200221011374711.

5. Rahuldada Illimar Partsi taotlus menetluskulude

katteks tasutud tagatise väljamaksmiseks.

6. Kanda AS Shale Oil Chemicals (pankrotis) poolt

28. oktoobril 2019 Viru Maakohtu 23. oktoobri 2019

määruse alusel kohtu deposiiti tasutud tagatis 3600 eurot

OÜ Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus pangakontole nr

EE512200221011374711

selgitusega

„Tsiviilasi

nr

2-18-11131,

menetluskulude

katteks

tagatise

väljamaksmine“.

7. Jätta

määruskaebuse

lahendamisega

seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 178

lg 4).

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

(TsMS § 178 lg 2).

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Vana-Viru Kaubaveod OÜ (AS Shale Oil Chemicals

(pankrotis) õigusjärglane) (hageja) hagi Illimar Partsi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks, mille

maakohus rahuldas 22. novembri 2021. a otsusega. Tartu Ringkonnakohus tühistas

30. septembri 2022. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäeti hageja kanda. Riigikohus jättis

hageja kassatsioonikaebuse 13. veebruari 2023. a määrusega menetlusse võtmata.

Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtus 16 113

eurot 80 senti (käibemaksuga), s.o määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot,

õigusabikulud ning tõlkekulud ja menetluskulud ringkonnakohtus 7110 eurot, sh

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot ja õigusabikulud 5010 eurot

(käibemaksuga). Hageja ei esitanud kostja maakohtus kantud menetluskulude osas vastuväiteid

ning

teatas,

et

jätab

kostja

menetluskulude

põhjendatuse

kohtu

hinnata.

Apellatsioonimenetluses antud tähtaja jooksul ei ole hageja kostja menetluskulude osas

seisukohta esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 17. märtsi 2023. a määrusega kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks

16 993 eurot 80 senti, mõistis nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja ning sellelt viivise

alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivisemääras

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud

erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 1 kohaselt on tõlgikulud asja

läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulu

kohtuväliseks kuluks.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt. Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2022. a otsusega jäeti menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav

lepinguline esindaja. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu menetluses oli juulis 2019. a 110

eurot (lisandub käibemaks) ja edasises menetluses 100 eurot (lisandub käibemaks).

Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus

ja vajalikkus (Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Eelkõige

võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust (Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 175 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13190, p 18) ja 190 eurot

ilma käibemaksuta (Riigikohtu 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Maakohus,

juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu

on mõistliku suurusega.

Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja

mahukusega. Üldjuhul peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega

tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele,

telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud

menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks

on kohtule esitatav menetlusdokument. Õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale

kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised

õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige

sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o.

kohtule menetlusdokumentide esitamisega.

Kostja taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot hüvitamise osas on

põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Maakohus jättis 5. detsembri 2019. a määrusega kostja

määruskaebuse läbi vaatamata ja hagejal puudub kohustus hüvitada kostjale riigilõiv.

Kostja esindaja poolt kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatu. Augusti 2019. a kohta märgitud

ajakulu 12,75 tundi on ülepaisutatud. Kostja lepinguline esindaja ei esitanud ühtegi kirjalikku

dokumenti. Ta osales kohtuistungil kestusega 2 tundi ja tutvus hageja vastuväitega kohtu

tegevusele ja selle kohta tehtud määrusega. Maakohus pidas põhjendatuks kostja lepingulise

esindaja ajakuluks

kohtuistungile ettevalmistamiseks,

kohtuistungil osalemiseks

ja

dokumentidega tutvumiseks kokku 7 tundi.

Septembri 2019. a eest taotletud kulust ei ole põhjendatud menetluskulu protokolli paranduse

taotluse koostamise eest. Kuna kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta

menetlusosaline, siis ei ole kohtuistungite protokolli parandamistaotluste koostamise ja kohtule

esitamise kulu põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida vastaspool peaks

hüvitama. Maakohus luges põhjendatuks ajaks nende toimingute tegemiseks (hõlmab ka

nõupidamisi kliendiga ja dokumentidega tutvumise) mitte rohkem kui 7 tundi.

Oktoobri 2019. a eest taotletud kulust on põhjendatud üksnes kulu tutvumisele kohtumäärusega

menetluskulude tagatise kohta 0,5 tunni ulatuses. Kostja esitatud määruskaebus menetluskulude

tagatise osas on jäetud läbi vaatamata, seega puudub hagejal hüvitamiskohustus.

Taotletud kulu aprilli – augusti 2020. a eest on täies ulatuses (30,24 tundi) põhjendamatu.

Kostja taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks jäeti Tartu Ringkonnakohtu 30. juuli 2020. a

määrusega rahuldamata. Riigikohus ei võtnud 9. novembri 2020. a määrusega määruskaebust

menetlusse. Hageja ei pea kandma põhjendamatu taotlusega seotud menetluskulusid.

Kostja esindaja esitas aprillis 2021. a kohtu nõudel seisukoha hageja taotluse suhtes, nõustudes

hageja asendamisega. Maakohus leidis, et hageja taotlusega tutvumisele, seisukoha esitamisele

ja kohtumäärusega tutvumisele põhjendatuks ajakuluks saab lugeda mitte rohkem kui 1 tund.

Mais 2021. a esitas kostja esindaja vastuse kohtunõudele seoses tunnistajate ja kostja vande all

ärakuulamisega ja vastuse hageja 26. mai 2021. a taotluse kohta (sisuliselt 2,5 lk). Muid

kirjalikke dokumente ei ole kohtule esitatud. Maakohus pidas usutavaks, et kostja esindaja on

teinud ka ettevalmistustööd seoses kohtuistungi ja tunnistajate ärakuulamisega, kuid sellele ei

järgnenud kirjalikke dokumente, tõendamaks tehtud toimingute sisu ja mahtu. Kohtu hinnangul

võis vandeadvokaadil nende toimingute tegemiseks kuuluda mitte rohkem, kui 10 tundi.

Muud maakohtu menetluses tehtud kostja esindaja toimingud ja nendele kuulunud aeg on

maakohtu arvates põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu

menetluses on kokku 81,75 tundi. Põhjendatud on dokumendi tõlkimise kulu 14 eurot. Kulude

suuruseks on seega 8236 eurot 50 senti (522,50 +7700 + 14), lisandub käibemaks 1647 eurot

30 senti, s.o kokku 9883 eurot 80 senti.

Kostja on apellatsioonikaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 2100 eurot ning tegemist on

põhjendatud kuluga TsMS § 138 lg 2 alusel. Samuti on põhjendatud kostja lepingulise esindaja

poolt apellatsiooniastmes teostatud toimingud ja nendele kuulunud aeg taotletud ulatuses 41,75

tundi ja summas 4175 eurot, millele lisandub käibemaks 835 eurot, s.o kokku 5010 eurot. Seega

on kostja põhjendatud menetluskulud apellatsioonimenetluses 7110 eurot. Kostjale hüvitatavad

menetluskulud kokku on 16 993 eurot 80 senti. Hageja taotles menetluskuludelt viivise

väljamõistmist TsMS § 177 lg 4 järgi.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning määrata kindlaks kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus mitte

suuremas ulatuses, kui 25 tunni ulatuses ja apellatsioonimenetluses 10 tunni ulatuses, millele

lisandub apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel ületanud

diskretsioonipiire. Määruse põhjendustest ei ole kohtu kaalutlusotsus jälgitav ning on hagejale

üllatav. Maakohus on jätnud tervikuna hindamata, millised olid need asja õigeks ja võimalikult

kiireks lahendamiseks kostja seisukohad, mis lõpplahendi kohaselt olid piisavad, et kostja

õigusi kaitsta. Maakohus on kostja menetlusdokumentide ja asjas osalemise ajakulude

arvestamisel lähtunud vaid fakti tõdemisega, et kohtu hinnangul on see töö tehtud. Kostja esitas

menetluskulude nimekirja kalendrikuu täpsusega üldistatult, mis ei võimaldanud maakohtul

kontrollida konkreetsele toimingule, menetlusdokumendile vms kulunud aega.

Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel pidi maakohus arvestama

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga. Kostja poolt menetluses esitatud avaldustel, seisukohtadel ja nende kinnitamiseks

esitatud tõenditel on minimaalne kaasabi kohtulahendile, millega jäeti hagi rahuldamata.

Arvestades, et ringkonnakohus tegi maakohtu otsusest vastupidise lahendi, pidi

ringkonnakohus ise analüüsima kõiki poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluses esitatud

faktilisi ja õiguslikke väiteid ning tõendeid. Põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks saab

lugeda vaid lõplikult jõustunud kohtuotsuses analüüsitud poolte maa- ja ringkonnakohtu

menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid ning tõendeid. Seega pidi maakohus lugema

vaid need asjaolud vajalikeks ja põhjendatuteks, mis on sedastatud Tartu Ringkonnakohtu

otsuse p-des 9–12, 13 ja 14 esimeses lauses.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole maakohus järginud varasemat kohtu hinnangut

võimalike menetluskulude vajalikkusele. Maakohus lahendas 23. oktoobril 2019 kostja taotluse

menetluskulude tagatise määramiseks. Maakohus leidis, et tsiviilasja menetlemiseks maakohtus

kuluv mõistlik aeg võib olla ligikaudu 25 tundi, mis teeb kostja eeldatavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks 3600 eurot (25 × 144). Maakohus määras hagejale (õiguseellasele)

kohustuse nimetatud summa tasuda kohtu deposiiti. Kostja nägemus taotluse esitamisel oli, et

kostja eeldatavate menetluskulude suuruseks kõigis kohtastmetes on 9936 eurot.

Hageja ei vaidlusta apellatsiooniastmel tasutud riigilõivu 2100 eurot. Maakohtu määruses

puuduvad põhjendused ringkonnakohtus kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ja

kuulunud aja kohta. Ajakulu apellatsioonimenetluses ei saanud olla suurem, kui 10 tundi.

Menetluskulude kindlaks määramisel ei arvestanud maakohus kohtudeposiiti tasutud tagatist

3600 eurot, mille arvelt on kostjal võimalik saada menetluskulude hüvitis.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hageja seisukoht, et kostja poolt menetluses esitatud avaldustel, seisukohtadel ja

tõenditel on minimaalne kaasabi kohtulahendile, millega jäeti hagi rahuldamata, on

meelevaldne. Samuti on asjakohatu hageja väide, et põhjendatud ja vajalikeks

menetluskuludeks saab lugeda vaid lõplikult jõustunud kohtuotsuses analüüsitud poolte maa-

ja ringkonnakohtu menetluses esitatud faktilisi ja õiguslikke väiteid ning tõendeid. Asjaolust,

et kohus põhjendab oma lahendit teatud asjaoludega, kuid ei too välja lahendis mingeid muid

poole poolt esitatud seisukohti, ei tähenda, et nende seisukohtade koostamisega seotud kulusid

ei pea menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel arvestama. Kohus hindab asja

lahendamisel kõiki tõendeid, põhjendusi ja seisukohti kogumis.

Hageja väide, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tuleb lähtuda menetluskulude

tagatise määramisel toodud seisukohtadest, on asjakohatu. Menetluskulude tagatise määramisel

teeb kohus prognoosiotsustuse ja selles menetluses hinnatakse minimaalselt, mis suuruses

võivad menetluskulud tekkida. Nimetatu ei välista, et sõltuvalt menetluse kestusest, keerukusest

ja muudest asjaoludest, võivad menetluskulud osutuda suuremaks.

Kuna maakohus rahuldas kostja ringkonnakohtu menetluses kantud kulud täies ulatuses leides,

et need on põhjendatud ja vajalikud, siis ei pidanud kohus selles osas täiendavaid selgitusi ega

põhjendusi esitama. Hageja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, mille

alusel ta leiab, et kohtu poolt välja mõistetud kostja menetluskulud vastavas ulatuses oleksid

olnud põhjendamatud või ebavajalikud.

Hageja enda menetluskulud maakohtus on olnud suuremad (12 035 eurot), kui kohtu poolt

kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud (9883 eurot 80 senti). Samuti on kostja

menetluskulud ringkonnakohtus, välja arvatud kostja poolt apellatsioonkaebuse eest tasutud

riigilõiv, olnud üksnes umbes 2000 eurot suuremad, kui hageja menetluskulud. Kuna

apellatsioonmenetluses on kostja pidanud koostama apellatsioonkaebuse, mida hageja ei teinud,

siis on vastav kulude vahe apellatsioonimenetluse kuludes põhjendatud.

Kostja ei ole vastu, kui talle tasutakse menetluskulud muu hulgas tagatise arvelt või täies

ulatuses hageja poolt otse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu

17. märtsi 2023. a määrus tühistada apellatsiooniastmes väljamõistetud menetluskulude suuruse

osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja esindaja

põhjendatud tasu suuruseks ringkonnakohtu menetluses 3000 eurot (käibemaksuga) ning

mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 5100

eurot (sh käibemaks) (riigilõiv 2100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3000 eurot) (TsMS § 659,

§ 657 lg 1 p 2).

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust ning määrab, et kostjale tuleb menetluskulude

katteks maksta välja AS-i Shale Oil Chemicals (pankrotis) poolt Viru Maakohtu 23. oktoobri

2019. a määruse alusel kohtu deposiiti tasutud tagatis 3600 eurot.

6. Hageja vaidlustab kostja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks peetud ajakulu ning

sellest tulenevalt kostja menetluskulu suurust.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks

eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; 12. mai

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-114596, p 11).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus maakohtu menetluses kantud menetluskulude

kindlaksmääramisel diskretsiooniõigust ületanud. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatuks ning selle üle määruskaebemenetluses vaidlust ei ole. Maakohus ei ole

otsesõnu hinnanud tsiviilasja keerukust ega mahtu. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

keskmisest keerukama ja mahukama asjaga, asjas on toimunud mitu kohtuistungit, kuulati üle

tunnistajad, asi läbis mitut kohtuastet.

7. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu määruse põhjendustest ei

ole kohtu kaalutlusotsus maakohtus kantud menetluskulude põhjendatuse osas jälgitav. Hageja

heidab ette, et kostja esitas menetluskulude nimekirja kalendrikuu täpsusega üldistatult, mis ei

võimaldanud maakohtul kontrollida konkreetsele toimingule, menetlusdokumendile vms

kulunud aega.

Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvad kostja esindaja tegevus kuude kaupa. Kuigi

ajakulu on esitatud terve kuu kohta täpsustamata, kui palju aega kulus konkreetsele

menetlustoimingule, on ringkonnakohtu hinnangul esitatud nimekiri põhjalik, kajastab esindaja

poolt kõiki tehtud toiminguid ning võimaldab kohtul hinnata kulu põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust

analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingete hulgale. Maakohtu määrusest nähtub, milliseid kostja esindaja toiminguid

pidas maakohus põhjendamatuks või ebavajalikuks ning miks. Maakohus andis ajalise

hinnangu, mis kohtu arvamusel võiks olla põhjendatud ja vajalik ajakulu konkreetse kuu lõikes

tehtud toimingutele.

TsMS § 176 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Maakohus ei pidanud menetluskulude täpsustamist vajalikuks.

8. Määruskaebuses leitakse, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel oleks maakohus

pidanud lähtuma ringkonnakohtu otsuses kui lõpplahendis käsitletud õiguslikest asjaoludest

ning tõenditest ning üksnes nende asjaolude kinnitamiseks esitatud lepingulise esindaja

seisukohti saab menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramisel põhjendatuna arvestada.

Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu, selline lähenemine oleks vastuolus

menetluskulude jaotamise üldiste reeglitega ning tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega.

Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. TsMS § 162 lg 1 sätestab,

et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Vaidlust ei ole, et hagi jäeti

rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg-d 1 ja 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja

menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega oleneb

tsiviilasja mahukus ja materjalide maht eelkõige menetlusosalistest endast. Nii nagu hagejal on

õigus esitada nõue kostja vastu, on ka kostjal õigus ennast põhjendamatult esitatud nõude eest

kaitsta. Välistatud ei ole, et ühe poole poolt esitatavate tõendite ja seisukohtade maht oleneb

vastaspoole poolt esitatud seisukohtadest ja tõenditest. Lisaks saab apellatsiooni- ja/või

kassatsiooniastmes olla vaidluse all vaid mõni konkreetne küsimus, mitte kogu vaidluse ese.

Seega oleks põhjendamatu lähtuda menetluskulude jaotusel ja kindlaksmääramisel üksnes nö

lõpplahendis käsitlevatest asjaoludest ja nende analüüsimisele kulunud ajast.

Lisaks on maakohus õigluse põhimõttest tulenevalt jätnud kostja menetluskulud, mis olid

seotud põhjendamatu taotluste esitamisega, hagejalt välja mõistmata.

9. Põhjendamatu on käesoleval juhul määruskaebuse väide, nagu oleks maakohus pidanud

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel lähtuma menetluskulude tagatise

määramisel prognoositud kuludele antud hinnangust.

Kostja esitas taotluse menetlusekulude tagatise määramiseks 6. septembril 2019, s.o menetluse

algstaadiumis. Menetluse alguses võib olla raske täpselt prognoosida, milliseid toiminguid

tuleb esindajal teha ning kui mahukaks menetlus kujuneb. Sõltuvalt menetluse kestusest,

keerukusest ja muudest asjaoludest, võivad menetluskulud osutuda suuremaks. Tagatise

määramisel tuleb kohtul hinnata ainult mõistlikke kulutusi konkreetse kohtuastme

kohtumenetlusele. Tagatise andmise kohustuse määramine on kohtu kaalutlusotsus, mille

langetamisel peab kohus arvestama mõlema poole huvidega. Seega tuleb kohtul tagatise

määramisel arvestada lisaks kostja õigusele saada tagatis ka hageja huvidega ega määrata

tagatis ebamõistlikult suureks. Pärast asja sisulist lahendamist otsustab kohus menetluskulude

rahalise suuruse arvestades juba reaalselt teostatud toimingute mahtu ja sisu.

10. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse etteheitega, et vaidlusaluses määruses puuduvad

põhjendused kostja lepingulise esindaja poolt ringkonnakohtus tehtud toimingute ja nendele

kuulunud aja kohta.

Maakohus pidas kostja menetluskulu ringkonnakohtus kogu ulatuses, s.o 41,75 tundi,

põhjendatuks, kuid ei ole oma hinnangut põhjendanud. Maakohus on kostja menetluskulude

suuruse ringkonnakohtus kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooniõigust.

Apellatsiooniastmes on kostja esitanud apellatsioonkaebuse, hageja vastas sellele kirjalikult

ning toimus üks kohtuistung kestusega üks tund 11 minutit. Kuigi apellatsioonkaebus on üsna

mahukas (20 lk), ei ole taotletud ajakulu 23 tundi selle koostamiseks täies ulatuses põhjendatud.

Kostjat esindas sama esindaja, kes oli tsiviilasjaga kursis, apellatsioonkaebus käsitleb ka

menetluse senist käiku ja sisaldab menetluslikke taotlusi. Samuti ei ole täies ulatuses

põhjendatud ajakulu perioodil jaanuar – märts 2022. a tehtud toimingute eest. Tegemist ei ole

mahukate toimingutega, mille tegemine oleks professionaalsel esindajal võtnud palju aega.

Taotletud ulatuses kulu väljamõistmine vastaspoolelt ei ole põhjendatud. Samuti ei ole

põhjendatud istungil osalemise ajakulu topelt märkimine augustis 2022. a tehtud toimingute

nimekirjas. Arvestades tsiviilasja keerukust ja apellatsiooniastmes esitatud dokumentide

mahukust, samuti asjaolu, et kostjat esindas apellatsiooniastmes vaidluse asjaoludega

varasemalt tutvunud esindaja, loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja

lepingulise esindaja ajakuluks ringkonnakohtu menetluses 25 tundi, s.o rahaliselt 2500 eurot,

millele lisandub käibemaks, kulu koos käibemaksuga 3000 eurot.

Määruskaebuse põhjendustes ei vaidlustata hagejalt kostja poolt apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivu väljamõistmist, kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust ega menetluskulu osalist

välja mõistmata jätmist.

Arvestades eespoolöeldut on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 14 983 eurot 80

senti (9883,80 + 2100 + 3000).

11. Hageja märgib õigesti, et menetluskulude kindlaks määramisel ei arvestanud maakohus

kohtudeposiiti tasutud tagatist 3600 eurot, mille arvelt on kostjal võimalik saada

menetluskulude hüvitis. Kostja kinnitas vastuses määruskaebusele, et ta on nõus, kui talle

tasutakse menetluskulud muu hulgas tagatise arvelt. Kostja taotles menetluskulude hüvitamist

OÜ Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus pangakontole nr EE512200221011374711.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kanda kohtu deposiiti tasutud tagatis 3600 eurot OÜ

Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus pangakontole nr EE512200221011374711 Viru Maakohtu

17. märtsi 2023. a määrusega väljamõistetud menetluskulude katteks.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke