Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-23-122821/8 AI generated

2-23-122821/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-122821/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

10.07.2023 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt leppetrahvist tuleneva võlgnevuse 30 euro ja võla sissenõude kulude 15 euro väljamõistmist. Hageja esitas 21.07.2023 hagist loobumise avalduse. Hageja kinnitas, et kostja tasus talle 130 eurot, mis vastab hagis nõutud põhinõudele, võla sissenõude kuludele ja riigilõivule, samuti 20 eurole menetluskuludele. Hageja palus võtta vastu hagist loobumine ning mõista kostjalt välja kulud õigusabile summas 220 eurot ja pool riigilõivust 35 eurot. Kostja teatas, et ta ei vaidle avaldusele vastu.

Legislator headnote

AI generated

2-23-122821/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt Xlt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt 255 eurolt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Keywords

AI generated
legal fees charging of fees performance in lieu of fulfillment costs under foreigners act enforcement costs payment of cost deposit
AI generated
2-07-9899/9
Lõpetada menetlus AS Kohtla-Järve Soojus hagis J.
2-07-41588/4
Võtta vastu hageja AS EMT hagist loobumine A A vastu võla ja viivise kokku 8238.68 krooni nõudes ning lõpetada käesolevas asjas menetlus.
2-07-18759/4
AS Kohtla-Järve Soojus esitas 14.05.2007.
2-07-11991/9
2(2) Hageja esitas 15. mail 2007 kohtule kirjaliku avalduse, milles loobub hagist kostja vastu, kuna kostja on tasunud hageja ees kogu võlgnevuse. Tasumata on hageja poolt kantud menetluskulud ning õigusabikulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud: õigusabi eest 2 603 krooni ja pool tasutud riigilõivust 125 krooni. Teise poole riigilõivust palub hageja tagastada TsMS § 150 lg 2 alusel. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on hageja teadlik.
2-08-93258/10
detsembril 2009. a esitasid pooled kohtule kompromissilepingu, paludes selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas. Kostja on tasunud hagejale 3 621,30 krooni ja tunnistab hageja menetluskulusid summas 2 750 krooni (pool riigilõivu 250 krooni ja esindustasu 2 500 krooni), olles nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. Pooled on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et 7. detsembril 2009. a sõlmitud poolte kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et ta soovib maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses 10. juulil 2007. a ja hagimenetluses 8. oktoobril 2008. a tasutud riigilõivust pool, s.o kokku 250 krooni, tuleb hagejale tagastada seoses kompromissi sõlmimisega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-122821 Tsiviilasi OÜ EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490, Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Berit Asuküla (EFTA Legal OÜ registrikood: 16166719 aadress: Tähe 135c, Tartu linn, 50107 e-post: xxx); Kostja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, xxx, e-post: xxx). Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-23-122821 menetlus.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja X kanda.

4. Määrata OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulude rahaliseks suuruseks

255 (kakssada viiskümmend viis) eurot ja mõista see kostjalt Xlt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks välja.

5. Mõista kostjalt Xlt hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt 255 eurolt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

10.07.2023 esitas hageja kohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt leppetrahvist tuleneva võlgnevuse 30 euro ja võla sissenõude kulude 15 euro väljamõistmist.

Hageja esitas 21.07.2023 hagist loobumise avalduse. Hageja kinnitas, et kostja tasus talle 130 eurot, mis vastab hagis nõutud põhinõudele, võla sissenõude kuludele ja riigilõivule, samuti 20 eurole menetluskuludele. Hageja palus võtta vastu hagist loobumine ning mõista kostjalt välja kulud õigusabile summas 220 eurot ja pool riigilõivust 35 eurot. Kostja teatas, et ta ei vaidle avaldusele vastu.

Kohutmääruse põhjendused

TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 3 näeb ette, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 21.07.2023, sest kostja oli tasunud hagiavalduses nõutud võlgnevuse ning osaliselt menetluskulud. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu. Eeltoodust lähtudes võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas seoses hagist loobumisega.

TsMS § 168 lg 2 näeb üldnormina ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Ühtlasi tuleneb TsMS § 168 lõikest 5, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja palub menetluskulud kostja kanda jätta.

Kohus leiab, et hageja kulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja ei esitanud menetluskuludele vastuväiteid. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda.

Hageja palus kostjalt välja mõista poole ülejäänud riigilõivust 35 eurot, ja kulu õigusabile 220 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Arvestades antud vaidluse asjaolusid, samuti hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on taotletud ulatuses vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt õigusabikuludena välja 220 eurot. Täiendavalt mõistab kohus kostjalt välja poole riigilõivust 35 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 255 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam kohtunik