2-22-19519/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-19519

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Smartlynx Airlines Malta Limited

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Smartlynx Airlines Malta Limited apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja SmartLynx Airlines Malta Limited (välisriigi

registrikood

C90013),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat Timo Kullerkupp ja advokaat Kai

Villemson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

menetlusse

võtmast

Smartlynx

Airlines

Malta

Limited

apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 09.06.2023 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Smartlynx Airlines

Malta Limited kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 30.12.2022 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse

SmartLynx Airlines Malta Limited (kostja) vastu. Harju Maakohus andis 23.01.2023 välja

Euroopa maksekäsu, millele SmartLynx Airlines Malta Limited esitas 01.03.2023 vastuväite.

Harju Maakohus lõpetas 27.03.2023 määrusega Euroopa maksekäsumenetluse.

2. Hageja esitas 11.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, paludes kostjalt

hageja kasuks välja mõista hüvitis 1200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,76 eurot ja

edasiulatuv viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 31.12.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja

sissenõudmiskulud 120 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel JL, EL ja VL (reisijad) kinnitatud broneering

nr 21653214 kostja 08.06.2022 kl 5.15 teostatavale lennule nr LYX511 Eesti (Tallinn) – Kreeta

(Heraklion). 30.05.2022 teavitati reisijaid, et lennufirma ja lennu väljumisaeg on muutnud. Uus

väljumine oli Getjet Airlines’i lennule nr GW3511 08.06.2022 kell 16.05 ehk ligikaudu 11 tundi

hiljem kui algselt planeeritud. Reisikorraldaja väljastas 31.05.2022 muudetud reisikavaga uue

broneeringu. Lennumarsruudi Tallinn–Heraklion mõõdetud vahemaa on 2677 kilomeetrit.

Lend hilines üle 3 tunni. Reisijad loovutasid nõuded 07.06.2022 ja 14.06.2022 hagejale. Hageja

esitas 21.06.2022 kostjale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (määrus)

alusel nõude hüvitise summas 400 eurot reisija kohta (s.o kokku 1200 eurot) väljamaksmiseks.

Kostja nõudekirjale ei vastanud.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kostja leidis, et kostja ei olnud lendu teostav lennuettevõte ning seega ei vastuta kostja ka

lennu hilinemise eest. Lennu teostas GetJet Airlines (lennu nr GW3511). Kostja ja GetJet

Airlines vahel puudub seos. Lisaks ei ole hageja saanud lennuga nr GW3511 seotud nõuete

omanikuks, kuna toimunud ei ole lendu nr MYX511, mille jaoks nõude loovutamise lepingud

on sõlmitud. Lennuga nr GW3511 seotud nõudeid ei ole hagejale loovutatud. Lisaks ei ole

põhjendatud viivisenõude arvestamine alates 22.06.2022, kuivõrd hageja ei ole tõendanud

nõudekirja 21.06.2022 esitamist. Isegi kui nõudekiri 21.06.2022 esitati, ei esitatud seda

hagejale, vaid SmartLynx Airlines SIA-le, kes on veebilehe smartlynx.aero omanik. Kostja ei

pidanud ka hiljemalt 17.11.2022 olema teadlik reisijate nõuetest, kuivõrd reisija JL nõue esitati

kohtuväliste läbirääkimiste käigus SmartLynx Airlines Estonia OÜ, mitte kostja vastu. Hagejal

ei ole õigust nõuda viivist varem kui maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o.

30.12.2022. Kostja ei vastuta hüvitise maksmise eest ka seetõttu, et TezTour tühistas ise lennu

nr LYX511 reisijate nimel. Reisijad on reisikorraldajaga lepingut sõlmides nõustunud, et reisi

ajakava või reisiprogramm võib muutuda.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 09.06.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise 1200 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, hagi esitamisel

sissenõutavaks muutunud viivise 50,50 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 1200 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 666,67 eurot koos edasiulatuva

seadusjärgse viivisega.

7. Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt kasutas maakohus asja lahendamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 2 ja § 405 lg-st 5 tulenevalt lihtmenetluse

lihtsustusi. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.

8. Maakohus luges dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatuks järgnevad asjaolud:

-

reisijatel JL, EL ja VL oli 15.05.2022 väljastatud kinnitatud broneering nr 21653214, mis

sisaldas lendu Heraklioni;

-

reisikorraldaja kinnitatud broneeringu kohaselt pidi reisijate vedu toimuma 08.06.2022

lennuga number LYX511 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeta (Heraklion),

mille pidi teostama Smartlynx Airlines;

-

kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et lennu broneeringu dokumendil on vedajaks kostja

SmartLynx Airlines Malta Limited;

-

lend nr LYX511 pidi väljuma 08.06.2022 kell 05.15 Tallinnast;

-

lennu nr LYX511 asemel väljastati reisijatele uus broneering Getjet Airlines’i lennule

nr GW3511 08.06.2022 kell 16.05.

9. Maakohus leidis, et vastavalt broneeringule nr 21653214 on kostja lendu teostav

lennuettevõte määruse art 2 alap g tähenduses, kuna broneering sisaldas endas lennu täpseid

andmeid ning kostja ei ole väitnud, et ta pole broneeringut tunnustanud/registreerinud.

10. Maakohus kvalifitseeris lennu nr LYX511 mitte toimumise lennu tühistamisena määruse

art 2 alap l mõttes. Pooled käsitlesid menetluses broneeringus nr 21653214 nimetatud lendu,

nimetades seda kas LYX511 või MYX511. Kostja pole tuginenud asjaolule, et hagis nimetatud

reisijatel oleks täiendavaid broneeringuid kostja poolt teostatavatele lendudele, mis jäid ära,

mistõttu järeldas maakohus, et tühistatud oli lend nr LYX511. Isegi kui käsitleda hagis esile

toodud asjaolusid lennu hilinemisena, on reisijatel tekkinud õigus hüvitisele määruse art 5 lg 1

p c ja art 7 lg 1 p b järgi, sest reisijad lendasid Tallinnast Heraklioni ligikaudu 11 tundi hiljem

esialgu planeeritust.

11. Reisijate nõuete osas ei oma tähtsust, et kostja väitel lend muudeti reisibüroost tulenevatel

asjaoludel. Kostja enda väite kohaselt lendu nr MYX511 (õige LYX511) ei toimunud. Kostja

ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks reisijate teavitamine lennu tühistamisest. Samuti

ei tugine kostja vastuväitele, et broneeritud lend toimus, kuid hagis nimetatud reisijad jätsid

sinna tulemata ning lendasid (omaalgatuslikult või reisibüroo korraldusel) Tallinnast Heraklioni

GetJet Airlines’i lennuga nr GW3511 kell 16.05. Kostja ei ole tõendanud, et lend tühistati

erakorralise asjaolu tõttu määruse art 5 lg 3 tähenduses. Maakohtule esitatud Tez Touri

ülesütlemisavaldusest ega Tez Tour ja SmartLynx Airlaines OÜ vahel 07.04.2022 sõlmitud

koostöölepingu lisast ei nähtu, et Tez Tour oleks tühistanud reisijate nimel lennu nr LYX511.

12. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et reisijate nõuded ei ole hagejale loovutatud.

Hageja esitatud parandatud nõude loovutamise lepingu preambulast ja p-st 4 nähtub, et reisijad

loovutasid hagejale 08.06.2022 toimuma pidanud/planeeritud lennust nr LYX511 lähtepunktiga

Tallinn sihtpunktiga Heraklion tulenevad nõuded. Kuna vastavalt broneeringule (nr 21653214)

on kostja lendu LYX511 teostav lennuettevõte, siis oli reisijatel õigus loovutada hagejale kõik

lennu LYX511 ära jäämisega seotud kahju nõuded.

13. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et lennumarsruudi Tallinn-Heraklion mõõdetud

vahemaaks on 2677 kilomeetrit. Määruse artikli 7 lg 1 p b kohaselt on kõikide üle 1500

kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri

pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Hagejal on seega õigus määruse art 7

p b ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt lennu LYX511 Tallinn-Heraklion tühistamise tõttu

hüvitist 400 eurot reisija kohta, s.o kokku 1200 eurot.

14. Maakohus leidis, et viivist tuleb põhinõudelt summas 1200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestada alates 22.06.2022. Kohus luges hageja esitatud tõenditega

tuvastatuks, et kostja reklaamib oma tegevust veebiaadressil smartlynx.mt. Veebilehel

nõudekirja edastamise alalehelt nähtub, et nõudekirja protsessib SmartLynx Airlines ning

tegemist on sama äriühinguga, milline protsessib veebiaadressil smartlynx.aero esitatavat

nõudekirja. Veebiaadressilt smartlynx.mt nähtub, et kostjale ei ole võimalik nõudekirja

(protsessiks SmartLynx Airlines SIA) esitada, kuivõrd smartlynx.mt veebilehe kasutaja ei saa

kinnitada, et ta ei ole robot. Seega nii smartlynx.aero kui ka smartlynx.mt kaudu esitatud

nõudekirja protsessiks SmartLynx Airlines SIA, mistõttu on hageja nõudekiri esitatud õigele

isikule ning kostja vastupidised väited on põhjendamatud. Maakohus nõustus hageja

seisukohaga, et kostja oli hiljemalt 17.11.2022 teadlik reisijate nõuetest. Hageja esindaja saatis

kostjat esindava advokaadibüroo e-postile kompromissiettepaneku, mis mh sisaldab endas

tabelit reisijate nimedega. Kostja lepinguline esindaja käsitles reisijat JL ning 08.06.2022 lendu

oma 25.11.2022 e-kirjas. Maakohtu hinnangul tõendavad käesoleval juhul kaudsed tõendid, s.o

hageja poolt ettevalmistatud ja veebiaadressil smartlynx.aero üles laaditud nõudekiri koos

lisadega, hageja 17.11.2022 kompromissiettepanek ja kostja esindaja 25.11.2022 vastus sellele

hageja poolt nõudekirja esitamist 21.06.2022 ning kostja poolset nõudekirja kättesaamist.

Maakohus võttis arvesse ka hageja tähelepaneku, et kostja koduleht ei saada nõudekirja

kättesaamise kohta kinnitust. Kostja ei ole eelnevat kahtluse alla seadnud ega vastupidist

tõendanud.

15. Maakohus rahuldas hageja sissenõudmiskulude nõude summas 120 eurot VÕS § 1131 lg 1

alusel, kuna algseid võlausaldajaid oli kolm, st 40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta.

16. Maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostja kanda. Maakohus pidas hageja

lepingulise

esindaja

tunnihinda

eurot

(käibemaksuta)

ja

hageja

esitatud

menetlusdokumente ning toiminguid vajalikuks ja põhjendatuks. Samuti on põhjendatud

riigilõiv summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulud 20 eurot.

Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 666,67 eurot (280 + 20 + 366,67).

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud otsus hagi

rahuldamise, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus otsus, millega

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja

menetlusõigust ning ebaõigesti hinnanud tõendeid, mistõttu jõudis maakohus otsust tehes

ebaõigele lõppjäreldusele.

19. Kostja leiab, et koostöölepingu erakorraline ülesütlemine ja broneeringu tühistamine

reisibüroo poolt on määruse mõistes erakorraline asjaolu, millisel juhul ei ole kostja kohustatud

reisijatele hüvitist maksma. Kostja on esitanud koostöölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse ning on ilmselge, et koostöölepingu ülesütlemisel ei jätkanud kostja reisibüroole

tšarterlendude teostamist. Reisibüroo tühistas lennu reisijate nimel. Lennu tühistamine oli

tingitud asjaolust, mis ei ole kostja kontrolli all ning tegemist on erakorralise asjaoluga määruse

mõttes. Arvestades, et koostööleping öeldi ühepoolselt üles ning seetõttu tühistas reisibüroo

ühepoolselt ka reisijate broneeringu, siis ei olnud kostjal võimalik reisijaid lennul LYX511

teenindada. Seega ei saanud kostja kasutusele võtta ühtegi meedet lennu tühistamise

vältimiseks ning hüvitise väljamõistmine tekkinud olukorras oleks kostja suhtes äärmiselt

ebaõiglane.

20. Apellatsioonkaebuse kohaselt nõustusid reisijad reisibüroo üldtingimustega, ning seetõttu

ka lennugraafiku muutmisega, sh lennu tühistamise võimalusega reisibüroo poolt. Reisijad on

seeläbi loobunud oma õigusest nõuda lennugraafiku muutumisel hüvitist.

21. Juhul kui kohus leiab, et reisibüroo poolt koostöölepingu erakorralise ütlemise ja

broneeringu tühistamise näol ei ole tegemist erakorralise asjaoluga ja reisijad on õigustatud

saama hüvitist, ei ole hageja esitatud tõenditest võimalik järeldada, et kostjale esitati 21.06.2022

nõudekiri või et 21.06.2022 ja 17.11.2022 nõudekirjad esitati õige võlgniku vastu, mistõttu

oleks hagejal õigus taotleda viivist alles alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

Nõudekiri esitati väidetavalt 22.06.2022 smartlynx.aero lehel, mida teenindab SmartLynx SIA

ning 17.11.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ-le, mitte aga kostjale. SmartLynx Airlines

Estonia OÜ ei ole käesoleval juhul kohustatud isik ning SmartLynx SIA ja SmartLynx Airlines

Estonia OÜ ning reisijate vahel puudus võlasuhe. Sellest johtuvalt ei saa asuda ka seisukohale,

et nõudekiri on võlgnikule esitatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et 17.11.2022

nõudekiri esitati seoses reisiga MYX511, mitte LYX511.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

23. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis 1200 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 50,76 eurot, edasiulatuv seadusjärgne viivis ning

sissenõudmiskulud 120 eurot. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu

on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

24. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

25. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

26. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

27. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja on

apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus on neile

piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda

ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kostja

leiab apellatsioonkaebuses, et praegusel juhul esineb artikli 5 lg-s 3 sätestatud erakorraline

asjaolu hüvitise mittemaksmiseks. Määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev

lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt art-le 7, kui ta suudab tõestada, et

tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui

oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Määruse põhjenduspunktides 14 ja 15 on vastavaid

erakorralisi asjaolusid näitlikult kirjeldatud, sh nt poliitiliselt ebastabiilsed olud, sobimatud

ilmastikutingimused, ettenägematud lennuohutusega seotud vajakajäämised ja streigid

Kolleegium ei nõustu, et lennu nr LYX511 tühistamine oli tingitud asjaolust, mis ei olnud kostja

kontrolli all. Lennu edasilükkamine oli asjaolu, mida kostja sai mõjutada. Asjaolu, et lend

tühistati kostja ja reisikorraldaja Tez Tour sõlmitud koostöölepingu ülesütlemise tõttu, ei anna

alust jätta hagi rahuldamata (vt analoogia korras ka nt TlnRnKo 11.05.2022, 2-21-2000, p-d

37–38; 03.03.2023, 2-21-13926, p 9 jj). Tegemist ei olnud erakorralise asjaoluga määruse art 5

lg 3 mõttes, mida kostja ei saanud mõjutada ega vältida. Tähtsust ei oma sealjuures

reisikorraldaja üldtingimused, mis kostja väitel lubavad reisikorraldajal reisi ajakava muuta,

kuivõrd praegusel juhul on esitatud nõue kostja, mitte reisikorraldaja vastu. Lisaks keelab

määruse art 15 reisijate ees võetud kohustuste piiramist ja nendest loobumist.

Lisaks väidab kostja apellatsioonkaebuses endiselt, et viivist tuleks arvestada alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest, mitte 21.06.2022 väidetava nõudekirja esitamisest.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud ning korrektselt tõenditest

tuvastanud, et kostja reklaamib oma tegevust veebiaadressil smartlynx.mt, kusjuures nõudekirja

edastamise alalehelt nähtub, et nõudekirja protsessib SmartLynx Airlines SIA. Sama äriühing

protsessib ka veebiaadressil smartlynx.aero esitatavat nõudekirja. Hageja esitas 21.06.2022

nõudekirja veebiaadressil smartlynx.aero, mistõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et nõudekiri

oli esitatud valele isikule. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates maakohus eksinud, kui

tuvastas, et nõudekiri esitati 21.06.2022, lähtudes seejuures kaudsetest tõenditest, kuivõrd

hageja väitel ei väljasta kostja ega nõudeid protsessiv SmartLynx Airlines SIA nõudekirja

veebilehel esitamisel selle kohta kinnitust. Kostja ei ole vastupidist väitnud.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

28. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist

rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023, 2-21-9335, p 14). Seega ei

võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja apellatsioonkaebust

osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

29. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse,

kui selles toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on

selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on

maakohtu diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul,

kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks

maakohus on tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole

ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Seega on apellatsioonkaebus selles osas

õiguslikult perspektiivitu.

30. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

31. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

32. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)