3-22-1052/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2023; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-1052 Haldusasi

X kaebus Politseija Piirivalveameti 29.04.2022 otsuse nr 15.3- 3.2/488-1 tühistamise ja tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko;

Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Jätta kaebus rahuldamata

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 22.08.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Politseija Piirivalveametile 22.02.2022 tähtajalise elamisloa saamise taotluse töötamiseks tippspetsialistina Baltic Oil Service OÜ-s.

2. Politseija Piirivalveamet keeldus 29.04.2022 otsusega nr 15.3-3.2/488-1 Xile tähtajalise elamisloa andmisest.

3. X esitas 09.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti 29.04.2022 otsuse nr 15.3-3.2/488-1 tühistamise ja tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamise nõudes. Kaebaja taotles ühtlasi ka rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lg 1 tekstiosa „määrusega“ ning Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ § 2 lõike 3 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

4. Tallinna Halduskohus võttis 25.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas oma seisukoha 30.06.2022.

5. Tallinna Halduskohus määras 30.05.2023 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis protsessiosalistele tähtajad täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamiseks. Ühtlasi määrati kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

6. Kaebaja taotlus oli määruse nr 42 vastuvõtmise hetkel menetluses peaaegu 2 kuud, s.o sanktsioon kehtestati siis, kui tavatingimustes oleks kaebaja taotlus suure tõenäosusega juba läbi vaadatud. Kaevatavas otsuses ei sisaldu ühtegi sisulist argumenti elamisloa andmise poolt või vastu kaebajast tulenevatel asjaoludel.

7. Vabariigi Valitsuse sanktsioon on kehtestatud määruse kujul, kuigi RSanS § 27-29 sisust lähtuvalt peaks olema tegemist korraldusega ehk kindlale isikute ringile suunatud aktiga (VVS § 30). Kaebaja hinnangul tuleb tunnistada Põhiseaduse §-ga 13 ja 14 vastuolus olevaks ja kehtetuks RSanS § 27 lg 1 tekstiosa "määrusega". Samadel põhjustel on põhiseadusega vastuolus ka määruse nr 42 § 2 lg 3.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus sisaldab sisuliselt vaid põhjendusi, miks määrus nr 42 on kaebaja hinnangul põhiseadusega vastuolus. PPA otsusega mittenõustumise põhjendamiseks esitatud seisukoht on minimaalne. Vastustaja ei käsitle vastuses põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusega seotud kaebaja seisukohti.

9. Vastustaja selgituste kohaselt esitas kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 4 koosmõjus § 181 lg 2 p 3 alusel tippspetsialistina töötamiseks. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik. PPA tugines vaidlusaluses otsuses asjaolule, et VMS § 123 p 6 puhul on tegemist imperatiivse keeldumise alusega ning Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusest nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ tulenevalt puudub PPA-l kaalutlusõigus määruse subjektide suhtes erandite kohaldamiseks.

10. Kaebaja on õigesti märkinud, et ta esitas tähtajalise elamisloa taotluse 22.02.2022 ning et siseministri määruses nr 7 on sätestatud tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamise tähtaeg. Määruse nr 7 § 26 sätestab, et tähtajalise elamisloa taotlus vaadatakse läbi ja otsus tähtajalise elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise kohta tehakse kahe kuu jooksul taotluse esitamise või käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Arvestades, et kaebaja esitas taotluse 22.02.2022, oli taotluse läbivaatamise tähtaeg 22.04.2022. Kaebaja ei ole tuginenud asjaolule, et PPA oleks taotluse menetlustähtaja ületanud. Kaebaja oli määruse nr 42 subjekt, sest määruse vastuvõtmise ajaks ei olnud elamisloa taotluse osas veel otsust tehtud.

11. Kaebaja on asunud seisukohale, justkui kohalduks tema suhtes määruse nr 42 § 2 lg-st 3 tulev erand. Vastustaja sellise seisukohaga ei nõustu. Määruse nr 42 § 2 lg-s 3 on selgesõnaliselt sätestatud, et määrust ei kohaldata vaid nende Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanike suhtes, kes taotlevad töötamiseks või ettevõtluseks antud elamisloa pikendamist. Kaebaja ei taotle töötamiseks antud elamisloa pikendamist, vaid taotles esmast elamisluba töötamiseks. Väär on ka kaebaja arusaam, et viisaga Eestis viibimist ja lühiajalise töötamise registreeringu alusel Eestis töötamist saab võrdsustada elamisloa alusel Eestis töötamisega. Määruse nr 42 seletuskirjas on määruse nr 42 § 2 lg 3 kohta selgitatud, et sanktsiooni eesmärk on välistada uute elamislubade ja viisade välja andmine. Seega on selge, et kaebaja suhtes määruse nr 42 § 2 lg-st 3 tulenev erand ei kohaldu, kuna ta ei taotlenud tähtajalise elamisloa pikendamist, vaid esmast elamisluba.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politseija Piirivalveameti 29.04.2022 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsust nr 15.3-3.2/488-1 ning taotletud selle tühistamist, samuti tähtajalise elamisloa taotluse uuesti läbivaatamise kohustamist.

13. Vaidlustatud otsusega nr 15.3-.2/488-1 keelduti tähtajalise elamisloa andmisest välismaalaste seaduse (edaspidi ka – VMS) § 123 punkti 6 alusel. Välismaalaste seaduse §-s 123 on sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldised alused ning lähtuvalt eelnimetatud paragrahvi punktist 6 keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest kui seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. Vaidlustatud otsuses on viidatud veel ka VMS paragrahvile 16 ja paragrahvi 211 lõikele 1, kuid need seostuvad Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka – PPA) pädevusega tähtajalise elamisloa andmisel või selle andmisest keeldumisel ning ka PPA kui haldusorgani ametnike sellekohase pädevusega, kuid seonduvalt eelnimetatuga ei ole vaidlust olnud. Vastavalt VMS § 123 punktile 6 antud otsustus baseerub sisuliselt Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusel nr 42 (edaspidi ka – määrus nr 42), millega kehtestati Vabariigi Valitsuse sanktsioonid seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas ning seda kõigile Valgevene Vabariigi kodanikele ja Venemaa Föderatsiooni kodanikele lühiajaliseks Eestis töötamiseks ning tähtajalise elamisloa või viisa andmiseks töötamise või ettevõtluse eesmärgil.

14. Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrus nr 42 kehtestati rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lg 1 alusel. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi ka – RsanS) § 27 lg 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus vastava sanktsiooni oma määrusega Välisministeeriumi ettepanekul ning see jõustub järgmisel päeval pärast kehtivas korras avaldamist. Määruse nr 42 kohaselt kehtestati need sanktsioonid RSanS § 3 lõikes 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks. Vastavalt RSanS § 3 lõikele 1 on rahvusvaheline sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilimist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välisja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Eelnimetatud seaduse § 4 kohaselt on Vabariigi Valitsuse sanktsiooni puhul tegemist välispoliitika meetmega, mis lisaks § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele kehtestatakse Eesti julgeoleku või huvide kaitseks.

15. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrus kehtis ja kuna taotleja puhul oli tegemist Venemaa Föderatsiooni kodanikuga, kes soovis elamisluba töötamiseks, siis pidi Politseija Piirivalveamet sellest keelduma. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal kehtinud määruse nr 42 teise paragrahvi esimeses lõikes oli loetletud, milliste välismaalaste seadusest tulenevate aluste puhul taotletava viisa või tähtajalise elamisloa puhul see määrus kohaldus. Vastavalt eelnimetatud määruse § 2 lg 1 punktile 5 kohaldus see ka välismaalaste seaduse § 118 punktis 4 (tähtajaline elamisluba töötamiseks) nimetatud tähtajalise elamisloa taotlemise puhul. Kaebaja oligi esitanud 22.02.2022 tähtajalise elamisloa taotluse nimelt töötamiseks. Seega oli keeldumine põhjendatud. Määruse nr 42 teise paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud erand ei saanud kohalduda, sest haldusasja materjalist nähtuvalt ei olnud tegemist varasemalt antud tähtajalise elamisloa pikendamisega. Kaebaja on tõstatanud ka küsimuse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 27 lõike 1 ning selle alusel antud määruse nr 42 osalisest vastuolust põhiseadusega, kuid kaebaja vastavasisuline küsimusepüstitus ja viited võrdse kohtlemise põhimõtte eiramisele, meetme ebasobivusele või Vabariigi Valitsuse pädevusest väljumisele, on ilmselgelt põhjendamatud. Vastavalt RsanS § 27 lg 1 kehtestatakse Vabariigi Valitsuse sanktsioon nimelt määrusega ja selliselt on seda ka tehtud. Tähtajaliste elamislubade väljastamised ei seostu ka taotlejate sellekohaste subjektiivsete õigustega ning elamisloa taotlemise puhul ei ole välismaalastel alust eeldada, et selle peaks igal juhul saama. RsanS § 4 kohaselt on vastava sanktsiooni puhul tegemist välispoliitilise meetmega Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks ning see on küsimus, mida kaalus Vabariigi Valitsus ja mille kaalumine oligi Vabariigi Valitsuse pädevuses. Vastavalt põhiseaduse § 87 punktildele 1 ja 9 viib riigi siseja välispoliitikat ellu Vabariigi Valitsus ning täidab ka muid ülesandeid, mis seadusega Vabariigi Valitsuse otsustada on antud. Taolise sanktsiooni kehtestamine ongi vastavalt RsanS § 27 lg 1 antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Pädevuse ületamist ei nähtu. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks ega ka põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamiseks alust.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid Politseija Piirivalveamet vastustajana ei ole menetluskulude tekkimisele osundanud ega teatavate menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Haldusorgani menetluskulusid üldjuhul kaebuse esitajatelt tegelikult välja ka ei mõistetaks kuna taoliste vaidluste puhul ei välju temaatika haldusorgani põhifunktsioonide täitmise raamistikust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik