2-23-7403/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-7403

Kohtuasi

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti taotlus X

psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Tallinna

Sotsiaal-

ja

Tervishoiuamet

(registrikood 75014965), esindaja FB

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann

Tusti

Puudutatud isik Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399), esindaja KA

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde tsiviilasjas nr 2-23-9051 Tallinna Linnavalituse

esitatud avalduse lisa 5 (Y avaldus politseile) ja lisa 6 (Politsei- ja Piirivalveameti

19.06.2023 vastuskiri).

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 28.06.2023 määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Riigikohtule

määruskaebuse.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-23-7403

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (psühhiaatriakliinik) esitas 26.05.2023 Harju

Maakohtule avalduse, milles palus paigutada X (puudutatud isik) alates 25.05.2023 kell 20.12

esialgse

õiguskaitse

korras

tahtest

olenematu

ravi

jätkamiseks

üle

tunni

psühhiaatriahaiglasse. Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku ära ning kohaldas 26.05.2023

määrusega puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi

kuni 29.05.2023 kell 20.12.

2. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla esitas 28.05.2023 taotluse esialgse õiguskaitse

pikendamiseks. Harju Maakohus pikendas 28.05.2023 määrusega puudutatud isiku tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega kuni 40 päevani, arvates puudutatud isiku

psühhiaatriahaiglasse paigutamisest 25.05.2023 kell 20.12.

3. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervisehoiuameti kaudu) esitas 16.06.2023 avalduse,

milles palus paigutada puudutatud isiku kuni kolmeks kuuks psühhiaatriahaiglasse.

3.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isik viibinud psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul

psühhiaatrilisel ravil üheksa korda. Puudutatud isik haigestus 2003. aastal pärast lähedase isiku

surma, mil tal tekkisid paranoilised mõtted venna ja vennanaise suhtes. Puudutatud isik arvas,

et teda jälitatakse, jälgitakse kaameratega ja püütakse kahjustada, ning tal esines palju maagilisi

mõtteid. Puudutatud isik ei tee ravikoostööd ja pärast haiglast lahkumist tema ravi katkeb.

Haiguse ägenedes aktiveeruvad tal paranoilised mõtted seoses lähedase surmaga ning selles

seisundis on puudutatud isik meelepetteliste elamuste ja luulumõtete tõttu impulsiivne,

ettearvamatu ning ennast kahjustava käitumisega, mis seisneb hulkumises, alkoholi

kuritarvitamises, mh on seetõttu esinenud tal jalaluumurd. 2005. aastal diagnoositi puudutatud

isikul paranoidne skisofreenia. Puudutatud isik ei vajanud aastatel 2005–2008 ravi, sest tema

elukaaslane manustas talle ravimeid.

Puudutatud isik viibis viimati ravil 16.02.2023–06.03.2023. Puudutatud isiku poeg suri

09.02.2023, kuid puudutatud isik ei uskunud seda. Ta pöördus politsei poole, et kirjutada

avaldus oma poja kadumise kohta. Puudutatud isik otsis oma poega ja kaasas sellesse sugulasi.

Puudutatud isiku ema (C) sõnul aktiveerusid puudutatud isikul jälitusluululised mõtted ja

kinnipidamishirm. Politsei toimetas puudutatud isiku erakorralise meditsiini osakonda.

Puudutatud isiku seisund stabiliseerus ravi saamisel ning ta kirjutati haiglast välja. Haigla

määras puudutatud isikule toetusraviks depoosüstid, kuid puudutatud isik ei tulnud ravi

jätkama.

3.2. Siinsel juhul pidas politsei puudutatud isiku kinni, kuna ta kõndis keset sõiduteed. Politsei

viis puudutatud isiku erakorralise meditsiini osakonda tervisekontrolli. Psühhiaatriakliinikusse

vastu võtmisel oli kontakt puudutatud isikuga halb. Valvearst tegi 25.05.2023 puudutatud isiku

suhtes tahtest olenematu ravi otsuse 48 tunniks ning puudutatud isik viibib kohtumääruse alusel

esialgse õiguskaitse korras kuni 40 päeva psühhiaatriahaiglas.

Puudutatud isiku seisund ei ole paranenud. Puudutatud isik on tõrges, ta ei vasta küsimustele

sisuliselt ning on impulsiivne, suureline, taibutu ja ajas desorienteeritud. Puudutatud isik rääkis,

2-23-7403

et politsei võttis ta kinni, kuna ta oli ühe labajalaga sõiduteel. Hiljem väitis puudutatud isik, et

ta jäi bussis magama ja bussist väljudes võttis politsei ta kinni. Puudutatud isik ilustab oma elu.

Puudutatud isik räägib oma poja surmast, kuid ei usu, et tema poeg maeti. Ta arutleb, kuidas

saaks politsei kaudu alustada poja otsinguid. Puudutatud isik on luululiselt veendunud, et ta

poeg oli rikas, sugulased tassivad tema pärandust laiali ning ta kardab rahast ilma jääda.

Puudutatud isik ei mõista, et ta poeg oli töövõimetu. Puudutatud isik käitub enda emaga

agressiivselt. Ta võtab emalt ära pensioniraha, kuid eitab seda, väites, et ema annab talle

joomiseks ja muuks vajalikuks raha. Puudutatud isik ei mõista oma pikaajalisi

toimetulekuraskuseid. Ta on paranoiline vennanaise, vennapoja ja oma ema suhtes. Ta

kuritarvitab alkoholi ning on seetõttu viibinud ravil. Puudutatud isik ei mõista alkoholi

tarbimisest tulenevaid terviseriske.

Puudutatud isik ei saa iseseisvalt hakkama, kuna on tugevalt paranoiline ja lamedalt heatujuline.

Ta ei suuda hoolitseda enesehügieeni eest, ka mitte haiglatingimustes, on räpase välimusega ja

vajab pidevat suunamist. Puudutatud isik on organiseerimata, hajevil ja ettearvamatu.

Puudutatud isik sai hiljuti uue passi, mis oli isiku käekotis tugevalt määrdunud, räpane ja haisev.

3.3. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F20). Kui

puudutatud isik ei saa ravi, võib ta psüühikahäirest tuleneva ebaadekvaatsuse ja ettearvamatu

ning agressiivse käitumise tõttu olla ohtlik iseendale ja ka ümbritsevale. Tal on kõrgendatud

risk agressiivseks käitumiseks lähisugulastega. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja

koostöövalmidus raviks. Ta ei pea haiglaravi vajalikuks ega kavatse ravi kodus jätkata. Samuti

ei mõista ta alkoholikeeldu. Kuna ambulatoorse ravi tulemusel pole puudutatud isiku seisund

veel piisavalt paranenud, vajab ta tahtest olenematut vältimatut haiglaravi orienteeruvalt kolm

kuud.

3.4. Puudutatud isiku suhtes on tema ravil viibimise ajal algatatud tsiviilasi nr 2-23-9051 talle

eestkostja määramiseks ning tugevdatud ööpäevaringse järelevalvega erihoolekandeasutusse

paigutamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2023 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema

tahte vastaselt talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks SA PERH

psühhiaatriahaiglasse. Maakohus andis psühhiaatriakliinikule loa isikule tahtevastaselt

ravimite, eeskätt rahustava, psühhoosivastase, elekterkrampravi ja meeleolu stabiliseeriva ravi

manustamiseks haiglatingimustes ning vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul, kui

puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

4.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub kohtule 13.06.2023 esitatud psühhiaatrite

avamusest, et puudutatud isik on varem olnud 9 korda tahtest olenematul ravil, seejuures on

hospitaliseerimised olnud erakorralised, tingitud ägedast psühhootilisest seisundist. Puudutatud

isiku koostöövalmidus raviks on olnud alates haigestumisest (2003) minimaalne ning üldjuhul

on ta katkestanud toetusravi kohe pärast haiglast lahkumist, sest tal ei ole haiguskriitikat.

Haiguse ägenedes aktiveeruvad paranoilised mõtted lähedaste suhtes, ägedas seisundis on

meelepettelistest elamustest ja luulumõtetest lähtuvalt impulsiivse, ettearvamatu ja ennast

kahjutava käitumisega (hulkunud, kuritarvitanud alkoholi, murdnud jalaluu jms). 2005. aastal

püstitati paranoidse skisofreenia diagnoos.

Praegusel juhul hospitaliseeriti puudutatud isik erakorralise meditsiini osakonnast. Politsei

pidas puudutatud isiku kinni, sest ta kõndis keset sõiduteed. Ta oli politseinike vastu kuri ega

2-23-7403

andnud selgitusi. Haiglasse vastuvõtmisel oli kontakt temaga väga halb, ta korrutas, et maffia

ajab teda taga. Puudutatud isik oli äärmiselt räpane ja haisev, tema juuksed olid pulstunud. Ta

oli ärritunud ja valjuhäälne ega vastanud sisuliselt küsimustele. Valvearst tegi 25.05.2023 kell

20.12 tema suhtes tahtest olenematu ravi otsuse.

Ekspertiisiakti kohaselt räägib puudutatud isik meeleldi, kuid valikuliselt. Ta eitab ja varjab

luululisi elamusi, alkoholi kuritarvitamisega seotud pahandusi ja tervisehäireid. Puudutatud

isikul esinevad kroonilised psüühikahäired – püsikululine paranoidne skisofreenia ja alkoholi

kuritarvitamine –, kuid tal ei ole haiguskriitikat, ta ei adu probleemi ega nõustu ravivajadusega.

Vabaduses viibides ei järgi puudutatud isik ravirežiimi, mille tulemusena koos alkoholi

kuritarvitamisega aktiveerub luululine mõtlemine ja agressiivne käitumine, sh suureneb

füüsiline ja verbaalne agressiivsus lähedaste (ema, vennanaine) ja kaaskondsete suhtes.

Alkoholi kuritarvitamine halvendab oluliselt puudutatud isiku vaimset ja füüsilist seisundit.

Ravi on olnud efektiivne ning puudutatud isik vajab jätkuvalt ravi. Senine kogemus võimaldab

prognoosida, et tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused langevad ära kolme kuu

möödudes.

4.2. Kuna kohus kuulas puudutatud isiku esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tegemise

eel ära ning ekspertiisiakti kohaselt ei ole puudutatud isik võimeline oma seisundit adekvaatselt

hindama, ei ole vaja puudutatud isikut uuesti ära kuulata. Samuti ei ole vaja kuulata ära

kohalikku omavalitsust, kes on avalduses oma seisukohad esitanud, ega muid isikuid, sest

arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi asjaolusid, ei aita nende ärakuulamine

ilmselt kaasa asja lahendamisele.

4.3. Puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamine on psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS)

§ 11 lg 1 alusel põhjendatud.

Puudutatud isik põeb vaimuhaigust – püsikululist paranoidset skisofreeniat – ning kuritarvitab

alkoholi. Puudutatud isiku haigustaju on puudlik ning ta on käitunud agressiivselt. On

tõenäoline, et puudutatud isik võib vabaduses rünnata teisi isikuid ja provotseerida enda vastast

vägivalda. Ärakuulamise ja asjas esitatud arstide ning eksperdi arvamuse alusel on kohus

veendunud, et puudutatud isiku käitumine on vaimuhaigusest mõjutatud, ta ei mõtle selgelt ega

mõista ravivajadust. Tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes ei ole tõenäoline.

Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. On reaalne tõenäosus,

et isik asetab ennast vabaduses viibides olukorda, kus on oht tema elule ja tervisele.

Puudutatud isik vajab jätkuvalt aktiivravi. Kuna puudutatud isiku haigustaju ja -kriitika on

puudulik ning ta võib rünnata teisi isikuid, ei saa talle muud abi peale haiglaravi kohaldada,

sh kohaldada ravi kodustes tingimustes (koostöös lähedastega).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu määruskaebuse, milles

palub

maakohtu

määruse

tühistada

ja

vabastada

puudutatud

isiku

viivitamatult

psühhiaatriahaiglast.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamine

põhjendatud. Puudutatud isiku väitel ei ole tal rasket psüühikahäiret. Haiglasse paigutamise

taga on tema vennanaine, kes soovib puudutatud isikut oma elukohast välja saada. Vennanaine

on andnud arstidele altkäemaksu, et arstid diagnoosiksid puudutatud isikul haiguse. Puudutatud

isiku poeg hukkus kahtlastel asjaoludel ning ta kahtlustab, et vennanaine koostöös arstidega

2-23-7403

tahtsid pojalt saada elundeid elundidoonorluseks. Puudutatud isik ei saa haiglas olla, kuna tal

on vaja poja pärandiasju ajada, sest pojale kuulus luksuskorter Karu tänaval ja haiglas viibimise

pärast võivad vennanaine ja teised sugulased sellesse sekkuda. Kuna puudutatud isiku

psühhiaatriahaiglasse paigutamine on alusetu, tuleb ta viivitamata vabastada.

6. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu

ning palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire paranoidne

skisofreenia. Isikul puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Kui isik jätta ravita, võib

ta olla oma psüühikahäire tõttu tekkiva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik

eelkõige endale, kuid ka ümbritsevale. Eeltoodu tõttu tuleb puudutatud isiku suhtes rakendada

statsionaarset sundravi.

7. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata. Puudutatud isiku tahtest olenematu ravi on vajalik ja põhjendatud. Menetluse

käigus esitatud arsti arvamusest lähtudes on täidetud kõik PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

10. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium

järgmist.

11. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11

lg-s 1 sätestatud eeldused tema psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks.

11.1. Kohus menetleb TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi psüühiliselt haige isiku paigutamist tema

tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi

kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku

paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata

psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse

paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema

seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida,

2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või

julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

11.2. Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse

paigutamise eeldused ei olnud täidetud.

2-23-7403

11.2.1. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Psühhiaatrite 13.06.2023 arvamuse

(dtl 67–68) ning ekspert JE 26.06.2023 arvamuse (dtl 56–58) kohaselt põeb puudutatud isik

püsikululist paranoidset skisofreeniat ning see piirab tema võimet oma käitumisest adekvaatselt

aru saada ja seda juhtida, seejuures ei ole puudutatud isikul ka haigustaju. Sellest tulenevalt on

arusaadav, et puudutatud isiku arvates ei ole tal psüühikahäiret. Asjas esitatud tõendid

kinnitavad aga üheselt, et puudutatud isik põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat, mida saab

pidada selliseks raskeks psüühikahäireks, mis mõjutab tema võimet oma käitumisest

adekvaatselt aru saada ja seda juhtida. Viimast kinnitavad ka puudutatud isiku käitumine ning

psühhiaatritele ja eksperdile avaldatud mõtted.

11.2.2. Ilma haiglaravita ohustaks puudutatud isik eelkõige enda elu, tervist ja julgeolekut, aga

ka oma lähedaste julgeolekut PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses.

Psühhiaatrite 26.05.2023 arvamuses (dtl 10–11) kirjeldatu kohaselt suri puudutatud isiku poeg

09.02.2023 ning puudutatud isik hospitaliseeriti selle järel ägenenud haigusseisundi tõttu

erakorralise meditsiini osakonnast, kuhu ta viidi kiirabiga Põhja prefektuurist. Puudutatud isiku

seisund stabiliseerus raviga ja ta kirjutati haiglast välja. Puudutatud isikule määrati toetusraviks

depoosüstid, kuid ta ei jätkanud ravi. 25.05.2023 hospitaliseeriti puudutatud isik taas

erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Sel korral pidas politsei puudutatud isiku kinni, sest ta

kõndis keset sõiduteed, oli äärmiselt räpane, haisev ja hoolitsemata välimusega ning ärritunud

ja valjuhäälne.

Tsiviilasjas nr 2-23-9051 (avaldus puudutatud isikule eestkostja määramiseks ja puudutatud

isiku paigutamiseks tugevdatud ööpäevase järelevalvega erihoolekande teenusele) esitatud

avalduse lisa 5 kohaselt on puudutatud isiku vennanaine (C) esitanud 21.05.2023 politseile

avalduse, milles palus politsei kaasabi puudutatud isiku ravile toimetamiseks. Avalduse

kohaselt oli puudutatud isiku käitumine otseseks ohuks nii puudutatud isikule endale kui ka

tema 89-aastasele emale (F). Puudutatud isik on asunud ema juurde elama ning tema seisund

on pärast tema poja (Q) enesetappu muutunud eriti hulluks. 12.03.2023 lõi puudutatud isik oma

ema, kellel õnnestus põgeneda naabrite juurde ja sealt helistada, mille peale kutsus C politsei.

Puudutatud isiku ema on juba kuid kannatanud lähisuhte vägivalla all: puudutatud isik sunnib

jälitusluulust ajendatuna oma ema temaga koos kaubanduskeskustesse varjuma ning

politseijaoskondades käima, et teatada enda jälitamisest või poja kadumisest; puudutatud isik

ähvardab ja sõimab ema ega luba tal kasutada telefoni; kuna puudutatud isik kardab üksi olla,

ei luba ta emal korterist välja minna; 18.05.2023 võttis puudutatud isik emalt ära võtmed ja

mobiiltelefoni, mistõttu ei saanud ema koju ja pidi ööbima C juures.

Tsiviilasjas nr 2-23-9051 esitatud avalduse lisaks 6 olev Politsei- ja Piirivalve ameti kirja

kohaselt on puudutatud isikuga seoses registreeritud kokku 15 juhtumit (neist 8 2023. aastal).

Kirjast nähtub, et puudutatud isik pöördus 10.02.2023 ja 15.02.2023 seoses poja surmaga

politsei poole ning ta toimetati 15.02.2023 Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. 12.03.2023 sai

puudutatud isik haiglast välja, ründas oma ema ja vennapoega ning toimetati kainestusmajja.

12.04.2023 pöördus puudutatud isik taas politsei poole seoses poja kadumisega. 25.05.2023

kell 16.41 teatas möödakäija, et puudutatud isik kõnnib kõikuva kõnnakuga keset sõiduteed.

Puudutatud isik ei allunud patrulli korraldusele minna kõnniteele, üritas vestluse ajal korduvalt

sõiduteele tagasi joosta ning muutus politsei suhtes agressiivseks. Puudutatud isiku jutt oli

seosetu ning ta kordas korduvalt, et ta teab, et me tapame ta ära. Politsei kasutas tema suhtes

sundi ja toimetas puudutatud isiku Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus puudutatud isik muutus taas

agressiivseks. Samal päeval kell 19.14 soovis kiirabi politseid ja transporti puudutatud isiku

2-23-7403

toimetamiseks Paldiski mnt 52, sest puudutatud isik oli endale ja teistele ohtlik ning osutas

vastupanu.

Kuigi puudutatud isik viibis 40 päeva esialgse õiguskaitse korras kohtumääruse alusel

psühhiaatriakliinikus haiglaravil, ei olnud psühhiaatrite 13.06.2023 arvamuse ja ekspertiisiakti

kohaselt tema seisund selle aja seisuga stabiliseerunud. Psühhiaatrite arvamus ja ekspertiisiakt

kinnitavad, et puudutatud isik ei mõista ravivajadust ja katkestab ravi niipea, kui ta lahkub

haiglast. Kontrollitud keskkonnas statsionaarse ravi lõpetamise korral enne puudutatud isiku

haiguse stabiliseerumist ägeneks puudutatud isiku haigus ning aktiveeruksid luululised

elamused, mille mõjul ei kontrolliks puudutatud isik enam oma käitumist ja võiks sellises

seisundis ohustada ettearvamatu käitumisega eelkõige iseenda elu, tervist ja julgeolekut, aga ka

oma lähedaste julgeolekut. Ühtlasi kinnitab ekspertiisiakt, et raviskeemi järgimata jätmine

koosmõjus alkoholi kuritarvitamisega põhjustab puudutatud isiku agressiivset käitumist, sh

suureneb füüsiline ja verbaalne agressiivsus lähedaste ja kaaskondsete suhtes.

Arvestades puudutatud isiku käitumist enne tema ravile paigutamist, sh enese elu ja tervise ohtu

seadmist sõiduteel liikumisega ning agressiivsust, aga ka nii füüsilise kui ka vaimse vägivalla

juhtumeid, oleks puudutud isiku psüühikahäire ägenemise korral varasemale kogemusele

tuginedes pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik oleks oma haigusest ja alkoholi

tarbimisest tingitud agressiivse, impulsiivse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik nii iseendale

kui ka end ümbritsevatele inimestele, eelkõige oma emale.

11.2.3. Arvestades seda, et puudutatud isik ei mõista ravivajadust ning on varem alati haiglast

vabanemisel ravi lõpetanud, ei oleks muu abi kui tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas

puudutatud isikule PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses praegu küllaldane.

12. Ülaltoodut arvestades ei ole maakohus kohaldanud puudutatud isikule tahtest olenematut

ravi psühhiaatriahaiglas ilma õigusliku aluseta, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada

ega puudutatud isikut haiglast vabastada.

13. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 I lause alusel

riigi kanda. Avaldajal ja psühhiaatriahaiglal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

14. Kohus toimetab määruse TsMS § 541 lg 1 järgi kätte puudutatud isikule ja talle määratud

esindajale ning edastab määruse TsMS § 541 lg 2 järgi psühhiaatriakliinikule ja avaldajale.

Juhindudes TsMS § 315 lg-st 1 ja Riigikohtu seisukohast (RKTKm 30.04.2019, 2-18-17167,

p-d 15–16) toimetab ringkonnakohus määruse puudutatud isikule kätte psühhiaatriakliiniku

vahendusel. Kui puudutatud isiku terviseseisund ei võimalda tal kohtumäärust mõista ja see

võib tekitada olulist kahju tema tervisele, võib psühhiaatriakliinik viivitamatult talle kätte

toimetada üksnes väljavõtte kohtumäärusest ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

15. Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa ja muud temaga koos

elavad pereliikmed, eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna

liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. (allkirjastatud digitaalselt)