3-23-1425/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-1425

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. juuni 2023. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Isik, kelle osas luba taotletakse – X

Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Keijo

Lindeberg

Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveamet

Esindaja Mari Sepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus kohtuistungi korraldamiseks ja täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni 2023. a määrus

muutmata.

3. Asendada kohtumääruse avaldamisel isiku, kelle suhtes luba taotletakse, nimi

tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lõige 5, § 235 lõige 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 25. juunil 2023 kell 04:59 kinni kuus meest, kaks naist

ja kolm last, kes liikusid Eesti Vabariigi sisemaa suunas. Üks isikutest oli Afganistani

Islamivabariigi kodanik X (sündinud 7. juulil 1996). Isik tuvastati Afganistani Islamivabariigi

passi alusel. Isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.

25. juunil 2023 kell 11:30 esitas isik suuliselt rahvusvahelise kaitse taotluse ning samal hetkel

peeti isik kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel ja alustati

menetlustoimingutega. Isiku väitel soovis ta minna Euroopasse.

2. PPA esitas 26. juunil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse VRKS § 15 lg 6 ja § 362 lg 2 alusel

loa saamiseks X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks,

sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4

sätestatud kinnipidamise alus.

2.1. Taotluse põhjenduste kohaselt esineb isiku suhtes VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud

kinnipidamise alus, kuna isik saabus teadlikult ebaseaduslikult piiri ületades Eesti Vabariiki,

omamata alust riigis viibimiseks. Isiku sõnul ei teinud ta midagi selleks, et saabuda Eesti

Vabariiki ja Schengeni alale seaduslikult, vaid ületas piiri tahtlikult ebaseaduslikult. Isik liikus

pärast Eesti välispiiri ületamist sisemaa suunas ning ei ole PPA-le teada andnud, mida ta soovis

edasi teha. Isikuga koos liikunud inimesed on öelnud, et soovisid edasi liikuda mujale

Euroopasse ja neid pidi auto Eestis ootama. Arvestades, et isikutel oli kaasas abivajav laps, on

usutav, et isikul oli transport korraldatud vastu tulnud autoga ning soov liikuda edasi

Euroopasse, näiteks venna juurde Saksamaale. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani

Eestisse jääda ega siin rahvusvahelist kaitset paluda, vaid kohe edasi liikuda. Seda kinnitab ka

tema telefonist leitud foto kaardist, kus joon planeeritud teekonnale on tõmmatud Venemaalt

Lätisse, mitte Eestisse. PPA järeldab, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse vaid

kinnipidamisest tulenevalt ja väljasaatmise vältimiseks. Eelnev kinnitab isiku suhtes

põgenemise ohtu.

2.2. Isiku esmaste ütluste alusel ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise

kaitse saajaks. Arvestades isiku ütlusi ja isikule vastu pidama tulnud autot, võib järeldada, et

isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Pigem sooviti Eesti

kaudu liikuda edasi Euroopasse.

2.3. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

Isiku

suhtes

esineb

põgenemisoht,

mida

ei

ole

võimalik

maandada

leebemate

järelevalvemeetmetega. Isikul puudub kehtiv reisidokument. Isiku elama suunamine kindlaks

määratud elukohta ei vähenda isikust tulenevat põgenemisohtu, lisaks ei ole PPA-le teadaolevalt

isikul Eestis võimalikku elukohta. PPA hinnangul oli isikul planeeritud edasine transport

Euroopasse liikumiseks. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses

viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt lahkuda soovitud

riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole

raskendatud.

2.4.

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus

proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 26. juuni 2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa X

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 26. juunist 2023 kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

3.1. Praeguseks teadaolevat informatsiooni arvestades on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajadus. Samuti

Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Isik selgitas, et sünniriigis on palju sõdu ning

oht, et puhkeb uuesti kodusõda. Isik kartis Venemaal, et teda saadetakse sõtta, sellepärast tuli

Eestisse. Isiku ema plaanis tulla Euroopasse ja küsida kaitset. Isik soovis jõuda Euroopasse ja

üritas saada Moskvas seaduslikke dokumente, et reisida Euroopasse. Märkimisväärne ebaselgus

seoses isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise

põhjendatusele.

3.2. Isik ületas Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiri ebaseaduslikult selleks

mitteettenähtud kohas koos 10 teise isikuga. Isik selgitas, et eesmärk oli liikuda emaga

Euroopasse, kus tal on ka sugulasi Saksamaal ja Belgias. Eesti ei olnud ilmselt sihtriik. Isik

esitas rahvusvahelise kaitse taotluse mitu tundi pärast kinnipidamist. Isiku käitumist kogumis

hinnates nõustub halduskohus PPA-ga isiku põgenemisohu olemasolu osas. Põhjendatud on

kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks

kättesaadav. Kinnipidamiseta võib isik liikuda edasi või asuda ennast PPA eest varjama.

3.3. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on põhjendatud tõeste asjaolude väljaselgitamine.

Menetluse ajaks on vajalik tagada isiku küsitlemise võimalus ning kättesaadavus. Isikul

puuduvad Eestis igasugused sidemed ja suhted ning kindel elukoht. Passi hoiule võtmine ei ole

realistlik abinõu olukorras, kus isik tunnistas teadlikult ebaseaduslikult riigipiiri ületamist.

3.4. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks on proportsionaalne. Kuigi

kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõud pidada

ülemääraseks. Isik on meedikute poolt üle vaadatud ja hospitaliseerimist ei vajanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. X esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule

määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 26. juuni 2023. a määruse tühistamist ja

isiku vabastamist kinnipidamiskeskusest.

4.1. Kuna isiku kinnipidamine riivab tema õigusi kõige intensiivsemal viisil, peab tema suhtes

menetlustoimingute läbi viimine olema prioriteetne. Seega ei saa määruskaebuse esitamise

seisuga rääkida väidetavatest märkimisväärsetest ebaselgustest. Samuti ei ole halduskohus

selgitanud, milles seisneb märkimisväärne ebaselgus.

4.2. Isik selgitas, et tema eesmärk oli liikuda turvalisse riiki ning põgeneda tagakiusu eest. Isik

mõistab, et ebaseaduslik piiriületus ei olnud õige, kuid tal polnud muud võimalust. Märkamatult

ei oleks saanud piiri seaduslikult ületada. Isiku soov oli jõuda Euroopasse ja taotleda kaitset

Euroopa riigis. Peamised kriteeriumid olid ohutus ja turvalisus ning kas selliseks riigiks osutub

Eesti või muu riik, ei olnud oluline. Päritoluriigist põgenenud isikud ei sea prioriteediks

põgenemist riiki, kus on kõige rohkem tuttavaid.

4.3. Paljude isikute kinnipidamisega kaasnesid menetluslikud protseduurid, millele kulus aega.

Seega tuleb leida, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse suuliselt esimesel võimalusel.

4.4. Kaebaja ei vastuta teiste isikute tegude ja valikute eest. Kui osa isikutest jagas plaani liikuda

edasi autoga, ei ole see isikuga samastatav. Kohus ei teinud kaalutlusi isiku suhtes

individuaalselt.

4.5. Isikule jääb arusaamatuks, millist käitumist arvestas jõudis kohus järeldusele, et isiku suhtes

esineb põgenemisoht. Isik on olnud koostöövalmis, andnud ütlusi ega ole takistanud menetluse

kulgu. Isik eitab põgenemisohtu ning kohus ei tuvastanud, et väidetav põgenemisoht oleks

piisavalt suur, et isiku vabadust piirata. Teoreetiline põgenemisoht ei tähenda, et esineb

vältimatu vajadus isiku kinnipidamiseks.

4.6. Isiku põgenemisohu jaatamiseks on vaja läbi viia põhjalik analüüs. Kaebaja selge

põgenemissoov on tõendamata ja seega on ebapiisav kohtu käsitlus, mis puudutab kaebaja

suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Kohus nõustus isiku õiguste riivega

pealiskaudselt ja pidas seda ekslikult proportsionaalseks.

4.7. Isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi. Isik mõistab dari

keelt. Võib arvata, et PPA tugineb isiku kinnipidamise vajaduse põhjendamisel ka asjaoludele ja

selgitustele, mis tuvastati varjupaiga menetluse raames. Isik palub PPA-lt välja nõuda X

rahvusvahelise kaitse menetluse raames läbi viidud vestluse protokolli, et esindaja saaks kohtu

ja PPA järeldustele põhjalikult vastata.

5. PPA leidis vastuses määruskaebusele, et menetluses tähtsust omavad asjaolud on veel

väljaselgitamisel. Isikuga on tehtud esmane intervjuu, kuid tema poolt räägitu tuleb üle

kontrollida ja hinnata vastavust päritoluriigi informatsiooniga.

5.1. Isik valis ise vabatahtlikult ebaseadusliku riigipiiri ületamise viisi. Rahvusvahelist kaitset

on võimalik taotleda ka seaduslikul viisil, kuid isik ei ole seda proovinud. Isikul oli võimalus

lahkuda Venemaalt oma kodumaale või liikuda mõnda teise riiki, kus isikul on viibimiseks

seaduslik alus.

Väheusutav, et kui osa seltskonnast, kellega koos isik Eestisse saabus, soovib minna edasi

Saksamaale, jääks isik üksinda Eestisse. Seda enam, et isikul elab vend Saksamaal ning õde ja

vend Belgias. Isik tõi välja, et tema plaan oli liikuda Euroopasse. Kuigi Eesti on ka Euroopa,

võib järeldada, et isik soovis liikuda Eestist edasi. Arvestades isiku senist käitumist ja selgitusi,

on olemas piisavalt suur põgenemisoht, mida saab maandada vaid isiku kinnipidamiskeskusesse

paigutamisega.

Isiku käitumine on vastupidine väitele, et oluline oli riigi turvalisus, sest isik jäi ema ja

sugulastega Vene Föderatsiooni, kuigi soov oli jõuda Euroopasse. Seega ei olnud esmatähtis

Euroopast loodetud turvalisus, vaid oma perekonnaga koos viibimine.

5.2. Rahvusvahelise kaitse taotlus ei esitatud koheselt ega esimesel võimalusel. Isikute liikumise

fikseerimise ja kinnipidamise vahele jäi 56 minutit, mis on piisav aeg kontakti loomiseks

ametivõimudega. Isikute seltskonnas oli inglise keelt oskav kaaslane, kelle käest oleks abi

saanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisel. On väheusutav, et isik, kes saabus Eestisse

eesmärgiga taotleda siin rahvusvahelist kaitset, ootab taotluse esitamisega kuus ja pool tundi.

PPA hinnangul ei olnud isiku soov jääda Eestisse ning sellest on tingitud ka viivitus

rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Väheusutav, et isik, kes soovib Eesti valitsuselt abi küsida, ei

tee endale eelnevalt selgeks, kus Eesti asub, kuidas ta seaduslikult Eestisse saaks ning kuidas

rahvusvahelise kaitse taotlust esitada.

5.3. PPA-l puudub teave, et vandeadvokaat K. Lindeberg oleks määratud isiku esindajaks

rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse intervjuu

protokoll ei ole käesolevas asjas määrava tähtsusega, mistõttu puudub põhjendatud alus

nimetatud protokolli väljastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

kontrollib Tartu Halduskohtu 26. juuni 2023. a määruse seaduslikkust ning leiab, et vaidlustatud

määrus on õiguspärane.

7. Ühtlasi jääb HKMS § 210 lg 4 ja § 265 lg 5 lause 2 alusel rahuldamata isiku taotlus

korraldada määruskaebemenetluses kohtuistung, kuhu kutsuda ka tõlk. Ringkonnakohus

lahendab määruskaebuse kirjalikus menetluses. Määruskaebus on võimalik lahendada asjas

kogutud materjalide pinnalt, mistõttu ei pea kohus vajalikuks korraldada kohtuistung

täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik osales kohtuistungil halduskohus, kus sai esitada

suuliselt enda seisukohti.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et Tartu Ringkonnakohus andis Xle riigi õigusabi tema

esindamiseks käesolevas halduskohtumenetluses, mis seondub isiku kinnipidamiskeskusesse

paigutamisega kuni kaheks kuuks. Isik on oma seisukohad välja toonud 26. juulil 2023 esitatud

määruskaebuses. Kuna rahvusvahelise kaitse intervjuu seondub isikule rahvusvahelise kaitse

andmise menetlusega, puudub vajadus isiku poolt intervjuu raames antud selgituste

analüüsimiseks käesolevas haldusasjas. PPA ei kinnitanud isiku arvamust, et nad on isiku

kinnipidamise vajaduse põhjendamisel arvestanud isiku selgitusi, mis anti rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses. Eelneva tõttu ei oma taotletav tõend käesolevas asjas tähtsust ning

ringkonnakohus jätab isiku taotluse täiendava tõendi kogumiseks rahuldamata.

9. Halduskohus andis PPA-le loa X kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 2 p 4

alusel. Nimetatud sätte alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude välja

selgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. PPA ja halduskohtu hinnangul

esineb oht, et isik võib põgeneda.

10. Nõustuda ei saa määruskaebuses toodud väitega, et halduskohus ei tuvastanud isiku piisavat

põgenemisohtu. Ringkonnakohus toetub Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei saa

esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise

aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate

taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades

piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on

tegemist prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate

ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määrus

nr 3-3-1-52-14, p 14). Seega on põgenemisohu hindamisel tegemist prognoosotsusega, mille

aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang.

11. PPA esitatud andmete kohaselt saabus isik Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning isiku enda

sõnul, oli ta sunnitud sel viisil piiri ületama. Isik ületas piiri grupis koos 10 inimesega, kellest

kolm olid lapsed. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik üle kuue tunni hiljem pärast tema

kinnipidamist. Isiku sõnul ei teinud ta midagi, et saabuda Eestisse seaduslikult ega teinud plaane

siin viibimise kohta. Osa seltskonnas viibinud isikutest tunnistasid, et neid pidi auto Eestis

ootama ning soov oli liikuda edasi mujale Euroopasse.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et juhtumi asjaolusid arvestades on vaja välja

selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja

ringkonnakohtu hinnangul ka isiku tegelik eesmärk Eestisse saabumisel. VRKS § 11 lg 2 p 2

kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise

kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sh andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele

suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 36¹ lg 2 p-s 4 on

väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete

(nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega

seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude

ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks

koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik

(Riigikohtu 30. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-792 p-d 18.1 ja 18.2 ning seal viidatud

kohtupraktika).

PPA selgitas asjakohaselt, et isikuga tehtud intervjuust kõigi asjaolude selgitamiseks ei piisa.

Lisaks tuleb isiku poolt räägitu üle kontrollida ja hinnata selle vastavust päritoluriigi

informatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et kõik isikuga seotud rahvusvahelise kaitse

taotluse menetluses välja selgitamist vajavad asjaolud on teada ja selged. Samuti ei ole alust

väita, et PPA oleks viivitanud menetlustoimingute tegemisel.

12. Ringkonnakohus leiab, et arvestades PPA taotluses kirjeldatud asjaolusid on X

kinnipidamine

vajalik

ja

põhjendatud,

kuna

isiku

osas

esineb

põgenemise

oht

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8 mõttes. Kinnipidamise alusena

põgenemise ohu tuvastamine tuleneb isikuga seotud asjaoludest ja annab seadusliku aluse isiku

kinnipidamiseks. Arvestades isiku ebaseaduslikku piiriületust selleks mitteettenähtud kohas ja

selgitust, et eesmärk oli liikuda edasi mujale Euroopasse, ei saa välistada asjaolu, et isik püüab

võimaliku päritoluriiki tagasi saatmisest hoidumise eesmärgil Eestist põgeneda. Sellest, et isik

liikus piiriületuse järgselt sisemaa poole ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kuus ja pool

tundi pärast tema kinnipidamist, ei järeldu üheselt, et ta ei soovinud Eestist edasi reisida. Isik

selgitas, et tema eesmärk oli liikuda turvalisse riiki, mis ei ole tingimata Eesti. Seega ei tinginud

Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise mitte niivõrd valiku langetamine Eesti kui

sihtriigi kasuks, vaid valik Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni võimude kätte sattumise

vahel. See aga ei välista kuidagi, et määruskaebuse esitaja tegelik eesmärk oli siiski jõuda

kuhugi teise Euroopa riiki, näiteks Saksamaale või Belgiasse, kus elavad tema vennad ja õde.

Määruskaebuse väited ei anna alust isiku põgenemise ohtu ümber hinnata ja isiku kinnipidamine

on õiguspärane.

13. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev väide, et isiku eesmärgiks oli esitada rahvusvahelise

kaitse taotlus esimeses Euroopa turvalises riigis, antud juhul Eestis. Sellele räägivad vastu nii

isiku ebaseaduslik piiriületus kui ka taotluse esitamisega viivitamine rohkem kui kuus tundi

pärast kinnipidamist. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga selles, et kuna seltskonnas oli inglise

keelt rääkiv inimene, ei päde ringkonnakohtule esitatud väide, et isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse esimesel võimalusel. Eelduslikult oli isikul võimalik PPA ametnikega kontakti

saada ka varem kui kuus tundi pärast kinnipidamist.

14. VRKS § 29 lg 1 sätestab, et PPA võib rahvusvahelise kaitse menetluse eesmärgipäraseks,

efektiivseks, lihtsaks ja kiireks läbiviimiseks kohaldada taotleja suhtes järelevalvemeetmeid.

Määruskaebuses ei ole isik ise välja toonud ühtegi fakti ega asjaolu, mis annaks kinnitust, et

leebemaid järelevalvemeetmeid on võimalik kohaldada. Isik ei ole täpsustanud, kus ta saaks

Eestis elada, et käia regulaarselt PPA-s registreerimisel ja nõustamisel. Samuti ei ole isik

kinnitanud, et on nõus andma oma passi PPA kätte hoiule, et tagada tema viibimine Eestis.

Kohtule teadaolevalt puuduvad isikul sidemed Eestiga – ta ei oska riigikeelt, siin ei ole tal

sugulasi ega tuttavaid, töö- ega elukohta, mistõttu on võimalik, et kui ta viibib vabaduses,

lahkub ta riigist ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamine on raskendatud kui mitte võimatu.

Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kiiremaks

ja efektiivsemaks lahendamiseks on vaja puudutatud isik kinni pidada ja paigutada

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kui seni kindlaks tehtud asjaolud oluliselt

muutuvad, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist ja isik tuleb vabastada.

15. Tartu Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. juuni

2023. a määruse muutmata.

16. Tuginedes HKMS § 175 lg-le 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada X nimi

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)