3-22-529/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

22.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-529

Haldusasi

X kaebus Konkurentsiameti 16.02.2022 otsuse nr 7-

18/2022-004

tühistamiseks

ja

Konkurentsiameti

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Konkurentsiamet, esindajad Marek Piiroja

ja Margus Kasepalu

Kolmandad isikud –

AS Gaasivõrk, esindajad Kristi Lõoke ja Kaire Lang

Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu

16.06.2023 ja 27.07.2023

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viimsi valla ja X määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Viimsi valla määruskaebus osas, milles on vaidlustatud Tallinna

Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni punkte 2 ja 5 haldusasjas nr 3-22-529.

2. Võtta menetlusse Viimsi valla määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.06.2023

määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-22-529.

3. Rahuldada Viimsi valla määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2023

määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-22-529 Viimsi valla kaasamist puudutavas

osas.

4. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-529.

5. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määrus

haldusasjas nr 3-22-529 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 3, § 252

lg 7).

3-22-529

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 30.03.2020 Konkurentsiametile taotluse maagaasi võrguettevõtja

tuvastamiseks Miiduranna küla piirkonnas.

2. Konkurentsiamet edastas 29.05.2020 vastuse nr 7-16/2020-085-8 selgitustaotlusele, milles

selgitas, et Miiduranna gaasitrasside piirkond ei ole ühegi gaasiettevõtja suhtes käsitatav

võrgupiirkonnana

maagaasiseaduse

(MGS)

mõttes;

nimetatud

piirkonnas

puudub

võrguettevõtja MGS tähenduses; ning gaasi jaotamise teenust on ettevõtjad osutanud neile

tegevusloaga ettenähtud tegevus- ja võrgupiirkonnas kuni võrgu liitumispunktini.

3. X esitas 07.12.2021 Konkurentsiametile kaebuse, milles tõi välja, et tema kinnistu on AS-

i Gaasivõrk võrguga liidetud, kuid tal puudub võrguleping AS-ga Gaasivõrk. X taotles, et

Konkurentsiamet kohustaks AS-i Gaasivõrk temaga võrgulepingu sõlmimiseks.

4. Konkurentsiamet teavitas 14.12.2021 kirjaga menetlusosalisi AS-i Gaasivõrk suhtes

järelevalvemenetluse alustamisest ja esitas teabetaotlused.

5. Konkurentsiamet jättis 16.02.2022 otsusega nr 7-18/2022-004 X kaebuse AS-i

Gaasivõrk peale rahuldamata ja lõpetas AS-i Gaasivõrk suhtes algatatud järelevalvemenetluse.

Konkurentsiamet leidis, et Miiduranna asula piirkonnas olevad gaasitrassid (mh kaebaja

kinnistul aadressil Y) ei ole kunagi olnud AS-i Gaasivõrk (AS Eesti Gaas õigusjärglane

võrguteenuse osutamise osas) võrgu piirides ja ettevõtja ei ole kunagi nende gaasitrasside osas

tarbijatele võrguteenust osutanud; kaebaja tarbijapaigaldis ei ole AS-i Gaasivõrk võrguga

liidetud tal puudub eraldi liitumispunkt ja liitumisleping, mistõttu puudub alus teha AS-le

Gaasivõrk ettekirjutus tema kohustamiseks osutama võrguteenust peale liitumispunkti Muuli

tee L8 (endine Varju tee 1).

6. X esitas 02.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 09.06.2022

määrusega menetlusse nõuetes tühistada Konkurentsiameti 16.02.2022 otsus nr 7-18/2022-004

ja kohustada Konkurentsiametit kaebaja 07.12.2021 kaebust uuesti läbi vaatama.

7. X esitas 02.06.2023 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles,

et AS Gaasivõrk tagaks Miiduranna põik gaasitorustiku kaudu gaasitarbijate varustamise

gaasiga ühises liitumispunktis Muuli tee L8 kuni kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt

lõppeb Esmar Holding OÜ-ga sõlmitud arveldusteenuse leping 31.08.2023 ja Miiduranna põik

gaasitarne võib katkeda. Miiduranna põik gaasitorustik, mis varustab kaebaja kinnistut gaasiga,

on käsitatav ühise tarbijapaigaldisena, ja see on otse ühendatud AS-i Gaasivõrk

jaotustorustikuga liitumispunktis Muuli tee L8. Kaebaja selgitas 12.06.2023 täienduses,

kaebajal on sõlmitud müüjaga AS Eesti Gaas maagaasi müügileping tarbimiskohas Y.

Mõõtepunkti andmed on selgelt eristatavad teistest mõõtepunkti andmetest ja kaebajal on

võimalik AS-le Gaasivõrk tarbimisandmed otse edastada (ilma vahendajata). Selleks soovib

kaebaja sõlmida AS-ga Gaasivõrk võrgulepingu liitumispunktis Muuli tee L8. Kaebaja palub,

et kohus kohustaks AS-i Gaasivõrk tagama Miiduranna gaasitrassi kaudu kõikide Miiduranna

küla gaasitarbijate varustamine gaasiga, sõlmides nendega ajutised võrgulepingud

liitumispunktis Muuli tee L8 kuni kohtulahendi jõustumiseni ning annaks lisaks mõistliku aja

ümberehituste teostamiseks, s.o 3‒5 kuud väljaspool kütteperioodi. Kui kohus leiab, et esialgset

õiguskaitset ei saa taotleda kõikidele Miiduranna küla tarbijatele, taotleb kaebaja esialgset

õiguskaitset vaid endale ja palub kohustada AS-i Gaasivõrk tagama Miiduranna põik

gaasitorustiku kaudu kaebaja varustamise gaasiga, sõlmides kaebajaga ajutise võrgulepingu

liitumispunktis Muuli tee L8 kuni kohtulahendi jõustumiseni.

3-22-529

3(10)

8. Tallinna Halduskohus kaasas 16.06.2023 määruse resolutsiooni p-ga 1 AS-i Gaasivõrk

ja Viimsi valla kolmanda isikuna haldusasja menetlusse. Sama määrusega andis halduskohus

menetlusosalistele tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks.

Kaebaja eesmärk nii Konkurentsiametisse kui ka halduskohtusse pöördumisel on saavutada

olukord, kus kaebaja ja laiemalt Miiduranna küla elanikud saaksid gaasi osta kooskõlas

maagaasiseadusega (MGS) võrguettevõtjalt, kelle rolli praegusel juhul on täitnud AS

Gaasivõrk, kuid kelle omandis ei ole Miiduranna põik gaasitorustik. Kui kohus peaks leidma,

et Konkurentsiamet lõpetas järelevalvemenetluse ja jättis ettekirjutuse tegemata õigusvastaselt

ja Konkurentsiamet on kohustatud järelevalvemenetlust jätkama, ei ole välistatud, et selle

tulemuseks on AS-le Gaasivõrk ettekirjutuse tegemine. Arvestades haldusasjas nr 3-20-2638

tehtud halduskohtu otsust, ei ole välistatud ka see, et praeguses asjas tehtav lahend võib

mõjutada Viimsi valla õigusi ja kohustusi, mistõttu tuleb vald menetlusse kaasata kolmanda

isikuna. Kohus nõustub Tallinna Halduskohtu 02.03.2022 otsuses nr 3-20-2368 esitatud

seisukohaga, mille kohaselt on lokaalse gaasivarustuse tagamine kohaliku omavalitsuse

ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1). Seega võib kohus

kohustada esialgse õiguskaitse korras korraldama Viimsi valda kaebaja kinnistu varustamist

maagaasiga.

9. Konkurentsiamet selgitas 17.07.2023 vastuses, et Miiduranna piirkonnas (mh kaebaja

kinnistul aadressil Y) olevad gaasitrassid ei ole kunagi olnud AS-i Gaasivõrk (AS Eesti Gaas

õigusjärglane võrguteenuse osutamise osas) võrgu piirides ja ettevõtja ei ole kunagi nende

gaasitrasside osas tarbijatele võrguteenust osutanud; kaebaja tarbijapaigaldis ei ole AS-i

Gaasivõrk võrguga liidetud ning puudub eraldi liitumispunkt ja liitumisleping. Ka ei ole

nimetatud piirkonnas osutanud võrguteenust keegi teine võrguettevõtja. Kaebus puudutab AS-

ga Gaasivõrk liitumise ja võrgulepingu sõlmimise küsimust, mis ei ole otseselt seotud Esmar

Holding OÜ poolt arveldusteenuse lõpetamisega alates 01.09.2023. Seetõttu tekib küsimus,

kuidas tagaks esialgse õiguskaitse rakendamine Esmar Holding OÜ poolt arveldusteenuse

jätkamise ja AS-ga Gaasivõrk võrgulepingu sõlmimise.

10. Viimsi vald oli 17.07.2023 vastuses seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on

põhjendatud, sest vastasel juhul võiks alates 01.09.2023 gaasiga varustamine katkeda ja AS-l

Gaasivõrk on hetkel ainukesena reaalne võimalus läbi gaasitrassi korraldada kaebaja (ja ka

teiste Miiduranna gaasitarbijate) varustamist gaasiga. Konkurentsiamet on vastutav olukorra

eest, kus aastakümneid varustati gaasiettevõtjate poolt Miidurannas tarbijaid gaasiga, kuid

samas ei olnud Konkurentsiameti väitel keegi neist registreerinud end antud piirkonnas

võrguettevõtjana. Konkurentsiametil tuleb leida variandid, kuidas saaks piirkonnas jätkuda

tarbijate gaasiga varustamine. Maagaasiga varustamine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohaliku

omavalitsuse ülesanne ja vallal puudub selleks ka reaalne võimalus, kompetents ning vajalikud

load.

11. AS Gaasivõrk palus 17.07.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

MGS eristab selgelt gaasi müüki ja võrguteenuse osutamist (MGS § 7, § 23 lg 1) ja

võrguteenuse raames võrguettevõtja tarbijatele gaasi ei müü. Tarbijad saavad gaasi osta

gaasiettevõtjatelt, kes tegutsevad gaasi müüjana. AS Gaasivõrk ei tegutse gaasi müüjana. Iga

võrguettevõtja on kohustatud võrguteenust osutama oma võrgupiirkonnas. AS Gaasivõrk on

täitnud ja täidab ka edaspidi võrguettevõtja rolli enda võrgupiirkonna ulatuses, s.o kuni Muuli

tee L8 asuva liitumispunktini. Miiduranna piirkonna (sh Miiduranna põik) gaasitorustik ei ole

AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna osa ning selles osas ei ole AS Gaasivõrk kunagi võrguettevõtja

rolli täitnud.

3-22-529

4(10)

Esialgse õiguskaitse taotlus (vähemalt ulatuses, mis nõuab gaasivarustuse tagamist) ei ole

lubatav. Põhivaidluses on kaebaja vaidlustanud Konkurentsiameti otsuse, mis käsitles vaid AS-

i Gaasivõrk kohustamist gaasi võrgulepingu sõlmimiseks, mitte gaasivarustuse tagamiseks.

Gaasivarustuse katkestamise ja kogu piirkonnas tekkinud gaasi tarbimisega seotud õigusliku

probleemi lahendamine väljub praeguse menetluse ja esialgse õiguskaitse piiridest. Gaasi

võrgulepingu olemasolu ja gaasivarustuse tagamine ei ole samastatavad. Gaasivarustuse

tagamine on võrgulepingu täitmine võrguettevõtja poolt. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad

võrguettevõtja ja klient võrgulepingu, kuid võrguettevõtja poolt võrgu kaudu gaasi jaotamine,

gaasi tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine, tarbitud gaasikoguste

määratlemine jne on võrgulepingu alusel osutatava võrguteenuse sisu. Seejuures osutab

võrguettevõtja kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus ja võrgulepingus

sätestatud tingimustel. Seega võib esineda olukordi, kus võrguleping küll eksisteerib, kuid

esinevad õiguslikud alused gaasivarustuse katkestamiseks, nt puudub ligipääs arvestile,

avariiolukord, katkestamine lepingurikkumise tõttu jms. Kohustades AS-i Gaasivõrk esialgse

õiguskaitse korras lisaks võrgulepingu sõlmimisele tagama kaebajale ka gaasivarustuse, peaks

kohus hindama ja veenduma, et ei esine ja esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal ei teki ühtegi

antud kohtuasjaga mitteseotud alust kaebaja gaasivarustuse katkestamiseks. Sellise hinnangu

andmine väljuks praeguse kohtuasja piiridest. Seega saab esialgne õiguskaitse puudutada vaid

võrgulepingu sõlmimist, mitte aga gaasivarustuse tagamist.

Võrgulepingu sõlmimine ei ole toiming, mida ei saaks teha pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui

menetluse tulemusena peaks AS-i Gaasivõrk kohustatama võrgulepingu sõlmimiseks, saab

selle sõlmida ka pärast. Võrgulepingu sõlmimine on võimalik alati, kui see on õiguslikult

põhjendatud (ka katkestatud gaasivarustuse korral). Seega ei saa kaebaja õiguste kaitse osutuda

oluliselt raskendatuks ega võimatuks.

Kahe eraõigusliku isiku vahelise suhte reguleerimine kohtumenetluse ajaks esialgse õiguskaitse

korras ei ole esialgse õiguskaitse eesmärk. AS Gaasivõrk ei ole haldusorgan, ei täida avalikke

ülesandeid ega ole riigiga ühelgi viisil seotud, vaid on eraõiguslik isik.

Majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määruse nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“

(võrgueeskiri) § 7 lg 1 kohaselt saab ühe mõõtepunkti kohta sõlmida ühe avatud tarne ja

võrgulepingu. Seega ei ole võimalik igal isikul, kelle gaasitoru viib Muuli tee L8

liitumispunktini, nõuda konkreetselt enda tarbijapaigaldises gaasi tarbimiseks võrgulepingu

sõlmimist. Ka füüsiliselt oleks võimatu jagada üks toru väljundpunkt selliselt, et võrguleping

on vaid ühel liitumispunktist kaugemalasuval tarbijal ja teistel see puuduks. Gaas voolab läbi

terve toru ja selles ei ole võimalik osutada võrguteenust vaid „mõttelise osaga torust“. AS

Gaasivõrk ei oma kontrolli ega infot selle kohta, mis toimub liitumispunktist kaugemal: milline

on torustik, kas ja kus on arvestid, kes on tarbijad. Võrgulepingu täitmise üks oluline osa on

tarbitud gaasi mõõtmine ja gaasimüüjatele sisendi andmine selle kohta, kui palju tarbis

gaasimüüja iga klient gaasi. Praeguses olukorras oleks AS-l Gaasivõrk võimatu seda olulist

funktsiooni täita.

Kui Muuli tee L8 liitumispunkti taga olevat torustikku lugeda kaasomandis olevaks

tarbijapaigaldiseks, oleks võrgulepingu sõlmimine küll võimalik, kuid arvestada tuleks

kaasomandi kasutamise sätetega (asjaõigusseaduse § 71 lg 3, § 72 lg 1). Arvestades

võrgueeskirja § 7 lg-t 1, on olukorras, kus kaasomandis oleval gaasitorustikul on üks

mõõtepunkt, välistatud võimalus, et selle mõõtepunkti kohta saaks sõlmida iga gaasitorustiku

kaasomanik eraldi võrgulepingu. Seega peaksid sõlmima kogu liitumispunkti katva

võrgulepingu kõik kaasomanikud koos või üks kaasomanik oma nimel. Seda ei saa teha kohtu

ega haldusorgani korralduse alusel. Esialgse õiguskaitse korras pandud kohustust võrgulepingu

3-22-529

5(10)

sõlmimiseks ei oleks võimalik täita teiste kaasomanike nõusolekuta ja sellisena võiks esialgse

õiguskaitse määrus olla sisuliselt realiseerimatu.

Võrgulepingu sõlmimine ühe isiku tarbijapaigaldise kohta Muuli tee L8 liitumispunktis

puudutaks lisaks kaebajale ja AS-le Gaasivõrk ka teisi liitumispunkti taga asuvaid gaasitarbijaid

ja gaasimüüjaid. Sellise lepingu sõlmimisel oleks täiesti võimatu välja selgitada ühe isiku poolt

tarbitud kogust ning veel vähem kõigi teiste liitumispunkti taga olevate tarbijate tarbimiskogust.

12. X oli 19.07.2023 vastuses seisukohal, et võrgulepingu sõlmimisega on tagatud

gaasivarustus vastavalt MGS-le. AS-i Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste p 3.7 kohaselt

toimub võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine liitumispunktis, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise (MGS tähenduses tarbijapaigaldise)

ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud

samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele klientidele gaasi üleandmine ühise

kliendipaigaldise liitumispunktis. Tüüptingimustest ei saa järeldada, et võrguettevõtja ja ühise

kliendipaigaldise klientide vahel peab olema veel mingi vahendaja.

Kaebajal on sõlmitud gaasimüügileping tema tarbimiskoha mõõtepunktis Y, AS-l Gaasivõrk

lasub kohustus sõlmida võrguleping lähtuvalt võrgueeskirjast just selles mõõtepunktis, mitte

liitumispunkti Muuli tee L8 mõõtepunktis. Kaebaja gaasinäidud on mõõdetavad ainult tema

gaasi tarbimise osas ja neid on võimalik AS-le Gaasivõrk kodulehe kaudu edastada. AS-l

Gaasivõrk on võimalik lahutada üldgaasikogusest, mis läbib Muuli tee L8 mõõtepunkti, kus ta

soovib sõlmida vahendajaga võrgulepingu, kaebaja edastatud tarbitud gaasi koguse. Kaebaja ei

soovi liituda AS-i Gaasivõrk poolt pakutud vahendaja süsteemiga, sest see on ebaseaduslik ja

kaebajale finantsiliselt koormav.

13. Tallinna Halduskohus jättis 27.07.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kaebaja taotluse alusel saab otsustada vaid kaebaja enda suhtes esialgse õiguskaitse

kohaldamist, kuna populaarkaebus ei ole antud asjas lubatud, kaebaja esitas kaebuse vaid enda

huvide kaitseks ja on seda 12.06.2023 taotluse täpsustuses aktsepteerinud.

Esialgse õiguskaitse taotluse lõplikus versioonis taotleb kaebaja, et kohus kohustaks AS-i

Gaasivõrk tagama Miiduranna gaasitrassi kaudu tema kinnistu varustamine gaasiga, sõlmides

ajutise võrgulepingu temaga tema tarbimiskoha mõõtepunktis Y.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks puudub vajadus, sest sõltumata selle rakendamisest

on kohtuotsus täidetav. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kaebaja soovitud viisil

väljuks kohus kaebuse eseme raamidest. Kaebaja lõpp-eesmärk on ilmselt gaasivarustuse

tagamine oma kinnistul, kuid selle saavutamiseks tuleb kaebajal eelkõige sõlmida tsiviilõiguslik

leping võrguettevõtjaga, kes ei oma kaebajat puudutavat osa gaasitrassist (Tallinna

Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsus nr 3-20-2638) ja kelle võrgupiirkonnas ei asu kaebaja

kinnistu. Veelgi enam – ringkonnakohus on viidatud lahendi p-s 22 seisukohal, et Miiduranna

põik piirkonna vaidlusalune gaasitorustik on Miiduranna põik 1, 2, 3, 4 ja 6, Miiduranna tee 30

ja 34, Varju põik 3 ning Varju tee 2, 4, ja 5 kinnistute omanike kaasomandis. Kohtul puudub

hetkel teadaolevaid asjaolusid (kaebajal puudub volitus kõigi kaasomanike esindamiseks

kaasomandi kasutamise osas) arvesse võttes õiguslik võimalus kohustada AS-i Gaasivõrk

kaebaja soovitud võrgulepingut sõlmima. AS Gaasivõrk on juhtinud õigustatult tähelepanu, et

Esmar Holding OÜ poolt arvelduslepingu ülesütlemine alates 01.09.2023 ei tähenda tingimata

gaasivarustuse katkemist. Kaebajal on koostöös teiste asjast puudutatud isikutega mitmeid

tegevusvariante ja nende vahel valimine on asjast huvitatud isikute õigus. Kohus ei saa

eraisikuid kohustada ühe või teise variandi vahel valima, see on nende endi õigus ja nad on

3-22-529

6(10)

kõige paremini kursis asjaolude ja enda huvidega, et langetada sobiv otsus. Eeltoodust

tulenevalt puudub kaeabajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna otsuste langetamine

gaasivarustuse katkemise vältimiseks sõltub temast endast.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. Viimsi vald palub 28.06.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

16.06.2023 määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 5.

Halduskohus on valla kaasamisel menetlusse kolmanda isikuna oluliselt rikkunud HKMS § 20

lg-t 1, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (KOKS § 6 lg 1) ja ebaõigesti hinnanud

tõendeid. Seadusandja ei pea gaasiga (nagu ka elektrivarustusega) seonduvat kohaliku

omavalitsuse ülesandeks ega kohaliku omavalitsuse pädevuses oleva kommunaalmajanduse

valdkonnaks. Hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 p 2 kohaselt on maagaasiga varustamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldada. Viimsi vallal puuduks kaebaja (ja

teiste Miiduranna gaasitarbijate) gaasiga varustamiseks ka reaalne võimalus, kompetents ja

vajalikud load. Vald ei saa asuda gaasiettevõtja kohustusi täitma. Viimsi valla kohustamine

esialgse õiguskaitse korras korraldama kaebaja kinnistu varustamist maagaasiga ei oleks

õiguspärane, mistõttu puudub igasugune alus valla kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna,

kuna kohtulahendiga ei ole võimalik otsustada tema õiguste ja kohustuste üle. Halduskohtu

28.06.2023 määruse resolutsiooni p 1 tühistamisel tuleks tühistada ka määruse resolutsiooni p-

d 2 ja 5 osas, millega kohustati valda esitama omapoolne seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse

kohta. Resolutsiooni p-ga 2 on halduskohus ületanud haldusasja piire ja kohtu kompetentsi.

Viimsi vald on oma võimaluste piires kaebajat ja teisi gaasitarbijaid aidanud (lävitud on

gaasitarnija ja Konkurentsiametiga, läbi Esmar Holding OÜ aidatud kaasa gaasitarnete

jätkumisele, eraldatud raha gaasitorustiku hädapäraseks korrastamiseks jms), kuid enamat ei

saa Viimsi vald kui omavalitsusüksus teha, kuna ta ei saa üle võtta riigi ülesandeid.

15. X palub 11.08.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2023 määrus

ja rahuldada uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus.

Esialgse õiguskaitse vajaduse tingib asjaolu, et 01.09.2023 võib katkeda kaebaja kinnistu

varustamine gaasiga, kuna Esmar Holding OÜ lõpetab kaebajaga arveldusteenuse lepingu.

Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel lähtunud ainult ringkonnakohtu

otsuse nr 3-20-2638 p-st 22, jättes tähelepanuta otsuse p-i 25, kus kohus asus seisukohale, et

gaasitorustik on ühine tarbijapaigaldis, mis on kinnistuomanike kaasomand ja on ühendatud

AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga liitumispunktis Muuli tee L8. Kui lähtuda asjaolust, et

ringkonnakohus tuvastas, et Miiduranna põik piirkonna gaasitorustikku ja laiemalt kogu

Miiduranna piirkonna gaasitorustikku tuleb käsitada ühise tarbijapaigaldisena, mis on

ühendatud AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga liitumispunktis Muuli tee L8, siis osutab AS

Gaasivõrk kaebajale võrguteenust. Seega asub kaebaja kinnistu AS-i Gaasivõrk

võrgupiirkonnas ja viimasel on kohustus sõlmida kaebajaga võrguleping.

Kaebajal ja teistel piirkonna tarbijail on enda tarbimiskohas olemas mõõtepunktid, mille kohta

on igal tarbijal sõlmitud gaasimüügileping ja antud andmete alusel arveldavad gaasimüüjad

tarbijatega tarbitud gaasi osas. Tulenevalt MGS-st ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest on

kõikidel tarbijatel, kes on liidetud jaotusvõrguga ühise tarbijapaigaldise kaudu, õigus omada nii

gaasimüügilepingut kui ka võrgulepingut just enda tarbimiskoha mõõtepunktis, mitte ühise

tarbijapaigaldise liitumispunktis Muuli tee L8, kus asub mõõtepunkt. Õigusaktidest ei tulene,

et ühise tarbijapaigaldise liitumispunktis tuleb gaasitarbijatel sõlmida ühine võrguleping, nagu

väidab AS Gaasivõrk. AS Gaasivõrk omab tehnilist dokumentatsiooni, millest nähtub, millised

3-22-529

7(10)

kinnistud on omal ajal tema võrguga ühendatud ja tal on tehniline võimekus kontrollida, kas

kõik ühise tarbimispaigaldise tarbimiskohad, mis ei oma gaasimüügilepingut, on gaasi

tarbimise lõpetanud. Sellist võimekust ei ole gaasitarbijatel ja seda kohustust ei saa neile panna.

Võrgulepingu sõlmimisega ongi tagatud gaasivarustus, sest MGS-i kohaselt sõlmitakse

võrguleping võrguteenuse osutamiseks, võrguteenus on võrgu kaudu gaasi jaotamise teenuse

osutamine ja gaasi jaotamine on gaasi transportimine jaotustorustike kaudu tarbijapaigaldisteni,

kokkulepitud liitumispunktini. Gaasitarne tagamine tuleneb otseselt võrgulepingu olemasolust.

MGS § 25 lg 1 p 3 kohaselt on gaasi ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui gaasi

tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta ja MGS § 26 lg 2 p 1 kohaselt on võrguettevõtjal õigus

katkestada gaasi ebaseaduslikult kasutaval turuosalisel viivitamata võrguühendus.

Kui esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel peab kaebaja liituma AS-i Gaasivõrk

survel vahendaja süsteemiga või lõpetama gaasi tarbimise ja valima alternatiivse

küttelahenduse, on see kaebajale väga kulukas. Kohus jättis selgitamata, kellelt on kaebajal

õigus võimaliku tekitatud kahju välja nõuda. Liitumisel vahendaja süsteemiga (MTÜ

Miiduranna gaasiühing) on kaebaja ise ühingu liige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Viimsi valla 28.06.2023 määruskaebus

16. HKMS § 203 lg-st 1 tulenevalt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada

halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole määruskaebuse

esitamine lubatud, kui HKMS seda ette ei näe ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust.

Viimsi vald on määruskaebuses vaidlustanud halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni ka

osas, millega kohus tegi Viimsi vallale ettepaneku esialgse õiguskaitse taotluse aluseks oleva

olukorra lahendamiseks kohtuväliselt (resolutsiooni p 2) ja kohustas Viimsi valda esitama

seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas (resolutsiooni p 5). HKMS kohaselt ei ole

nimetatud osas ringkonnakohtule määruskaebuse esitamine lubatav ja seda on selgitatud ka

vaidlustatud määruses. Seetõttu tuleb Viimsi valla määruskaebus HKMS § 187 lg 3 p 6, § 203

lg 1 ja § 207 alusel läbivaatamatult tagastada osas, milles Viimsi vald vaidlustab Tallinna

Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni punkte 2 ja 5.

17. Viimsi valla kolmanda isikuna kaasamist puudutavas osas on määruskaebuse esitamine

lubatud (HKMS § 21 lg 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS

§-des 52‒54 ja 205 toodud nõuetelet. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS §

104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

18. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna

menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Selle sätte

eesmärk on tagada igaühele õigus olla teda puudutava (st tema õiguste või kohustuste tekkimist,

muutumist või lõppemist mõjutada võiva) kohtuasja arutamise juures ning see on imperatiivne,

andmata kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte (nt Riigikohtu

26.01.2004 otsus nr 3-3-3-1-04, p 7). Isik kaasatakse HKMS § 20 lg 1 järgi kolmanda isikuna

menetlusse üksnes juhul, kui asjas tehtav kohtulahend võib mõjutada tema õiguste või

kohustuste olemasolu, sisu või mahtu. Määrav on kohtuotsuse võimalik resolutsioon – asja

arutamisel võidakse otsustada isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle juhul, kui nende

3-22-529

8(10)

tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga

täielikult või osaliselt rahuldatakse või jäetakse rahuldamata. Kui HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud

tingimused kolmanda isiku kaasamiseks ei ole täidetud, ei ole tema menetlusse kaasamine

põhjendatud ja lähtuda tuleb põhimõttest, mille kohaselt lahendatakse haldusasi mõistliku aja

jooksul ning võimalikult väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2). Kolmanda isiku menetluses

osalemine toob eelduslikult kaasa täiendava koormuse kohtule ja teistele menetlusosalistele ja

võib suurendada kohtumenetluse kulusid.

19. Halduskohus on ekslikult leidnud, et praeguses asjas tehtava kohtulahendiga võidakse

otsustada Viimsi valla õiguste ja kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). Praeguse vaidluse ese on

Konkurentsiameti 16.02.2022 otsus nr 7-18/2022-004, millega jäeti X kaebus AS-i Gaasivõrk

peale rahuldamata ja lõpetati AS-i Gaasivõrk suhtes algatatud järelevalvemenetlus ettekirjutust

tegemata, sest korrarikkumist ei tuvastatud. Halduskohtu 06.06.2022 määrusega võeti X kaebus

menetlusse nõuetes tühistada Konkurentsiameti otsus ja kohustada Konkurentsiametit vaatama

kaebaja 07.12.2021 kaebus uuesti läbi. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks sõlmida

võrguleping AS-ga Gaasivõrk ja selleks on ta pöördunud 07.12.2021 kaebusega ka

Konkurentsiameti poole. Konkurentsiamet leidis otsuses, et Miiduranna asula piirkonnas

olevad gaasitrassid (sh X kinnistul aadressil Y, Viimsi vald) ei ole kunagi olnud AS-i Gaasivõrk

(AS Eesti Gaas õigusjärglane võrguteenuse osutamise osas) võrgu piirides ja ettevõtja ei ole

kunagi nende gaasitrasside osas tarbijatele võrguteenust osutanud; kaebaja tarbijapaigaldis ei

ole AS-i Gaasivõrk võrguga liidetud ning puudub eraldi liitumispunkt ja liitumisleping. Seega

võidakse praeguses asjas tehtava kohtulahendiga otsustada, et Konkurentsiamet on nende

asjaolude kontrollimise tulemusel õigusvastaselt lõpetanud AS-i Gaasivõrk üle peetud

järelevalvemenetluse ettekirjutust tegemata ja kohustada Konkurentsiametit kaebaja

07.12.2021 kaebust uuest läbi vaatama. Kaebuse rahuldamisel on võimalik järelevalvemenetlus

AS Gaasivõrk suhtes ja selle tulemuseks võib olla AS-le Gaasivõrk ettekirjutuse tegemine.

Seega ei otsustata asjas Viimsi valla õiguste ja kohustuste üle. Kuna Viimsi vald ei vasta HKMS

§ 20 lg-s 1 sätestatud kolmanda isiku tunnustele, ei ole tema menetlusse kaasamine

põhjendatud.

20. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Viimsi valla määruskaebuse ja tühistab

Tallinna Halduskohtu 16.06.2023 määruse resolutsiooni p-i 1 Viimsi valla kaasamist

puudutavas osas.

X 11.08.2023 määruskaebus

21. Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7, § 203

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52‒54 ja 205

toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1,

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

22. Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud

mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks

võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse esinemisel

arvestab kohus määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse

perspektiive. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne

(Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8).

3-22-529

9(10)

23. Esialgse õiguskaitse esmane ülesanne on kindlustada põhivaidluse ajaks olemasoleva

olukorra säilimine. Kaebaja taotles Konkurentsiametile esitatud kaebuses, et Konkurentsiamet

kohustaks AS-i Gaasivõrk temaga võrgulepingut sõlmima. Kaebaja tõi kaebuses välja, et tema

kinnistu (Y, Viimsi vald) on AS-i Gaasivõrk võrguga liidetud, kuid tal puudub võrguleping AS-

ga Gaasivõrk. Konkurentsiameti 16.02.2022 otsusega jäeti X kaebus rahuldamata ja lõpetati

AS-i Gaasivõrk suhtes algatatud järelevalvemenetlus. Halduskohus on menetlusse võtnud

kaebaja nõuded Konkurentsiameti 16.02.2022 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

kaebaja kaebust uuesti läbi vaatama. Esialgse õiguskaitse taotlusega palub kaebaja kohtul

kohustada AS-i Gaasivõrk tagama Miiduranna põik gaasitorustiku kaudu kaebaja varustamine

gaasiga, sõlmides kaebajaga ajutise võrgulepingu liitumispunktis muuli tee L8 kuni

kohtulahendi jõustumiseni. Asja materjalidest nähtuvalt on Esmar Holding OÜ 01.06.2023

teatanud, et arveldusteenuse lepinguid (mh kaebajaga) uueks perioodiks ei pikendata ja

sõlmitud lepingud lõppevad 31.08.2023. Teate kohaselt lõpetab Esmar Holding OÜ ühtlasi

lepingud Eesti Gaas AS-i ja Gaasivõrk AS-ga alates 31.08.2023 liitumispunktides Varju tee 1

(Muuli tee L8), Miiduranna küla, Viimsi vald ja Mereranna tee L1, Haabneeme alevik, Viimsi

vald. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal ei ole (ega ole kunagi olnud) sõlmitud võrgulepingut

AS-ga Gaasivõrk. Seega ei taotle kaebaja olemasoleva olukorra säilitamist. Kaebaja eesmärk

on tema kinnistu gaasivarustuse tagamine AS-ga Gaasivõrk võrgulepingu sõlmimise teel ja

tema huvi on suunatud olemasoleva olukorra muutmisele.

24. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kaebaja soovitud viisil saavutaks kaebaja oma

õiguste kaitse suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtava võimaliku positiivse

kohtuotsusega. Selliselt väljub taotletav esialgse õiguskaitse abinõu kaebuse eseme raamidest.

Ringkonnakohus selgitab, et kohustamiskaebuse rahuldamise viisi valib HKMS § 41 lg 3

kohaselt kohus. Kaebaja ei saa nõuda, et Konkurentsiamet lahendaks kaebuse kaebaja poolt

ettekirjutatud viisil ja kohustaks kolmandat isikut (AS-i Gaasivõrk) temaga võrgulepingu

sõlmimiseks. Kohus saab kaebuse lahendamisel hinnata üksnes Konkurentsiameti 16.02.2022

otsuse õiguspärasust ja kontrollida, kas otsuses toodud seisukohad on asjakohased ning kaebuse

rahuldamisel kohustada Konkurentsiametit kaebaja taotlust uuesti lahendama, mitte

võrgulepingut sõlmima.

25. Konkurentsiamet on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et AS Gaasivõrk on osutanud ja

osutab võrguteenust vaid talle kuuluva ja tema valduses oleva jaotusvõrgu piires kuni

liitumispunktini Muuli tee L8 (endine Varju tee 1) ja kaebajal puudub eraldiseisev

tarbijapaigaldis, mis oleks eraldi ühendatud AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga. AS Gaasivõrk on

17.07.2023 seisukohas märkinud, et on 30.09.2020 pakkunud kaebajale võimalust luua eraldi

liitumine AS-i Gaasivõrk jaotusvõrguga, mis võimaldaks ka võrgulepingu sõlmimist vaid

kaebajaga, kuid kaebaja ei ole seda soovinud. AS-i Gaasivõrk selgituste järgi ei ole võimalik

praegusel juhul Muuli tee L8 liitumispunkti kaudu võrguteenust osutada ilma, et selle suhtes

oleks sõlmitud üks, kogu liitumispunkti läbivat gaasivoogu hõlmav võrguleping. Võrgulepingu

puudumisel tekiks olukord, kus gaasi ja võrguteenuse kulu jääks võrguettevõtja enda kanda.

Miiduranna piirkonna, sh kaebaja kinnistu osas võrguühenduse katkestamine on seega alates

01.09.2023 tõenäoline juhul, kui pärast Esmar Holding OÜ poolt sõlmitud võrgulepingu

lõppemist ei sõlmita uut, kogu liitumispunkti läbivat gaasivoogu hõlmavat võrgulepingut.

Samas on gaasivarustuse katkemine välditav. Tallinna Ringkonnakohus on 21.06.2023 otsuses

nr 3-20-2638 (jõustumata) asunud seisukohale, et Miiduranna põik piirkonna gaasitorustiku

kaasomanikeks tuleb lugeda vähemasti 11 kinnistuomanikku (Miiduranna põik 1, 2, 3, 4 ja 6,

Miiduranna tee 30 ja 34, Varju põik 3 ning Varju tee 2, 4 ja 5), kelle elamuid selle trassiharu

kaudu gaasiga varustatakse ning välistada ei saa, et kaasomanikena tuleks käsitada kõiki

Miiduranna küla gaasitarbijaid, kes on võrguga ühendatud samas liitumispunktis (otsuse p-d 22

ja 25). AS Gaasivõrk on 17.07.2023 seisukohas selgitanud, et kui lugeda Muuli tee L8

3-22-529

10(10)

liitumispunkti taga olevat gaasitorustikku kaasomandis olevaks tarbijapaigaldiseks, on

võimalik võrgulepingu sõlmimine asjaõigusseaduses kaasomandi kasutamise sätteid arvestades

selliselt, et võrgulepingu sõlmib üks, mõni või kõik kaasomanikud või kaasomanike poolt

moodustatav ühendus või muu isik, kellel on selleks võimekus ja kaasomanike nõusolek. Sel

eesmärgil ongi juba loodud MTÜ Miiduranna gaasiühing, kes on alustanud läbirääkimisi

vastava võrgulepingu sõlmimiseks.

26. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2023

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)