2-21-9646/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9646

Kohtuasi

X hagi Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ, C ja W vastu

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.04.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ, C ja W apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

675 eurot 43 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Keijo Lindeberg ja

vandeadvokaat Aldo Vassar

Kostjad (apellandid) C (isikukood XXXXXXXXXXX),

W (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Sarapuu Kirbukas

Tallinn OÜ (registrikood 14178115), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 24.05.2022 menetlusdokumendile lisatud tõendid vastu võtmata.

2. Rahuldada Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ, W ja C apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 07.04.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-9646 osas, millega

maakohus hagi rahuldas ning jättis menetluskulud Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ,

W ja C kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud maakohtus X kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.

5. Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Jätta X 04.02.2022 vastuväide maakohtu tegevusele rahuldamata.

5.2. Võtta vastu kõik esitatud tõendid, välja arvatud hagiavalduse lisad 29–40 ja

apellatsioonkaebuse vastuse lisad.

5.3. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2-21-9646

5.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas Sarapuu Kirbukas Tallinn OÜ (kostja I), C (kostja II) ja W (kostja III) vastu

hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 625 eurot 40 senti ja sellelt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda ning kohustada kostjaid

solidaarselt tasuma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli hageja Tartus tegutseva Sarapuu Kirbukas OÜ klient. Hageja

teavitas 2020. a oktoobris Sarapuu Kirbukas OÜ-d, et kolm riideeset, mille ta Sarapuu Kirbuka

poodi müüki viis, on kadunud. Hageja suhtles mitu korda Sarapuu Kirbukas OÜ esindajaga

ning tegi 03.02.2021 Facebooki grupis „OSTAN JA MÜÜN / Eesti suurim Ostu- ja

Müügigrupp“ postituse, mille eesmärk oli välja selgitada, kas hageja on ainuke, kelle

kirbuturule viidud kaupa on varastatud.

Kostjad saatsid hagejale 25.05.2020 nõudekirja Facebooki postituses ja kommentaarides

avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks (kostjate nõudekiri).

Kostjate nõudekirjas heideti hagejale ette järgmiste ebaõigete faktiväidete esitamist: hageja sai

kirja, mille kohaselt on Sarapuu Kirbukas OÜ omanikud sulid ja viivad Tallinna müüki

kallimaid riideid; eelmisel aastal varastati poest Guess seelik ning kolm teist toodet; võid

arvestada, et varastamine on seal moes; neil on seal kaos; kostja II käis vaid ühe korra kaameraid

vaatamas. Lisaks heitsid kostjad hagejale ette ebakohaste väärtushinnangute esitamist, kuna

väidetavalt kujutas hageja kostjat II põhjendamatult hoolimatu ja ükskõikse inimesena (mh

väites, et omanik ei tegele varastatud või kaotatud esemetega, ning öeldes, et vargad teavad

nüüd, kuhu varastama minna, sest seal on reeglid kindlamad). Lisaks heitsid kostjad hagejale

ette väidet, et ehk muudavad kostjad oma suhtumist, kui kliente jääb vähemaks.

1.2. Hageja hinnangul ei rikkunud ta kostjate õigusi, kostjatel ei olnud hageja vastu nõudeid

ning kostjate nõudekiri oli alusetu ja ebavajalik. Hageja ei esitanud kostjate kohta ebaõigeid

faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja oli Tartus tegutseva Sarapuu Kirbukas

OÜ, mille omanik ja juhatuse liige on kostja II, klient. Hagejal puudus õigussuhe kostjatega I

ja III. Hageja ei olnud Tallinnas tegutseva kostja I klient. Kostjate nõudekirjast ei selgunud,

millised väidetavad rikkumised pani hageja toime füüsiliste isikute ja millised juriidiliste isikute

2-21-9646

vastu. Mh ei olnud selge, kuidas rikkus hageja väidetavalt kostjate I ja III õigusi. Hageja vastu

esitasid nõude kostjad I–III, mitte Sarapuu Kirbukas OÜ, kelle tegevust hageja oma Facebooki

postituses käsitles. Konflikt tekkis hageja ja Sarapuu Kirbukas OÜ vahel. Kostja II kohta

avaldatud faktiväited olid tõesed ja väärtushinnangud kohased. Hageja oli sunnitud kostja II

kohta postituse avaldama, sest Sarapuu Kirbukas OÜ vastutust välistav tüüptingimus oli tühine.

Kostja II selgitas sõnumites, et kaupluses juhtuvad vargused, puudub ülevaade müüdavatest

esemetest ja järelevalve nende üle. Hageja vastas kostjate nõudekirjale vandeadvokaadi

vahendusel ning pidi seoses nõudekirjale vastamisega kandma kohtueelselt õigusabikulusid.

1.3. Hageja taotles kostjatelt kostjate nõudekirjale vastamiseks kantud kohtueelsete

õigusabikulude väljamõistmist kahjuna (VÕS § 115, alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 5 või p 8

alusel). Kahju hüvitamise eeldused (VÕS § 1045 lg 1 p 8) on täidetud ning puuduvad alused

kahjuhüvitise vähendamiseks.

1.3.1. Kohtul tuleb hinnata kostjate nõudekirjas esitatud nõuete põhjendatust, sest nn

petukirjade või nn õngitsuskirjade saatmine on õigusvastane tegevus. Vandeadvokaadi

vahendusel hagejale alusetu nõudekirja saatmise eesmärk oli tekitada hagejale tahtlikult varalist

kahju. Kostjate eesmärk oli saada õigusteadmisteta hagejalt kohtuväliselt alusetu nõude eest

ca 3500 eurot, hagejat kohtumenetlusega hirmutades. Õigusteadmisteta hagejal oli kostjate

nõudekirja sisust tulenevalt kaks võimalust – tasuda nõudekirjas märgitud summa või pöörduda

õigusabi saamiseks advokaadi poole. Mõlema alternatiivi puhul oli vältimatu hagejale kahju

tekkimine. Kostjate nõude õiguspärasuse hindamiseks ning kostjate nõudekirjale vastamiseks

oli põhjendatud konsulteerida advokaadiga, sest kostjate nõutav summa oli suur.

Õigusteadmisteta hageja jaoks viitas professionaalse õigusabi vajadusele kostjate nõudekirjas

märgitu, et nõudekirjale vastamata jätmisel või esitatud ettepanekute täitmisest keeldumisel

eeldavad kostjad, et hageja nõustub kohe osalema esitatud nõuete kohtulikule tunnustamisele

ja täitmissunnile suunatud hagimenetluses (võidakse esitada täiendavaid nõudeid).

Õigusteadmisteta hagejale jäi kostjate nõudekirjast mulje, et tal tuleb maksta nõudekirjas

märgitud 3462 eurot või nõudekirjale vastamata jätmisel ja summa tasumisest keeldumisel

tasuda kohtumenetluses tuhandeid eurosid. Hageja ei saanud jätta kostjate nõudekirja

tähelepanuta. Eelduslikult jätsid kostjad hageja vastu hagi esitamata mh põhjusel, et hageja

kasutas professionaalset õigusabi ning põhjendas nõude alusetust. Kostjad jätsid nõudekirjas

mulje, et hageja on pannud toime mitmeid rikkumisi. Kostjad jätsid nõudekirjas põhjendamatult

mulje, et tavapärane mittevaralise kahju hüvitis on kuni 10 000 eurot. Riigikohtu 2020. a

kohtupraktika analüüsi järgi on isiklike õiguste rikkumisel keskmine väljamõistetud hüvitis

vähenenud ja suuremaid hüvitisi mõistetakse välja väga harva.

1.3.2. Kostjad pidid aru saama, et alusetu nõudekiri võib hagejat kahjustada ja põhjustada

õigusvastase tagajärje. Kostjad pidid oma lepingulise esindaja kaudu teadma, et kostjate

nõudekirjas esitatud nõuded on alusetud ja perspektiivitud. Kostjad teadsid, et hageja postitus

ei sisaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid, puudutas üksnes

Tartus tegutsevat Sarapuu Kirbukas OÜ-d ning et esitatud nõuded on alusetud. Kostjad pidid

vähemalt möönma, et nõudekirja esitamisega või hageja poolt alusetult kostjatele raha

tasumisega tekib hagejale varaline kahju. Kostjate teadlikkust nõude alusetusest ja

perspektiivitusest kinnitab see, et nad ei pöördunud kohtusse.

1.4. Praeguse asja lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguse edasiarendamiseks ja ühtse

kohtupraktika kujundamiseks. Praeguse asja lahendamisel tuleb arvestada Eesti õiguses

tekkinud kahjunõuetega nn õngitsemise probleemi, mis on tingitud sellest, et alusetute

kahjunõuete esitamisele ei järgne vastutust. Kahjunõuete nn õngitsemise eesmärk on tekitada

isikule tahtlikult varalist kahju ebaõige ettekujutuse loomise kaudu, mh avaldades ebatäpseid

2-21-9646

ja kontrollimatuid asjaolusid. Kahjunõuetega nn õngitsemisele viitab see, et mitmetel juhtudel

ei järgne kohtueelse nõude esitamisele ja sellele vastuvaidlemisele kohtusse hagi esitamist.

Samuti viitab kahjunõuetega nn õngitsemisele see, et nõutakse oluliselt suuremaid hüvitisi, kui

kohtud välja mõistaksid. Lisaks on praeguses asjas võimalik kujundada obiter dictum korras

seisukoht eeltõendamismenetluste läbiviimise osas.

1.5. Kui VÕS § 1045 ei sätesta vastutust alusetute kahjunõuete saatmisest tingitud

õigusabikulude eest, on tegemist seaduse lüngaga, mille kohus peab sisustama. Alternatiivselt

oli kostjate tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 järgi. Sellise vastutuse puudumine ohustab

õigusselgust, õiguskorda ning sõnavabadust. Ka tsiviilkohtumenetluses jäävad hagimenetluse

kulud kaotanud poole kanda. Kohtuvälise nõude esitamisel (sarnaselt hagimenetlusega) võtab

nõude esitaja riski, et nõude saaja võib nõuda oma kulude hüvitamist.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

2.1. Hageja avaldas Facebookis väited, et Sarapuu Kirbuka omanikud on sulid, kes lasevad

varastel poes vabalt tegutseda, varastavad ka ise klientide kallimaid riideid ja viivad need

Tallinnasse müüki, ning peavad kliente lolliks. Lisaks kutsus hageja inimesi kostjate poest

varastama. Nimetatud väited rikkusid kostjate au ja head nime ning sekkusid nende

majandustegevusse. Seetõttu oli kostjate nõudekirja esitamine põhjendatud. Kostjatel oli õigus

nõuda, et hageja ebaõiged väited ümber lükkaks, õigusvastase tegevuse lõpetaks ja mainekahju

hüvitaks.

2.2. Hageja viidatud Sarapuu Kirbukas OÜ tüüptingimused ei olnud tühised. Kui kolmas isik

poest varastab, ei vastuta poe omanik seaduse kohaselt selle kahju eest. Kahju tekitamise eest

vastutab varas. Isegi, kui poe omanik seaduse järgi vastutaks, ei tekkinud kahju poe omaniku

tahtluse ega raske hooletuse tõttu. Lisaks ei ole lepingu väidetav tühisus praeguse asja

lahendamisel tähtis. Hageja esitas kostjate vastu nõude deliktilisel, mitte lepingulisel alusel.

2.3. Kostjad ei tekitanud hagejale kahju. Hageja otsustas pöörduda advokaadi poole, kuigi tal

ei olnud sellist kohustust ja ta oleks võinud nõudekirjale ise vastata. Kostjad ei sekkunud hageja

omandiõigusesse – ei rikkunud hageja omandit või hageja esemete valdust. Seega ei ole

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaldatav. Õigusvaidluse kohtuväliselt lahendamise püüdlus ei ole heade

kommete vastane käitumine. Hageja kulutused õigusabile ei tekkinud kostjate õigusvastase

tegevuse tõttu. Hageja vaidlustas seaduslikku nõuet. VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 ei kohaldu

praegu. Kohtupraktika kohaselt on õigusabikulude hüvitamine sekundaarnõue, mille

rahuldamine nõuab põhinõuet, mis tingis õigusabiteenuse kasutamise vajaduse. Hageja ei

tõendanud, et täidetud on VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatud nõude rahuldamise eeldused ning et

kostjad tekitasid oma õigusvastse käitumisega talle tahtlikult otsest varalist kahju.

2.4. Isegi, kui kostjate tegevuse ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel on õiguslik seos,

tulenes kahju suuresti hageja tegevusest. Seetõttu tuleb kahjuhüvitist vähendada null euroni.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagiavalduse, mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 625

eurot 40 senti, viivise põhinõudelt perioodi 15.06.2021–06.04.2022 eest summas 40 eurot 57

senti ning tasumata kahjunõudelt (625 eurot 40 senti) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras

viivise alates 07.04.2022 kuni kahjunõude tasumiseni (VÕS § 113 lg-d 1 ja 2). Maakohus jättis

2-21-9646

hageja 04.02.2022 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning võttis tsiviilasja materjalide

juurde kõik esitatud tõendid, v.a hagiavalduse lisad 29–40. Maakohus jättis menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostjate kanda.

3.1. Maakohus jättis rahuldamata 04.02.2022 vastuväite ning märkis, et kohtusse saab

pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ning hageja nõuete lahendamisel on tähtis kostjate

käitumine hageja suhtes. Nõudekirjad, mis ei ole praeguse vaidlusega seotud, ja Eesti

Advokatuuri aukohtu üldine hinnang sellistele nõudekirjadele ei ole praeguses asjas tähtsad.

Viidatud tõendid ei võimaldanud maakohtul teha kindlaks ka muid asja õigeks lahendamiseks

tähtsaid asjaolusid ega olnud tähtsad VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p- de 5 ja 8 tõlgendamisel.

Nimetatud tõendeid ei muutnud asjakohaseks hageja kriitika vaidlusega mitteseotud

eeltõendamismenetluste kohta.

3.2. Maakohus selgitas, et esitatud asjaoludel ei kohaldu praegu VÕS § 1045 lg 1 p 5, sest

kostjad ei rikkunud hageja omandit ega valdust. Kui hageja tegi oma vara suhtes varakäsutuse

kostjate tegevuse tõttu, ei rikkunud kostjad hageja omandit. Maakohus kvalifitseeris hageja

nõude VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Heade kommete vastase kahju tekitamisega on tegemist, kui

teo eesmärk oli hageja tahtlik kahjustamine ehk kostja mõistis oma teo õigusvastasust ja

möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju (RKTKo 01.02.2019, 2-15-13216/93, p 18.2).

Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel peab hageja kohtu ette

tooma (ja tõendama) asjaolud, milles seisnes iga kostja tegu, hagejale tekkinud kahju ja selle

suurus, põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasus. Mh peab hageja

tõendama, et kostjate poolt hagejale ette heidetud ebaõiged väited olid tõesed ja ebakohased

hinnangud põhjendatud. Kostjad peavad tõendama süü puudumist ja vastuväiteid hageja

esitatud asjaoludele.

3.3. Maakohus märkis, et hageja lepingu tühisuse väide ei olnud praeguses menetluses

asjakohane. Maakohus viitas hageja Facebooki postitustele ning hindas, kas kostjatel oli alust

esitada hagejale nõudekiri, milles taotlesid hagejalt 3000 euro (maakohtu lahendis ekslikult

märgitud 3462 euro 20 sendi) suuruse mittevaralise kahju hüvitamist, ebaõigete väidete

ümberlükkamist ja nende avaldamise lõpetamist ning nõudekirjaga seotud 462 euro suuruse

õigusabikulu hüvitamist.

3.4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui ta süülise õigusvastase isikuõiguste

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste

rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega

(VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete

andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine ning tuvastada tuleb üksnes vaidlustatud

andmete tegelikkusele mittevastavus.

Maakohus tuvastas, et kostjad II ja III olid kostja I juhatuse liikmed ning kostja II Sarapuu

Kirbukas OÜ juhatuse liige. Hageja oli Sarapuu Kirbukas OÜ (mitte kostja I) klient ning

postitusest nähtuvalt käis hageja kommentaar varguse osas Sarapuu Kirbukas OÜ kohta.

Avaldatud postitus ja hageja avaldatu ei käinud kostjate I ja III kohta, nende õigusi ei rikutud

ning neil ei olnud õigust saata hagejale nõudekirja.

Hageja ei rikkunud kostja II isikuõigusi. Hageja ei avaldanud kostja II kohta väidet, et kostja II

on suli ja viib Tallinnasse müüki kallimaid riideid, vaid avaldas saadud kirjas väljendatut.

Mõistlik isik saab väärtushinnangust „samal ajal, kui teine omanik kehitab õlgu ja ütleb, et

nemad ei vastuta“ aru, et omanikku ei huvita ning ta on ükskõikne. Tegemist oli negatiivse

väitega, kuid õigusaktid ei keela teravalt väljendatud objektiivset ja heas usus tehtud kriitikat.

2-21-9646

Negatiivsest väärtushinnangust „kui Sarapuu kirbuturgu müüki viid, võid arvestada, et

varastamine on seal moes ja omanik ei tegele“ sai mõistlik isik aru, et kostja II on hoolimatu

ja ükskõikne, kuna tal on ükskõik, kas varastatakse. Maakohus luges kuvatõmmistega

tõendatuks, et hageja järeldus varastamise kohta oli õige. Lause „ no ma sain aru, et juhataja

elab Tallinnas ja selleks, et kaameraid vaadata, peab Tartu kohapeale tulema“ oli õige

faktiväide. „Juttude põhjal käis vaid ühe korra vaatamas“ oli subjektiivne hinnang ning hageja

rääkis kellegi räägitut edasi. Tegemist oli negatiivse väitega, et omanik oli hoolimatu ja käis

ainult ühe korra vaatamas, mille avaldamine oli lubatud. Eespool viidatud väited ja

väärtushinnangud ei olnud au teotavad, kuna need ei olnud vulgaarsed, inimväärikust alandavad

ega mõnitavad.

Eelnevast tulenevalt ei avaldanud hageja kostjate kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid

väärtushinnanguid. Seega ei rikkunud hageja kostjate õigusi ning täidetud ei olnud kostjate

nõude rahuldamise eeldused. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjate õiguste rikkumine hagi

alusena esitatud faktilistel asjaoludel võimalik ning kostjatel ei olnud õigust hagejale nõudekirja

saata. Kostjad käitusid õigusvastaselt ning hagejale tekkis kostjate nõudekirja saatmisega kahju.

3.5. Kostjad tekitasid heade kommete vastaselt kahju, kuna kostjate nõudekirja saatmise

eesmärk oli hageja tahtlik kahjustamine. Kostjad teadsid, et nende nõudekirjas esitatud nõuded

on alusetud, hageja tegi postituse Tartus tegutseva Sarapuu Kirbukas OÜ kohta ning kostjatel I

ja III puudus hagejaga õiguslik seos. Seega teadsid kostjad, et neil ei ole alust hagejale

nõudekirja esitada. Kostjad pidid aru saama, et nõudekirjale vastamiseks võib hageja vajada

õigusabi, millega kaasnevad kulud. Kostjad pidid mõistma, et alusetu nõudekirja esitamine võib

hagejat kahjustada ja põhjustada õigusvastase tagajärje. Kostjate advokaadist lepinguline

esindaja pidi enne nõudekirja koostamist selgitama nõudekirja esitamise riske. Seega pidid

kostjad mõistma oma teo õigusvastasust ja möönma, et sellega võib hagejale kaasneda kahju.

Kostjate teo ja kahju vahel oli põhjuslik seos ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puudusid. Kostjad vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt.

3.6. Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik (st kas ilma selleta oleks hageja

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta) ja hageja kantud kulud mõistliku suurusega. Hageja peab

tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab

maksma.

Õigusabi kasutamine oli vajalik, kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt

kaitsta. Hagejal ei ole õigusharidust ning isiku au ja väärikuse kaitse on spetsiifiline valdkond.

Seega ei saanud eeldada, et hageja ei kasuta kohtueelse nõude saamisel professionaalset

õigusabi. Eelduslikult jätsid kostjad nõudekirjas märgitud nõuete osas hagi esitamata mh

põhjusel, et hageja kasutas professionaalset õigusabi ning põhjendas, et nõudekiri on alusetu.

Kui hageja ei oleks pöördunud õigusabi saamiseks advokaadi poole, oleksid kostjad ilmselt

esitanud hageja vastu hagi. Kostjad ei tõendanud, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt. Kahjuhüvitise vähendamiseks nullini puudus alus.

Maakohus pidas mõistlikuks ja põhjendatuks kohtueelse õigusabi kulu summas 625 eurot

40 senti (3 tundi ja 59 minutit; tunnihind 130 eurot). Õigusabitoimingud olid järgmised:

18.03.2021 materjalidega tutvumine, e- kirjavahetus kliendiga 1 tund 22 minutit; 19.03.2021

lisamaterjalidega tutvumine, e- kirjavahetus kliendiga, nõudele vastuse koostamine 52 minutit;

22.03.2021 nõudele vastuse koostamine, e-kirjavahetus kliendiga 1 tund 18 minutit; 23.03.2021

2-21-9646

e-kirjavahetus kliendiga 17 minutit; 03.05.2021 kahjuhüvitise nõude koostamine 10 minutit.

Lisaks tegi hageja esindaja 18.03.2021 kaks päringut äriregistrisse.

Apellatsioonkaebus

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas

uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt paluvad kostjad saata asja

maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda ning

mõista need hagejalt kostjate kasuks välja.

4.1. Kostjad ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju ning nõudekirja edastamine oli

põhjendatud.

Sisulise vaidluse küsimus oli, kelle kohta hageja avaldatud väited käivad ning kas need on

õigusvastased. Kostjad ei teadnud nõudekirja esitades, milliseks kujuneb nõuete osas kohtu

seisukoht. Hageja ei tõendanud, et kostjad esitasid alusetu nõudekirja ning tahtsid sellega

hagejale kahju tekitada.

Hageja avaldas majandus- ja kutsetegevusse sekkuvaid väiteid Sarapuu Kirbuka kohta. Hageja

mainis postituses, et külastas Tartus asuvat Sarapuu Kirbukat, mida opereerib Sarapuu Kirbukas

OÜ. Keskmine hageja postituse lugeja ei teadnud, et Tartus ja Tallinnas asuvaid Sarapuu

Kirbuka poode opereerivad erinevad äriühingud. Keskmine isik lähtub sellest, et postituses

nimetatakse Sarapuu Kirbukat ega analüüsi sisuliselt samanimeliste ja samas valdkonnas

tegutsevate äriühingute puhul, kas silmas peetakse Sarapuu Kirbukas OÜ-d või Sarapuu

Kirbukas Tallinn OÜ-d. Seega rikkus hageja nii Sarapuu Kirbukas OÜ kui ka Sarapuu Kirbukas

Tallinn OÜ õigusi, kui avaldas Sarapuu Kirbuka kohta majandus- ja kutsetegevusse sekkuvaid

ebaõigeid ja negatiivseid väiteid. Seega võisid mõlemad äriühingud oma õiguste kaitseks

hagejale nõudekirja esitada.

Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja ei olnud väite, mille kohaselt on kostja II suli ja viib

Tallinnasse müüki kallimaid riideid, avaldaja. Hageja sai kolmanda isiku käest kirja, mille

kohaselt olid kostjad väidetavalt sulid, kuid otsustas ka ise selle väite Facebookis avaldada.

Avaldamisega VÕS-i mõttes on tegemist ka siis, kui isik teeb andmed kolmandatele isikutele

teatavaks (RKTKo 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24).

Hageja täitis pärast kostjate nõudekirja saamist nende nõude osaliselt (eemaldas postituse, mille

kohaselt olid kostjad väidetavalt sulid). Seega möönis hageja kostjate nõudekirja põhjendatust.

Hageja ei vaidlustanud seda väidet. Seetõttu tuleb TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada, et hageja

võttis väite omaks. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei arvestanud

kostjate nimetatud väidet ega põhjendanud sellega arvestamata jätmist.

4.2. Kostjate tegevus oli õiguspärane, sõltumata sellest, kas hagejal oli kohustus nõudekirjas

esitatud nõuded täita.

VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaldamine eeldab tahtlust. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete

tunnustega – teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine, hooletus aga

valdavalt objektiivsete tunnustega – kohaste nõuete mittejärgimisega. Isik ei saa oma heade

kommete vastase käitumisega soovida teisele isikule VÕS § 1045 lg 1 p 8 ja § 104 lg 5 mõttes

kahju tekitada, kui ta ei tea asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise heade kommete

vastasuse ega mõista seega oma tegevuse õigusvastasust. VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul lasub

tahtluse tõendamise koormus hagejal ja VÕS § 1050 lg-s 1 sätestatud eeldus ei kohaldu

2-21-9646

(RKTKo 06.06.2018, 2-16-14655/24, p 13.3; HMKo 21.01.2022, 2-20-19091, p 98). Hageja ei

esitanud asjaolusid ega tõendanud, et kostjad esitasid teadlikult alusetu nõudekirja. Maakohus

ei viidanud tõenditele, millest nähtuks, et kostjate nõudekirja saatmise eesmärk oli hageja

tahtlik õigusvastane kahjustamine ning et kostjad esitasid teadlikult alusetu nõudekirja. Kostjate

tahtlust ei saa järeldada üksnes sellest, et nende nimel edastas nõudekirja lepinguline esindaja

(HMKo 21.01.2022, 2-20-19091, p 104).

4.3. Hageja esitas menetluses palju põhjendamatuid väiteid ja tõendeid (väide lepingu tühisuse

kohta ja eeltõendamismenetlust puudutav; maakohus tagastas hagejale hagiavalduse lisad 29–

38), millega seotud kulud tuleks jätta hageja kanda (TsMS § 169 lg 3). Maakohus nõustus, et

paljud hageja tõendid ja väited ei olnud asjakohased, kuid jättis põhjendamatult menetluskulud

kostjate kanda.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu

otsuse muutmata. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda koos kohustusega tasuda

menetluskulude hüvitiselt viivist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud kostjate

kanda. Kolleegium teeb tühistatud osas uues otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. Muus, st menetluslike otsustuste osas jääb maakohtu otsus

muutmata.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad

vaidlustasid maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud.

Hageja heitis apellatsioonkaebuse vastuses maakohtule ette tõendite vastuvõtmata jätmist ja

sellest tulenevalt ka vastuväite lahendamist ning palunud ringkonnakohtul need tõendid vastu

võtta. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus lisaks sellele, kas maakohus rahuldas hagi õigesti, ka

seda, kas maakohus jättis põhjendatult hageja esitatud tõendid vastu võtmata.

8. Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohtul alust võtta apellatsioonkaebuse vastusele

lisatud hageja tõendeid vastu ja neid vaidluse lahendamisel arvestada.

8.1. Uute tõendite esitamine on apellatsioonimenetluses oluliselt piiratud. Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse lahendamisel menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud

TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi aluseks üksnes niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud, seejuures

tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg 3 järgi üksnes juhul, kui asjaolu, millele

tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, või asjaolu või tõendit ei

saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul

mõjuval põhjusel.

8.2. Hageja esitas ringkonnakohtule uute tõenditena kümme nõudekirja erinevate isikute vastu

ning Eesti Advokatuuri aukohtu 2020. a III ja IV kvartali lahendite väljavõtte. Hageja esitas

samad tõendid hagiavalduse lisana ka maakohtule, kuid maakohus jättis need 21.01.2022

määrusega (I kd, tl 118–119 pöördel) vastu võtmata. Hageja esitas tõendite tagastamise määruse

2-21-9646

peale 04.02.2022 menetlusdokumendis (I kd, tl 137) vastuväite, mille maakohus jättis asjas

tehtud otsusega rahuldamata, leides, et esitatud tõenditel ei ole TsMS § 238 lg 1 esimese lause

järgi asjas tähtsust.

8.3. Ülaltoodut arvestades saaks ringkonnakohus võtta hageja esitatud tõendid vastu juhul, kui

maakohus oleks tõendite vastuvõtmisest keeldumisel rikkunud menetlusõiguse normi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus aga seda teinud, sest neil tõenditel ei ole ka

ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Nõudekirjad tõendavad hageja hinnangul

Eesti ühiskonnas ilmnenud probleemi, et nn nõudevabrikud saadavad massilisi nõudeid, mille

eesmärgiks on kahjunõudega õngitsemine. Eesti Advokatuuri aukohtu 2020. a III ja IV kvartali

lahendite väljavõtetega soovis hageja tõendada, et vaidlusaluste kahjunõuete saatmist on

2020. a III ja IV kvartalis oma lahendites käsitlenud ka Eesti Advokatuuri aukohus. Neil

asjaoludel ei ole aga praeguse hagi lahendamisel tähtsust. Praeguse vaidluse lahendamiseks

tuleb välja selgitada, kas kostjad käitusid tahtlikult õigusvastaselt, eesmärgiga hagejat

kahjustada, ning sellel, kas Eesti ühiskonnas esineb probleemset kahjunõuetega õngitsemist, ei

ole kostjate käitumist hinnates asjas tähtsust.

8.4. Eelnevast tulenevalt ei võta kolleegium vastu hageja apellatsioonkaebuse vastusele lisatud

tõendeid ja eemaldab need toimikust.

9. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostjad peavad hüvitama hagejale õigusabikulud

(625 eurot 40 senti), mis tekkisid hagejal kostjate saadetud nõudekirja tõttu, ning maksma

hagejale selle kohtuste täitmisega viivitamise tõttu seadusjärgses määras viivist.

9.1. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus hagis esitatud asjaolusid arvestades hageja

nõuet kvalifitseerides õigesti, et tegemist saab olla deliktilise kahju hüvitamise nõudega.

9.1.1. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. Sellise kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on see,

et kahju tekitaja on pannud toime õigusvastase teo, mille tagajärjel on tekkinud kannatanule

kahju. Seejuures ei too igasugune tegu, mille tagajärjel tekib kannatanul kahjulik tagajärg

(kahju), endaga kaasa kahju hüvitamise kohustust. Erinevad teod võivad küll kahjustada isikute

õigushüvesid ja majanduslikku olukorda, kuid kahju hüvitamise kohustuse toob endaga kaasa

üksnes selline tegu, mida saab pidada seaduse järgi õigusvastaseks. See, millisel juhul on

seaduse järgi kahju tekitamine õigusvastane, on sätestatud eelkõige VÕS § 1045 lg-s 1.

Hoolimata sellest, et sätte sõnastus viitab sellele, nagu oleks tegemist avatud loeteluga, peab

teo õigusvastasus tulenema siiski seadusest, st kohus ei saa lugeda igasugust eetiliselt

etteheidetavat tegu õigusvastaseks (vt VÕS IV (2020), § 1043, p 3.2 ja § 1045, p 3.1.1). Kahju

tekitamine on mh VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane, kui kahju tekitati kannatanu omandi

või sellega sarnase õiguse rikkumisega või VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi juhul, kui kahju tekitati

heade kommete vastase tahtliku käitumisega.

9.1.2. Siinsel juhul tekitasid kostjad hageja väitel hagejale kahju sellega, et esitasid

vandeadvokaadi vahendusel hagejale 03.03.2021 nõudekirja, milles nõudsid hagejalt ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamist ja nende avaldamise lõpetamist, au teotavate ebaõigete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitamist 3000 euro

ulatuses ning nõude maksmapanekul tekkinud varalise kahju hüvitamist 462 euro ulatuses.

Nõudekiri oli hageja väitel alusetu ning esitatud eesmärgiga tekitada hagejale kahju (nn petu-

või õngitsuskiri). Nõudekirjale vastamiseks oli hageja sunnitud pöörduma advokaadi poole, et

selgitada välja, kas esitatud nõue on õiguspärane, ning esitama kostjatele advokaadi vahendusel

2-21-9646

23.03.2021 nõuete tõrjumiseks vastuse ja tasuma advokaadile õigusabiteenuse eest 625 eurot

40 senti.

9.1.3. Arvestades hagis esitatud asjaolusid saab hageja nõue olla deliktiline kahju hüvitamise

nõue kostjate vastu, mille puhul peab kohus eelkõige tuvastama kahju põhjustanud teo,

kannatanul tekkinud kahju ja põhjusliku seose nende vahel, aga ka teo õigusvastasuse.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad saatsid hagejale lepingulise esindaja vahendusel

03.03.2021 nõudekirja, st panid toime hageja väidetud teo, ning hageja vastas kostjate

nõudekirjale advokaadi vahendusel 23.03.2021, tasudes advokaadile õigusabiteenuse eest

625 eurot 40 senti, st hagejal tekkis kostjate saadetud nõudekirjale vastamise tõttu

õigusabikulude näol varaline kahju. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kostjate tegu saab

pidada õigusvastaseks VÕS § 1045 tähenduses.

9.2. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et hageja väiteid arvestades

võib kostjate nõudekirja saatmine olla deliktiõiguse kontekstis õigusvastane, kui seda saab

pidada heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses.

Arvestades hagis esitatud asjaolusid, ei tulene kostjatele etteheidetava teo õigusvastasus

muudest VÕS § 1045 lg-s 1 ega teistest seaduses sätestatud õigusvastasuse alustest,

sh VÕS § 1045 lg 1 p-st 5, nagu leidis õigesti ka maakohus. Viimati nimetatud sätte

kohaldamise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6

järgi kordamata. Seega hindas maakohus õigesti, kas kostjad tekitasid kahju tahtliku heade

kommete vastase käitumisega.

9.3. Maakohus järeldas aga ekslikult, et praegusel juhul saab hagejale 03.03.2021 nõudekirja

saatmist pidada kostjate tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks.

9.3.1. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel teo õigusvastasust tuvastades

tuleb kohtul hinnata, kas etteheidetav tegu oli heade kommete vastane ning kas kahju tekitaja

tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Seejuures lasub kannatanul nende asjaolude

kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus (vt VÕS IV komm (2020), § 1045 p 3.9). Riigikohtu

praktika kohaselt on käitumine heade kommete vastane, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik

kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat

kahjustada. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks piisab VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi sellest, kui

kahju tekitaja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua kannatanule

kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise

heade kommete vastasusest, mis eeldab seda, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest,

mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (vt RKTKo 23.02.2022,

2-19-3736, p 13 ja RKTKo 06.06.2018, 2-16-14655, p-d 13.2–13.3 ja seal viidatud

kohtupraktika).

9.3.2. Ülaltoodut arvestades saab ringkonnakohtu hinnangul teadvalt teiselt isikult alusetult

raha maksmise nõudmist, raha maksmise kohustusest eksitava ettekujutuse loomist ja raha

maksmata jätmise korral kohtu poole pöördumisega alusetut ähvardamist pidada iseenesest

heade kommete vastaseks käitumiseks. Selline käitumine on ebaeetiline ega vasta keskmise

ühiskonnaliikme õiglustundele, väärtushinnangutele ja moraalinormidele ning kui isik teeb

seda teadvalt ja vähemalt möönab algusest peale, et see kahjustab teist isikut, saab kahju tekitaja

käitumist pidada VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses õigusvastaseks (vt ka RKKKm 02.06.2022,

1-21-7774, p 29).

2-21-9646

Seejuures võib nõude õigustatud subjekt vastutada ka oma lepingulise esindaja õigusvastase

käitumise eest. Kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja

VÕS § 1054 lg 3 järgi ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda

poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses

ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele

kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Seega juhul, kui lepinguline esindaja saadab kliendi nimel

nendevahelise suhte raames ülalnimetatud nõude, võib klient vastutada ka lepingulise esindaja

õigusvastase käitumise eest, kuid üksnes ulatuses, milles tal on kontroll lepingulise esindaja

käitumise üle.

9.3.3. Siinsel juhul ei saa kostjate nimel nende lepingulise esindaja 03.03.2021 saadetud

e-kirjast ja hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludest siiski järeldada, et kostjad saatsid

hagejale teadvalt alusetu nõudekirja ja lõid selles teadvalt ebaõige ettekujutuse nõude

õiguslikust põhjendatusest, eesmärgiga tekitada hagejale kahju ja saada sellest ise varalist kasu.

9.3.3.1. Nõudekirjas (I kd, tl 13–16) olid esile toodud mitmed Facebookis avaldatud hageja

väited, mis olid kostjate hinnangul ebaõiged ja panid kostjad klientide ees põhjendamatult halba

valgusesse, sh: „NB! Teema jätkuks. Ma sain eriti veidra kirja, kus öeldi, et /Sarapuu Kirbuka

OÜ/ omanikud on sulid ja viivad Tallinna müüki kallimaid riideid /---/“, „HOIATUS!

Mõtlesin pikalt kuhu enda kogemusest kirjutada ning otsustasin, et räägin sellest lihtsalt siia

gruppi! Teistele teadmiseks! Olen olnud Tartu Sarapuu Kirbuturu klient aastaid ning nüüd sain

lõpuks oma vitsad. Eelmine aasta varastati sealt ära hinnaline guess marciano seelik. Uus

siltidega ja see jäi lahendamata. Seekord aga varastati kõik need kolm toodet. /---/ Juhatajaga

olen suhelnud ning palusin kaameraid vaadata ning hakata asjaga tegelema. Siin ma nüüd olen,

oma murega üksi. Neil on suurepäraselt ära toodud lepingus, et nemad ei vastuta mitte ühegi

asja kadumise eest. Mõistan seda aga mingi lahendus peab ju kokkuvõttes olema, seda enam,

et aastaid investeerin nende ettevõtmisesse. /---/ ma ei saa olla kindel, et mu teisi asju ka

minema ei viida /---/ sain veel kirja, et äkki ma poelgi neid asju sinna toonud?? No hallo!!“,

„Ega mina rumal ka ju, allkirjastasin lepingu, kus kirjas, et nemad vastutust ei võta varguste

korral, samas igal kirbukal see kirjas, ometi teised omanikud tegelevad probleemidega, samal

ajal kui teine /s.o Sarapuu Kirbukas OÜ/ omanik kehitab õlgu ja ütleb, et tema ei vastuta“,

„/---/ Postitus on Teistele teadmiseks, et kui Sarapuu Kirbuturgu müüki viid, võid

arvestada, et varastamine on seal moes ja omanik ei tegele, miks ta peakski, klient ju ise loll

ja allkirjastas lepingu /---/“ ning „Loo avalikustamine mulle lahendust ei too, küll aga mul on

heameel, et ma pole üksi. Vargad teavad nüüd, kuhu varastama minna, sest seal on reeglid

kindlamad: nemad /s.o Sarapuu Kirbukas OÜ/ ei vastuta varguste eest. Mine aga varastama,

hea lihtne variant /---/ Jätan siiski teema avalikuks ja las siis inimesed loevad ja tehku omad

järeldused ise /---/“, „/---/ neil /s.o Sarapuu Kirbukas OÜ-l/ seal kaos. Vaevalt, et midagi sealt

leiab /jutt käib turvaelementidest/, „Usun ja loodan, et minu kogemuse jagamisest on ka kasu.

Ehk hakkavad nad oma suhtumist muutma kui kliente jääb vähemaks“ ning „no ma sain aru,

et juhataja elab Tallinnas ja selleks, et kaameraid vaadata, peab Tartu kohapeale tulema. Juttude

põhjal käis vaid 1x vaatamas“. Kostjad nõudsid nõudekirjas väidete avaldamise lõpetamist ja

ebaõigete väidete ümberlükkamist, aga ka avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju (3000

eurot) ja nõuete maksmapaneku tõttu tekkinud varalise kahju (462 eurot 20 senti) hüvitamist.

9.3.3.2. Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid lepingulise

esindaja vahendusel 03.03.2021 nõudekirja esitamisel kostjate heade kommete vastast tahtlikku

käitumist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ekslikult põhjendamata nõude kohtuvälist esitamist, sh nõude

esitamist vale isiku poolt või nimel, pidada Eesti ühiskonnas eetiliselt etteheidetavaks

2-21-9646

käitumiseks ning ainuüksi õiguslikult ja/või faktiliselt põhjendamatu nõude esitamine ei too

veel endaga kaasa selle tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise kohustust. Eesti ühiskonnas on

tavapärane ja aktsepteeritav, et isik võib esitada teise isiku vastu kohtuväliselt nõude ka oma

oletatavate õiguste kaitseks, ning selline tegevus ei eksi ühiskonnas valitseva eetika ja

moraalinormide vastu. Selleks, et pidada põhjendamatu nõude esitamist heade kommete

vastaseks, peab isik olema esitanud teise isiku vastu teadvalt põhjendamatu nõude eesmärgiga

tekitada viimasele kahju. Seetõttu ei saa ka kostjate käitumist pidada heade kommete vastaseks

tahtlikuks käitumiseks ainuüksi seetõttu, et hageja lepinguline esindaja vaidles kostjate nõuetele

vastu ning maakohus leidis siinses vaidluses, et kostjate esitatud nõuded ei ole põhjendatud.

Hageja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjad pidasid hageja

vastu esitatud nõudeid nõude esitamise ajal alusetuks või õiguslikult perspektiivituks ning

esitasid teadvalt alusetud nõuded. Arvestades kostjate poolt nõudekirjas markeeritud väiteid

(vt ülal), ei ole välistatud, et kostjad võisid pidada hageja väiteid enda au teotavateks

ebaõigeteks või ebakohasteks väideteks, mille puhul oleks neil VÕS § 1055 lg 1 I lause alusel

õigus nõuda väidete avaldamise lõpetamist ning VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda ebaõigete

väidete ümberlükkamist, samuti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel kahju hüvitamist.

Seejuures ei ole selgelt välistatud, et hageja avaldused võisid riivata ka kostja I ja kostja III

õigusi ja huve. Kuigi hageja märkis postituses, et ta on olnud Tartu Sarapuu Kirbuturu,

s.o Sarapuu Kirbukas OÜ klient, oli postituses viidatud ka Tallinnale ning omanike nimesid ei

olnud selgelt välja toodud, mistõttu võisid väited riivata ka Tallinnas asuva kostja I (Sarapuu

Kirbukas Tallinn OÜ) ja selle omaniku (kostja III) õigusi ja huve.

Kuigi kostjad ei pöördunud hiljem oma nõuete maksmapanekuks kohtu poole, ei saa ka sellest

järeldada, et nad pidasid nõuekirja esitades oma nõudeid alusetuks ja esitasid nõudekirja

eesmärgiga tekitada hagejale kahju. Isik võib loobuda kohtu poole pöördumast mh juhul, kui ta

ei pea oma nõude rahuldamist piisavalt perspektiivikaks, samuti võivad selleks alust anda ka

muud, nt majanduslikud kaalutlused.

9.3.3.3. Hageja esile toodud nõudekirja sisu (sh nõude õiguslik põhjendamine ja viitamine

kehtivale kohtupraktikale) ei anna alust järeldada, et kostjad on käitunud heade kommete

vastaselt või vastutavad oma lepingulise esindaja eriteadmiste kasutamise eest nõudekirja

koostamisel.

Kuigi kostjad esitasid hagejale nõudekirja õigusteadmistega lepingulise esindaja vahendusel ja

lepinguline esindaja peab üldjuhul oskama hinnata nõuete põhjendatust ja perspektiivi, ei saa

pelgalt lepingulise esindaja teadma pidamise pinnalt järeldada, et kostjad olid teadlikud oma

nõuete võimalikust alusetusest või perspektiivitusest ning esitasid hageja vastu teadlikult

alusetu nõude. Ka juhul, kui lepinguline esindaja pidanuks hindama kostjate nõuded alusetuks

või perspektiivituks, ei saa sellest järeldada, et kostjad käitusid lepingulist esindajat volitades

ja tema vahendusel hageja vastu nõudeid esitades heade kommete vastaselt. Samuti ei saa

kostjatele ette heita seda, kui nende lepinguline esindaja on nõudekirjas loonud eksliku mulje

kohtupraktikas tavapäraselt väljamõistetava mittevaralise kahjuhüvitise suurusest või loonud

nõudekirjas muul viisil ebaõige ettekujutuse sellest, et esitatud nõuded on õiguslikult

põhjendatud.

Kolleegium märgib, et kostjad saavad VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel vastutada eelkõige

iseenda heade kommete vastase tahtliku käitumise eest ning lepingulise esindaja käitumise eest

VÕS § 1054 lg 3 järgi üksnes juhul, kui kostjatel oli vastavalt kostjate ja lepingulise esindaja

vahelisele suhtele kontroll lepingulise esindaja käitumise üle. Lepinguline esindaja sõlmib

üldjuhul kliendiga õigusteenuse osutamiseks käsunduslepingu VÕS § 619 tähenduses. Käsundi

2-21-9646

täitmisel peab käsundisaaja VÕS § 620 järgi tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja

võimetele. Kuigi käsundisaaja peab VÕS § 621 lg 1 järgi käsundi täitmisel järgima üldjuhul

käsundiandja juhiseid, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi

ega tingimuste suhtes, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või

võimetele tuginedes. Sellest tulenevalt ei saa klient anda üldjuhul lepingulisele esindajale

juhiseid oma nõuete õigusliku põhjendamise, kehtiva kohtupraktika kajastamise jms kohta.

Seega ei saa õigusabiteenuse osutamise aluseks oleva käsunduslepingu puhul ka eeldada, et

kliendil on kontroll lepingulise esindaja erialateadmiste kasutamise üle, mistõttu ei saa klient

üldjuhul ka vastutada lepingulise esindaja lubamatu käitumise eest, kui see puudutab nõude

õiguslikku põhjendamist, kohtupraktikale viitamist vms, mis nõuab erialateadmisi. Eeltoodut

arvestades ei saa kostjad vastutada VÕS § 1054 lg 3 alusel oma lepingulise esindaja käitumise

eest osas, mis puudutab nõudekirja koostamisel lepingulise esindaja erialateadmiste kasutamist.

Iseenesest võiks kostjate käitumist pidada heade kommete vastaseks, kui kostjad oleksid

andnud lepingulisele esindajale siiski teadvalt juhise esitada hageja vastu alusetu nõue. Seda,

et kostjad oleksid hoolimata lepingulise esindaja selgitustest andnud lepingulisele esindajale

juhise esitada hageja vastu teadvalt alusetu nõue ja jätta ekslik mulje sellest, et nõue, sh selle

suurus on õiguslikult põhjendatud ja kohtupraktikas aktsepteeritav, ei ole hageja väitnud ega ka

tõendanud. Seda arvestades ei ole kolleegiumil alust järeldada, et kostjad on hagejale

lepingulise esindaja kaudu nõudekirja esitades käitunud heade kommete vastaselt või

vastutaksid lepingulise esindaja eriteadmiste kasutamise eest.

9.3.3.4. Hageja väidetest saab järeldada, et ka hageja hinnangul on Eestis kujunenud

probleemiks just advokaadi poolt ebakohaste nn õngitsuskirjade saatmine, mitte see, et kostjad

saadaksid selliseid nõudekirju. Juhul, kui kostjate lepinguline esindaja on esitanud nõudekirjas

hageja vastu teadvalt alusetu nõude ja loonud teadvalt alusetu ettekujutuse esitatud nõude

põhjendatuse kohta, eesmärgiga põhjustada hagejale kahju, võib kostjate lepinguline esindaja

olla käitunud heade kommete vastaselt ning hagejal võib olla VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8

alusel kahju hüvitamise nõue kostjate lepingulise esindaja, mitte kostjate vastu. Seega ei ole

Eesti õiguses tegemist olukorraga, kus teadvalt alusetu nõudekirja esitamise ja nõude õigusliku

põhjendatuse osas teadvalt eksliku mulje loomise korral ei saaks nõudekirja saaja nõuda talle

sellise käitumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

9.4. Ülaltoodut arvestades ei ole hageja toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, mille

alusel saaks kohus pidada lepingulise esindaja vahendusel 03.03.2021 hagejale nõudekirja

esitamist kostjate tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8

tähenduses, mistõttu ei saa kostjatele etteheidetud tegu pidada õigusvastaseks. Seega ei ole

täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei vastuta

kostjad VÕS § 1054 lg 3 järgi oma lepingulise esindaja võimaliku lubamatu käitumise eest

erialateadmiste rakendamisel.

10. Neil kaalutlustel rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse

osas, millega maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud, ning teeb asjas uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3

esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu

otsuse nõude lahendamist puudutavas osas ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud

tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2-21-9646

(allkirjastatud digitaalselt)