2-21-20137/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20137

Kohtuasi

X hagi X vastu mittevaralise ja varalise kahju nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6011,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Silvia Urgas ja advokaat Gerda

Grauberg

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Taavi Viilol

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2022 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-20137

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 27.12.2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus välja

mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 5545,18 eurot ja viivis 22,41 eurot ning viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlalt 5545,18 eurot

alates 28.12.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ettevõtja, erakonna Isamaa Tallinna piirkonna juht ja

Tallinna Linnavolikogu liige. Eesti Päevaleht avaldas 21.12.2020 artikli pealkirjaga „PÄEVA

TEEMA. X: anname kapo abiga hoobi Vene propagandale“. Artikli puhul on tegemist hageja

arvamuslooga Tallinna Linnavalitsuse lepingu mittesõlmimise otsuse kohta meediaettevõtja

BMA Estonia OÜ-ga. Eesti Päevalehe veebis avaldatud kommentaarides väitis kommentaator

nimega „XXX“ hageja arvamusloole 21.12.2020 14:12:41 kirjutatud kommnetaaris hageja

kohta järgmist: „Kui KAPO oleks siin toimiv asutus, siis Olle sugused tegelased oleks oma

kuritegude eest ammu trellide taga ja sellisel kriminaalsel elemendil ei oleks mitte mingit asja

riigi- ja linnaametite juurde“. Kommentaator nimega „Y“ väitis 21.12.2020 kell 14:09:34

hageja kohta järgmist: „Miks see kriminaal vangis ei ole kes tal üldse nüüd piiksuma on

käskinud hakata? Tea elukas, et su kuritegusid ei ole unustatud ja ei unustata ka. Tuleb ka sinu

aeg …“. Kommentaator nimega „F“ väitis 21.12.2020 kell 14:05:39 hageja kohta järgmist:

„Sõna võttis majanduskurjategija, kes kunagi hävitas ettevõtjana oma klientide vara. Hävitas

koos BezRuublikutega Eesti inimeste ettevõtteid, kodusid ja elusid. Otsene kriminaal ja reetur,

kes ei peaks enam kunagi oma suud lahti tegema ja võiks trellide taga kärvata“.

Eeltõendamismenetluses kogutud teabe kohaselt kasutas IP-aadressi, millelt kommentaarid

tehti, kostja. Kuigi kostja väidab, et tema ei ole neid kommentaare postitanud, siis ei ole kostja

esitanud ka isiku andmeid, kes võis kostja IP-aadressi kasutades postitada kommentaarid. Seega

on põhjust eeldada, et kommentaaride autoriks on kostja.

3. Hagejat on 21.12.2020 kommentaarides nimetatud kurjategijaks, kriminaalseks elemendiks,

kriminaaliks, elukaks, majanduskurjategijaks, klientide vara hävitajaks, Eesti inimeste,

ettevõtete, kodude ja elude hävitajaks, otseseks kriminaaliks ning reeturiks. Hagejat ei ole

kriminaalkorras karistatud, tema suhtes ei ole kunagi alustatud ühtegi kriminaalasja ega esitatud

kahtlustust ning hagejat ei ole kunagi isegi õiguskaitseorganite poolt sellistes asjade üle

kuulatud. Hageja ei ole toime pannud tegusid, mida talle 21.12.2020 kommentaarides ette

heidetakse.

4. Hageja kohta avaldatud väited, et hageja on kurjategija, kriminaalne element, (otsene)

kriminaal, majanduskurjategija ning klientide vara hävitaja, on ebaõiged. Ebaõigete

faktiväidete avaldamine on õigusvastane. Sealjuures tuleb arvestada, et kostjal ei olnud

kommentaare kirjutades vähimatki põhjust arvata, et hageja on kriminaalkorras karistatud.

Kostjal puudub igasugune õiguslik huvi selliste väljendite avaldamise suhtes.

5. Selliselt on hageja kohta avaldatud väljendite puhul tegemist ka ebakohaste

väärtushinnangutega, mille eesmärgiks on hagejat teadlikult solvata, sh kõigi artikli ja

kommentaaride lugejate ees. Need väited on hageja mainet kahjustavad ja tema au teotavad.

Kõigil eelnevalt toodud väljenditel on Eesti kultuurikeskkonnas halvustav ja negatiivne

tähendus. Sealjuures on kommnetaar sooviga, et hageja trellide taga kärvaks ka vulgaarne ja

otseselt viitega soovile kahjustada hageja vabadust ja elu. Selliste kommentaaride tegemine

kostja poolt ei ole õigustatud ning on õigusvastane.

2-21-20137

6. Kommentaaride kirjutamine on toimunud otsese tahtlusega, arvestades, et kommentaaridega

on otseselt tahetud hagejat avalikkuse ees solvata. Kostja avaldatud väited, mh hageja

kriminaaliks ja elukaks nimetamine ning soov, et hageja trellide taga kärvaks, on hagejale

tekitanud hingelist valu ja kannatusi. Inimlikult on mõistetav, et avalikult kellegi kurjategijaks

ja inimeste elude hävitajaks nimetamine ning talle vanglas suremise soovimine on kannatanule

emotsionaalselt äärmiselt häiriv. Arvestades, et kostja on hageja kohta avaldanud kolm

kommentaari, milles on esitanud hulgaliselt ebakohaseid hinnanguid ja valeväiteid, samuti

kostja hilisemat suhtumist hagejasse, on hageja hinnangul rikkumiste korduvust ja raskust ning

varasemat kohtupraktikat arvestades põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2000

eurot. Alternatiivselt palub hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrata kohtul kindlaks

oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

7. Hageja õiguste rikkumise tõttu kostja isiku kindlakstegemiseks ja kostjale nõudekirja

esitamiseks on hagejal tekkinud kahju õigusabikulude näol 3545,18 eurot. Hageja nõudis

01.12.2021 kostjalt kahju summas 5381,98 eurot tasumist hiljemalt 08.12.2021. Arvestades

kostjale tasumiseks antud tähtaega, on hageja seadusjärgse viivise nõue summalt 5381,98 eurot

perioodil 09.12.2021–27.12.2021 summas 22,41 eurot. Lisaks tuleb kostjal tasuda seadusjärgset

viivist põhinõudelt 5545,18 eurot (2000+3545,18) alates 28.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kostja ei ole kirjutanud hagiavalduses märgitud kommentaare. Kostja viibis kommentaaride

kirjutamise ajal tööl ja ta pole vastavate kommentaaride loomiseks ja postitamiseks teinud

ühtegi aktiivset tegu, mistõttu puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja poolt väidetud

kahju tekkimise vahel. Kostja kasutab oma kodu internetiühendust üksnes tavakasutuse piires

ilma muude isikute õigusi rikkumata ning pole tõendatud, et kostja oleks internetiühenduse

teenuse lepingu sõlminud kolmandatele isikutele õigusvastase kahju tekitamise võimaldamise

eesmärgil või võimaldanud tahtlikult või hooletusest oma internetiühendust kasutada muudel

isikutel kolmandate isikute seadusega kaitstud õiguste kahjustamise eesmärgil. Kostja ei

mäletanud, kes ta kodus 21.12.2020 külas võisid käia, mistõttu ta ei oska nimetada isikuid, kes

võisid tema internetiühendust sel ajal kasutada. Kuna kostja oli tööl, siis tal puudus ka mõistlik

võimalus kontrollida, mida tema külalised läbi tema internetiühenduse teevad ja seetõttu

puudus tal mõistlik võimalus tagada, et tema internetiühenduse kaudu edastatud andmed oleks

enne avaldamist kontrollitud põhjalikkusega, mis vastaks võimaliku rikkumise raskusele. Seega

kostja ei vastuta hagejal tekkinud mittevaralise ega varalise kahju hüvitamise eest.

10. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud ega tõendanud temale mittevaralise kahju tekkimist.

Hageja kui avaliku elu tegelase puhul ei saa lähtuda hagejale mittevaralise kahju tekkimise

hindamisel tavapärasest eeldusest, et hageja au teotav kommentaar põhjustab temale ka

mittevaralist kahju. Arvestades hagiavalduses viidatud kommentaaride konteksti arvamusartikli

all, kus hageja käsitles poliitilist teemat, ning kommentaarides esitatud sõna „bezruublik“, mis

viitab eelduslikult Res Publica erakonnale, mille liikmeks oli hageja läbi Isamaa Res Publica

Liidu erakonna, siis on kommentaaride puhul tegemist eelkõige hageja avaliku elu

tegevussfääri puudutava kontekstiga, kuna kommentaarides viidatakse eelkõige hageja

väidetavale sobimatusele avalikku sfääri. Kommentaaride sisu tõlgendades võib eeldada, et

kuigi grammatiliselt on viidatud korduvalt sõnale kriminaal, siis kommentaari avaldaja ei ole

viidanud hageja võimalikule kriminaalsele karistatusele, vaid kommentaari avaldaja teeb

hageja kui poliitiku väidetava varasema käitumise osas üksnes etteheiteid. Keskmise mõistliku

inimese seisukohast hinnates vastavate kommentaaride sisu puhul pole tegemist faktiväidetega,

2-21-20137

vaid väärtushinnangutega. Tavapärane mõistlik inimene ei pea kommentaarides sedastatut

usutavateks faktiväideteks ning mõistab, et tegemist on emotsionaalse liialdusega. Hageja pole

tõendanud pikaajalist negatiivset mõju tema isiklikele õigustele. Hageja kohta on avaldatud

20.07.2011 Äripäeva ajalehes ja veebis arvamusartikkel, milles avaldatakse mh järgmiseid

väiteid ja väärtushinnanguid: hageja ei sobiks isikuna Eesti Posti kui riigiettevõtte nõukogusse,

hagejale kuulunud postifirma vastu oli Konkurentsiamet esitanud 500 000 Eesti krooni suuruse

nõude, mida ei tasutud, hageja ettevõte sattus majandusraskustesse ning hageja asus

skeemitama ja jättis Konkurentsiameti pika ninaga. Arvestades anonüümses kommentaariumis

esitatud kommentaaride piiratud usaldusväärsust võrreldes Äripäeva kui üleriigilise ja

usaldusväärse ajalehega ei saanud need kommentaarid olla hageja au eriliselt teotavad ega

põhjustada hagejale täiendavat varalist kahju, mida Äripäeva arvamusartikli avaldamisega

poleks juba varasemalt kaasnenud.

11. Kostja ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Kostja pole teadlikult ega hooletusest kaasa

aidanud hagiavalduses viidatud anonüümsete kommentaaride avaldamisele ega teinud selleks

ühtegi aktiivset tegu, mistõttu üksnes kostja poolt heas usus tema internetiühenduse kasutamise

võimaldamine kostja külalistele välistab kostja süü mittevaralise kahju tekitamisel.

Internetiühenduse andmete säilitamine vähemalt 11 kuud on tehniliselt koormav kohustus

kostja jaoks, mille täitmist ei saa kostjalt tavapärase internetikasutamise raames eeldada kostja

tehniliste eriteadmiste ja tehniliste võimaluste puudumise tõttu. Kostjal endal pole andmete

puudumise tõttu võimalik esitada nõuet isiku vastu, kes tegelikult need kommentaarid kirjutas

ja avaldas.

12. Kostja saab täiskohaga töötades töötasu seadusjärgse alammäära suuruses, mistõttu pole

põhjendatud kostjalt välja mõista mittevaralist kahju hageja taotletud suuruses 2000 eurot, kuna

see oleks hageja varalist seisu ja töötasu arvestades ebamõistlikult koormav. Seetõttu on

põhjendatud jätta kostjalt mittevaralise kahju hüvitis välja mõistmata või vähendada seda

oluliselt.

13. Hageja eeltõendamismenetlusega seotud õigusabikulud pole põhjendatud ning nende

põhjendatust pole käesolevas menetluses võimalik hinnata. Hageja õigusabikulud hõlmasid

veel kolme käesoleva kohtuasjaga mitteseotud artiklit ning õigusabikulude vähendamisel

üksnes 30% ulatuses ning nende välja mõistmine kostjalt 70% ulatuses ei vasta kuidagi kostjale

langevale osale vastava kahju tekkimisel. Ülejäänud õigusabikulud ei saa samuti olla vajalikud,

sest need pole seotud eeltõendamismenetlusega ega hagi esitamisega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus jättis 06.06.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

15. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja kohta hagiavalduses märgitud

kommentaarid on avaldatud kostja IP-aadressilt.

16. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja põhistanud, et kommentaarid on nii

ebaõiged faktiväited (nt „kurjategija“, „kriminaalne element“, „majanduskurjategija ning

klientide vara hävitaja“) kui ka ebakohased väärtushinnangud (nt „reetur, kes ei peaks enam

kunagi suud lahti tegema ja võiks trellide taga kärvata“). Kostja on leidnud, et kõik kõnealused

kommentaarid on emotsionaalsed ja ebaselged, pole usutavad ning tegu on lihtsalt

ebaviisakusega. Kohtud on oma senises praktikas ning ka õiguskirjandus leidnud, et mõistlik

inimene tõlgendab sõnu „kriminaalne element“ või „kurjategija“ otseselt kuritegevusega

2-21-20137

seonduvalt, kuriteo toimepanemine on aga tõendatav fakt, mistõttu leiab ka kohus, et toodud

kommentaaride näol on tegu au teotamise ja maine kahjustamisega ebaõigete faktiväidete

avaldamisega. Teisalt on kommentaarides avaldatud ka väärtushinnanguid („limukas“, „võiks

trellide taga kärvata“), mis on ilmselgelt isikliku maitse, emotsiooni väljendused ning neil on

hinnanguline iseloom. Kostja ei ole tõendanud, et sellised kommentaarid võiksid olla kuidagi

avalikkuse või kolmandate isikute huvides, kaitstes mingeid muid seaduses kaitstavaid hüvesid.

Seega on kommentaarid käesoleval juhul mõlemasse kategooriasse langevad, nii ebaõiged

faktiväited kui ka ebakohased väärtushinnangud.

17. Maakohus nõustus hagejaga, et vaidluse aluseks olevad kommentaarid on hagejale

kahjuliku tagajärje põhjustanud nii hingelise üleelamise tõttu kui ka kantud kuludena.

Maakohtu arvates ei ole õigustatud isiku kohta valimatult negatiivsete hinnangute avaldamine.

Näiteks ei ole kuidagi põhjendatud soov, et hageja vangistuses sureks – see on ilmselge isiku

privaatsfääri puutuv küsimus (elu), ega seondu hageja avaliku tegevusega poliitiku ja/või

ärimehena. Ka kurjategijaks/kriminaaliks nimetamine kannab eesmärki hagejat solvata,

missugune hinnang on põhjendamatu ning seda ei pea taluma ka avaliku elu tegelane.

18. Kohtupraktikas on mitmel korral sedastatud, et õigusvastasuse tuvastamisel on oluline

hinnata, kas rikkuja annab väljendatuga teada informatsiooni avalikkusele huvi pakkuvas

poliitilises, majanduslikus või sotsiaalses küsimuses või peab silmas eelkõige oma huve.

Maakohus nõustus hagejaga, et käesoleval juhul ei saa tuvastada isikliku õiguse rikkumise

puhul selle õigustatust, st puudub mõistlik õigustus hageja halvustamisel. Avaliku elu tegelase

kohta au teotavate ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute puhu tuleb hinnata,

kas sellise informatsiooni avaldamine oli avalikes huvides oluline. Käesoleval näitel oli tegu

põhjendamatute solvangutega, mis ei andnud avalikkusele olulist teavet, vaid väljendasid

kommenteerija negatiivset suhtumist hagejasse, kosta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et

tegu oleks õigustatud hinnangutega, ega selle kohta, et selliste hinnangute avaldamine kaitses

mingeid muid seaduses kaitstud hüvesid või nende avaldamine on avalikkuse või kolmandate

isikute huvides.

19. Kostja on tõendanud nii väljavõttega töötaja logist kui ka tööandja kinnituse esitamisega,

et viibis kommentaaride tegemise ajal, s.o 21.12.2020 ajavahemikus kell 10.43–19.41 tööl.

Maakohus leidis, et kui ainuke seos kostja avaldatud kommentaaride vahel on tema IP-aadress,

siis ei ole teada, mida mõistlik isik sellises olukorras eeldaks ning nentida tuleb, et tavaliselt,

infotehnoloogia valdkonnas mittetegutsevalt inimeselt ei saa eeldada, et ta näeks ette, et tema

külalised kasutavad tema koduinternetti solvavate veebikommentaaride kirjutamiseks.

Maakohus leidis, et ei ole mõistlik nõuda, et kostja keelaks külalistel enda kodust internetti

kasutada ja peaks registrit enda külaliste, külastusaegade ning internetikasutuse viisi, aja ja sisu

kohta. Seega kostja ei ole süüdi hagejale kahju põhjustamises.

Apellatsioonkaebus

20. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

21. Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et kostja ei ole süüdi hagejale kahju tekitamises. Kostja

tegi WIFI parooli jagades võimalikuks kommentaaride avaldamise ning seega on kostja

vastutav hagejal tekkinud kahju eest. WIFI võrgu parooli jagamine ja möönmine, et WIFI võrku

kasutades võidakse kirjutada kahju põhjustavaid kommentaare, ei nõua eriteadmisi.

2-21-20137

Vastustaja seisukoht

22. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel

määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Kolleegium märgib, et kuigi hageja on apellatsioonkaebuses taotlenud

maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada, siis

ringkonnakohus ei ole hageja taotlusega seotud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

24. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas

tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema

jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise

seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt

TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta,

peab ta seda otsuses põhjendama.

Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu otsus osutatud nõuetele. Otsusest puuduvad

põhjendused, mida oleks võimalik seostada maakohtu järeldustega. Kuna maakohtu otsuse

põhjendused ei ole jälgitavad, siis ei ole ka maakohtu seisukoht õiguse kohaldamisel üheselt

mõistetav. Maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, mistõttu on

selle tegemisel rikutud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõudeid.

25. Praegusel juhul on võimalik, et ka menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja

lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses

(TsMS § 656 lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus on

ebapiisavalt käsitlenud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas

tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-131-14 17.12.2014 tehtud otsuse p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena

TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada mh ka olukorda, kui

esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.

26. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja on avaldanud Eesti Päevalehe 21.12.2020 hageja

arvamusloo kommentaarides veebilehtedel www.delfi.ee ja www.epl.delfi.ee hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, millega on teotanud hageja au. Hageja

soovis kostjalt hageja au teotamise tõttu tekkinud kahju rahalist hüvitamist.

Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et tema ei ole kommentaaride avaldaja, avaldatud väited

on väärtushinnangud, mis arvestades hageja isikut ja tema kohta juba varasemalt avaldatut, ei

saanud olla hageja au teotavad. Kostja ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi.

27. Hageja kahju hüvitamise nõue võib rahuldamisele kuuluda VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4,

§ 1046, § 1047 ja § 1050 alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu)

2-21-20137

õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4

kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku

õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku

õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047

lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud

avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatust,

ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise astmele.

28. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise kolme elemendi samaaegne

olemasolu: 1) objektiivne teokoosseis (kahjutekitaja tegu, kannatanul tekkinud kahju, teo ja

kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos); 2) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt, s.o

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine; 3) kahju peab olema tekitatud süüliselt. Hageja

peab tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse (VÕS § 1045 lg 1 p-d 2 ja 4). Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase

põhjustamise kostja poolt, siis tuleb kostjal kui kahju tekitajal vastutusest vabanemiseks

tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemine või VÕS § 1050 lg 1 järgi oma süü

puudumine või seda, et esinevad vastutust välistavad subjektiivsed asjaolud (VÕS § 1050 lg 2).

29. Kohtu järelduse põhjendamiseks, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ei piisa seaduse sätete ja

kohtupraktika tsiteerimisest ja valikuliselt kas hageja või kostja väidetega nõustumisest.

Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, milliseid asjaolusid on maakohus pidanud

vajalikuks konkreetse vaidluse lahendamisel tuvastada. Olukorras, kus pooled vaidlevad selle

üle, kas kostja on avaldaja ja maakohus on vaid lakooniliselt tõdenud, et kostja IP-aadressilt

on hageja kohta avaldatud kommentaare, on maakohus jätnud tuvastamata, kas kostja on hageja

kohta väiteid avaldanud ning kas avaldatu näol on tegemist ebaõige faktiväite või ebakohase

väärtushinnanguga. Hageja nõude läbivaatamisel tuli maakohtul eelkõige tuvastada milliseid

andmeid kostja avaldas ja seejärel anda õiguslik hinnang, kas hageja kohta on avaldatud

ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Tulenevalt TsMS § 436 lg-test 4 ja 7

on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd on tegemist ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis

liiki väidetega on tegemist. Eeltoodud asjaolusid ja võimalikku kvalifikatsiooni tuleb pooltega

eelmenetluses arutada. Maakohus seda teinud ei ole. Alles seejärel on võimalik kujundada

põhjendatud seisukoht iga kostjale etteheidetava rikkumise õigusvastasuse ja süü kohta.

Maakohtu hinnangulised seisukohad on nõuetekohaselt põhjendamata ja raskesti jälgitavad.

Otsuses näidetena toodud erinevate kommentaaride „kurjategija“, „kriminaalne element“,

„majanduskurjategija“, „klientide vara hävitaja“ ning „reetur, kes ei peaks enam kunagi oma

suud lahti tegema ja võiks trellide taga kärvata“ nimetamine samaaegselt ebaõigeteks

2-21-20137

faktiväideteks kui ka ebakohasteks väärtushinnanguteks, ei ole jälgitav. Miks maakohus leiab,

et sõnad „kriminaalne element“ ja „kurjategija“, mis seonduvad kuritegevusega, kus kuriteo

toimepanemine on tõendatav, on kommentaaridena ebaõiged ja hageja au teotavad, ei ole

samuti jälgitav. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsusest, milliste poolte väidete ja tõendite alusel

on maakohus oma järeldused kujundanud. Seega ei ole võimalik otsusest aru saada, missugused

konkreetsete andmete või hinnangute avaldamist ja mille alusel on maakohus silmas pidanud

hageja isiklike õiguste rikkumisena. Maakohus on jätnud eristamata ja tuvastamata kostjale

etteheidetavad teod, sh kas kostjale etteheidetavad teod seisnevad faktiväidete või

väärtushinnangute avaldamises. Alles seejärel on võimalik kontrollida, kas need on hageja au

teotavad ehk tema mainet kahjustavad ja kuidas tuvastatud teod õigusvastasuse aspektist

kvalifitseerida. Põhjendamatu on kujundada deliktilise vastutuse kindlaks tegemisel seisukoht

kostja süü osas, kui tuvastamata on delikti üldkoosseisu ülejäänud elemendid. Vastavalt delikti

üldkoosseisu elementide struktuurile on süü kõige viimane, mida kontrollitakse.

30. Riigikohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis

tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus

kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis

oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega.

Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt

RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Avaldatud väiteid

tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole

asjakohane (vt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-161-05, p 11; 19.02.2008, 3-2-1-145-07, p 13).

Seejuures on Riigikohus möönnud, et lause võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui ka

väärtushinnanguid (vt nt eespool viidatud RKTKo 3-2-1-161-05, p 11; 13.04.2007, 3-2-1-5-07,

p 27). Juhul kui faktiväide on ka isiku au teotav (tema mainet kahjustav), siis tuleb sellise

faktiväite avaldamise õigusvastasust hinnata VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1047 ja § 1046 järgi. Kui

teise isiku au teotava faktiväite avaldaja ei suuda tõendada VÕS § 1047 lg 2 järgi selle faktiväite

tõesust, siis vabaneb ta vastutusest üksnes juhul, kui kohus ei pea sellist rikkumist VÕS § 1047

ja § 1046 järgi siiski õigusvastaseks (vt RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 10). Kui kostja

on avaldanud hageja kohta hageja mainet kahjustava faktiväite, siis tuleb tuvastada, kas see

faktiväide vastas tõele (VÕS § 1047 lg 2), samuti, kas kostja oli tõele mittevastava faktiväite

avaldamise korral seda teinud tahtlikult (VÕS § 1047 lg 1) või kas ta avaldas tõele mittevastava

faktiväite hooletusest (VÕS § 1047 lg 3). Alles pärast seda, kui kostja tegu on eeltoodud sätete

järgi eelduslikult õigusvastane, saab kaalutlusotsusena võtta seisukoha, kas kostja teo

õigusvastasus võiks siiski olla välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi (vt RKTKo

23.03.2023, 2-21-5449, p 13).

31. Kolleegium kordab, et vastutusest vabanemiseks peab kahju tekitaja tõendama omal valikul

kas õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või käibekohustuse (välise hoolsuse)

järgimist ja vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist. Eeldades, et kahju tekitaja

on jätnud oma käibekohustuse täitmata, mistõttu ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, ei

piisa hoolika käitumise tõendamiseks vaid järeldusest, et isik justkui ei peakski midagi tegema.

Süü tehakse kindlaks kahes etapis: kõigepealt peab olema kindlaks tehtud, et kahju põhjustati

tahtlikult (vrd VÕS § 1045 lg 1 p 8) või välisest hooletusest (VÕS § 1050 lg 1), ning seejärel

hinnatakse (mittetahtliku delikti puhul), kas esineb sisemine hooletus, mille käigus

kontrollitakse, ega väline hooletus ei ole subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2).

VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse üksnes tavalist hooletust. Juhul, kui kahju õigusvastaselt

põhjustanud isik ei suuda hoolikat käitumist tõendada või kui ta võtab hooletu käitumise omaks,

võib ta vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg 2 alusel (VÕS IV komm/Tampuu, Käerdi (2020),

§ 1050, p 3.1).

2-21-20137

Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või ohtlikku olukorda kontrolliva isiku

hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud

abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või

kontrollitava ohu realiseerumise eest. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada,

lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras, st milliseid abinõusid oleks

kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama. Sõltumata

üksikjuhtumi spetsiifikast, on ohtude realiseerumise vältimise püüdluste aspektist iga kord

tähtsus ähvardava kahju raskusastmel, kahju tekkimise tõenäosusel ning kulutuste ja vaeva

suurusel, mis on vajalikud ohu vältimiseks või kõrvaldamiseks. Nimetatud parameetrite

omavahelist suhet saab määrata selliselt, et mida raskem on ähvardav kahju, mida suurem on

kahju tekkimise tõenäosus ning mida väiksem on kulu ja vaev kahju vältimiseks, seda suurem

on tõenäosus, et eksisteerib käibekohustus (vt RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 18.2).

32. Eelnevalt nimetud rikkumiste tõttu on maakohus jätnud välja selgitamata asja

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Seega on maakohus jätnud hageja nõude rahuldamata, seda

sisuliselt analüüsimata. Otsuses peab maakohus analüüsima kõiki esitatud tõendeid, mida

pooled on esitanud oma väidete kinnitamiseks või teise poole väidete ümberlükkamiseks. Oma

järeldusi tuleb maakohtul nõuetekohaselt põhjendada. Samuti peab kohus põhjendama, kui ta

ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.

33. Kokkuvõtvalt rikkus maakohus TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat kohtulahendi

põhjendamise kohustust, mis on oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses. Poolte

väited ja esitatud tõendid on olulises ulatuses hindamata ja asjaolud jäänud tuvastamata. Kuna

maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, s.t kohus ei ole otsust seaduse kohaselt

olulises ulatuses põhjendanud (TsMS § 656 lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda

puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu

rikkumised tingivad apellatsioonkaebuste osalise rahuldamise. Tagamaks pooltele õigust

kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma

seisukohad avaldama esimese astme kohus.

34. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu kaebusest mitteolenevatel põhjustel ei pea kolleegium

vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse väidetele. Apellatsioonimenetluses esitatud uued

asjaolud ja tõend on võimalik esitada maakohtule. Ringkonnakohus märgib seejuures, et ei saa

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates ette kirjutada, millisele järeldusele tuleb jõuda

tõendite hindamisel või asjaolude tuvastamisel, sest maakohtule on kohustuslikud vaid

ringkonnakohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2).

Menetluskulude jaotus

35. TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel jääb menetluskulude jaotus ja rahaline

kindlaksmääramine maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)