2-22-151068/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.08.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-151068

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS-i hagi T. P. vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

630,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (rk 10069659)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja, e-post

jurist@julianus.ee

Kostja: T. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista T. P.lt põhinõue 443,04 eurot ja viivis 141,02 eurot Elisa Eesti AS-i

kasuks.

3. Välja mõista T. P.lt viivis põhinõudelt 443,04 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 13.05.2023 kuni põhinõude tasumiseni Elisa

Eesti AS-i kasuks.

4. Jätta menetluskulud T. P. kanda.

5. Välja mõista T. P. menetluskulud 295 eurot Elisa Eesti AS-i kasuks. Hageja

õigusabikulu on vähendatud TsMS § 175 lg 1 alusel.

6. Välja mõista T. P.lt viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni Elisa Eesti AS-i kasuks.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti (Teleteenused) AS-i vahel 16.10.2018 sõlmitud kliendi-

ja teenuse osutamise leping nr. L-1103413, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja

teleteenuseid ja seadmete rendimüügilepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks

vajaminevad seadmed. Kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid. Lepingu(te) alusel oli

kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei

tagastanud renditud seadmeid Elisa Eesti AS (Teleteenused) AS-ile. Seoses lepingu

rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiTV kaardi maksumuse 10 eurot, digiboksi

maksumuse 99,00 eurot ja modemi maksumuse 99,00 eurot, kokku 208,00 eurot, mille on

hageja arvestanud põhiosasse.

Kohus

tegi

kostjale

menetlusse

võtmise

määruse

ja

hagi

kätte

toimetatavaks

kättetoimetamisportaali kaudu alates 05.07.2023, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud.

Aadressilt xxx tagastati materjalid 04.07.2023 hoiutähtaja möödumisel ning uuel saatmisel luges

kohus materjalid kättetoimetatuks postkasti jätmisega 07.07.2023, kuna kostja oli maksekäsu

kiirmenetluses kinnitanud 04.01.2023 aadressi xxx, elab toas 110. Samuti kinnitas xxx omanik

01.03.2023, et võlgnik elab toas 110. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (27.07.2023) ei

vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175

eurot ja õigusabikulu 358 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse

kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk

20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes

TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20

eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud

seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning

nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse

õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul

vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks

ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse

koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga.

Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh

dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tundi käibemaksuta peab kohus ülemääraseks.

Hageja esindaja ei ole advokaat ja vaidlus ei ole olemuselt keerukas. Kohus peab kujunenud

kohtupraktikat arvestades põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 100 eurot

käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 295 (175+20+100) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 295 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik