2-23-104962/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-104962

Tsiviilasi

OK I. OÜ hagi I. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2426,60 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja OK I. OÜ (registrikood xxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xx,

xxxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja Anu Volmer

(e-post

anu.volmer@okI..ee)

Kostja I. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxxxxxx

xxxx, xxxx xxxx, xxxxx, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt I. P.lt (P.) hageja OK I. OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1758,32

eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 86,78 eurot, kokku 1845,10 eurot.

3. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 76% ulatuses I. P.a ja 24%

ulatuses OK I. OÜ kanda.

4. Rahuldada OK I. OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista I. P.lt hageja OK I. OÜ kasuks menetluskuludena 266 eurot.

6. Välja mõista I. P.lt hageja OK I. OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (266 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 16. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1938,93 eurot, intressid 226,21 eurot, sissenõudekulud 40,90 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 220,56 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele

ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2426,60 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja BB D. OÜ-ga (registrikood 11306564) 07.07.2022

laenulepingu nr. 2102214494, mille personaalsetes tingimustes lepiti kokku laenusummas

1540,00 eurot (dtl 40-45). Kostja ja BB D. OÜ (registrikood 11306564) sõlmisid 28.07.2022

lisalaenu lepingu nr. 2102222534, refinantseerides eelnevat laenu. Lepingu personaalsetes

tingimustes lepiti kokku laenusummas 1949,34 eurot (laenusumma koosneb refinantseeritava

lepingu põhiosa jäägist 1540,00 eurot, laenu väljamaksest 299,00 eurot ja lepingutasust 110,34

eurot). Krediidiandja saatis 10.12.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 82). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt

ei täitnud, ütles BB D. OÜ lepingu üles 25.12.2022.a (dtl 82). Kostja on krediidiandjale tasunud

kokku 80,68 eurot (dtl 80-81). BB D. OÜ loovutas nõude hagejale 27.12.2022 (dtl 83).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on

kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest

tehtud päringutele (dtl 32). kohus leiab ,et see ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttest

lähtuvalt piisav.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

2(4)

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,97 % aastas, lisalaenulepingu kohaselt

40,48% aastas (vt dtl 42 ja 64). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%,

mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

9. Hageja on võimaldanud kostjale laenu summas 1839 eurot, tagasimakseperioodiga 60 kuud,

kohustusega tasuda iga kuu 10.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja muudest kuludest

koosnevaid makseid 59x76,58 eurot ja 1x76,47 eurot.

10. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 80,68 eurot (dtl 80-81).

Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1758,32 eurot (1839-80,68), sest tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

11. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise

eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 26.12.2022 – 16.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 86,78 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses

osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 350 * 76% = 266 eurot.

18. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (266 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3(4)

19. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)