2-22-143619/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 18.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-143619

Kohtuasi

PlusPlus Capital AS hagi OÜ VEXON VARA vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.05.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ VEXON VARA 03.07.2023 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja CK

Kostja OÜ VEXON VARA (registrikood 11161976),

seaduslik esindaja HS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ VEXON VARA apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 31.05.2023

otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-143619 menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OÜ VEXON VARA

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-22-143619

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 10.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse OÜ-lt VEXON VARA (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas

nõudele vastuväite, menetlus jätkus Harju Maakohtus.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 ja kostja 26.03.2018–22.11.2019 mitmeid

telekommunikatsiooni teenuse liitumislepingu lisasid. Lepingute allkirjastamisega kinnitas

kostja, et on tutvunud lepingu tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise

üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2

mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga ning kohustus tingimusi täitma.

Vastavalt tingimuste punktile 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja

maksetega viivitamise korral tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. Tele2 esitas

kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid. Kostja jättis oma kohustused

täitmata.

3. Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas

28.06.2022 nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat

kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast

tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud loovutusteatisele ega ole võlgnevust

tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 162,28 eurot ja viivised

summas 25,24 eurot.

4. Vastavalt tingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja

sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist

meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seega on hageja kandnud

võlgnevuse sissenõudmisel reaalseid kulusid ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg

2 p-st 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot.

5. VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral seadusega ette nähtud ulatuses viivist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingujärgsete maksete tasumisega

viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras.

6. Kostja vaidles 28.03.2023 vastuses hagile vastu, mille kohaselt ei tunnista ta hagi, kuid

tunnistab võlgnevust Tele2 ees. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna nõude kostja

vastu sai ta raha maksmata. Kostja ei näe põhjust, miks hageja peaks alusetult rikastuma.

7. Kostja tasus 08.05.2023 hagejale põhivõlgnevuse 162,28 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohtu otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 25,24 eurot ja alates hagi

esitamisest 24.01.2023 tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise määraga 0,05% päevas

põhinõudelt 162,28 eurolt kuni põhinõude tasumiseni 07.05.2023. Samuti mõistis maakohus

välja sissenõudmiskulu 25 eurot ja menetluskulud 490 eurot ning viivise menetluskuludelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 405 lg-le 1.

2-22-143619

10. Tulenevalt VÕS § 164 lg-st 1 ja §-st 170 omab hageja nõuet, mille ta on käesolevas

menetluses kostja vastu esitanud. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 28.06.2022

loovutas Tele2 oma nõude kostja vastu hagejale ning 04.07.2022 on kostjat teavitatud nõude

loovutamisest, arvestades, et nõude loovutamine ei vaja võlgniku nõusolekut.

11. Hageja nõue osutatud telekommunikatsiooni teenuse eest 162,28 eurot on õiguslikult

põhjendatud, hageja on nõuet tõendanud, esitanud selle kujunemise kronoloogia. Kostja arveid

nõuetekohaselt ei tasunud, kuid tasus põhivõla maakohtumenetluse ajal 08.05.2023.

Kõrvalkohustused on täitmata.

12. Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 võib hageja nõuda rahalise kohustuse täitmise viivitamise

korral viivist. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 19.01.2022–23.01.2023 lepingu

tingimuste punkti 3 alusel, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist määraga 0,05%

päevas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on arvete tasumisega

viivituses alates 19.01.2022. Kuivõrd kostja on arvete tasumisega olnud viivituses, on hagejal

kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 19.01.2022–23.01.2023 (hagi esitamiseni) ning

nõue 25,24 eurot on õiguslikult põhjendatud. Kohustuse täitmisega viivitamise korral, peab

võlgnik arvestama, et järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese lause

kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine

määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis

0,05% päevas VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113

lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud

intressimäärale. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagi

esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määraga kuni põhinõude tasumiseni 07.05.2023.

13. Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas

25 eurot. Maakohus märkis, et VÕS § 1131 lg 1 ning § 1132 lg-te 1 ja 2 alusel on hagejal õigus

nõuda sissenõudmiskulude hüvitist. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise

lisakulutused tingitud kostja tegevusetusest. Kostja arveid õigeaegselt ei tasunud ning hageja

oli sunnitud võla sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju

hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus märkis, et

hagi kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes seetõttu, et kostja tasus menetluse ajal

põhivõlgnevuse, mistõttu ei oleks hageja suhtes õiglane kohaldada TsMS § 163 lg-t 1.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 970 eurot (tasutud riigilõiv 100

eurot, lepingulise esindaja kulu 870 eurot). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse

(RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 242,14 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub seega hageja kasuks

väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 870 eurot. Hageja kasutas

esindaja teenust maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse koostamiseks. Hageja

esindaja toimingud on kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud. Hageja esindaja on osutanud

teenust 7,25 tundi hinnaga 120 eurot tund. Kohus on esindaja kulude osas tsiviilasja materjalide

analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja

kuluga, mis ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahule. Kohus

arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid

kogumis: 1) esindajaks antud asjas olnud füüsiline isik on PlusPlus Legal OÜ töötaja ning

nimetatud äriühing tegeleb esindamisega sarnastes õigusvaidlustes aastaid; nimetatud asjaolu

2-22-143619

saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast;

2) hagiavalduste, sh antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindajad kasutanud

algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust,

muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid;

samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud

ajakulu dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1 tunni võrra. Hagiavalduse koostamise

ajakulu on üle paisutatud 1 tunni võrra. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud hageja 04.04.2023

seisukoha koostamise ajakulu 1 tunni võrra ning tõendite hankimise ajakulu 1 tunni võrra.

Seega arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja tema töö madalat keerukust, peab kohus

põhjendatuks ajakulu 3,25 tundi.

17. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (sh

käibemaks). Hageja on kinnitanud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot

(sh käibemaks) ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud

tunnihinda. Maakohus mõistis kostjalt välja mõista esindaja kulu summas 390 eurot (sh

käibemaks).

18. Maakohus

märkis,

et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebus

19. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada viiviste, sissenõudmiskulude ja menetluskulude

osas. Kostja palus mitmes kirjas kohtule, et kohus nõuaks välja lepingu, millega Tele2 loovutas

nõude hagejale. Kohus ei ole seda teinud. Hageja väidab, et omandas nõude, aga ei näita, millise

hinna ja tingimustega. Kui hageja sai nõude tasuta, võib olla tegemist liigkasu võtmisega või

alusetu rikastumisega.

20. Hageja menetluskulud on kunstlikult paisutatud liiga suureks. Praegusel juhul ületavad

kõrvalkulud nõude põhisummat. PlusPlus Legal OÜ tegutseb samal aadressil hagejaga ja neil

on samad sidevahendid ning sama esindaja. Maakohus on selle asjaolu tähelepanuta jätnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

22. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust (I) ning seejärel

osas, mis puudutab maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist (II). Lõpetuseks esitab

kolleegium menetluslikud selgitused (III).

I

23. Kolleegium märgib, et TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva

redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

2-22-143619

järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole

ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel

hagihinnaks 242,14 eurot ning maakohus arutas tsiviilasja lihtmenetluse asjana.

24. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Praegusel juhul on maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ei

anna luba edasikaebamiseks.

25. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 2¹ alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

26. Arvestades maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus

ringkonnakohtu hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme

ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus

on ringkonnakohtu hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud

põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebuses esitatud väited

ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse seisukohaga nagu omaks praegusel juhul Tele2

ja hageja vahelise loovutamislepingu väljanõudmine asja lahendamisel tähtsust. Maakohus on

nõuetekohaselt tuvastanud, et Tele2 on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. Kostja on

menetluse käigus tasunud hagejale põhinõude, kuid apellatsioonkaebuses vaidleb vastu hageja

õigusele nõuda viivist ja sissenõudmiskulu. VÕS § 167 lg 3 järgi lähevad põhinõude

loovutamisel üle ka kõrvalnõuded, sh viivise nõue. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et

kostjalt sissenõudmiskulu 25 euro nõudmine on kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1. Nimetatud

paragrahvi kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju

tekkimine. Seega ei pea võlausaldaja tõendama, et kahju tekkis, st et ta tegelikult mingeid võla

sissenõudmisega seotud kulusid kandis (P.Varul jt. Võlaõigusseadus I Kommenteeritud

väljaanne, Tallinn 2016, § 1131, p 5.1).

27. Eelnevat arvestades ei esine praegusel juhul maakohtu otsuse tegemisel TsMS § 637 lg-s 2¹

nimetatud eksimusi, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, seega ei ole alust

ka muuta maakohtu määtatud menetluskulude jaotust.

II

28. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse ka osas, millega tema kanda jäeti

menetluskulud ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 490 eurot ja VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt.

29. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

2-22-143619

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st et ta peab menetlema kaebust osas, mis puudutab

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud

menetluskulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 15.03.2023,

2-21-9335, p 14).

30. Seega ei võimalda TsMS § 637 lg 21 ringkonnakohtul keelduda menetlemast kostja

apellatsioonkaebust osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist.

31. Kolleegium leiab, et osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1

p 6 alusel.

32. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

kaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse,

osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus

praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid.

33. Kostja arvates on hageja menetluskulud kuntslikult paisutatud liiga suureks. Kostja ei ole

kaebuses esitanud ühtegi konkreetset väidet hageja maakohtus kantud menetluskulude

põhjenda(ma)tuse kohta, sh ei ole kostja väitnud, et mõni hageja menetlustoiming oleks olnud

ebavajalik või hageja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur,

samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust.

Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel

väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Kostja on kaebuses märkinud, et praegusel juhul ületavad

menetluskulud põhisummat. Kolleegium selgitab, et vastavalt Riigikohtu seisukohale ei ole

põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava

menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kolleegiumi hinnangul tuleb

menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tõlgendada selliselt, et ka väikese

väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema

kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud

õigusabikulud (RKTKm 14.04.20221, 2-19-10324, p 19). Samuti on kostja märkinud, et

lepinguline esindaja PlusPlus Legal OÜ tegutseb samal aadressil hagejaga ning neil on samad

sidevahendid ja sama esindaja. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul,

kui esindaja on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (RKTKm 01.12.2015 nr

3-2-1-154-15, p-d 9, 10). Hageja ja talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad

juriidilised isikud. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses

toodud väidete põhjal kaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada.

Seega on apellatsioonkaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu.

III

34. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole kaebuse menetlusse

2-22-143619

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

35. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (kostja on tasunud riigilõivu 20 eurot).

36. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning kaebus tuleb selle esitajale koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

37. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9

kohaselt on praegune määrus edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)