3-23-1659/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

17.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1659

Haldusasi

MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus Keskkonnaameti

17.07.2023 korralduse nr 1-3/23/450 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Suurkiskjad, esindaja Eleri Lopp

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad Signe Lehtme ja

Hanna Maria Kokla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.08.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

01.08.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-1659 resolutsiooni p 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet kehtestas 17.07.2023 korraldusega nr 1-3/23/450 „Pruunkaru

küttimismahu kehtestamine 2023/2024. jahiaastal“ jahiseaduse (JahiS) § 22 lg 2 alusel

pruunkaru (Ursus arctos) küttimismahuks Eestis kokku 96 isendit (p 1.1), jaotas küttimismahu

maakondade vahel ja kehtestas pruunkaru küttimise korraldamiseks küttimistingimused (p 1.2)

ning kehtestas pruunkaru küttimismahust kinnipidamise tagamiseks jahi registreerimise ja

küttimisest teavitamise korra (p 1.3). Korralduse kõrvaltingimusena kehtestas Keskkonnaamet

õiguse korraldusega kehtestatud korralduse küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta (p 1.5).

JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab pruunkaru küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet,

lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

Suurkiskjate kaitse- ja ohjamise kava aastateks 2022‒2031 (tegevuskava) ühe olulise

eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 70 sama-aastaste

poegadega karu pesakonna (asurkonna üldarvukus ca 650 isendit) olemasolu ning jätkata

jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste

vähendamiseks (p 7.2.1). Keskkonnaagentuuri aruande „Ulukiasurkondade seisund ja

3-23-1659

2(9)

küttimissoovitus 2023” (ulukiseire aruanne) andmetel on 2022. a-l karu pesakondade

arvukuseks hinnatud 96. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba vähemalt

viimased 15 aastat ja asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2020. ja 2021. a-l oli

pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurem kui kunagi varem teadaolevalt.

Samas viimasel kahel aastal on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Keskkonnaametile

teavitatud kahjustuste hulk mõnevõrra vähenenud. Karude arvukuse kasvuga on sagenenud

kokkupuuted

inimestega

ja

suurenenud

karude

osalusega

liiklusõnnetuste

arv.

Keskkonnaagentuuri küttimisettepanek on määrata pruunkaru esialgseks küttimismahuks

2023/2024. jahiaastal Eestis kokku 96 isendit. Ettepaneku tegemisel on arvestatud pruunkaru

asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate

aastate küttimisstruktuuri ning 2022. ja 2023. a kahjustuste paiknemist ja ulatust. Maakondliku

küttimismahu jagamisel jahipiirkondade vahel on arvesse võetud pruunkaru kahjustuste

esinemist ja ohuolukordade esinemisega seotud juhtumeid inimestele jahipiirkondades. Samuti

on võetud arvesse asjaolu, et karud liiguvad kõrge asustustihedusega piirkondadest (nt Ida-

Virumaal ja Jõgevamaa) üle maakondade piiride madalama asustustihedusega piirkondadesse

(nt Lääne-Virumaa ja Harjumaa), kus tekitavad ka kahjustusi või põhjustavad ohuolukordi (sh

satuvad asulatesse, elamute lähedale, maanteedele jne). Kuna 2/3 kahjustusi on aastate lõikes

toimunud tavaliselt enne jahihooaja algust, on järgitud, et perioodil 01.08.2023‒31.08.2023

oleks kõikides kahjustuspiirkondades võimalik kahjustuste vältimiseks ja ennetamiseks ning

ohuolukordade ära hoidmiseks pruunkaru küttida.

2. MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 26.07.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Keskkonnaameti 17.07.2023 korralduse nr 1-3/23/450 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse

taotluse

korraldusega

reguleeritava

karujahi

peatamiseks

kohtumenetluse

ajaks.

Keskkonnaamet on aastaid välja andnud suhteliselt üldiseid karu küttimislube, millega kahjusid

väidetavalt ennetatakse isendeid tappes. Pruunkaru on Euroopa nõukogu 21.05.1992 direktiivi

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(loodusdirektiiv) kohaselt rangelt kaitstav liik, keda tohib küttida vaid erandkorras ja

eritingimustega, kui kõik muud alternatiivsed meetmed on kasutusele võetud. Korralduses

põhjendatakse karude tapmist loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-dega b ja c. Rangest kaitsest

tehtavad erandid peavad olema põhjendatud mitte ainult loodusdirektiivi üldeesmärgi, vaid

samaaegselt ka eritingimuste suhtes. Korralduses ei viidata konkreetselt, milliste karuisendite

tekitatud kahjusid või ohtu proovitakse ära hoida, kellele konkreetsele mesinikule või

loomasöödapallide omanikule tekitatavat kahju proovitakse ära hoida, kui palju kahjusid

eranditega ära hoitaks ning milliseid alternatiivseid ennetusmeetmeid on juba rakendatud.

Keskkonnaamet ei ole ära näidanud, et karude kahjustused oleks eriti olulised. Maakondlike

küttimislubade jagamine tähendab seda, et tapetakse isendeid, kes potentsiaalselt kunagi kahju

ei tekitaks ja tegu on lihtsalt üldise arvukuse piiramisega, mis ei saa olla eesmärk.

Keskkonnaamet ei ole tõendanud, et rangest kaitsest erandi tegemiseks puuduvad rahuldavad

alternatiivid, milleks loetakse sisuliselt kõik teadaolevad tehnilised võimalused, isegi kui nende

rakendamine oleks raske. Alternatiivide rakendamise raskus ei ole aga piisav põhjus lubada

erandit. Korralduses ei ole kaalutud rahuldavate alternatiivide piisavust taotletavate eesmärkide

suhtes.

Tartu Ülikooli teadlased on välja toonud, et Eesti suurkiskjate seire ei ole teaduspõhine. Seega

on alust karta, et arvukust taastama hakanud karude asurkonnale tehakse taas liiga. Eelmisel

aastal õigusvastaselt kütitud karude ja tänavu plaanitud kütitavate karude üldarv on ligi 200,

mis on väga suur osa asurkonnast. Lisaks selgub seirearuandest, et paljunemisvõimeliste

emaskarude osakaal on olnud väga kõrge, kuid teadlaste hinnangul on seire puudulik. On ilmne,

et mesilaste ja loomasöödapallide kahjustusi saavad tahtmise korral omanikud ise ennetada.

Enamikud mesilatele ja loomasöödapallidele tehtud kahjudest tulenevad ebapiisavatest

3-23-1659

3(9)

ennetusmeetmetest. Silorullide vedamine ladudesse või piiramine aedadega on tehniliselt

teostatav ehk rahuldav alternatiiv karude tapmisele ning suurkiskjatele adekvaatsete

piirdeaedade püstitamine on tehniliselt teostatav ennetusmeede mesilakahjude ennetamisel.

Küttimislube ei väljastata kahjude ennetamiseks.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral

kütitakse kohtumenetluse ajal korralduses nimetatud hulk karusid ehk saabub tagajärg, mille

vältimiseks on kaebus esitatud. Kaebuse eduväljavaateid tuleb pidada heaks, võttes arvesse, et

Tallinna Halduskohtu 06.04.2023 otsusega haldusasjas nr 3-22-1629 tunnistati sarnane

korraldus õigusvastaseks. Esialgse õiguskaitse rakendamine ei tekitaks inimestele suuri

kahjusid ning kahjusid ja ennetusmeetmeid kompenseeritakse. Pole teaduslikke tõendeid, et

karude küttimine aitab kahjusid ennetavalt ära hoida.

3. Keskkonnaamet palus 31.07.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Vaidlustatud korralduse andmise aluseks on loodusdirektiivi art 16 lg 1 p-d b ja

c, mis on võetud siseriiklikku õigusesse üle keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32

„Jahieeskiri“ (jahieeskiri) § 5 lg-ga 1. Vaidlustatud korraldusega ei kahjustata populatsiooni

kaitsetaseme säilimist ning puudub rahuldav alternatiiv. Keskkonnaamet on 17.07.2023

korralduse andmisel lähtunud ulukiseire aruandest, mis on parim riigil olemasolev teadmine,

ning määranud küttimismahu, mille eesmärk on pidurdada asurkonna kiiret kasvamist ja samas

säilitada liigi soodne kaitsetase.

Suurkiskjate seire teaduspõhist olemust on ammendavalt selgitanud Keskkonnaagentuur oma

veebilehel. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas nr 3-22-1629 jõustunud määruse p-s 15

hinnanud, et karu arvukuse hinnang ja küttimismahu määramine põhinevad teaduslikel

meetoditel. Keskkonnaagentuuri seire metoodika on alates 2013. a-st toimunud samadel alustel

ja seire peegeldab muu hulgas arvukuse muutuse positiivset trendi adekvaatselt. Seirearuandes

toodud seireandmed näitavad selgelt, et pesakondade arv on viimased 10‒15 aastat olnud

tõusutrendis. Vaidlustatud korralduses käsitletakse sagenenud kokkupuuteid karudega, mis

samuti viitab arvukuse tõusule. Küttimismaht ei ületa asurkonna juurdekasvumäära. Isegi juhul,

kui küttimismaht oleks asurkonna juurdekasvumäärast suurem, on karu pesakondade

langustrend järgmise aasta seire tulemustes nähtav ning küttimismaht kiirelt korrigeeritav.

Seega puudub oht, et vaidlustatud korralduses märgitud küttimismahu realiseerimine ohustab

karu asurkonna soodsat seisundit.

Vastustaja on kaalunud omavahel vastanduvaid avalikke huvisid ning leidnud, et avalik huvi

tagada elanikkonna ohutus kaalub üles sellele vastanduva looduskaitselise avaliku huvi.

Vaidlustatud korraldus ei kahjusta looduskaitselist avalikku huvi, kuna pruunkarude

populatsiooni soodne seisund on tagatud. Karude arvukuse kasvuga suureneb tõenäosus

inimese ja karu vaheliseks konfliktiks ning arvestades karu asurkonna positiivset juurdekasvu

trendi, on tegemist ajas aina enam kasvava tõenäosusega. Vaidlustatud korralduse kohaselt on

tõusnud muu hulgas pruunkaruga seotud liiklusõnnetuste arv. Arvestada tuleb ka sotsiaalseid

aspekte, sh inimese hirmu suurkiskjate ees ja sellest tulenevat ühiskonna taluvuspiiri nende

arvukuse osas. Pikemas perspektiivis jätkab karude populatsioon prognoositavalt pigem kasvu

või püsib stabiilsena ning kahjustuste ja ohuolukordadega seotud probleemid suure

tõenäosusega süvenevad. Tõenäoliselt suurenevad esialgse õiguskaitse kohaldamisega kahjud

kolmandate isikute varale, sh mesitarudele ja silopallidele ning põllumajanduskultuuridele

tekitatavad kahjud. 2021. a-ga võrreldes oli 2022. a-l ja on ka käesoleval aastal olemasolevate

andmete põhjal karude poolt tekitatud kahjujuhtumite arv oluliselt väiksem, mis näitab selgelt,

et korralduses väljatoodud alternatiivsed meetmed täidavad koosmõjus oma eesmärki.

Järelikult on vähenenud kahju avalikule huvile (riigi rahaline kulu looma tekitatud kahjude

hüvitamiseks) ning kolmandatele isikutele (varalise kahju suurus eeskätt mesinikele ja

3-23-1659

4(9)

põllupidajatele). Alternatiivsete meetmete rakendamisest sõltumata on ka juhtumeid, kus karud

tungivad aedikutesse või ründavad lisaks jahimeestele ka seenelisi ja marjulisi, st rakendatud

meede ei ole piisavalt tõhus. Seega annab soovitud tulemuse nii letaalsete kui ka mitteletaalsete

meetmete kasutamine koosmõjus.

4. Tallinna Halduskohus jättis 01.08.2023 määruse resolutsiooni p-ga 4 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral saavutaks kaebaja oma eesmärgi sõltumata sellest, kas

kaebus osutub põhjendatuks või mitte. Praegusel juhul ei nähtu sellist ülekaalukat vajadust, mis

õigustaks esialgse õiguskaitse meetme võtmisega vaidluse lõpptulemuse ära otsustamist. Kuigi

looduskaitset reguleerivad normid kaitsevad põhimõtteliselt pruunkaru ka isendi tasandil, ei saa

vaidlustatud korralduses näidatud arvu isendite küttimist pidada looduskaitselisest seisukohast

pöördumatuks tagajärjeks ilma veenva põhjenduseta, et sellise hulga pruunkarude küttimine

võib põhjustada tõsise ohu pruunkaru populatsiooni elujõulisusele. Antud juhul ei ole põhjust

arvata, et selline tagajärg võiks saabuda. Isegi juhul, kui kaebus on põhjendatud, on usutavasti

võimalik järgmistel aastatel pruunkaru populatsioonile n-ö põhjendamatu üleküttimisega

tekitatud tagajärjed heastada, välistades küttimise sootuks või võttes küttimismahu kindlaks

määramisel arvesse varasemate aastatel tehtud vigu. Iga konkreetse pruunkaru elu säilitamise

vastu ei ole sedavõrd kaalukat huvi, millega saaks õigustada esialgse õiguskaitse kohaldamist.

Kaebust ei saa pidada perspektiivituks, ent vaidlustatud korralduse õigusvastasus ei ole ka

ilmne. Viimast ei saa järeldada ka jõustumata Tallinna Halduskohtu 06.04.2023 otsusest

haldusasjas

nr

3-22-1629.

Vaidlustatud

korraldusega

on

määratud

küttimismaht

jahipiirkondade vahel maakonniti ning keelatud on karude küttimine nendes piirkondades, kus

asurkond on kergemini haavatav, küttida on lubatud eelkõige piirkondades, kus karude arvukus

on suurem ning on esinenud karude tekitatud kahjustusi või on kahjustuste tekkimine

tõenäoline. Korralduses on selgitatud, et karude küttimine ei ole ennetusmeetmena kasutatav

esmane alternatiiv, vaid karu tekitatud kahjustuste ennetamiseks on esmaste lahendustena

kasutusel võimalike kahjukannatajate poolne kaitsemeetmete rakendamine ja nende riiklik

subsideerimine, kahjustuste kompenseerimine riigi poolt ning avalikkuse ja sihtrühmade

teadlikkuse tõstmine. Tegemist on seejuures vara kaitsele suunatud alternatiivsete meetmega,

kuid korralduses on vastustaja ka täpsustanud, et puuduvad tõhusad alternatiivsed meetmed,

vältimaks ohusituatsioonide tekkimist inimestele. Vastustaja on korralduses viidanud allikatele,

millele tuginedes leitakse, et küttimine mõjutab karude käitumist nii, et nad on inimeste suhtes

ettevaatlikumad ja püüavad inimestest eemale hoiduda, misläbi aitab küttimine tagada

elanikkonna ohutust. Vaidlus selle üle, kas vaidlustatud korralduses küttimist õigustavad

argumendid tuginevad piisavale ja nõuetekohase kvaliteediga teabele, ongi praeguse vaidluse

tuum. Selle küsimuse lahendamine eeldab põhjalikku tõendite uurimist, mida on võimalik teha

asja sisulise läbivaatamise käigus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel piisab aga sellest,

et vastustaja on korralduse andmisel viidanud erinevatele uuringutele ja asjatundjate

arvamustele, mistõttu ei saa korralduses esitatud põhjendusi pidada ilmselgelt meelevaldseteks.

Esmapilgul ei nähtu korraldusest ilmselgelt asjassepuutumatutele asjaoludele tuginemist või

oluliste huvide ja alternatiivsete meetmete kaalumata jätmist.

Avalik huvi inimeste elu ja tervise ning vara kaitse vastu, millest on lähtutud vaidlustatud

korralduse andmisel, tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel hinnata

suuremaks looduskaitsehuvist, mida esindab kaebaja. Vaidlustatud korralduses esitatud

põhjendustel on vähemalt esmapilgul usutav, et pruunkarude küttimine aitab vähendada ohtu,

mida võib inimeste elule ja tervisele endast kujutada see, kui inimeste ja pruunkarude

3-23-1659

5(9)

kohtumised muutuvad pruunkarude arvukuse tõttu sagedasemaks. Küsimuses, kas või mil

määral peavad inimesed taluma loodusest lähtuvaid ohtusid ja mil määral võib nende ohtude

neutraliseerimiseks võtta meetmeid, on avalikul võimul – eeskätt antud juhul Keskkonnaametil

– ulatuslik otsustusõigus. Keskkonnaameti seisukoht, et karude arvukuse piiramise

otsustamiseks ei pea jääma ootama inimese surma või vigastusega lõppenud rünnakut, ei ole

vähemalt ilmselgelt väär. Seejuures on riigil põhiseaduse §-st 16 tulenevalt objektiivne

kohustus inimelu kaitsta, millele vastab põhimõtteliselt igaühe õigus riigilt vastavat tegevust

oodata. Seega tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise etapis lähtuda sellest, et avalik huvi

kaitsta iga üksiku inimese elu ja tervist on kaalukam avalikust huvist kaitsta iga üksikut

pruunkaru. Korralduses on veenvalt selgitatud, et karude arvukus ja levik on tõusutrendis ning

asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. Karu küttimismahu määramisel on arvestatud

vajadusega säilitada liigi praegune soodne kaitsetase ehk pruunkarude populatsiooni soodne

seisund on tagatud. Vastustaja on selgitanud, et karude arvukuse kasvuga suureneb tõenäosus

inimese ja karu vaheliseks konfliktiks, mh on kasvanud pruunkarudega seotud liiklusõnnetuste

arv ning hoolimata esmaste mitteletaalsete meetmete rakendamisest leidub karurünnaku

ohvriks sattunud jahimehi, seenelisi ja marjulisi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. MTÜ Eesti Suurkiskjad palub 06.08.2023 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu

01.08.2023 määruse resolutsiooni p 4 tühistada ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine võimaldab karude tapmist potentsiaalselt

seadusevastase korralduse alusel, mis on vastuolus loodusdirektiivi art-tega 1‒16. Kuna

vaidlustatud korraldus anti vahetult enne küttimishooaega, tuleks rakendada esialgset

õiguskaitset. Liikmesriigid ei või põhjendada direktiivi kohustuste rakendamata jätmist riiklike

seadustega. Halduskohtu tõlgendus avalikust huvist on vastuolus Euroopa Komisjoni ja

Euroopa Kohtu tõlgendusega. Halduskohus peaks erinevaid huve kaaluma kitsendavalt karude

kaitse heaks või küsima nõu Euroopa Kohtult. Aastaid tagasi toimunud ilveste üleküttimine tõi

endaga kaasa ilveste arvukuse kahanemise, mis pole täielikult taastunud ka peaaegu 10 aastat

hiljem. Kohus ei ole ära näidanud, et sellise hulga pruunkarude küttimine ei või põhjustada

tõsist ohtu pruunkaru populatsiooni elujõulisusele. Seirearuanne toob välja, et emakarusid on

kütitud isendite hulgas liiga palju. Karude plahvatuslik arvukuse tõus toimus siis, kui vastustaja

hakkas arvesse võtma jahimeeste rajakaamerate pilte. Tegemist ei ole karude arvukuse kasvuga,

vaid rajakaamerate arvukuse kasvuga. Enne seda oli karude arvukus stabiilselt 700, nüüd

spekuleeritakse 1000 karuga. Karud liiguvad suurtel territooriumitel ja rajakaamerate pildid on

peamiselt söödaplatsidelt. Pole rajakaameraid, mis tuvastaksid isendid näo järgi. Kütitud

isendite ja kahjustuskohtade vahel ei ole seost, mille on terioloogia teadur Egle Tammeleht oma

artiklites korduvalt koos tõenditega välja toonud. Enamus kahjukannatajaid ei vaevu võtma

kasutusele ennetusmeetmeid ja vastustaja ei ole piisavalt teinud teavitustööd, sest välja ei ole

antud põhjalikku juhendit, kuidas suurkiskjate kahjustusi vältida. Vastustaja korraldusest ei

nähtu halduskohtu viidatud uuringuid ja tõendeid, mille põhjal saaks öelda, et jaht tekitaks

inimpelglikkust. Ka E. Tammelehe ekspertarvamusest nähtub, et jaht ei hoia ära kahjustusi ega

tekita inimpelglikkust. Halduskohus on jätnud arvestamata kaebaja viidatud uuringud ja

asjatundjate arvamused. Vastustaja ei ole esitanud korralduses tõendeid, et karud oleks Eestis

tapnud seenelisi, marjulisi või jahimehi. Viidatud on uudistele a-st 2011 ja ka need juhtumid

olid enamuses välditavad, toimusid enamasti jahimeestega ning keegi surma ei saanud.

6. Keskkonnaamet palub 11.08.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes

halduskohtus esitatud seisukoha juurde.

3-23-1659

6(9)

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega saavutaks kaebaja oma eesmärgi juba enne

vaidluse sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei esine ülekaalukat vajadust.

Loodusdirektiivis toodud erandi tegemise tingimused on täidetud. Korraldus on antud piisava

ajavaruga. Korraldus jõustus juba 17.07.2023 ja saadeti enne jõustumist arvamuse

avaldamiseks ka menetlusosalistele. Seega ei ole see antud eesmärgiga õiguskaitsest kõrvale

hiilida. Kaebaja on korralduse vaidlustanud alles 26.07.2023.

Pruunkaru asurkond on soodsas seisundis, seejuures on kaitse-eesmärgid 2023. a-l muutunud

võrreldes 2022. a-ga rangemaks. Karude arvukus on viimase 10 a jooksul iga-aastaselt

suurenenud, kuigi küttimissurve on olnud ca 10%. Vaidlustatud korraldusega ei ohustata karu

asurkonna soodsa kaitsetaseme säilimist nende looduslikul levialal. Keskkonnaamet on

põhjalikult selgitanud seire teaduspõhisust. Isegi juhul, kui küttimismaht oleks asurkonna

juurdekasvumäärast suurem, on karu pesakondade langustrend järgmise aasta seire tulemustes

nähtav ning küttimismaht kiirelt korrigeeritav.

Ilvese ja karu võrdlus ei ole kohane. Ilvese arvukuse langus kaebaja viidatud perioodil oli

põhjustatud ilvese peamise toiduobjekti – metskitse – arvukuse drastilisest langusest pärast

2009/2010. ja 2010/2011. a pikki, külmi ja lumerohkeid talvi. Tänaseks on ilvese arvukus

taastunud ja ületanud soodsa looduskaitselise seisundi lävendi, s.o 80 ilvese perekonda. Karu

on aga omnivoor ehk kõigesööja, mistõttu ei ohusta teda loodusest kättesaadava toidu vähesus.

Karusid ei ohusta erinevalt ilvestest ka kärntõbi. On tõsi, et 2022. a-l kütiti täiskasvanud

emakarusid keskmisest enam, mis võib pesakondade arvu tagasihoidliku langusena ilmneda

käesoleval aastal. Kuna aga 2021. a-l kütiti täiskasvanud emakarusid keskmisest vähem, ei

prognoosita kahe järjestikuse aasta kokkuvõttena (karud sigivad üle aasta) sigivate emakarude

langust. Juhul kui mitmel järjestikusel aastal peaks täiskasvanud emakarusid kütitama üle nende

taastumisvõime määra, on võimalik sätestada emakarudele osakvoot, mille täitumisel kogu jaht

lõpetatakse.

Jätkusuutlik küttimine ei põhine mitte niivõrd teadmisel asurkonna suurusest, vaid selle

aastasest juurdekasvumäärast. Karu seire põhineb vaatlustel, kus märgitakse tehtud vaatluste

kuupäev, asukoha koordinaadid ja vaadeldud karude arv, poegade olemasolul ka poegade

vanus. Seire peamise tulemusena eristatakse nende vaatluste ruumilise ja ajalise analüüsi käigus

erinevad sama-aastaste poegadega pesakonnad ja sellest tuletatakse ka üldarvukus. Sama-

aastaste poegadega emakarude eristamine teineteisest on märksa lihtsam kui üksikindiviidide

puhul. Esiteks on neid vaid umbes kümnendik kogu karude arvust, nende liikumisala on

oluliselt väiksem kui teistel karudel, neil on sageli erinev poegade arv ning lihtsam on neid

eristada ka välistunnuste põhjal. Rajakaamerate laialdasema kasutuselevõtuga on muutunud

karu arvukuse hinnangud varasemast oluliselt täpsemaks, mitte ei hinnata karude arvukust üle.

Varem hinnati karu arvukust tegelikust madalamaks eeskätt seoses vaatluste väiksema arvu ja

ruumilise kattuvuse ning kehvema kvaliteedi ja usaldusväärsusega. Varasemat arvukuse

alahinnangut tõendab ka arvukuse järjepidev kasv viimasel 15-l a-l. Lisaks jahimeeste

kogutavatele (rajakaamera) vaatlustele kogub Keskkonnaagentuur teaduslikku metoodikat

rakendades karu vaatlusandmeid n-ö kontrollandmetena ka iseseisvalt ning selleks on rajatud

üle Eesti (sama suuruse ja kaamerate arvuga) seirealasid. Kaamerad on paigutatud maastikule

juhuslikult, mitte söödakohtade lähedale. Aladelt saadud andmed on näidanud aasta-aastalt

karude arvu suurenemist. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et isa- ja emakarude

liikumisterritooriumite suurused on väga erinevad ja kindlasti ei saa väita, et iga karu läbib suve

jooksul seitsme jahipiirkonna territooriumid.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega võib suure tõenäosusega tekkida kahju avalikule huvile ja

kolmandatele isikutele. Elanikkonna ohutus kaalub üles looduskaitselise avaliku huvi, kuigi ka

3-23-1659

7(9)

looduskaitseline avalik huvi ei ole ohustatud, sest pruunkarude populatsiooni soodne seisund

on tagatud. Korralduses on selgitatud karude arvukuse kasvuga seonduvaid ohte ja sotsiaalseid

aspekte. Põhjendatud ei ole fataalse või raske tervisekahjustustega konflikti ära ootamine.

Lisaks tuleb arvestada sotsiaalseid aspekte, sh inimese hirmu suurkiskjate ees ja sellest

tulenevat ühiskonna taluvuspiiri nende arvukuse osas. Karu asurkonna kõrge arvukus võib tõsta

ka ebaseadusliku küttimise ohtu, mis võib omakorda ohustada konkreetse liigi soodsat

kaitsestaatust. Soovitud tulemuse annab nii letaalsete kui ka mitteletaalsete meetmete

kasutamine koosmõjus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa jahimehed operatiivselt reageerida võimalikele

tekkivatele kahjudele ja ohuolukordadele, rääkimata kahjude ennetamisest. Reaalsuses ei ole

võimalik tuvastada, milline konkreetne karuisend on tekitanud kahju või ohustanud inimest või

millised isendid seda tulevikus teevad. Küll on vaja kiirelt ja operatiivselt reageerida äsja

tekkinud kahjustusele või ohuolukorrale, milleks aga peab pruunkaru küttimismaht olema juba

konkreetsesse piirkonda eelnevalt eraldatud. Loodusdirektiivist tuleneb võimalus teha selle art-

test 12, 13, 14 ja 15 erand omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks ning inimeste elu ja tervise

kaitseks juhul, kui puuduvad rahuldavad alternatiivid ja see ei kahjusta populatsiooni soodsa

kaitsetaseme säilimist nende looduslikul levialal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat usutavalt ähvardama

tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või

ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal võivad faktilised ja

õiguslikud asjaolud olla veel ebaselged, kuid esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei tohi

kaebus olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS §

249 lg‑te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi

kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-

1-19-17, p 15; 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11).

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärk on

vältida vaidlustatud korraldusega kehtestatud küttimismahu kokku 96 pruunkaru küttimist.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel on tõenäoline, et vastav arv pruunkarusid

kütitakse enne lõpliku lahendi jõustumist.

10. Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kuna

vaidlusaluse korraldusega on pruunkaru küttimismaht määratud 2023/2024. jahiaastaks, mis

pruunkaru puhul kestab 01.08.2023‒31.10.2023 (vt jahieeskirja § 5 lg 1), siis on selge, et

esialgse õiguskaitse rakendamise korral saavutaks kaebaja sisuliselt oma eesmärgi (osaliselt)

juba enne asja sisulist lahendamist, sest ilmselgelt ei ole võimalik asjas tehtava kohtuotsuse

jõustumine enne käimasoleva jahiaasta lõppu. Sellistel asjaoludel peaks esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või

faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju

(nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

11. Pruunkaru ja teiste suurkiskjate kaitse ja ohjamise korralduse aluseks on Keskkonnaameti

peadirektori 18.02.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/32 kinnitatud „Suurkiskjate: hundi, ilvese ja

pruunkaru kaitse ja ohjamise tegevuskava“, mis toob ühe olulise eesmärgina ära vajaduse

säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 70 alla aasta vanuste poegadega karu pesakonna

3-23-1659

8(9)

(asurkonna üldarvukus ca 650 isendit) olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi

inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks (lk 62‒63).

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud väita, et pruunkaru küttimismahtude

määramine ei toimu teaduspõhiselt. Pruunkaru küttimismahu kehtestamisel on vastustaja

tuginenud Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandele. Vastustaja on 31.07.2023 vastuses

selgitanud, et Keskkonnaagentuuri seiremetoodika on samadel alustel toimunud alates 2013. a-

st. Seirearuande sissejuhatusest nähtuvalt on küttimisettepaneku aluseks hinnang liigi

asurkonna jahihooaja eelsele seisundile, mis põhineb erinevate meetoditega kogutud andmetele

(küttimisstatistika,

ruutloendus,

jahimeeste

hinnang

arvukusele,

ulukivaatlused,

ulukikahjustused, kütitud isendite info) ja võrdleva analüüsi põhjal tuvastatud muutustele

asurkonna seisundis (levik, arvukus, sooline-vanuseline struktuur) ning prognoositud

juurdekasvule. Seirearuande andmetel (lk 74) on 2022. a-l karu pesakondade arvukuseks

hinnatud 96 ja karude üldarvuks 900‒950. Pikemas ajaskaalas on karu arvukus ja levik

tõusutrendis viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2022. a-l

esitati jahimeeste poolt teave kokku 5360 karu vaatlusjuhtumi kohta, sh 476 sama-aastaste

poegade vaatlust ja 600 üheaastaste poegade vaatlust. 2020. a-l saadi sama-aastaseid poegi

kokku 477 ja 2021. a-l 532 ning üheaastaseid poegi vastavalt 331 ja 570. Lisaks kaasati

vaatlusandmete analüüsi 2023. a 1. märtsist 20. maini tehtud 278 aastaste poegadega emakaru

vaatlust. Analüüsi tulemusel saadi sama-aastaste poegadega karu pesakondasid kokku 96, mis

on seireperioodi 2003‒2022 kõrgeim näitaja (lk 75). 2022. a-l kütiti kokku 91 karu.

Küttimissurve jäi seireandmetele tuginedes veidi alla 10% (9,5%), mis jääb alla asurkonna

praeguse juurdekasvupotentsiaali (lk 80). Kuigi 2022. a-l oli küttimissurve täiskasvanud

emakarudele siiani kõrgeim (30,8%), mis tõenäoliselt kahandab 2023. a-l siginud emakarude

arvu umbes kümnendiku võrra võrreldes 2021. a-ga, on karude sigimisedukus viimastel aastatel

olnud väga hea ja emakarude taastumisvõime võib olla prognoositust parem ning olulist langust

ei pruugi esineda.

13. Seirearuandes on tehtud ettepanek määrata pruunkaru esialgseks küttimiskvoodiks 96

isendit ja erakorraliste juhtumite lahendamiseks lubada küttida veel 6 isendit. Küttimissoovituse

(mis sisaldab küttimiskvooti ja selle jaotust maakondade lõikes) koostamisel lähtuti eelkõige

karu asustustihedusest ja selle muutustest, varasemate aastate küttimissurvest, karu tekitatud

kahjustuste hulgast ja levikust (lk 82). Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade

vahel on arvesse võetud pruunkaru kahjustuste esinemisest ja ohuolukordade esinemisega

seotud juhtumeid inimestele jahipiirkondades. Lisaks on arvestatud huvigruppide ja

maakondade jahindusnõukogu liikmete ettepanekutega.

14. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole

võimalik pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid samas ei ole vaidlustatud korralduse

õigusvastasus ka ilmne. Korralduse lisas 1 on määratud küttimismahu jagunemine maakonniti

ja välja toodud küttimistingimused jahipiirkondade vahel. Seirearuande ettepanekul ei

kehtestatud korraldusega 2023/2024. jahiaastal Hiiu ja Saare maakonnale pruunkaru

küttimismahtu. Küttimine on keelatud nendes piirkondades, kus karude asurkond on kergemini

haavatav ning küttida on lubatud piirkondades, kus karude arvukus on suurem, on esinenud

karude tekitatud kahjustusi või on see tõenäoline ning ohuolukordade vältimiseks ja

ennetamiseks (mh piirkonniti karu kõrge asustustiheduse tõttu). Korralduses on viidatud

pruunkarude arvukusest tingitud kokkupuudete sagenemisele inimestega ja konfliktide ohu

suurenemisele, karu osalusega liiklusõnnetuste arvu tõusule, ning vajadusele arvestada enam

sotsiaalsete aspektidega, sh võimalike tekkivate hirmudega karuga kohtumise või rünnaku ees.

Korralduses on selgitatud, et karude küttimine ei ole ennetusmeetmena kasutatav esmane

alternatiiv. Karu tekitatud kahjustuste ennetamise esmaste lahendustena rakendatakse

võimalike kahjukannatajate poolse ohustatud vara (eeskätt mesitarud) kaitsemeetmeid ja nende

3-23-1659

9(9)

riiklikku subsideerimist, samuti kahjustuste kompenseerimist riigi poolt ning avalikkuse ja

sihtrühmade teadlikkuse tõstmist kahjude ennetusmeetmete ja inimeste käitumise osas.

Alternatiivide propageerimisel ja toetuste tulemusel on paaril viimasel aastal mesitarude

kahjustused vähenenud. Välja on toodud ka see, et täielikult puudub alternatiiv silorullide ja

vilja kahjustamise vältimiseks ning sellele, kuidas kõrge ja tõusva karude arvukuse juures

välistada võimalik ohusituatsioon inimestele. Korralduses on allikatele tuginedes leitud, et

esineb karude käitumuslik seos küttimisega ja karud väldivad rohkem inimest nendel aladel,

kus toimub küttimine, ning kütitavas populatsioonis on loomad inimese suhtes ettevaatlikumad,

mistõttu aitab küttimine tagada elanikkonna ohutust. Seirearuandele tuginedes on korralduses

välja toodud, et pruunkarude populatsioon on Eestis väga heas seisus, arvukus on viimastel

aastatel jätkuvalt tõusutrendis ja seda ei ole mõjutanud varasemate aastate küttimine.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa esialgse õiguskaitse otsustamise raames pidada vaidlustatud

korralduse põhjendusi meelevaldseteks. Kaebaja väidetele korralduse õigusvastasusest tuleb

anda hinnang asja sisulise läbivaatamise käigus.

15. Halduskohus on arvestanud avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Asjas

ei esine sedavõrd tungivat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mis kaaluks üles karude

küttimata jätmisega tõenäoliselt kaasneva kahju vältimise ‒ riigi ja kolmandate isikute

(mesinikud ja põllumehed) rahaline kulu karu tekitatud kahjude hüvitamiseks ning oht inimese

elule ja tervisele.

16. Eelneva põhjal jääb MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 01.08.2023 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)