2-23-103885/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.08.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-103885

Tsiviilasi

Lennuabi OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu

raha saamiseks

Tsiviilasja hind

8 621,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Lennuabi

OÜ

(registrikood

14065010),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Lembit Tedder ja

Nele Mals

Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460), lepinguline esindaja advokaat Kai Villemson

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Lennuabi OÜ hagis SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu sissenõutavaks

muutunud viivise nõudes 78,62 euro ulatuses.

2. Hagi rahuldada.

3. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks 7 785,63 eurot, mis

koosneb põhivõlgnevusest 7 200 eurot, sissenõudekulust 480 eurot ja 16.03.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisest 105,63 eurot.

4. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 7 200 eurot alates 17.03.2023 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 333,17 eurot.

5. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis põhisummalt

7 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.08.2023 kuni

nõude täieliku täitmiseni.

6. Jätta hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1% ulatuses

hageja kanda.

2-23-103885

7. Vastastikuste menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse tulemusel mõista kostjalt

SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1 473,65

eurot.

8. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks viivis menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Hageja palub 17.03.2023 esitatud ja 28.03.2023 ning 28.04.2023 täpsustatud hagiavalduses

välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Lennuabi OÜ kasuks põhivõlgnevuse 7 200 eurot;

sissenõudmiskulud 480 eurot; 16.03.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 105,63 eurot;

viivise põhisummalt 7 200 eurot alates 17.03.2023 kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras ja viivise põhisummalt 7 200 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni nõude täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt reisisid A. A., H. K., J. N. K., H. E. K., O. L., M. L., A. L., K. L., L. S.,

A. S., O. Z., M.. Z. 22.10.2022 SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga

Tallinn - Hurgada ning lend hilines 10 tundi. Hurgada lennu vahemaa on 3 647 km. Lend pidi algselt

väljuma 22.10.2022 kell 14:30, kuid väljus 23.10.2022 kell 04:30.

Hageja nõuab EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel reisijatele ettenähtud hüvitist kokku 7 200

eurot.

3. Reisijad loovutasid nõuded Lennuabi OÜ-le. Hageja leiab, et nõude loovutamiseks on piisav

senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule seadus ei sätesta.

Lisaks hagiavalduse lisas esitatud nõude loovutamise aktidele esitas hageja Lennuabi OÜ esindaja

allkirjastatud nõude loovutamise aktid, millega tõendab, et nõuded on loovutatud.

Hageja ei nõustu kostja väidetega, mille kohaselt ei oleks alaealiste laste nõudeid tohtinud loovutada

ilma selleks eelneva kohtu loata.

Kostja seisukohad

4. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2-23-103885

Kostja leiab, et kuna reisijad ja hageja ei ole allkirjastanud nõuete loovutamise lepinguid, ei ole hageja

saanud reisijate nõuete omanikuks. Kostja on seisukohal, et alaealiste reisijate nimel nõude loovutamise

lepingu sõlmimiseks puudus allkirjastanud isikute volitus ning kohtu nõusolek.

5. Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele, sest määrus ei näe ette tähtaega lennuhüvitise

tasumiseks, mistõttu tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseadusest. Hageja ei ole

nõudnud kostjalt lennuhüvitise täitmise nõudeid enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist.

Seega ei ole hagejal õigus nõuda lennuhüvitiselt viivist alates väidetavalt esitatud nõudekirja esitamise

ajast.

Kohtu põhjendused

6. Kohus

lahendab

tsiviilasja

poolte

nõusolekul

kirjalikus

menetluses,

lähtudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-st 1.

Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

7. Kuna vaidluse põhikeskmes on reisijate nõuete kehtivalt loovutamine hagejale, siis lahendab

kohus esmalt nõuete loovutamise küsimuse.

Hageja esitas loovutuse tõendamiseks kohtule reisijate allkirjastatud nõude loovutamise lepingud

(dtl 30-51). Kostja esitas vastuväite, et lepingud on allkirjastatud üksnes reisijate poolt ning lepingu p

11 kohaselt jõustub leping mõlema poole allkirjastamisel.

Kui loovutamise üle on vaidlus, peab loovutamisele tuginev pool tõendama, et nõue on loovutatud.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170

järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja

andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue

võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena

seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27;

Riigikohtu 6. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 170 järgi, kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku

suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib,

kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab

dokumendi võlgnikule.

VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada

(vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka Riigikohtu 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude

loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis

tulenevad nõude loovutamisest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta,

välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja

kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on

nõude omandanud loovutusega.

2-23-103885

VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb

leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 teise lause järgi kokkulepitud vormi järgimata jätmise

korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti.

9. Kohtu hinnangul ei mõjuta loovutamistehingute kehtivust asjaolu, et loovutamislepingute p-s 11

lepiti kokku selles, et leping jõustub mõlema poole allkirjastamisel (vt näiteks dtl 30) ja hageja ei ole

enne nõudega kohtusse pöördumist loovutamislepinguid ise allkirjastanud.

VÕS § 164 lg 1 kohaseks nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe ning

üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt

Riigikohtu määrus 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu otsus 3-2-1-62-07, p 12).

Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1). Praegusel

juhul on nõuete loovutajad allkirjaga kinnitanud oma tahet nõude loovutamiseks ning hageja kui nõude

omandaja on nõude maksmapanekuks pöördunud kohtusse, millega hageja on kohtu hinnangul

väljendanud tahet nõuete vastuvõtmiseks. Kohtu hinnangul ei ole loovutamislepingu vorminõude

eesmärk tuua kaasa tehingu tühisust, sest vorminõude funktsioon ja eesmärk ei ole välistada

vorminõudele mittevastava tehingu kehtivust (vt ka 15.12.2021 Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr

2-21-5527 otsuse p 10.2). Lisaks on hageja esitanud kohtule hageja esindaja lisatud allkirjadega

lepingud tagantjärele (dtl 93), kinnitades sellega veel kord tahet loovutatud nõuded vastu võtta.

Riigikohus on leidnud, et ainuüksi see, kui lepingudokument on allkirjastatud mitte lepingus märgitud

ajal, vaid hiljem, ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (vt Riigikohtu 23.

oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Käesoleval juhul ei sisalda nõude loovutamise

lepingud endas kokkuleppe sõlmimise kuupäeva, kuid sealt nähtub reisijate selge tahe oma nõude

loovutamiseks hagejale. Seega asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millal on nõude loovutamise

leping poolte poolt allkirjastatud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et algselt hageja

allkirjastamata jäänud nõuete loovutamise lepingud ei saanud praegusel juhul kaasa tuua lepingu

tühisust.

10. Kuna hagimaterjalid, sh nõude loovutamise lepingud on kostjale kätte toimetatud vähemalt

kohtumenetluses, siis on nõude loovutamisel täidetud VÕS § 170 eeldused ning kostja ei saa tugineda

nõude täitmata jätmisel väitele, et temale ei ole nõude loovutamistest teatatud (VÕS § 172).

11. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud nõude loovutajatel volitust alaealiste isikute nimel tehingute

tegemiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS §

120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut.

Kõrvutades hageja esitatud rahvastikuregistrisse ja sünnitunnistustele kantud andmeid nõuete

loovutamiste lepingutega, on kohus tuvastanud, et O. L. on allkirjastanud oma alaealise lapse K. L.i

nõude loovutamise lepingu (dtl 41, 42, 156), A. A. on allkirjastanud oma alaealiste lase H. E. K. ja J.

N. K. nõuete loovutamise lepingud (dtl 37- 40, 158-159) ning O. Z. on allkirjastanud oma alaealise

lapse M. Z. nõude loovutamise lepingu (dtl 47, 49, 161). Kuna asja materjalides puuduvad tõendid

hooldusõiguse piirangute kohta, siis tuleb eeldada, et esindusõigus on kehtiv ning kohus loeb

tuvastatuks, et nõude loovutamise lepingud on alaealiste nimel sõlminud ning nõuet loovutanud

esindusõigust omavad isikud.

12. Kostja leiab, et kuna alaealiste laste nõude loovutamisel on nende nõue lõppenud või vähenenud,

siis oleks olnud vajalik tehingu tegemiseks kohtu nõusolek vastavalt PKS § 131 lg-le 1.

2-23-103885

13. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus lapse nimel tehingu tegemiseks küsida kohtu

nõusolekut, kuivõrd vanematel on alaealiste seaduslike esindajatena õigus ja kohustus valitseda lapse

vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). Vanematel on tulenevalt PKS § 133 lg-st 1 lapse

varahooldusõigust teostades kohustus ilmutada samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma

asjades ja kohustus nõuda sisse lapsele kuuluvad nõuded. Seega on vanemad täitnud oma seadusest

tulenevat hoolsuskohustust, loovutades hagejale alaealiste nimel nõuded lennufirmalt hüvitise

sissenõudmiseks, mis võimaldab hüvitise alaealistele lihtsustatud korras välja mõista. Juhul, kui

sissenõudmine ei õnnestu või alaealistele on tekitatud kahju, on alaealistel PKS § 133 alusel nõudeõigus

vanemate vastu, kui vanemad on põhjustanud kahju tekkimise. EU 261/2004 määrusest ega muust Eesti

Vabariigis kehtivast õigusnormist ei tulene, et reisijal (ka alaealisel) oleks kohustus isiklikult, ilma

lepingulist abi kasutamata hüvitis sisse nõuda. Sarnaselt enda õiguste kaitsega, on alaealiste laste

vanemad pöördunud hüvitise sissenõudmiseks hageja poole, täites sellega PKS § 133 lg-st 1 tulenevat

varahooldusõigust. Kohus märgib, et vanemad ei ole loobunud hüvitise väljanõudmisest, vaid alaealised

reisijad saavad loovutuse korral vahendustasu tõttu hüvitist vähem kui peaks. Vanemal on õigus sõlmida

lapse nimel lennuhüvitise nõude loovutamise leping lapse nõude loovutamiseks ning sellisele

järeldusele on kohtud jõudnud mitmetes lahendites (vt HMKo 2-19-6420, p 28; HMKo 2-18-126398, p

12; HMKo 2-19-12343, p 12; HMKo 2-18-113434; HMKo 2-19-7001).

14. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et reisijate nõuded on kehtivalt loovutatud

hagejale.

15. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 alusel kostja vastuväidete puudumise tõttu tuvastatuks, et A. A.,

H. K., J. N. K., H. E. K., O. L., M. L., A. L., K. L., L. S., A. S., O. Z., M.. Z. reisisid 22.10.2022

SmartLynx Airlines Estonia OÜ opereeritaval lennul xxxx suunaga Tallinn - Hurgada ning lend hilines

10 tundi. Hurgada lennu vahemaa on 3 647 km. Lend pidi algselt väljuma 22.10.2022 kell 14:30, kuid

väljus 23.10.2022 kell 04:30 (dtl 27, 28).

Hageja põhinõue on esitatud EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel, mille kohaselt saavad reisijad

hüvitist 600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a (kuni 1500 km) või b (üle 1500 km

ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhu ) nimetatud

lendude puhul.

Hageja põhinõue tuleb rahuldada EU 261/2004 määruse artikkel 7 c) alusel.

16. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh

täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni.

17.

17.03.2023 kohtule esitatud hagiavalduses nõudis hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud

viivist alates kostjale oma nõuetest väidetavast teadaandmisest kuni 16.03.2023. Kostja vastuväite

kohaselt ei ole hageja tõendanud, et oleks lennuhüvitise täitmise nõudeid kostjale enne maksekäsu

kiiremenetluse avalduse esitamist esitanud. Hageja vähendas 28.04.2023 menetlusdokumendis viivise

nõuet, lühendades viivise perioodi ning nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse esitamisest

25.01.2023 kuni hagi esitamiseni 16.03.2023 summas 105,63 eurot. Kohus rahuldab hageja vähendatud

viivise nõude ning mõistab VÕS § 113 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud

viivise põhinõudelt 7 200 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.01.2023 kuni

16.03.2023 summas 105,63 eurot ning vastavalt hageja taotlusele alates 17.03.2023 kuni kohtuotsuse

tegemiseni (17.08.2023) 333,17 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt).

2-23-103885

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hüvitiselt arvestatud viivise tasumist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni nõude täieliku tasumiseni. Kuivõrd kohus on

sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt hageja kasuks välja mõistnud kuni 17.08.2023, siis

edasiulatuv viivis tuleb välja mõista alates otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise põhinõudelt 7 200 eurot

VÕS § 113 lõike 1 teises ettenähtud ulatuses alates 18.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

18. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude

väljamõistmist kokku 480 eurot (40 eurot iga reisija hüvitisnõude kohta). Kuivõrd algseid

võlausaldajaid oli 12 ning igaühel on õigus nõuda kostjalt viivist, siis on igal algsel võlausaldajal õigus

nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse,

mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus rahuldab hageja

sissenõudmiskulude nõude 480 eurot (40 x 12).

19. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Seoses kostja esitatud vastuväitega vähendas hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet 78,62 euro

võrra. Kohus käsitleb hageja viivise nõude vähendamist hagist osalise loobumise taotlusena ning

rahuldab selle. Kuivõrd hagi rahuldatakse ligikaudu 99% ulatuses ning 1% ulatuses tuleb menetlus

lõpetada, jätab kohus hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 1%

ulatuses hageja kanda.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulu 800

eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 700 eurot.

Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista

lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu hindamisel menetluse ja asja

liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.

Hageja lepingulise esindaja ajakulu ja rahaline arvestus on esitatud 30.03.2023, 28.04.2023 ja

23.07.2023 menetluskulude nimekirjades (dtl 82, 124 ja 193). Kohus on tutvunud hageja esitatud kulude

kirjeldustega ja kalkulatsiooniga ning ei ole tuvastanud ajakulu, mis oleks ilmselgelt põhjendamatu või

mitte vajalik. Hageja ajakulu on hagimenetluses kokku 8 tundi. Hageja lepinguline esindaja on teenust

osutanud tunnihinnaga 100 eurot, mida kohus peab asja keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades

mõistlikuks. Seega on hageja õigusabi teenuse kulu põhjendatud ja vajalik kokku 800 euro ulatuses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1500 eurot (700+800) eurot.

Arvestades, et kohus jätab hageja menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja mõista 1485 eurot.

2-23-103885

21. Kostja menetluskulude nimekiri on esitatud 14.07.2023 menetlusdokumendis, mille kohaselt

kulus kostjal õigusteenuse osutamiseks 7,32 tundi, tunnihinnaga 155 eurot (dtl 141). Kohus on tutvunud

kostja esitatud õigusabikulude kirjeldustega ja kalkulatsiooniga ning ei ole tuvastanud ajakulu, mis

oleks ilmselgelt põhjendamatu või mitte vajalik. Hageja ajakulu on hagimenetluses kokku 7,32 tundi,

mis vastab ka hageja esindajate menetluses kulutatud ajale.

Seega loeb kohus, et kosja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on 7,32 tundi. Kohus

peab põhjendatuks kostja advokaadist esindaja tunnitasu 155 eurot käibemaksuta. Kostja kinnitab, et ta

on käibemaksukohustuslane ning taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kokku on

kostja menetluskulud põhjendatud seega 1 134,60 (155 x 7,32) euro ulatuses.

Arvestades, et kohus jätab kostja menetluskulud 1% ulatuses kostja kanda, tuleb hagejalt kostja kasuks

menetluskuludena välja mõista 11,35 eurot.

22. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus eelmistes p-des märgitud menetluskulude

hüvitamise nõuded, mille tulemusel peab kostja hagejale hüvitama menetluskuludena 1 473,65 eurot

(1 485 eurot – 11,35 eurot).

23. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

24. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on

sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik