2-22-151425/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-22-151425

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi E. P. vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

236 eurot 38 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (rk 10069659),

lepinguline

esindaja:

Erki

Casar

(e-post

kohus@creditreform.ee)

Kostja:

E.

P. (ik

xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks välja põhivõlg 64 eurot 23 senti, kuni 22. märtsini

2023 sissenõutavaks muutunud viivis 40 eurot 75 senti ja sissenõudmiskulu 5 eurot.

3. Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks välja viivis põhivõlalt 64 eurot 23 senti alates 23.

märtsist 2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,05% tasumata summalt päevas.

4. Jätta hagi rahuldamata kahjuhüvitise 49 euro 90 sendi, sissenõudmiskulu 24 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 31 euro 67 sendi ja edasiulatuva viivise 0,05% päevas

kahjuhüvitiselt (49 eurot 90 senti) alates 23. märtsist 2023 kuni võlgnevuse tasumiseni

ulatuses.

5. Jätta Elisa Eesti AS menetluskulud 51,39% ulatuses E. P. kanda.

6. Rahuldada

Elisa

Eesti

ASi

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

7. Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks menetluskulude katteks välja 105 eurot 35 senti.

Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

8. Mõista E. P. Elisa Eesti ASi kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt

(105 eurot 35 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja

võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõiv

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb

lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1. Elisa Eesti AS (hageja) esitas 29. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E. P. (kostja) vastu 216 euro 83 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus

lõpetas 8. märtsil 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 22. märtsil 2023 hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 64 eurot 23 senti, kahjuhüvitise 49 eurot 90 senti, viivise 72 eurot 42 senti,

sissenõudekulu 29 eurot ja edasiulatuva viivise 0,05% päevas tasumata põhivõlalt ja

kahjuhüvitiselt alates 23. märtsist 2023 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja

mõista hageja menetluskulud 205 eurot ja menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 31. augustil 2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse

osutamise lepingust ning 20. novembril 2018 sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingust

kostjale teenuste Elisa Klassik üle õhu: TV-M + Lihtne koduinternet, Wi-Fi teenus, TV kaardi

rent ning Sim kaart ja Digiboks (Rent) renditeenuse kasutamise võimaldamiseks. Lepingu

lahutamatuks osaks on Starmani (uus ärinimi Elisa Eesti AS) üldtingimused ja teenuste

spetsifikatsioonid, milledega tutvumist on kostja lepingut allkirjastades kinnitanud.

3. Kohus võttis hagiavalduse 29. märtsil 2023 menetlusse ning kohustas kostjat esitama hagile

kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Kohus luges hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 3141 alusel 18. aprillil 2023. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud (tähtaeg möödus 1. mail

2023).

4. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole

kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse

tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

5. VÕS § 115 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale

üüritud seadmeid, siis nõuab hageja nende väärtuse hüvitamist summas 49 eurot 90 senti.

6. Poolte vahel 20. novembril 2018 sõlmitud seadme kasutamise lepingu p 3 kohaselt on klient

lepingu lõppemisel kohustatud seadme tagastama 7 päeva jooksul Elisa esinduses või tellib

tehniku järele (tasuline teenus). Kui klient ei tagasta seadet, on Elisal õigus nõuda kliendilt sisse

seadme lepingu - või hinnakirjajärgne väärtus vastavalt Elisa poolt esitatud nõudele. Väärtuse

hüvitamisega läheb seadme omandiõigus kliendile üle. Ka lepingu lahutamatuks osaks olevate

AS Starman Telekommunikatsiooniteenuste (uus ärinimi Elisa Eesti AS) üldtingimuste p 12.5.

sätestab, et lepingu lõppemisel tagastab klient Starmanile omal kulul kõik kliendi valduses olevad

Starmanile kuuluvad seadmed ja kiipkaardid (isiklikult või volituse alusel või posti teel Starmani

esindusse, või kutsudes Starmani esindaja seadme tagastamiseks ja tasudes visiidi eest hinnakirja

järgi). Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient hüvitama Starmanile seadme või

kiipkaardi väärtuse Starmani poolt esitatava arve alusel.

Seega tuli kostjal vastavalt poolte kokkuleppele hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid

tagastada lepingu lõppemisel. Võlasuhte lõppemise üldised alused on sätestatud VÕS §-s 186.

Muu hulgas võib kestvusvõlasuhe VÕS § 186 p 6 järgi lõppeda selle ülesütlemisega ühe poole

poolt. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. TsÜS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Lepingu ülesütlemine kui kujundusõigus realiseerub lepingut lõpetada sooviva

poole vastava tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni (VÕS § 195 lg 1, TsÜS § 69 lg 1 esimene

lause) (Riigikohtu 2. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 23).

Käesolevas menetluses ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et poolte vahel sõlmitud

lepingud on lõppenud. Hageja on viidanud oma õigusele leping üles öelda, kuid ei ole välja

toonud, et seda oleks reaalselt tehtud. Lepingu ülesütlemine realiseerub lepingut lõpetada sooviva

poole tahteavalduse jõudmisel vastaspooleni. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks teinud kostjale

lepingu ülesütlemist käsitleva tahteavalduse. Samuti ei ole hageja selgitanud, et leping oleks

lõppenud mingil muul alusel ega toonud välja kuupäeva, millal hageja hinnangul leping lõppes.

Kohus leiab, et kuigi hageja nõuab kostjalt üüritud seadme väärtuse hüvitamist lepingu lõppemise

tõttu, ei ole hageja lepingu lõppemise fakti ega asjaolusid esitanud ega tõendanud. Seega on

hageja nõue üüritud seadmete väärtuse hüvitamiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõuded nii hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viiviste suhtes kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste osas. Hageja nõuab

kostjalt viiviseid alates 1. oktoobrist 2019, st viimase kostjale esitatud arve maksetähtajale

järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 22. märtsil 2023 lepingus kokkulepitud määras

0,05% päevas põhinõudelt 64 eurolt 23 sendilt ja kahjuhüvitiselt 49 eurolt 90 sendilt. Kuna kohus

jätab hageja kahjuhüvitise nõude rahuldamata, mõistab kohus välja viivised põhinõudelt 64 eurot

23 senti. Kostjalt kuulub seega väljamõistmisele kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivis summas 40 eurot 75 senti ning alates 23. märtsist 2023 edasiulatuv viivis 0,05%

päevas põhinõudelt 64 eurolt 23 sendilt.

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 29 euro hüvitamist, sellest 5 eurot VÕS § 1132 lg 1

alusel ja 24 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib majandus- või

kutsetegevuses

tegutsev

võlausaldaja

nõuda

lepingu

kehtivusajal

tarbijalt

võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda

ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja tõi

hagiavalduses välja, et nõuab kostjalt ühe tasulise meeldetuletuskirja saatmise hüvitamist ning

kostjale on eelnevalt saadetud kaks tasuta ja üks tasuline meeldetuletus.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni

500 eurot. Eelnevalt osundas kohus asjaolule, et hageja ei ole käesolevas menetluses lepingute

lõppemise fakti ega asjaolusid esitanud ega tõendanud, seega ei ole pärast lepingu lõppemist

tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamine põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue

sissenõudekulude hüvitamiseks tuleb rahuldada 5 euro ulatuses.

9. Kohus, tuginedes tsiviilasja materjalidele ja eespool väljatoodud põhjendustele, mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 64 eurot 23 senti, kuni 22. märtsini 2023 sissenõutavaks

muutunud viivise 40 eurot 75 senti, edasiulatuva viivise põhivõlalt 64 eurot 23 senti alates

23. märtsist 2023 kuni põhivõla tasumiseni 0,05% tasumata summalt päevas ning

sissenõudmiskulu 5 eurot.

10. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on käesolevas asjas 236 eurot 38 senti. Kohus

rahuldab hageja nõude osaliselt, kokku summas 121 eurot 70 senti (64 eurot 23 senti põhinõue +

40 eurot 75 senti sissenõutavaks muutunud viivis + edasiulatuv viivis ühe aasta eest arvestatuna

11 eurot 72 senti + sissenõudmiskulu 5 eurot), seega rahuldab kohus hagi 51,39% ulatuses. Kohus

leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 51,39% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

48,61% ulatuses hageja kanda.

11. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja hageja õigusabikulude 85 euro väljamõistmiseks. Kuna

hageja on käibemaksukohustuslane, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamist ning on esitanud kulud ilma käibemaksuta.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud

kuluga.

Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See

tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. Seadusega on avaldajale

maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka

maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud.

Hagejat esindas lepinguline esindaja, kes hindas tõendite kogumiseks, korrastamiseks ja

hagiavalduse koostamiseks, ülevaatamiseks ning kohtule edastamiseks kulunud aja eest tasuks

85 eurot ilma käibemaksuta. Kuigi hageja esindaja ei ole märkinud enda tunnihinda ega ajakulu,

leiab kohus, et hageja esindaja õigusabikulusid summas 85 eurot saab pidada nõude olemust,

keerukust ning mahtu arvestades mõistlikuks.

Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 205 eurot

(100+20+85).

Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 105 eurot 35 senti (51,39% 205-st).

Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt

välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

12. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik