3-22-761/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-761

Haldusasi

X kaebus MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit vastu

nõudega tuvastada, et kaebaja on omandanud kutse

andmise korra lisa 2 p 2.2 alapunktide a) ja/või b) mõttes

erialase kõrghariduse ning kutsekomisjoni 19.10.2021

otsuse ja 16.02.2022 vaideotsuse tühistamiseks ja

kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja v.adv Argo Küünemäe

Vastustaja – MTÜ Eesti Ehitusinseneride Liit, esindaja

v.adv Kadi Reiljan-Sihvart

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.12.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.12.2022 otsuse

nr 3-22-761 resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi, asendades need

ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.09.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-22-761

2(17)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 02.03.2021 MTÜ-le Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) avalduse tavajuhu alusel

diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener tase 7 ehitustegevuse juhtimise täiskutse

ja omanikujärelevalve kutse saamiseks. Kuna kutsekomisjon lahendas 14.04.2021 otsusega X

taotluse erijuhtumi, mitte tavajuhu alusel, esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi

nr 3-21-1138), nõudes kutsekomisjoni 14.04.2021 otsuse tühistamist osas, milles jäeti tema

kutsetaotlus rahuldamata, ja kutsekomisjoni kohustamist taotlust uuesti läbi vaatama.

Kutsekomisjoni 22.09.2021 otsusega tunnistati 14.04.2021 otsus X kutsetaotluse läbivaatamise

osas osaliselt kehtetuks ja saadeti X 02.03.2021 kutsetaotlus osas, milles taotletav kutse jäeti

andmata, uue retsensentide koosseisuga tavajuhu alusel uuesti hindamiseks. Tallinna

Halduskohus lõpetas 03.12.2021 määrusega haldusasja nr 3-21-1138 menetluse HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel.

2. EEL 19.10.2021 kordushindamise otsusega keelduti Xle diplomeeritud kütte-,

ventilatsiooni- ja jahutusinsener tase 7 kutse keskkonnatehnika ja hoonete tehnosüsteemide

erialal; kütte, ventilatsiooni ja jahutuse allerialal; ehitustegevuse juhtimise (täiskutse) ja

omanikujärelevalve ametialadel andmisest.

Taotleja ei vasta ametialal ehitustegevuse juhtimine (täiskutse) haridusnõuetele. Kutse taotlejal

on TTÜ Energeetika teaduskonna soojusenergeetika alane diplom. Soojusenergeetika alane

haridus ei ole käsitatav kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse (KVJ) alase ehk erialase haridusena

Arhitektuuri, Geomaatika, Ehituse ja Kinnisvara Kutsenõukogu 29.11.2018 otsusega nr 18

kinnitatud „Kutse andmise kord üldehituse, keskkonnatehnika, tehnosüsteemide ja

ehitusautomaatika inseneride kutsetele“ (KAK) lisa 2 p 2.2 alapunktide a) ja b) tähenduses.

Kutse taotleja diplomi kohaselt puuduvad soojusenergeetika alases õppes täielikult taotletava

kutse nõutavate osade – ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise – alased ained. Võrreldes

kutsestandardi B.2.1 alap-s 5 nimetatud kohustuslikke distsipliine taotleja diplomi põhjal õpitud

ainetega, puudub akadeemiline õpe õhu töötlemise aluste, sisekliima olemuse ja selle tagamise

põhimõtete, ehitusfüüsika aluste, õhuvahetuse ja jahutuskoormuste arvestuste ning nende

rakendamise põhimõtete, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide teoreetiliste aluste ja

tööpõhimõtete distsipliinides. Taotlejal ei ole ka tavajuhu alusel antud KVJ tase 6

kutsetunnistust (KAK lisa 2 p 2.2 alap a) teine alternatiiv). Samuti ei ole taotlejal täidetud ka

KAK lisa 2 p 2 alap-st b) tulenev nõue, et erialase kõrghariduse korral peab olema

kutsestandardi B.2.1 alap-s 5 nimetatud distsipliinides läbitud õppeaineid vähemalt 80 EAP

ulatuses. Taotlejal on eelviidatud õppeaineid läbitud vaid 58,7 EAP mahus.

Taotleja ei vasta ametialal omanikujärelevalve haridusnõuetele. Omanikujärelevalve ametiala

osas kehtivad samad nõuded nagu ehitustegevuse juhtimise (täiskutse) ametiala osas. Kuna

taotlejal puudub vähemalt 5-aastase nominaalkestusega erialane kõrgharidus, samuti varasem

KVJ tase 6 kutsetunnistus, ei vasta taotleja omanikujärelevalve ametialal kutse saamise

tingimustele, mis on sätestatud KAK lisa 2 p 2.2 alap-s a). Samuti ei vasta kutse taotleja erialase

kõrghariduse puudumise tõttu KAK lisa 2 p 2.2 alap b) nõuetele, mis nõuavad erialast

3-22-761

3(17)

kõrgharidust, mille saamisel on kogutud ainepunkte kutsestandardi B.2.1. kompetentsi 5. alap-

s loetletud kõikides distsipliinides vähemalt 80 EAP mahus.

Taotlejale ei oleks võimalik anda kutset ka erijuhu alusel. Kuigi EEL pidas kutsestandardi B.2.1

alap-s 5 toodud küttesüsteeme ja jahutussüsteeme hõlmavate ainete läbimist ning nende mahtu

(üle 40 EAP), samuti taotleja töökogemust ja täiendõpet arvestades eelnevalt võimalikuks KAK

lisa 2 p 3.4.2 erijuhu alusel anda taotlejale osakutsed ehitustegevuse juhtimise kitsastel aladel

(küttesüsteemide ehitamine ja jahutussüsteemide ehitamine), ei kohaldu KAK p-s 3.4 sätestatud

erijuhu haridusnõuded ehitustegevuse juhtimise täiskutse puhul. Vastavad vähendatud mahus

nõuded kehtivad vaid erijuhu alusel ehitustegevuse juhtimise kitsal erialal kutse taotlemiseks

(s.o küttesüsteemide ehitamine, jahutussüsteemide ehitamine või ventilatsioonisüsteemide

ehitamine). Seega tuleb taotletava ehitustegevuse juhtimise (täiskutse) ametiala puhul lähtuda

KAK lisa 2 p-s 1.4 ja 3.2 sätestatud erijuhu nõuetest. Kutse taotlejal on olemas tehnika

valdkonna kõrgharidus (soojusenergeetika alane diplom) ja seega on KAK lisa 2 p-s 3.2

sätestatud esimene nõue täidetud. Lisaks on vajalik akadeemilise õppe läbimine kutsestandardi

p-s B.2.1 kompetentsi 5. alap-s loetletud kõikides distsipliinides, kuid seda piiratud mahus (60

EAP). Akadeemiline õpe peab katma nii nõutavad distsipliinid kui ka minimaalse ainepunktide

mahu. Taotleja ei ole läbinud akadeemilist õpet kõikides diplomeeritud KVJ insener, tase 7

ametialadel (omanikujärelevalve ja ehitustegevuse juhtimine) nõutavates distsipliinides, osad

kutsestandardi kohaselt nõutavad distsipliinid on läbimata. Taotleja täiendõpe ei ole käsitatav

KAK lisa 2 p 3.2 tähenduses akadeemilise õppena. Seega ei vasta taotleja haridus akadeemilise

õppe sisu ja mahu osas KAK lisa 2 p 3.2 nõuetele ning vajalik ei ole hinnata p 3.2 alap-de a) ja

b) täitmist.

3. X esitas 29.11.2021 vaide, mis jäeti EEL kutsekomisjoni 16.02.2022 vaideotsusega nr

KA22/0424 (allkirjastatud 03.03.2022) rahuldamata.

Samastada ei saa „Soojusenergeetika“ ja „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“ erialadel

omandatavat haridust kõigest seetõttu, et erialadel peeti ühiseid loenguid või osad lektorid

kattusid. Ventilatsiooni käsitlev osa diplomitöös mahub ventilatsiooni kursuses kahe

akadeemilise tunni sisse, millega pole selgelt täidetud nõutud EAP-de maht. Seejuures ei ole

võimalik diplomitöö põhjal kindlaks teha, millise konkreetse aine raames ja mitme EAP mahus

konkreetset valdkonda puudutavad teadmised on omandatud. AS Valmap tolleaegse esindaja

kinnituskirjad ei võimalda kindlaks teha, kas kohustuslikud ained on TalTechis nõutud mahus

läbitud. AS Valmap esindaja pole pädev sellist hinnangut andma ja esindajal puudub ülevaade,

millises mahus taotleja on koolis mingit konkreetset ainet läbinud.

TalTechi 11.10.2019 tõend nr 11-9/1461 taotleja läbitud ainete ja nende mahtute kohta on antud

18.06.1993 taotlejale väljastatud diplomi nr 002640 põhjal. Kuna 02.03.2021 taotlusega esitas

taotleja oma hariduseelduste tõendamiseks samuti diplomi nr 002640, ei ole ühtegi mõistlikku

põhjust ega seaduslikku takistust, miks ei võinud EEL-i kutsekomisjon tugineda EAP-de

hindamisel samale tõendile.

Taotleja ei ole täitnud tõendamiskohustust. Vaides ja selle lisas 1 toodud õppeained koos

kirjeldustega tuginevad taotleja enda meenutustele. Esitatud ei ole dokumentaalseid tõendeid,

mis kinnitaksid taotleja teadmisi või meenutusi nii aine sisu kui ka mahu osas.

Haldusorgani uurimiskohustus ei ulatu taotleja hariduse tuvastamiseni riiklikest arhiividest või

õppeasutuse arhiivist ja EEL on teinud piisavalt, uurimaks välja taotleja haridusega seotud

asjaolud ja tõendid. EEL-l ei ole õnnestunud leida täiendavat infot, mis veenaks, et taotleja on

kohustuslikud ained nõutud mahus läbinud.

3-22-761

4(17)

EEL ei pidanud taotlejalt küsima täiendavaid selgitusi ja EEL ei ole rikkunud

ärakuulamisõigust. Taotluse aluseks olevatel vormidel, KAK-s ja kutsestandardis on selgelt ära

toodud, millised andmed on nõutavad taotluse esitamisel. Taotleja esitas taotluses vastavad

andmed, mille põhjal oli EEL-le selge, et taotleja ei vasta nõutud tingimustele. EEL ei kaldunud

hindamisel taotluses esitatud andmetest kõrvale.

4. X esitas 01.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 20.06.2022,

14.11.2022, 28.11.2022) nõudega tuvastada, et kaebaja on omandanud KAK lisa 2 p 2.2 alap-

de a) või b) mõttes erialase kõrghariduse ning EEL kutsekomisjoni 19.10.2021 otsuse ja

16.02.2022 vaideotsuse tühistamiseks ning taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.

Vastustaja on andnud kaebajale kütte ja jahutuse ehitustegevuse juhtimise osakutsed, mistõttu

jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja pädev kontrollima kaebaja hariduse vastavust kütte ja

jahutuse alal, kuid mitte ventilatsiooni alal. Hindamiskomisjon koosneb KVJ inseneridest (tase

8) ja osad liikmed on lisaks TalTechi KVJ eriala õppejõud. Seega on hindamiskomisjoni

liikmed eriala spetsialistid ja suudaksid vajaminevad distsipliinid kaebaja esitatud

tõendusmaterjalidest tuvastada. Kutsekomisjoni otsus tugineb täielikult hindamiskomisjoni

hinnangule, kuna ainuke kutsekomisjoni KVJ pädevusega liige taandas ennast.

Kaebaja esitas taotlusega koos kõik nõutavad dokumendid ja on tõendeid vastavalt vastustaja

muutuvatele seisukohtadele juurde kogunud. Kaebaja on täitnud enda tõendamiskohustuse ka

kohtumenetluses. Kaebaja on juba kutse taotlemise algusest 2018. a-l pakkunud vastustajale

vaidega esitatud lisatõendeid, mida vastustaja ei ole pidanud vajalikuks küsida. Kaebaja ei ole

ega peagi olema kursis hindamiskomisjoni töö- ja hindamiskorraga, mistõttu ei olnud talle

teada, milliseid konkreetseid dokumente ja mille kohta hindamiskomisjon näha soovib. Vaide

esitamisel kinnitas kaebaja, et on valmis ka viivitamatult esitama täiendavat informatsiooni ja

täiendavaid materjale nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kui vastustajal tekkisid täiendavad

küsimused, oli vastustaja uurimispõhimõttest tulenevalt kohustatud kaebajalt lisainfot küsima.

Kaebaja akadeemiline kõrgharidus vastab kutse põhilistele haridusnõuetele. Kaebaja on

ajavahemikul 1987‒1993 omandanud soojusenergeetika inseneri hariduse, mis vastab kutse

taotlemise korras väljatoodud nõuetele ja on otseselt seotud kütte, ventilatsiooni ja jahutuse

distsipliinidega. Seda kinnitab TalTechi Energiatehnoloogia Instituudi 31.03.2022 hinnang, kus

on mh leitud, et ajavahemiku 1987‒1993 soojusenergeetika eriala õpe sisaldas KVJ õpet ja

eriala lõpetajad omandasid KVJ alased distsipliinid (sh termodünaamika, aero- ja

hüdrodünaamika, õhu töötlemise alused, sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted,

ehitusfüüsika alused, õhuvahetuse, soojuskadude ja jahutuskoormuste arvutused ning nende

rakendamise põhimõtted, kütte ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide teoreetilised alused ja

tööpõhimõtted,

soojusvarustussüsteemide

teoreetilised

alused

ja

tööpõhimõtted).

Soojusenergeetika eriala õppeainete sisukirjeldused vastavad TalTechi 11.10.2019 tõendil

märgitud õppeainetele ja sisukirjeldustes nimetatud õppeained sisaldavad KVJ alast õpet.

Samuti on kaebaja diplomitöö oma sisult kütte- ja ventilatsioonialane. Asjaolu, et kohustuslikud

distsipliinid puudusid erialal konkreetsete õppeainetena, tuleneb sellest, et kogu õppesüsteem

oli tänapäevasest erinev. Kohustuslikud distsipliinid sisaldusid teiste õppeainete sees, üldiste

nimetustega õppeainete mahus käsitleti paljusid erinevaid distsipliine.

Arusaamatu on, millistel põhjustel ei peeta soojusenergeetika eriala KAK lisa 2 p 2.2 alap-de

a) ja b) nõuetele vastavaks, kuid sooja- ja gaasivarustuse ning ventilatsiooni eriala vastab

nimetatud nõuetele. Vastustaja ei pea kahte eriala omavahel võrdlema, vaid hindama, kas

kaebaja hariduses sisalduvad vajalikud distsipliinid. Hindamiskomisjon on erialase hariduse

hindamisel vääralt lähtunud üksnes diplomil kajastatud õppeainete nimetustest, lähtumata

õppeaine sisust ja mahust. Põhjendamatult on arvesse võtmata jäetud TalTechi tõendil

3-22-761

5(17)

nimetatud õppeained kokku 51,4 EAP ulatuses ja kaebaja diplomitöö 30 EAP ulatuses. TalTech

kinnitab oma 14.09.2021 kirjas nr 11-39/E/1497-2, et neil puuduvad õppeainete sisukirjeldused

ja võrreldud on vaid ainenimetuste kattuvust tänapäeva õppeainete nimetustega. Kuna

õppeperioodil 1987‒1993 puudusid tänapäevaste nimetustega õppeained, ei ole võimalik vanu

õppeainete nimetusi üks-ühele kõrvutada kutsestandardi B.2.1. kompetentsi 5. alap-s loetletud

distsipliinide nimetustega. Väär on vastustaja väide, et distsipliinid peavad jagunema

proportsionaalselt, seda kutsestandard ega KAK ei nõua. Samuti ei sätesta kutsestandard ega

KAK eraldi distsipliinide mahtu, vaid akadeemiliste ainepunktide maht on sätestatud KVJ alaste

distsipliinide peale kokku. Magistritöö on magistriõppe osa, mistõttu on vastustaja avaldus, et

magistritööd ei võeta kohustuslike distsipliinide läbimise hindamisel arvesse, meelevaldne ja

põhjendamata. Kuna KVJ on ka vastustaja hinnangul üks terviklik süsteem, ei ole võimalik, et

TTÜ-s siseosa tehnosüsteeme õppides õpetati kütte ja jahutuse osa, aga mitte ventilatsiooni.

Kaebaja esitatud ainekirjeldused ei tugine pelgalt kaebaja meenutustele. Õppeainete sisu

kirjeldamisel lähtus kaebaja tänapäevastest sarnaste õppeainete kirjeldustest, arhiividest leitud

1984‒1996 energeetika- ja ehitusteaduskonna õppeainete kirjeldustest ja õppeplaanidest,

kaebaja säilinud konspektidest, kordamisküsimustest, eksamiküsimustest, laboratoorsete tööde

juhenditest, ülesannete kogust ja muudest õppematerjalidest, õppeprogrammides viidatud

kirjandusest ja alles viimasena isiklikest teadmistest ja meenutustest.

Vastustaja on põhjendamatult jätnud akadeemilise õppena arvestamata täiendava õppe kaudu

saadud akadeemilised ainepunktid. Kaebaja on täiendkoolitused „Küttesüsteemide ehitamine“

(2 EAP) ja „Jahutussüsteemid“ (1 EAP) läbinud TalTechi avatud ülikoolis ja saanud

akadeemilisi ainepunkte. Ei ole loogiline, et kui ülikooli õppejõu poolt läbi viidud akadeemiline

õpe on statsionaarses vormis, siis vastustaja arvestab EAP-sid, aga kui sama asi on läbi viidud

mõnepäevase akadeemilise täiendkoolitusena selle sama ülikooli õppejõu poolt samas mahus,

siis EAP-sid akadeemilise õppena ei arvestata. Samuti on kaebajal ventilatsioonialaseid

täiendkoolitusi rohkem kui hindamiskomisjoni väidetud kaks ning kaebaja on vahepealsel ajal

läbinud veel KVJ alaseid koolitusi.

Kaebajal on Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) poolt 2017. a-l väljastatud kutse

diplomeeritud soojustehnikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7, mis annab õiguse

teostada KVJ ehitustegevuse juhtimist ja omanikujärelevalvet. 2019. a-l jõustunud

kutsestandardist jäeti KVJ siseosa süsteemid välja ja edaspidi omab vastava kutse andmiseks

õigust vastustaja. Arusaamatu on, et kuni 03.12.2022 on kaebaja ESTIS-e väljastatud kutse

alusel pädev KVJ ehitustöid ja omanikujärelevalvet teostama, kuid vastustaja hinnangul ei ole

kaebaja piisavalt pädev, et talle samal tegevusalal kutse väljastada.

Hindamiskomisjon oleks pidanud vaide ja vaidega esitatud lisainfo läbi töötama, kuid seda ei

ole tehtud, olenemata kutsekomisjoni esimehe 02.12.2021 sellekohasest kinnitusest. Kui vaide

lahendamise pädevus on ainult kutsekomisjonil, ei nähtu, et kutsekomisjoni liikmed oleksid

kaebaja vaide ja lisamaterjalid läbi vaadanud.

5. EEL palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustajal puudub pädevus ja ka kohustus hinnata tunnistajate ütluste, loengukonspektide,

õppematerjalide, meenutuste jm kaudsete tõendite alusel kaebaja kõrghariduse samaväärsust

teise teaduskonna KVJ eriala õppekavale. Kaebaja hariduse sisulise vastavuse hindamine

õppekavale on vaid kõrgkooli pädevuses. Nii kutsekomisjoni otsus kui ka vaideotsus on tehtud

seaduse ja KAK järgi pädevate isikute poolt, sh ei nõua KAK, et kõikidel kutsekomisjoni

liikmetel (v.a spetsialistide esindajad) oleks kehtiv ehitusinseneri kutse. Spetsialistide

esindajatel peab olema diplomeeritud või volitatud ehitusinseneri kutse, kuid see ei pea olema

sama kutsega, mida taotleb taotleja.

3-22-761

6(17)

Kuigi kaebaja viitas vaidega esitatud õppeainete sisukirjeldustes ka võimalikele

dokumentaalsetele tõenditele, ei ole kaebaja neid esitanud. Vastustaja uurimiskohustus piirdub

dokumendipõhise menetlusega kõrgkooli poolt väljastatud diplomi, hinnetelehe vm

objektiivsete ja pädeva isiku poolt väljastatud dokumentide alusel. Vastustaja kohustus ei ole

enam kui 20 a tagasi lõpetatud erialal läbitud ainete sisu ja mahtu tuvastada. Taotleja peab ise

tõendama oma hariduse vastavust (sh nõutavate distsipliinide läbimise akadeemilise õiendiga),

st tõendama konkreetse aine raames läbitud konkreetse distsipliini mahu, mitte vaid

üldsõnaliselt väitma, et iga õppeaine sisaldab kõiki distsipliine. Uurimiskohustuse ulatuse

juures tuleb arvestada ka vastustaja väljastatavate kutsete arvu, väljastatud kutseid, taotluste

hulka ja sellega kaasnevate dokumentide rohkust ja mahukust, kutsesobivuse kaheastmelist

kontrolli ning menetlustähtaegasid. Vastustaja on nii haldus- kui ka kohtumenetluses piisavalt

kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid saanuks kaebaja esitada.

Erialaseks kõrghariduseks saab lähtuvalt kutsestandardi osa B.2.1 alap-st 5 ning KAK lisa 2 p-

st 1.3 pidada kõrgharidust, mis sisaldab akadeemilise õppena läbitud kõiki kohustuslikke

distsipliine. Seejuures ei ole variandi a) puhul erinevalt variandist b) kohustuslike distsipliinide

minimaalset mahtu eraldi välja toodud. 5-aastase nominaalõppega õppeperioodi puhul

eeldatakse, et kutsestandardi osas B.2.1 alap-s 5 nimetatud kohustuslikud distsipliinid on läbitud

vähemalt mahus 80 EAP-d. Eelnev ei välista siiski alap a) kohaldamisel vastustaja

kontrollkohustust kohustuslike distsipliinide läbimise osas. Ka kaebaja taotust hinnati tema

õppeaja pikkusest lähtuvalt alap a) alusel. Vastustaja ei suutnud kaebaja taotluse (sh

hinnetelehe) ega vaidemenetluses esitatud dokumentide põhjal tuvastada kõigi kohustuslike

KVJ distsipliinide läbimist, mis tähendab, et kaebajal puudub erialane kõrgharidus KAK lisa 2

p 2.2 alap a) tähenduses.

Soojusenergeetika ning sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon on kaks täiesti eraldiseisvat

eriala, millest viimane on selgelt erialane KAK lisa 2 p 2.2 alap-de a) ja b) tähenduses. Sooja-

ja gaasivarustuse ning ventilatsiooni eriala 1987. a õppeplaanist nähtub selgelt, et erialal õpetati

kohustuslikke KVJ distsipliine, sh ehitusfüüsika ja ventilatsiooni ning konditsioneerimisalaseid.

Kaebaja õpitud erialal aga puudub õppeplaani, diplomi ja TalTechi 11.10.2019 tõendi põhjal

selgus, kas ehitusfüüsika, ventilatsiooni ja konditsioneerimisalased kohustuslikud distsipliinid

sisaldusid mõnes kaebaja läbitud aines või mitte. Ka juhul, kui kohustuslikud distsipliinid

sisaldusid, ei ole vastustajale objektiivselt tuvastatav, millises mahus nõutud distsipliinid

kaebaja poolt läbiti, sh, kas kõik distsipliinid läbiti terviklikult või üksnes puudutati õppeaine

raames ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimist. Kui aine nimetuses ei kajastu, et kohustuslik

distsipliin oleks läbitud või on selgusetu, millises ulatuses kohustusliku distsipliini aine raames

käsitleti ja vastustajal pole võimalik objektiivsete tõendite alusel selgeks teha, kas ja millises

mahus läbiti kohustuslikke KVJ distsipliine, ei saa vastustaja veenduda, et kohustuslikud

distsipliinid on tegelikkuses läbitud. Distsipliinide läbimise proportsionaalsus tähendab, et

kohustuslikud distsipliinid peavad olema läbitud piisava tasemega kõigi KVJ alade osas, mitte

ebaproportsionaalselt ainult ühe distsipliini (nt küte) osas. Juhul kui erialad sisult tõepoolest

oleks kattunud ulatuses, nagu väidab kaebaja, oleks puudunud igasugune vajadus kahe

eraldiseisva eriala olemasoluks. Kahe erineva kutse kohustuslikud distsipliinid võivad kattuda

küll 90% ulatuses, kuid kutsete eristamise seisukohalt omavad tähtsust siiski need 10%

distsipliinidest, mis ei kattu ning on kitsalt erialased, andes kutse taotlejale konkreetse pädevuse.

Järelikult ei tähenda osade ainete kattuvus erinevate erialade raames automaatselt, nagu võiksid

erineva eriala läbinud isikud taotleda ainete/õppejõudude osalise kattuvuse korral ka mõne teise

eriala kutset.

Kaebaja esitatud asjatundja arvamus ei kinnita, et kaebaja õpitud soojusenergeetika eriala oleks

sisaldanud kõiki kohustuslikke KVJ distsipliine, mida kutsestandardi osa B.2.1 alap 5 nõuab.

Asjatundja ei ole pädev andma hinnangut kaebaja poolt KVJ kohustuslike distsipliinide

3-22-761

7(17)

läbimise kohta, kuna ka tema enda puhul pole tegu KVJ ala spetsialistiga, vaid

soojusenergeetika inseneriga. Lisaks põhineb arvamus vaid kaebaja subjektiivsetel ja

kontrollimatult koostatud õppeainete sisukirjeldustel, TalTechi 11.10.2019 tõendil kaebaja

läbitud ainete kohta ning kaebaja diplomitööl. Diplomitöö võib küll asjatundja arvates olla

kütte- ja ventilatsioonialane, kuid arvamus ega diplomitöö ei kajasta täpsemalt, millised ja kas

kõik kohustuslikud ventilatsiooni ja küttealased distsipliinid on diplomitöö raames kajastatud.

Seejuures ei ole vaidlust kohustuslike küttega seotud distsipliinide üle, vaid ventilatsiooni ja

õhu konditsioneerimise alaste distsipliinide üle. Kui diplomitöö puudutab vaidlusaluseid

distsipliine vaid väikeses mahus, ei saa kogu töö mahtu kaebaja kutsetaotluse hindamisel

arvesse võtta. Kaebuses nimetatud erialaained, mille hindamiskomisjon kaebaja väitel

põhjendamatult arvestamata jättis, on selgelt seotud küttega seonduvate kompetentsidega, mille

osas aga vaidlus puudub. Lisaks polnud kaebaja esitatud tõendite põhjal tuvastatav ka

väidetavalt läbitud distsipliinide minimaalne kohustuslik maht (kokku 80 EAP-d), mida alap b)

nõuab.

Erinevaid kutseandjaid ei saa samastada ja kutse taotlejatel ei saa tekkida õiguspärast ootust

kutse taotluse rahuldamiseks põhjusel, et sama või erinev kutse andja on neile kunagi

mingisuguse kutse väljastanud. Lähtuvalt tehnoloogia ja praktikate arengust muutuvad aja

jooksul ka hariduse- ja töökogemuse nõuded insenerivaldkonna kutsetele. See tähendab, et isik,

kes enne nt vastas tavajuhu alusel kutse saamise tingimustele, ei pruugi neile enam vastata viis

aastat hiljem ja peab end täiendavalt koolitama ning kutset võib-olla hoopis taastõendamise

korras uuendama. ESTIS ei ole olnud kunagi pädev väljastama KVJ alaseid kutseid. ESTIS on

pädev ainult soojustehnikat ja soojusvõrke puudutavas osas. ESTIS-e antud kutse andis

kaebajale pädevuse vaid küttega seotud tööde tegemiseks.

Kaebaja täiendkoolitus ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest kaebaja taotles kutset tavajuhu

alusel.

Vastavalt töökorra p-le 4.15 on vaide lahendamise pädevus vaid kutsekomisjonil. Olenemata

sellest, et kutsekomisjoni esimees on ekslikult hindamiskomisjonile kui vaide läbivaatajale

viidanud, tuleb lähtuda töökorras sätestatust.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

05.12.2022

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajal ei ole tavajuhu alusel saadud tase 6 kutsetunnistust

ja kaebajale ei ole kutset võimalik anda erijuhu alusel. Kaebaja on kutset taotlenud tavajuhu

alusel ja poolte vahel on vaidlus haridusnõude täitmise üle, mis puudutab ventilatsiooni ja õhu

konditsioneerimise alaseid kohustuslikke distsipliine. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on

küttega seotud kohustuslikud KVJ distsipliinid omandatud.

Kaebaja taotleb lisaks vastustaja otsuste tühistamisele ka avalik-õigusliku asjaolu ehk

omandatud hariduse (KAK-i ja kutsestandardi mõttes) tuvastamist. Kui nõustuda, et vastustajal

puudub haridusnõude täiemahuline kontrollikohustus, tekib küsimus, kelle poole saaks kaebaja

oma haridusnõude kontrolliks pöörduda. Olukorras, kus muid pädevaid organeid ei ole, saab

lugeda asjakohaseks nõudeks tuvastamisnõude kohtule asjaolu suhtes, mille üle võib tekkida (ja

on tekkinud) kaebaja ja vastustaja vahel vaidlus (HKMS § 5 lg 1 p 6 ja § 17 lg 1 viimane

alternatiiv). Eeltoodust tulenevalt ei ole määrav, kas vastustaja täitis piisavalt oma uurimis- ja

selgitamiskohustust. Kui kohus tuvastab (vastustaja pädevusest sõltumata), et kaebajal on

olemas vastav haridus, tuleb vastustaja otsused tühistada.

Kaebajal on TTÜ Energeetika teaduskonna soojusenergeetika alane diplom. Kaebaja taotleb

kutset kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinseneri alal. Praegusel ajal TalTechis omandatav

3-22-761

8(17)

õppekava, mis annab vastava taseme 7 esmakutse, on nimetusega „Hoonete sisekliima ja

veetehnika“, mis käsitleb, kuidas hoonete tehnosüsteemid toimivad ja kuidas mõjutada hoonete

energiatarbimist, hõlmates nii hoonete sisekliima tagamist kütte, jahutuse ja ventilatsiooniga

kui ka veevarustuse, reovee ja keskkonnatehnikaga seotud teemasid. Poolte seisukohtade

kohaselt õpetati vaidlusalusel ajal erialana „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“, mille

läbimisel

vastaks

kaebaja

taotletava

kutse

nõuetele.

Võrreldavatel

ametitel/kutsetel/õppekavadel on teatud kattuvus, ennekõike kütte teemal. Nimetatud erialasid

on võimalik kasutada võrdlusalusena seetõttu, et „Sooja- ja gaasivarustus ning ventilatsioon“

eriala omandamisel vastaks kaebaja haridusnõuetele KAK lisa 2 p 2.2 alap a) mõttes.

Soojusenergeetika eriala ei hõlma ventilatsiooni ega jahutuse teemasid. Õppekavade või

õppeainete omavaheline puutumus või vähesel määral käsitlus asjakohase eriala raames ei

tähenda seda, et kaebaja on vastava distsipliini omandanud. Tegemist on erinevate

iseloomudega ametite ja kutsetega, mille tegevusvaldkonnad ei kattu ega ole vastastikku

asendatavad. Sama on kinnitanud ka KH, keskkonnatehnika instituudi direktor 2000‒2003,

kütte- ja ventilatsiooni professor 1998, selgitades, et soojusenergeetika eriala on suunatud

soojuse tootmisele ja transpordile ning KVJ eriala sisekliima loomisele. Kaudselt kinnitab seda

ka ESTIS-e selgitus, et nende pädevuses on praegusel ajal anda kutset kaugkütte valdkonnas ja

hoonesisesed KVJ süsteemid ei ole nende pädevuses (dtl 349). See selgitus on kooskõlas ka

praeguse asja muude tõenditega.

Kaebajaga ei saa nõustuda, et lektorite või ka eriala õppekavade suures osas (kuni 90% ulatuses)

kattuvus tähendab seda, et kaebaja on omandanud ka vaidlusalused distsipliinid. Sama lektor

võib õpetada mitmeid erinevaid aineid. Seda saab järeldada juba ainete erinevatest nimetustest

kui ka allikatest, eksaminõuetest jne. Puudub mõistlik põhjus eeldada, et üks lektor õpetab

erinevatele rühmadele erinevate õppekavade raames ja erinevate ainenimetuste all vaid üht ja

sedasama ainet.

Asjas on esitatud võrdlevad hinnetelehed kaebaja (dtl 40 jj) ja teise isiku osas, kes lõpetas

kaebajaga samal 1993. a-l sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni eriala (dtl 930). Kaebaja

ainete loetelus puudub ehitusfüüsika (nr 11), ehituslik soojusfüüsika ja küte (nr 35‒36),

ventilatsioon (nr 41‒42), õhu konditsioneerimine ja külmavarustus (nr 43‒44) ning

soojavarustus- ja ventilatsioonisüsteemide automatiseerimine (nr 47). Hinnetelehtedelt nähtub,

et kaebajal (sisse astunud 1987. a-l) oli ainena füüsika, samas kui teisel isikul (sisse astunud

1985. a-l) oli nii füüsika kui ka ehitusfüüsika. Kaebaja on esitanud ka sooja-, gaasivarustuse ja

ventilatsiooni eriala kohta arvestuse, et 1983. ja 1984. a-l sisseastunutel oli kokku füüsikat 204

tundi (dtl 354), mis 1987. a-l sisseastunutel jaotus 170 tunniks füüsikaks ja 34 tunniks

ehitusfüüsikaks (kokku 204 tundi, dtl 353). Nimetatust on kaebaja teinud järelduse, et kaebaja

1987. a vastuvõtu õppeplaanis olev füüsika (kokku 272 tundi, dtl 355) pidi endas sisaldama ka

ehitusfüüsikat ja soojusfüüsikat kokku 102 tunni osas (272‒170 tundi, samas). Toodust ei saa

teha järeldust, et kaebaja on omandanud ehitusfüüsika distsipliini. Ehitusfüüsika oli eraldi

distsipliinina 1987. a õppeplaanis KVJ erialal olemas (dtl 353), samas kaebaja eriala

õppeplaanis selline eraldi distsipliin puudus. Seega puudub võimalus järeldada, millises osas

kaebaja õppeplaanis füüsikat süvendatult käsitleti. Kui ehitusfüüsika leidis käsitlemist

(üld)füüsika kestel, puudub aga võimalus kontrollida, millises ulatuses seda käsitleti ja kas

kaebaja on selle kitsama ala positiivselt omandanud. Füüsika aine läbimine ei võimalda üldiselt

järeldada, et kaebaja on positiivsele tulemusele omandanud iga selles aines oleva alateema, sh

ehitusfüüsika.

TTÜ poolt avaldatu kohaselt puudusid sel ajal õppeainetel sisukirjeldused ja oli vaid maht

tundides. Seega saab TTÜ anda selgitusi vaid õppeainete nimedest lähtudes (dtl 359). TTÜ on

samas selgitanud, et puhtalt õppeainete nime järgi ei leidnud programmijuht KVJ tähisega

3-22-761

9(17)

õppeainete sisule vastavaid õppeaineid (kokku 13 tk), milles on loetletud ka ehitusfüüsika,

sisekliima, õhtutöötlus, jahutustehnika, tehnosüsteemide koostoimimine ja juhtimine ning

ventilatsioon. Nende distsipliinide mitteläbimist on sedastanud vastustaja ka haldusmenetluses

(dtl 174).

Kaebaja esitatud õppeainete sisukirjelduste alusel ei ole võimalik kontrollida, kas kaebaja on

vastustaja nimetatud õppedistsipliinid omandanud. Kirjelduse aluseks on kaebaja enda

mälestused, õppeprogrammis viidatud kirjandus, õppeplaanid jne, mille põhjal ei ole võimalik

järeldada, kui suure osa nende ainete mahust KVJ distsipliinid moodustasid. Kaebaja eriala

fookuses oli siiski küttemajandus, kus tuleb vältimatult osasid sisekliima erialaga kattuvaid

teemasid käsitleda (müra, ventilaatorid, katlaruumi jahutuse vajalikkus jne), kuid see ei tähenda,

et kaebaja on saanud tervikliku ülevaate ja omandanud kõik KVJ valdkonna distsipliinid.

Distsipliinide läbimisel on oluline proportsionaalsus selles mõttes, et taotleja peab olema

omandanud nii kütte, ventilatsiooni kui ka jahutuse alased distsipliinid. Üksnes küttealane väga

põhjalik haridus ei taga seda, et taotleja on omandanud ka teised distsipliinid. Distsipliinide

läbimine peab olema eraldiseisvalt tõendatav, sh ka selle distsipliini sisu, maht ja teadmiste

kontroll. Analoogselt ei tõenda kaebaja esitatud konspektid ja õpikud vastustaja viidatud

distsipliinide omandamist. Kattuda võivad võtmesõnad või -fraasid, kuivõrd nii tööstuslikud

küttesüsteemid ja soojavarustus kui ka sisekliima tegelevad õhuliikumise ja jahutamisega, kuid

fookus neil aladel on erinev. Suur osa kaebaja esitatust puudutab just soojusenergeetikat,

katlasüsteeme jne (arvestades ka kaebaja õpitud eriala), mitte aga soojusenergeetikast või

katlasüsteemidest eraldiseisvalt ventilatsiooni ega jahutust.

AS arvamusel ei ole määravat tähtsust. ASl on kutseregistri kohaselt volitatud

soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse. Hariduselt on ta soojusenergeetikainsener, kes on hetkel

TalTechi energiatehnoloogia instituudi emeriitprofessor. Soojusenergeetika valdkonna teadmisi

ei saa automaatselt üle kanda KVJ ehk laiemalt sisekliima valdkonda. Arvamuse väärtust

tõendina kahandab see, et sisukirjeldused, millest arvamuse andmisel lähtuti, on kaebaja enda

koostatud. Selle arvamusega tuleb kõrvutada AS ja KH seisukohti, kes on jõudnud vastupidisele

järeldusele. ASi haridus, teadustegevus ja teenistuskäik on otseselt seotud hoonete sisekliima ja

energiatõhususega, sh on ta ka vastavate ainete õppejõud. KH on tema CV kohaselt olnud

ehitusteaduskonna prodekaan ja dekaan, samuti keskkonnatehnika instituudi direktor, kütte- ja

ventilatsiooni professor. Usaldusväärsust lisab seegi, et tema antud seisukoht on kooskõlas

kohtu kogutud muude andmete ja järeldustega. Eeltoodust tulenevalt tuleb AS arvamus tema

pädevusvaldkonda ja arvamuse aluseks olnud andmeid arvestades teiste asjatundjate

seisukohtadega võrreldes kõrvale jätta.

Ka siis, kui tunnistajad annaksid ütluseid, et mis tahes aines käsitles õppejõud mingis mahus ka

ventilatsiooni küsimusi, lähtuvalt aine fookusest, ei tõenda see tervikuna ventilatsiooni või muu

puuduoleva distsipliini terviklikku omandamist. Seega ei ole täiendavalt aine distsipliinide

omandamist teiste ainete sees võimalik tunnistaja ütlustega tõendada olukorras, kus tõendamine

ei ole olnud võimalik ka õpikute ja konspektide alusel.

Kaebaja on oma diplomitöös otsinud võimalusi õhukatla täiustamiseks, mida kasutatakse

tootmisruumide kütmisel või isegi soojusgeneraatorina kuivatites. Lõputöö eesmärk ei ole

olnud sisekliima, ventilatsiooni ega jahutussüsteemi alaste teadmiste laiapõhjaline

omandamine, lisaks konkreetse probleemi lahendamisele. Sama on järeldanud vastustaja

vaideotsuses (p 2.1.11). Kui üliõpilane koostab lõputöö teemal või küsimuses, mille

analüüsimiseks on vajalik ka muude distsipliinidega tutvumine, kui eriala eeldab, ei saa sellest

järeldada, et üliõpilane on erialast väljajääva distsipliini tervikuna omandanud ja talle tuleks

anda sellele muule distsipliinile vastav kutse.

3-22-761

10(17)

KAK lisa 2 p-s 2.2 sätestatud haridusnõude täitmise eelduseks on erialane kõrgharidus, st

akadeemiline õpe. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmisel ei ole tuginetud sellele, et kaebajal

oleks läbimata täiendõppe nõue. Vastustaja on arvestanud vastavalt kaebaja toodud EAP

mahule, et kaebaja on erialase kõrgharidusena kogunud vajalikes distsipliinides 58,7 EAP.

Seega on kaebajal täitmata alternatiivina erialase kõrghariduse kui ka kõrghariduse saamise

raames 80 EAP kogumise nõue, kuid kaebaja on ligikaudu 75% haridusnõudest täitnud.

Kuna eelneva põhjal ei ole tõendatud, et kaebaja vastab soovitud kutse haridusnõuetele, on

vastustaja otsused sisuliselt õiguspärased ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust

tulenevalt ei analüüsi kohus kaebaja väiteid vaidemenetluse kohta.

Kutse andmine on soodustav haldusmenetlus, mis vastab Riigikohtu otsuses nr 3-18-121 (p 22)

nimetatud tunnustele: taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne

hindamine. Kaebajal puudub subjektiivne õigus kutse saamiseks, vaid kvalifikatsiooninõuetele

vastavuse kontrollimiseks vastavalt kehtestatud korrale. KAK p 4.5 sätestab ka täpsemalt, millal

küsitakse komisjoni konsensuse alusel täiendavaid dokumente. Arvestades menetluse

formaliseeritust, lähtub komisjon ennekõike taotleja esitatavatest dokumentidest ja taotleja enda

ülesanne on esitada kõik asjakohased dokumendid. Vastustaja on kogunud haldusmenetluse

kestel tõendeid mh õppeasutuselt, mida saab pidada konkreetsel juhul piisavaks uurimiseks (dtl

359). Tõendist nähtub ka, et õppeasutuselt täiendavate tõendite kogumine ei ole võimalik. Isiku

enda seisukoht, mida tema õpitud eriala sisaldas, ei ole piisav läbitud ja omandatud distsipliinide

tõendamiseks. Kaebajal on võimalik taotleda täiskutset, kui ta läbib vajalikes distsipliinides

nõutud õppeained veel 22,3 EAP (80‒58,7 EAP) ulatuses (KAK lisa 2 p 2.2 alap b).

Asjaolu, et kaebaja on varem saanud kutse, mis võimaldab omanikujärelevalvet teostada ka

sisekliima tagamise süsteemidele (KVJ), ei tähenda seda, et aja jooksul ei võiks nõuded

muutuda. Kaebajal ei teki varem kutse väljastamisest õigustatud ootust, et see väljastatakse

alaliselt või üks kutse andja peaks teise kutse andja antud kutset ka edasiulatuvalt uue taotluse

läbivaatamisel tunnustama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub 04.01.2023 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.12.2022

otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi

halduskohtule uue otsuse tegemiseks. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastutaja kanda.

Arusaamatu on kohtu seisukoht, et poolte vahel puudub vaidlus kaebajale erijuhul kutse

andmises. Kaebaja on varasemalt kutset taotlenud ka erijuhu alusel, kuid kutset ei väljastatud.

Kohus ei ole analüüsinud, kas kaebajal on erialaaineid, mis sisaldavad kütte või ventilatsiooni

või jahutuse distsipliine ja kas omandatud erialaained annavad akadeemilisi ainepunkte määras

117,7, millele lisanduvad ainepunktid diplomitöö eest määras 30 EAP, kokku 147,7 EAP.

Kohus ei ole tähele pannud, et vastustaja on kaebajale väljastanud mitte üksnes kütte osakutse,

vaid ka jahutuse osakutse. Seetõttu on halduskohtu käsitlus ja järeldused ekslikud ja väärad.

Kohus ei ole analüüsinud kaebaja 14.11.2022 ja 28.11.2022 seisukohti ja tõendeid. Kuna kohus

on ekslikult leidnud, et kaebajal puudub distsipliinide olemasolu 117,7 EAP, siis on väär

järeldus, et kaebajal on hariduseeldused KAK-i kohaselt täitmata. Kohus ei ole hinnanud

ventilatsiooni ja õhu konditsioneerimise alaste kohustuslike distsipliinide sisaldumist kaebaja

õppeainetes, mis on vastustaja poolt aktsepteeritud kui KVJ erialaained.

Kuna KAK-s ei ole erinevate distsipliinide vajalikke määrasid määratletud, ei ole vastustajal

ega kohtul alust seada kaebajale täiendavaid nõudmisi distsipliinide mahtude osas.

3-22-761

11(17)

Kohus on vääralt võtnud aluseks soojusenergeetika ja KVJ inseneri valdkondade ja

tegevusnäitajate võrdlemisel tänapäeval kehtiva kutsestandardi ja TalTechis oleva õppekava.

Kaebaja omandas hariduse NSVL ajal. Oluline on tuvastada, kas NSVL aegne

soojusenergeetika õpe sisaldas kohustuslikke KVJ distsipliine ja võrdlust ei saa teha selle

pinnalt, kas tänapäeva soojusenergeetika õpe sisaldab KVJ distsipliine või millises mahus.

NSVL ajal olid õppekavad kohustuslikud läbimiseks täies ulatuses, tänapäeva õpe on

ainepõhine. NSVL aegne õpe oli tänapäeva õppest laiapõhjalisem ja mahukam, mida kinnitab

asjaolu, et kaebaja magistriõppe maht ületab 400 EAP, mis on ca 100 EAP rohkem kui

tänapäeval. NSVL õppekavade järgi koolitati laialdaste teadmistega insenere, kes oleksid

pädevad mitmes valdkonnas korraga ja vastavalt sellele koostati õppekavad. Sellest oli tingitud

ka suur õppemaht. NSVL õppeprogrammide nimetused ei vasta tänapäeva õppeprogrammi

nimetustele ja õppeaineid pelgalt nime järgi võrrelda on väär.

Kohus on vääralt tõlgendanud ESTIS-e selgitust, mis vastupidiselt kohtu järeldusele kinnitab

seda, et varasemalt oli ka KVJ valdkond soojusenergeetika inseneri pädevuses ja

soojusenergeetiku kutse sisaldas nii KVJ sise- kui välisosa. Asjaolu, et tänapäeva standardid

jaotavad KVJ valdkonna kaheks, ei muuda kaebaja omandatud hariduse olemust. ESTIS

kinnitas omandatud distsipliinide alusel kaebaja pädevust KVJ alal, KVJ kutseandja muutumine

või ESTIS-e edaspidise kutseandmise pädevuse lõppemine ei muuda omandatud distsipliine.

Kohus on vääralt asunud seisukohale, et „Ehitusfüüsika“ arvutuskäigust ei saa teha järeldust, et

kaebaja on „Ehitusfüüsika“ distsipliini läbinud. Kaebaja üldfüüsika õpe oli 170 tundi ja

ülejäänud 102 tundi oli ehitus- ja soojusfüüsika (mõlemad KVJ õppeained). Kaebaja õppis

füüsikat ja ehitusfüüsikat kokku 272 tundi. Kohus pole kaebaja 1987. a õppeplaaniga põhjalikult

tutvunud. Ilma ehitusfüüsikat omandamata ei oleks kaebajal olnud võimalik teha diplomitööd

ja seda edukalt kaitsta.

Kohus on ekslikult tuginenud ebausaldusväärsele TTÜ 14.09.2021 tõendile nr 11-39/E/1497-2.

Kaebaja on korduvalt ümber lükanud väite, et kaebajal on puudu 13 õppeaine sisust tulenevad

teadmised (vt 01.04.2022 kaebuse p-d 4.2 ja 8 ning kaebuse lisa 4; 20.06.2022 kaebuse

täienduse p 5.1; 14.11.2022 täiendavate seisukohtade p-d 11, 14.2, 14.3). Paljudele TTÜ tõendil

nimetatud õppeainetele on antud kaasaegsed nimetused, mis ei ühti kaebaja hinnetelehel olevate

nimetustega. Erinevad distsipliinid läbis kaebaja teiste õppeainete nimetuste all.

Kohus leiab vääralt, et distsipliinide läbimine peab olema eraldiseisvalt tõendatav, sh sisu, maht

ja teadmiste kontroll. Ükski regulatsioon sellist nõuet ei sätesta. Kutsestandardi kohaselt peavad

olema omandatud olulised distsipliinid vajalikul määral. KAK ega kutsestandard ei sätesta,

millises mahus peab iga distsipliin olema läbitud. Seega ei saa seda tõendada ega ise määratleda.

Kohus leiab ekslikult, et kaebaja esitatud konspektid ja õpikud ei tõenda vastustaja viidatud

distsipliinide omandamist. Kaebaja hariduse sisu hindamisel oleks kohus pidanud lähtuma

kaebaja õppeperioodi 1987‒1993 aegsest õppe sisust, mitte pelgalt õppeaine nimetustest.

Kaebaja õppeperioodist on säilinud vähe õppeainete sisukirjeldusi ja aineprogramme.

Kohtule on jäänud arusaamatuks õppeaine „Kompressorid, ventilaatorid, pumbad“ olemus.

Kohus leiab ekslikult, et teadmisi omandati üksnes soojusenergeetiliste seadmete ja

soojuselektrijaamade kohta. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja omandas teadmisi

ka kompressorite, pumpade ja ventilaatorite alal ning nende kasutamist ja ekspluateerimist

soojustehnilistes seadmetes ja soojuselektrijaamades. Kohus oleks pidanud tõendeid vaatlema

tervikuna (ühe õppeaine kohta käivaid erinevaid tõendeid koos). Ventilatsiooniseade on

soojusenergeetiline/soojustehniline seade. Kaebaja omandas teadmised KVJ süsteemide aero-

ja hüdrodünaamiliste arvutuste läbiviimisest, KVJ süsteemide ja nendega seotud seadmete

3-22-761

12(17)

tööpõhimõtetest jne. Kaebaja õppeaine „Kompressormasinad“ (9,2 EAP) kuulub KVJ

distsipliinide hulka ja tuleb ainepunktide arvestamisel arvesse võtta.

Kaebaja läbitud eriala vastavusel KVJ õppekavale ja haridusnõuetele omab määravat tähtsust

AS arvamus. Tegemist on õppejõuga, kes vahetult teostas distsipliinide õpet ja saab anda

selgitusi õppemahtude kohta. Kohus on jätnud kaebaja taotluse AS ärakuulamiseks

põhjendamatult rahuldamata olukorras, kus arhiivis ei ole õppeainete sisu kohta infot säilinud.

Kohus on arusaamatult võtnud aluseks KH arvamuse, kes on vastustajaga seotud ehk otseselt

huvitatud isik. KH ja AS on seotud ehitusteaduskonnaga ja neil puudub kokkupuude kaebaja

omandatud erialaga. Seega puudub neil pädevus hindamaks KVJ distsipliinide olemasolu

kaebaja erialal.

Kaebaja ei nõustu kohtu käsitlusega, et magistritöö ei ole enam uute akadeemiliste distsipliinide

või teoreetiliste teadmiste omandamine. Diplomitöö käigus omandatakse iseseisvalt diplomitöö

juhendaja juhiste põhjal uusi teadmisi distsipliinides, sünteesides erinevaid teadmisi omavahel.

Magistritöö on osa magistriõppest. Kaebaja diplomitöö on selgelt kütte ja ventilatsiooni alane

ning sisaldab veel järgnevaid distsipliine: sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted, õhu

töötlemise alused ja õhuvahetuse arvutused ning nende rakendamise põhimõtted. Kohus on

põhjendamatult jätnud arvestamata kaebaja 14.11.2022 seisukohtade ja tõenditega. Kuna kutse

näol on tegemist KVJ alaga kui tervikuga ja kaebaja diplomitöö sisaldab nii kütte kui ka

ventilatsiooni osa, siis tuleb diplomitöö kogu mahus (30 EAP) arvesse võtta. Tähtsust ei oma,

milline on diplomitöös ventilatsiooni ja milline kütte osa.

Kohus on lähtunud vastustaja ekslikust väitest, et kaebajal on distsipliine läbitud üksnes 58,7

EAP mahus. Kaebajal on lisaks KVJ erialaaineid mahus 59 EAP, mille kohus on jätnud

arvestamata. Kõik KVJ distsipliine sisaldavad erialaained annavad kokku 117 EAP (58,7 + 59

= 117).

Kohus ei analüüsinud kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud väiteid.

Kohus on jätnud hindamata, kas kutse andja poolt KAK-s kehtestatud nõuded on põhiseadusega

kooskõlas.

KVJ süsteemide ehitus on kaebaja põhitegevusala juba 30 a, samuti tema ettevõtte põhitegevus.

Täiskutse mitteandmise tõttu on kaebaja majandustegevus KVJ erialal ja hangetel osalemise

võimatuse tõttu ka kütte- ja jahutussüsteemide ehitustegevuse alal piiratud ning kaebaja kannab

majanduslikku

kahju.

Lisaks

on

kaebaja

majandustegevus

täiesti

piiratud

KVJ

omanikujärelevalve osas, kuna selleks on nõutav täiskutse.

8. EEL palub 15.02.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Vaidluse põhituum seisneb küsimuses, kas kaebajal on erialane kõrgharidus KAK lisa 2 p 2.2

alap-de a) ja b) tähenduses või mitte. Kui ei ole, siis ei saa kaebajale tavajuhu alusel taotletud

kutset anda, sõltumata tema varasematest kutsetaotlustest ja viidetest täiendõppe läbimisele.

Vastustaja jääb haldus- ja vaidemenetluses ning halduskohtus esitatud seisukohtade juurde, mis

puudutavad kutsestandardi B.2.2 alap-i 5 ja KAK lisa 2 p 2.2 alap-de a) ja b) sisu ning

rakendamist kaebaja taotluse hindamisel. Kohus on põhjendatult leidnud, et kuigi

soojusenergeetika eriala ning samal ajal õpetatud sooja- ja gaasivarustuse ning ventilatsiooni

eriala õppekavadel on teatud kattuvus ennekõike kütte teemal, ei käsitle soojusenergeetika

eriala oma iseloomult ventilatsiooni ega jahutuse teemasid. Distsipliini puudutamine üldaine

raames ei võimalda järeldada, et kutse taotleja on positiivsele tulemusele omandanud iga selles

aines oleva alateema (nt ehitusfüüsika). Erialast väljajäävate kompetentsidega iseseisev

3-22-761

13(17)

tutvumine lõputöö raames ei ole lõputöö fookuses ning omandatud teadmiste terviklikkuse ja

mahu kontrollimine on raskendatud, kui mitte võimatu. Kohus ei ole kaebaja haridusnõuetele

vastavust hinnanud pelgalt õppeainete nime võrdluse põhjal, vaid see on üks asjaolu, mida võib

arvesse võtta.

Halduskohus on põhjalikult analüüsinud kaebaja haridusnõuetele vastavust ja mittevastavust

nõuetekohaselt põhjendanud. Kohus on AS arvamust küll hinnanud, kuid see on asjakohatu,

lähtudes tema pädevusvaldkonnast ja arvamuse aluseks olevatest andmetest. Tunnistajate

ütlustega pole võimalik tõendada täiendavalt aine distsipliinide omandamist teiste ainete sees

olukorras, kus tõendamine ei ole olnud võimalik ka õpikute ja konspektide alusel. Kohus on

selgitanud, miks AS ja KH seisukohad on usaldusväärsed ja tuleb arvesse võtta. Kaebaja

esitatud materjalidest (õppeainete sisukirjeldused, väljavõtted õpikutest/konspektidest jms)

nähtus, et õpitu fookus oli soojusenergeetikal ehk küttealaste distsipliinide omandamisel, mitte

laiemalt KVJ distsipliinide (sh jahutuse ja ventilatsioonisüsteemidel). Lõputöö ei ole enam uute

akadeemiliste distsipliinide või teoreetiliste teadmiste omandamine, vaid õpitu sünteesimine,

rakendamine olemasoleva probleemi lahendamisel ning eneseväljendusoskuse arendamine.

Lõputöö mõiste ja sisu on aja jooksul samaks jäänud. Kaebajal ei teki varem kutse

väljastamisest õigustatud ootust, et see väljastatakse alaliselt või üks kutse andja peaks teise

kutse andja antud kutsed ka edasiulatuvalt, uue taotluse läbivaatamisel tunnustama. Vastustaja

jääb (osa)kutsete väljastamisega seonduvalt varasema seisukoha juurde.

Halduskohus leidis põhjendatult, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajale ei ole

võimalik anda kutset erijuhu alusel. Kaebaja taotlus on esitatud tavajuhu alusel, seega taotlust

ei pidanudki hindama erijuhu alusel. Seetõttu ei oma tähendust see, kas kaebaja on varasemalt

taotlenud kutset erijuhu alusel.

Halduskohus on põhjendatult võtnud aluseks praegu kehtiva kutsestandardi ja TalTechis

kehtiva õppekava. Kohus peab tegema asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See

eeldab, et kaebaja omandatud haridust võrreldakse kehtiva (ja taotluse ajal kehtinud)

kutsestandardi ja õppekavaga. Vastustaja on menetluses esitanud ka juba 2017. a-l kehtinud

ESTIS-e kutsestandardi, millest nähtub, et ESTIS-e ja EEL-i pädevused olid erinevad ning

ESTIS ei saanud juba tollal väljastada kutset, mida kaebaja on praegu taotlenud.

Halduskohus jättis põhjendatult analüüsimata kaebaja etteheited hindamis- ja kutsekomisjoni

erapoolikuse osas.

Halduskohus ei pidanud hindama KAK-s sätestatud nõuete põhiseaduspärasust. Seda ei ole

taotletud ja ka kohtul ei tekkinud kahtlust KAK-i andmise korra põhiseaduspärasuse osas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. 24.08.2022 määrusega lubas halduskohus kaebust muuta ja võttis menetlusse kaebaja

nõude tuvastada, et kaebaja on omandanud KAK lisa 2 p 2.2 alap-de a) ja/või b) mõttes erialase

kõrghariduse. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud selline tuvastamisnõue lubatav, sest kaebajal

puudus selleks kaebeõigus. Tuvastamiskaebuse esitamine peab olema vajalik kaebaja õiguste

kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja õiguste kaitseks ei tohi leiduda tõhusamaid õiguskaitsevahendeid

(HKMS § 45 lg 2). Praegusel juhul on kaebaja õiguste kaitseks esitatud kohased nõuded: EEL

kutsekomisjoni 19.10.2021 otsuse ja 16.02.2022 vaideotsuse tühistamise nõuded ja kaebaja

taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõue. Küsimus, kas isikule kutse omistada või

mitte, sealhulgas küsimus sellest, kas isikul on olemas või puudub erialane kõrgharidus, on

kutsekomisjoni pädevuses ja kuulub kutse andmise kontrolli esemesse. Kutsekomisjoni otsuste

tühistamise nõude lahendamisel saab kohus hinnata seda, kas kutsekomisjoni hinnang isiku

3-22-761

14(17)

haridusnõude täitmisele tugines esitatud tõenditele, oli piisavalt põhjendatud ja

menetlusnõuetega kooskõlas, st õiguspärane. Õigusaktid ei näe haridusnõude täitmise

tuvastamiseks ette eraldi kohtumenetlust, vaid see toimub kutse andmise menetluse raames.

Teisisõnu saab halduskohus hinnata seda, kas kutsekomisjon on adekvaatselt hinnanud isiku

haridusnõude täitmist, kuid mitte ise asuda kutsekomisjoni asemel vastavat hinnangut andma

(vrd nt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-27-1994, p 26). Samamoodi ei ole näiteks

hankemenetluses mõeldav haridusnõude täitmise kontroll väljapool hankemenetlust (s.o

kohtumenetluses eraldiseisva tuvastamisnõudega).

10. Kaebaja taotles (dtl 33 jj) kutse andmist tavajuhu kohaselt (KAK p 2.11, dtl 316 jj). Seetõttu

ei oma praeguse vaidluse puhul tähendust, kas kaebajale saaks omistada kutse erijuhu (KAK p

2.12) kohaselt või mitte ja halduskohus on õigesti jätnud selle küsimuse analüüsimata. Kaebaja

ei ole taotlenud ka kutse taastõendamist (KAK p 2.13). Niisiis on praeguse vaidluse tuum

küsimuses, kas kaebaja on täitnud taotletava kutse saamiseks hariduseelduse tavajuhu kohaselt.

Seejuures puudub vaidlus selles, et kaebajal ei ole kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase

6 kutsetunnistust (KAK lisa 2 p 2.2 alap a) teine alternatiiv). Selles kontekstis ei oma tähtsust

ka kaebaja varasemad kutsetaotlused ega viited täiendõppele.

11. Kutsestandardi (dtl 389 jj) kompetentsi B.2.1 „Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri

kutset läbiv kompetents“ alap-st 5 tuleneb kaebaja taotletava kutse hariduse alus: „Rakendab

oma töös erinevaid insenerteadmisi tasemel, mis on vajalik oma pädevuse piiresse jäävate

tööülesannete täitmiseks, tekkinud probleemidele toimivate ja optimaalsete lahenduste

leidmiseks. Valdab vajalikul määral olulisemaid inseneridistsipliine, sh termodünaamika,

aero- ja hüdrodünaamika, õhu töötlemise alused, sisekliima olemus ja selle tagamise

põhimõtted, ehitusfüüsika alused, õhuvahetuse, soojuskadude ja jahutuskoormuste arvutused

ning nende rakendamise põhimõtted, kütte ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide teoreetilised

alused ja tööpõhimõtted, soojusvarustussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted.“

Vastavalt KAK lisa 2 p-le 2.2 on diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase

7 kutse taotlemise eeldused järgmised: a) taotlejal on vähemalt erialane 5-aastase

nominaalkestusega õppega kõrgharidus või kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6

kutsetunnistus, mis on saadud tavajuhu alusel; b) taotlejal on erialane kõrgharidus, mille

saamisel on kogutud ainepunkte kutsestandardi B.2.1 kompetentsi 5. alapunktis loetletud

distsipliinides vähemalt 80 EAP mahus. Eelnevast ja ka sellest, et tavajuhu kohaselt kutset

taotledes peab hariduseeldus olema täidetud täielikult ja erijuhu kohaselt vaid tingimuslikult

(vrd KAK p-d 2.11 ja 2.12), saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et erialane 5-aastase

nominaalkestusega õppega kõrgharidus peaks olema kahtlusteta tuvastatav taotleja poolt

esitatud ülikooli diplomist ja sellele lisatud hinnetelehelt (st, et haridus ongi omandatud täpselt

taotletavas valdkonnas, p 2.2 alternatiiv a) või kõrgharidus on omandatud mingil muul sarnasel

erialal, kuid seejuures on läbitud ka kutsestandardi B.2.1 kompetentsi 5. alap-s loetletud

distsipliinid vähemalt 80 EAP mahus. Kui ka alternatiivi a) alusel võiks kõrgharidus olla

omandatud mingil muul erialal, puuduks vajadus alternatiivi b) sätestamiseks.

12. Õigusaktidest ei tulene, et kutsekomisjoni uurimiskohustus oleks kutse andmise menetluses

kuidagi piiratud. Ringkonnakohus selgitas 12.04.2018 otsuse asjas nr 3-17-960 p-s 12, et

uurimispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan omal algatusel välja selgitama asjas tähtsust

omavad asjaolud, sh koguma nende kohta tõendeid eesmärgiga teha õiguspärane otsus (HMS §

6). Koormava haldusakti andmisel või toimingu tegemisel peab reeglina haldusorgan tõendama,

et haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud faktilised eeldused on täidetud

(HKMS § 59 lg 1, vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal viidatud

lahendid). HMS ei määratle uurimispõhimõtte täpsemat ulatust, kuid arvestada tuleb tõendite

kogumise efektiivsuse ja eesmärgipärasusega (HMS § 5 lg 2), proportsionaalsuse põhimõttega

3-22-761

15(17)

(HMS § 3 lg 2) ning õigusaktidest tulenevate piirangutega (nt riigisaladuse või isikuandmete

kaitse reeglid). Uurimispõhimõtte ja sellega seotud haldusorgani tõendamiskoormuse ulatus

sõltub ka näiteks haldusorgani otsusega isikule kaasnevate tagajärgede raskusest (vrd

Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p-d 18 ja 21), haldusorganile kehtestatud

menetlustähtaegade pikkusest ja kontrolli vajavate avalduste hulgast (vt Riigikohtu 27.05.2013

otsus nr 3-3-1-16-13, p 29) ning muudest konkreetse menetluse eripäradest. Lisaks tuleb

arvestada, et teatud juhtudel on haldusorganil kohustus tegutseda ka olukorras, kus kõiki

asjaolusid ei olegi võimalik täie kindlusega tuvastada. Sellisel juhul tuleb asjaolusid hinnata

kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ning elulise usutavuse kriteeriumist lähtudes (nt

Riigikohtu 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 12; 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 22).

Täiendavalt peab arvesse võtma menetlusosalise kohustust esitada haldusorganile talle teada

olevad ning menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3). Seega sõltub

uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr konkreetse juhtumi

asjaoludest. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel

(HMS § 5 lg 1). Nii haldus- kui ka halduskohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise

põhimõte. See tähendab, et asjaolu on võimalik tõendada kõigi lubatavate tõendiliikidega (HMS

§ 38 lg 2, HKMS § 56 lg 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 251–305) ja konkreetsete

tõenditega sama tõendiliigi piires (sh kaudsete tõenditega) ning ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu. Haldusmenetluses uurimispõhimõtte rakendamisel ning tõendite

kogumisel ja hindamisel tehtud vigadele antav hinnang sõltub sellest, kas need võisid mõjutada

asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

13. Eeltoodud seisukohad on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel. KAK p 1.6 kohaselt

menetletakse kutse taotlemise dokumente HMS sätetele vastavalt, arvestades KutS-st ja KAK-

st tulenevaid erisusi. Ehkki kutse andmine on valdavalt dokumendipõhine, nähtub KAK p-st

4.1, et vajadusel saab taotleja kompetentsuse hindamisel kutsestandardi nõuetele viia läbi ka

taustauuringuid ja taotleja küsitlemist. Erialane kõrgharidus peab siiski olema tõendatud

dokumentidega (KAK p-d 3.2.1 alap c) ja 4.1 alap a) ning täiendava teabe kogumise kohustus

rakendub eelkõige taotleja töökogemuse hindamisel (KAK p 4.1 c) ja EEL Ehitusinseneride

hindamis- ja kutsekomisjoni töökorra (dtl 405 jj) p-d 9.4.1 ning 9.5.1). Tähendust omab seegi,

et negatiivset asjaolu – erialase hariduse puudumist – on märksa raskem kui mitte võimatu

tõendada. Seepärast lasub tõendamiskoormus, et kaebajal on olemas erialane haridus, kaebajal

endal ja eelkõige on võimalik seda tõendada ülikooli diplomi ja selle lisaks oleva hinnetelehega.

14. Kaebaja lõpetas 1993. a-l TTÜ energeetika teaduskonna soojusenergeetika eriala ja talle

anti soojusenergeetikainseneri kutse (diplom ja hinneteleht dtl 40 jj). Puudub vaidlus, et samal

ajal õpetati TTÜ ehitusteaduskonnas sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni eriala (diplom ja

hinneteleht dtl 930 jj) ning seda haridust saaks käsitada KAK lisa p 2.2 alap-s a) märgitud

erialase kõrgharidusena, kuna tegemist on täpselt sama eriala haridusega. Võrreldes kahe eriala

hinnetelehti, nähtub ka, et kui sooja-, gaasivarustuse ja ventilatsiooni erialal läbiti eraldi

erinevaid distsipliine nimetusega ventilatsioon, õhu konditsioneerimine ja külmavarustus, siis

soojusenergeetika erialal puudusid need distsipliinid eraldivõetuna. Kaebaja omandatud haridus

ei kuulu ka ehitusinseneeria valdkonda, kuhu kuulub aga KVJ eriala. Järelikult ei saa kaebaja

haridusnõuet lugeda täidetuks KAK lisa 2 p 2.2 alap a) tähenduses.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebaja haridusnõuet lugeda täidetuks ka KAK lisa 2 p

2.2 alap b) alusel. Lisaks nõudele, et hariduse omandamisel peab olema kogutud ainepunkte

kutsestandardi B.2.1 kompetentsi 5. alap-s loetletud distsipliinides vähemalt 80 EAP mahus,

tuleneb KAK lisa 2 p-st 1.3, et hariduseelduse tingimusteta täitmise eelduseks on läbitud

akadeemiline õpe kõikides alleriala kohastes distsipliinides. See tähendab, et läbitud peab

olema akadeemiline õpe kõigis kutsestandardi B.2.1 kompetentsi 5. alap-s loetletud

distsipliinides ja seda kokku 80 EAP mahus. Õige on vastustaja positsioon, et KVJ alase

3-22-761

16(17)

täiskutse saamiseks (mida kaebaja taotleb) peab akadeemiline õpe olema omandatud

distsipliinide osas terviklikult, mitte üksnes mingis osas, st, et isik on läbinud tervikdistsipliinid,

mitte üksnes osaliselt või piiratuna. Seepärast ei saa nende distsipliinide tervikuna läbimist

tõendada ka kaebaja diplomitöö. Kutsekomisjon on 19.10.2021 otsuses (dtl 173 jj) tuvastanud,

et lisaks sellele, et kaebajal ei ole täidetud 80 EAP nõue, on akadeemilise õppena tal läbimata

järgmised distsipliinid: õhu töötlemise alused, sisekliima olemus ja selle tagamise põhimõtted,

ehitusfüüsika alused, õhuvahetuse ja jahutuskoormuste arvutused ning nende rakendamise

põhimõtted, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide teoreetilised alused ja tööpõhimõtted.

Seejuures on vastustaja tuginenud TalTechi 14.09.2021 kirjale (dtl 359). Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kaebaja poolt esitatud lisamaterjal (tema enda koostatud

ainekirjeldused, õpikud, konspektid jne, dtl 448 jj) ei tõenda, et kaebaja oleks läbinud

akadeemilisel õppel kõik nõutud distsipliinid tervikuna ja 80 EAP ulatuses. Ringkonnakohus

peab usutavaks, et n-ö puuduolevaid distsipliine võidi puudutada mõne teise kaebaja poolt

läbitud õppeaine raames, kuid kaebaja esitatud tõendid ei võimalda kindlaks teha, milline oli

selle õppe sisu, kvaliteet ja maht. Sellisele küsimusele ei anna vastust kaebaja poolt esitatud

kaudsed tõendid ega võimalikud tunnistajate ütlused (seepärast pole halduskohus eksinud ka

menetlusnormide vastu, kui on jätnud need tõendid osaliselt hindamata ja tunnistajad üle

kuulamata), vaid adekvaatse hinnangu saaks sellele anda vaid haridust andnud ülikool ehk

TalTech, mitte kutsekomisjon või kohus (vt ka praeguse otsuse p 17).

16. Kutsekomisjon

ei

ole

rikkunud

uurimiskohustust

ega

piirdunud

üksnes

dokumendikontrolliga. Asja materjalidest nähtuvalt on kutsekomisjon pöördunud TalTechi

poole, et tuvastada kaebaja läbitud õppeainete vastavus tänapäevase õppeprogrammiga (dtl

359) ning lisaks pole vaidemenetluses keeldunud kaebaja poolt esitatud tõendite

vastuvõtmisest, vaid on põhjendatult märkinud, et need tõendid ei tõenda kaebaja poolt läbitud

õppeainete tegelikku sisu ega mahtu. Kohtumenetluses on vastustaja esitanud TalTechi

emeriitprofessori KHe selgitused (dtl 985), mille kohaselt ei ole soojusenergeetika eriala ja KVJ

eriala samasisulised, mõnede ainete osas esineb osalist kattumist. Soojusenergeetika erialal

läbitud ained ei anna samaväärset erialast haridust võrreldes KVJ erialaga. Soojusenergeetika

erialal õpetatavate ainete sisu ja maht ei ole KVJ eriala põhiulatuses kattuv. Soojusenergeetika

eriala on suunatud soojuse tootmisele ja transpordile, KVJ eriala on suunatud sisekliima

loomisele. Ainuüksi asjaolust, et KH on EEL liige, ei saa teha järeldust tema erapoolikuse

kohta. Puudub alus arvata, et KHel oleks mingi huvi praeguse vaidluse vastu. Halduskohus on

põhjendatult jätnud kõrvale AS arvamuse (dtl 369), kuna see ei tugine objektiivsetel tõenditel,

vaid kaebaja enda koostatud õppeainete sisukirjeldusel.

17. Vastustaja on kaebajale selgitanud, milliseid tõendeid oleks tal võimalus olnud esitada

hariduseelduse täitmise tõendamiseks juhul, kui õppeainete ainekavad ja mahud ei ole säilinud.

Kaebajal olnuks võimalik esitada koos taotlusega või hiljemalt vaidemenetluses ülikooli

ametlik õiend, et kaebaja läbitud konkreetne aine sisaldab kutsestandardi osas B.2.1 alap-s 5

nõutud kohustuslikku distsipliini ning millises mahus vastav distsipliin läbiti. Kui ülikool ei

oleks saanud sellist tõendit anda, olnuks kaebajal võimalik esitada TalTechi varasemate

õpingute ja töökogemuste arvestuse (VÕTA1) raames väljastatud hinnang, mis kajastaks

objektiivselt ja kontrollitavalt, kas kaebajal on läbitud kohustuslikud KVJ distsipliinid või

mitte. VÕTA kirjeldusest nähtuvalt hinnatakse selle käigus muuhulgas taotleja läbitud õppe

vastavust

kehtivate

õppeainete/õppekavade

eesmärkidele

ja

õpiväljunditele

või

kutsestandardile ja VÕTA võimaldab arvestada varem õppeasutustes sooritatud õpinguid,

täienduskoolitustel õpitut ja töökogemustest saadud teadmisi ja oskusi. VÕTA raames

hinnatakse tervikut, mitte üksikuid aineid ja hinnang tugineb eelkõige taotleja enda koostatud

1 https://taltech.ee/vota

3-22-761

17(17)

ja kogutud tõendusmaterjalil. Ka kutsestandard (dtl 947 jj) p A.6 viitab võimalusele tõendada

haridusnõude täitmist VÕTA kaudu.

18. Sellest, et vastustaja on kaebajale väljastanud kütte ja jahutuse osas osakutse, ei saa teha

järeldust, et kaebajale tuleks anda KVJ täiskutse tavajuhu alusel. Kütte ja jahutuse osakutse on

kaebajale omistatud erijuhu alusel, mille eelduseks on haridusnõude täitmine tingimuslikult

(KAK p 2.12). Kui taotleja hariduslik ettevalmistus ei vasta KAK lisa 2 p 2.2 alap-de a) või b)

nõuetele, on võimalik kutset taotleda erijuhu alusel (KAK lisa 2 p 2.2.1). Samuti ei saanud

kaebajal sellest, et talle oli väljastatud kuni 03.12.2022 kehtinud diplomeeritud

soojusenergeetikainsener soojustehnoloogia seadmete alal, tase 7 kutse (dtl 338), tekkida

õiguspärast ootust KVJ täiskutse saamiseks uue kutsestandardi alusel. On loogiline, et eriti

tehnoloogiavaldkonnas võivad aja jooksul muutuda nii kutsestandardid kui ka sellest tulenevad

hariduseeldused. Viimast kinnitab ka asjaolu, et kutse omistatakse isikule tähtajaliselt.

19. Puudub alus kahelda hindamis- ja kutsekomisjoni erapooletuses. Nii hindamis- kui ka

kutsekomisjon on kollegiaalsed organid. Vaideotsuse aluseks olnud kutsekomisjoni 16.02.2022

protokollist (dtl 314 jj) nähtuvalt taandas PP end hindamiskomisjoni esimehena kaebajaga

seotud küsimuste hääletamiselt, st, et PP ei ole kaebaja suhtes tehtud kutsekomisjoni otsuste

vastuvõtmisel osalenud. Kõigil kaebaja taotlust nii 12.04.2021 esmakordsel hindamisel kui ka

18.10.2021 kordushindamisel hinnanud hindamiskomisjoni liikmetel oli KVJ alane 8. taseme

kutse (KAK p 10.3 a). Järelikult hindasid kaebaja kutsetaotlust selleks pädevad isikud, kel oli

kaebaja taotletud kutsest kõrgem KVJ alane kutse. Hindamiskomisjoni liikmete koosseis (peale

PP) on olnud mõlemal korral erinev. Asjaolu, et hindamiskomisjoni protokolli allkirjastab

kehtiva töökorra kohaselt vaid hindamiskomisjoni esimees, ei tähenda, et teised komisjoni

liikmed hindamisel ei osaleks.

20. Kutse saamise nõuded on kehtestatud kooskõlas põhiseadusega. Vaidlusaluste otsuste

tegemise ajal olid tegevusalade kvalifikatsiooninõuded (sh kutsestandard ja kutse andmise kord)

kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017 määruse nr 61 lisana, mis oli

antud EhS § 24 lg 4 alusel.

21. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi,

asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4).

22. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda

kanda. Kuna vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, jäävad ka

need vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)