1-23-2523/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2023.a Tartu, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-23-2523 (21278001059)

Kohtunik

Heli Sillaots

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Jane Oidsalu

Alla Lašmanova

Kriminaalasi

18.04.2023.a saabus kohtusse

üldkorras menetluses

Eelistung ja kohtu alla andmine

Kohtuistung

Deniss Pavlov süüdistuses karistusseadustiku (KarS)

§ 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

lühimenetluses

11.05.2023

26.-27.07.2023

Ringkonnaprokurör

Kannatanud

Süüdistatava kaitsja

Süüdistatav

Anneli Hinto

H. H., A. M., OÜ XXX

Marina Valge – vandeadvokaat, riigi õigusabi

osutamise korras

DENISS PAVLOV

isikukood 37508052220

elukoht XXX

XXX, emakeel XXX

XXX, XXX, XXX (III, 12)

XXX

XXX (XXX), XXX

XXX, XXX

kehtivaid kriminaalkaristusi praegu ei ole (II, 49-56;

III, 9-10)

06.-07.10.2020 kahtlustatavana kinnipeetav (II, 17-20)

tõkendita

26.07.2023

esitas

taotluse

lühimenetluse

kohaldamiseks (III, 72)

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Deniss Pavlov KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

aasta 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1 aastat 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 7 (seitsme) kuu

vangistuse võrra ja mõista Deniss Pavlovile karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Deniss Pavlovi eelvangistuses 06.-07.10.2020.a viibitud 2 (kaks)

päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 1 aastat 1 kuud 28 päeva vangistust Deniss Pavlovi

suhtes täielikult täitmisele, kui Deniss Pavlov ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja kestel toime

uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:



elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX);



ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;



allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustust – hüvitab kuritegude tekitatud kahjude katteks

igakuiselt vähemalt 100 eurot kuni tsiviilhagide täieliku hüvitamiseni ja esitab

kriminaalhooldusametnikule selle kohustuse täitmist tõendavad dokumendid vahetult iga

makse tegemise järgselt (näiteks elektroonselt);

3. KarS § 75 lg 2 p 4 sätestatud kohustust – läheb kohtuotsuse jõustumisest alates hiljemalt

1 (ühe) kuu jooksul ametlikult tööle või võtab ennast ametlikult töötuna Eesti Töötukassas

arvele ja esitab selle kohustuse täitmise kohta enda kriminaalhooldusametnikule

viivitamatult tõendid (näiteks elektroonselt).

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest -

27.07.2023.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus

kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta hetkel XXX, XXX ja tsiviilhagide hüvitamise kohustusega

Deniss Pavlovi menetluskuludest kannatanute kohtusse ilmumisega seonduv kulu (KrMS

§ 175 lg 1 p 2) täies ulatuses riigi kanda ja ülejäänud menetluskuludest, s.o

ekspertiisikuludest (2223 €), riigi õigusabi osutamise kuludest (1123.20€) ja sundarahast

(1087.50€) jätta pool riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Deniss Pavlovi ekspertiisikuludest (2223 €) riigi kanda

1111.50€, riigi õigusabi kulust (1123.20€) jätta riigi kanda 561.60€ ja sundrahast (1087.50€)

jätta riigi kanda 543.75€.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Deniss Pavlovilt riigituludesse menetluskuluna kokku

2216.85 € (kaks tuhat kakssada kuusteist eurot kaheksakümmend viis senti), milline summa

koosneb järgmistest kuludest:



1111.50€ ekspertiisikulu (s.o pool ekspertiisikuludest; I, 93,104, 115; KrMS § 175 lg 1 p 3)



561.60€ riigi õigusabi kulu (s.o pool riigi õigusabi kulust; II, 75-82, III, 74-75; KrMS § 175

lg 1 p 4)



543.75€ sundraha (s.o pool sundrahast; KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2)

Menetluskulu 2216.85 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga

99923700023899 ühele järgmistest kontonumbritest:



SEB PANK EE351010052031000004



SWEDBANK EE522200221013264447



LUMINOR BANK EE401700017002872300



LHV PANK EE957700771001523585

Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-2523, menetluskulu 27.07.2023.a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Deniss Pavlovil menetluskulu 2216.85 € tasuda 12 kuu

jooksul ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 11 kuu kestel iga kuu viimaseks

kuupäevaks vähemalt 184.74€ (ükssada kaheksakümmend neli eurot seitsekümmend neli

senti) ja 12.-l kuul tasuda 184.71€ (ükssada kaheksakümmend neli eurot seitsekümmend üks

senti) kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2,

KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3, KarS § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga –

menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse

kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka

täitemenetlusega kaasnevad kulud.

Süüdistatava Deniss Pavlovi kaitsja vandeadvokaat Marina Valge 26.07.2023.a taotluse

(III, 74-75) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest

Advokaadibüroo Valge&Uiga (asukoht Tartus Vanemuise tn 21A) kasuks 872.40 €

(kaheksasada seitsekümmend kaks eurot nelikümmend senti; sellest käibemaks on 145.40€)

vandeadvokaat Marina Valge süüdistatava Deniss Pavlovi kaitsjana riigi õigusabi

osutamise korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses ja sellele järgnenud

lühimenetluses osutatud õigusabi eest.

TSIVIILHAGID

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8

alusel rahuldada kannatanu A. M. tsiviilhagi 1253€ varalise kahju hüvitamise nõudes (I,

59-60; III, 7) ja kannatanu H. H. (H.) tsiviilhagi 245€ varalise kahju hüvitamise nõudes (I,

67-68; III, 8) ning välja mõista Deniss Pavlovilt:



1253€ (üks tuhat kakssada viiskümmend kolm eurot) kannatanu A. M. kasuks (M.,

kannatanu arveldusarvele nr XXX Swedbank);



245€ (kakssada nelikümmend viis eurot) kannatanu H. H. kasuks (H., kannatanu

arveldusarvele nr XXX SEB Pank).

Kohtuotsuse jõustumisest tekib tsiviilhagi esitanud kannatanutel õigus pöörduda kas ise

või enda esindaja kaudu kohtutäituri poole tsiviilhaginõude võlgnikult Deniss Pavlovilt

sissenõudmiseks. Jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsust kohtutäituri poole

pöördumiseks küsida Tartu kohtumajast III korrusel asuvast Tartu Maakohtu kantseleist või

elektroonselt menetlusposti aadressilt: tmktartu.menetlus@kohus.ee.

ASITÕENDID

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse Deniss Pavlovi elukohas

läbiotsimise käigus tehtud fotod ühel DVD-R plaadil (I, 202), 14.07.2021 sündmuskoha

vaatluse käigus tehtud fotod ühel DVD-R plaadil (I, 201) ja OÜ XXX territooriumilt XXX

turvakaamera videosalvestised ja fotod ühel DVD-R plaadil (I, 203).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule H. H. (H.) tellitava suurusega võti ja

poltmutrivõti, mis asuvad 16.02.2022.a hoiule võtmise akti nr 22ATH16163 (I, 133) alusel

Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos Tartus Riia 132.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kannatanule A. M. (M.) puuride komplekt, mis asub

16.02.2022.a hoiule võtmise akti nr 22ATH16163 (I, 133) alusel Politsei- ja

Piirivalveametis Lõuna prefektuuri asitõendite hoiulaos Tartus Riia 132.

Juhul kui H. H. ja A. M. eeltoodud esemeid tagasi saada ei soovi, siis need KrMS § 126 lg

3 p 4 alusel hävitada.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada 06.10.2020.a

sündmuskohalt XXX leitud tööriistad, millised on 09.10.2020.a akti nr 20ATH04140 (II,

30-31, s.h foto esemetest) alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveametis Põhja prefektuuris

(pakend nr 1):



metallist nuga pika teraga



oranži värvi sõrgkang



punast värvi taskulamp



juhtmetangid



torutangid



kruvikeeraja



lehtvõti



multifunktsionaalne tööriist

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta kohtueelse menetluse käigus tagastatu need esemed tagasi

saanud isikute seaduslikku valdusesse, kasutusse ja käsutusse ning vabastada tagastatu

asitõendi staatusest [tagastamised: I, 137 (voolutester A. M.); II, 4 (AudiA6 O. Z.), II, 27

(mob.tel Deniss Pavlovile), II, 83 (mob.tel Nokia ja tahvelarvuti O. Z. isiklike asjade hulka

vanglasse)].

KOHTUOTSUSE EDASTAMINE

Kohtuotsus edastada prokurörile, kannatanutele H. H. (XXX), A. M. (XXX) ja OÜ XXX

juhatuse liikmele E. N. (XXX) ning süüdistatava kaitsjale. Süüdistatavale edastada

kohtuotsus koos makseinfoga.

Pärast kohtuotsusest venekeelse tõlke valmimist edastada süüdistatavale kohtuotsuse tõlge.

Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks:



süüdimõistetu

elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale

kriminaalhoolduse

kohaldamiseks,



Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri ja Põhja prefektuuri seal hoiul asuvate

asitõendite osas,



pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1

alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa

prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3).

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel

apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Kohtuotsuse resolutiivosas oli kajastatud, et tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt

11. augustiks 2023.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui

vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

31.08.2023.a saabus kohtusse süüdistatava Deniss Pavlovi kaitsja Marina Valge

apellatsioonteade (III, 139-140). KrMS § 315 lõikes 8 sätestatu kohaselt tuleb kohtuotsus

tervikuna koostada 15 päeva jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatamisest arvates.

11.08.2023.a määrusega muutis kohus KrMS § 315¹ alusel ära põhiosaga kohtuotsuse

kättesaadavaks tegemise senise aja ja määras KrMS § 315 lg 8, KrMS § 171 lg 1 alusel

kohtuotsuse pooltele kohtus kantselei kaudu kättesaadavaks tegemise ajaks hiljemalt 15.

august 2023 kell 16.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul

tervikotsuse teatavakstegemisest arvates.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse

pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315

lg 7 alusel ei koostata.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kriminaalasjas nr 1-23-2523 (21278001059) on Deniss Pavlovile KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

esitatud alljärgnev süüdistus.

Deniss Pavlovit süüdistatakse selles, et tema, olles varasemalt karistatud Viru Maakohtu

kohtuotsusega 1-17-7197 KarS § 201 lg 1 järgi ja milline karistus oli teo toimepanemise ajal

kehtiv, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil selliselt, et XXX

kella 01.00 paiku, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis O. Z., tungis võrkaia kinnituste

lahti keeramise teel XXX asuvasse ja OÜ-le XXX kuuluvale territooriumile ning varastas veokilt

Scania reg nr XXX summuti katalüsaatoriga väärtusega 1000 eurot.

Peale selle Deniss Pavlov ja O. Z. XXX ajavahemikul 01.30-02.00 tungisid uuesti sisse XXX

territooriumile ja püüdsid veokilt Scania reg nr XXX varastada summuti katalüsaatoriga

väärtusega 1000 eurot, kuid ei saanud kuritegu lõpuni viia tema tahtest mitteolenevatel põhjustel,

kuna nad peeti territooriumi omaniku poolt kinni. Summutite ja katalüsaatorite vargusega tekitati

OÜ-le XXX kahju summas 2000 eurot.

Veel süüdistatakse Deniss Pavlovit selles, et tema olles varem toime pannud omastamise ja

varguse, tungis ajavahemikul XXX kella 18.00-st kuni XXX kella 09.00-ni XXX sisse:



XXX kinnistu tootmishoonesse akna eest vineerplaadi kinnituslippide lõhkumise ja

vineerplaadi eemaldamise teel, kus ruumides avas uksed ukselukkude lõhkumise ja

poltkinnituste lahtikeeramise teel, tekitades lõhkumisega varalist kahju 75 eurot. XXX

kinnistu tootmishoonest võttis Deniss Pavlov ära võõra vallasasjade ebaseadusliku

omastamise eesmärgil:

 Makita mutrikeeraja maksumusega 435 eurot;

 pneumaatilise mutrikeeraja maksumusega 345 eurot;

 puidust leivaastja maksumusega 75 eurot.

Kokku tekitas XXX kinnistu tootmishoonesse sissetungimise ja vargusega varalist kahju H. H.

930 eurot.

Veel süüdistatakse Deniss Pavlovit selles, et tema olles varem toime pannud omastamise ja

varguse, tungis ajavahemikul XXX kella 18.00-st kuni XXX kella 09.00-ni XXX sisse:



XXX kinnistu tootmishoonesse akna lõhkumise teel, tekitades lõhkumisega varalist

kahju 50 eurot, kus XXX kinnistu tootmishoones seest avas poltkinnituste lahtikeeramise

teel uksed. XXX kinnistu tootmishoonest võttis ära võõra vallasasjade ebaseadusliku

omastamise eesmärgil alljärgnevad asjad:

 kolmerattalise elektrijalgratta maksumusega 600 eurot;

 lauakäia maksumusega 70 eurot;

 keevitusmaski maksumusega 80 eurot;

 puuri komplekti maksumusega 40 eurot;

 puurikomplekti maksumusega 69 eurot;

 kompressorivooliku maksumusega 53 eurot;

 veoauto rehvi pumpamise vooliku ( musta värvi) maksumusega 48 eurot;

 kummihaamri (oranži värvi) maksumusega 8 eurot;

 puurpingi kruustangid maksumusega 42 eurot;

 Makita akutrelli (koos karbiga) maksumusega 45 eurot;

 autoantennid 3tk maksumusega 15 eurot;

 filtrikeeramise võtme maksumusega 18 eurot;

 akulaadija (sinine-musta värvi) maksumusega 40 eurot;

 kummirõngaid (tihendeid) koos karbiga maksumusega 25 eurot;

 viis paari töökindaid maksumusega 50 eurot.

Kokku tekitas XXX kinnistu tootmishoonesse sissetungimise ja vargusega varalist kahju A. M.

(Matsi) 1253 eurot.

Sellega pani Deniss Pavlov toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud

grupis, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse.

Kohtumenetluses jäi prokuratuur selle süüdistuse juurde ja seda ei muutnud.

Kohtus lühimenetluse kohaldamine

Kohus menetles üldmenetluses kohtusse saabunud kriminaalasja nr 1-23-2523 lühimenetluses.

Kohtuistungi esimesel päeval, s.o 26.07.2023.a taotles süüdistatav Deniss Pavlov kriminaalasja

menetlemist lühimenetluses (III, 94). Kohtuistungil 26.07.2023.a aitasid süüdistatava kaitsja ja

tõlk vormistada süüdistataval Deniss Pavlovil taotlust käesolevas kriminaalasjas lühimenetluse

kohaldamiseks. Kohtuistungil 26.07.2023.a koostaski süüdistatav Deniss Pavlov omakäeliselt

taotluse käesolevas kriminaalasjas lühimenetluse kohaldamiseks (III, 72). Lühimenetlusega

nõustusid ka prokurör ja kaitsja (III, 94). Pärast prokuröri poolt kohtule kohtueelset menetlust

kajastava kriminaalasja toimiku esitamist jätkaski kohus kriminaalasja edasist menetlemist

lühimenetluses (III, 95).

Lühimenetluses tunnistas süüdistatav ennast süüdi XXX XXX.a summuti katalüsaatori varguse

toimepanemises ja seal XXX.a summuti katalüsaatori varguse toimepanemisel vahelejäämises.

XXX vallas XXX külas XXX ja XXX kinnistutel asuvatest tootmishoonetest varguse

toimepanemises süüdistatav end kohtumenetluses süüdi ei tunnistanud ja vaidlustas täies ulatuses

ka kannatanute H. H. ja A. M. esitatud tsiviilhagid ja ei olnud kannatanute haginõudeid nõus

hüvitama. Süüdistatav enda ülekuulamist lühimenetluses peetaval kohtuistungil ei taotlenud,

mistõttu süüdistatavat kohtus üle ei kuulatud.

Prokurör jäi kohtumenetluses süüdistuse juurde ja sellest ei loobunud. Prokurör taotles Deniss

Pavlovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja tema karistamist vangistusega, kuid seda

tingimisi katseajaga ja kriminaalhooldusele allutamisega KarS § 75 lõikes 1 sätestatud

kontrollnõuete täitmise kohustusega ja KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustusega hüvitada

kuriteoga tekitatud kahjust igakuiselt vähemalt 100 eurot (III, 99-100). Rahalise karistuse

kohaldamist ja ka reaalset vanglakarsitust ei pidanud prokurör Deniss Pavlovi suhtes

põhjendatuks (III, 99-100).

Kannatanud H. H. ja A. M. jäid kohtumenetluses esitatud tsiviilhaginõuete juurde ja neist ei

loobunud (III, 94, 97).

Kaitsja taotles süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist süüdistusest osas, mis

käsitleb varguse toimepanemist XXX XXX ja XXX kinnistutelt (III, 100-101). Ka kaitsja

hinnangul pole rahaline karistus Deniss Pavlovi puhul kohane (III, 101). Kaitsja taotles Deniss

Pavlovi karistamist XXX toimepandu eest tingimisi vangistusega koos kriminaalhooldusega

kaasnevate kontrollnõuetega. Samas ei pidanud kaitsja põhjendatuks panna süüdistatavale KarS

§ 75 lg 2 p 1 täheldatud kuriteoga tekitatud kahjude igakuiselt hüvitamise kohustust (III, 101).

Süüdistatav avaldas viimases sõnas kahetsust XXX toimepandu osas ja taotles õigeksmõistvat

kohtuotsust süüdistuse osas, mis käsitleb varguse toimepanemist XXX XXX vallas XXX külas

asuvate XXX ja XXX kinnistute tootmishoonetest (III, 102-103). Süüdistatav leidis viimases

sõnas, et kuna XXX toimepandu eest reaalset vangistust ilmselt karistuseks ei tule, siis kohaldada

talle karistuseks vangistust tingimisi, registreerimisel kohal käimisega (III, 103).

Kohtu seisukoht

Kuigi süüdistatav tunnistas kohtumenetluses ennast süüdi osaliselt, vaidlustades täies ulatuses

süüdistust XXX ja XXX kinnistute tootmishoonetest varguse toimepanemises, ning tunnistades

enda süüd ainult XXX.a XXX ühe summuti katalüsaatori varguse toimepanemises ja seal XXX.a

summuti katalüsaatori vargusega vahelejäämises, on kohtu hinnangul kriminaalasjas süüdistuses

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi veenev tõendite kogum olemas kogu Deniss Pavlovile esitatud

süüdistuse osas ja on põhjendatud teha tema suhtes süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

tervikuna süüdimõistev kohtuotsus.

Süüdistus XXX ja XXX XX varguse toimepanemises

XXX varguse toimepanemise süüdistuses on tõenditest (I, 170-200; II, 1-45) nähtuvad

asjaolud kooskõlas ja vastuolud puuduvad ning tõenditest nähtuv kinnitab süüdistuse

põhjendatust.

XXX.a kannatanu OÜ XXX juhatuse liikme E. N. ülekuulamise protokolliga (I, 170-172),

XXX.a patrullpolitseinik L. N. ettekandega (I, 173), XXX.a tunnistaja J. A. ütlustega (I, 180-

181), XXX.a sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (I, 182), XXX.a asitõendi vaatlusprotokolliga

(I, 183-188), XXX.a isikusamasuse tuvastamise protokolliga (I, 189), XXX.a O. Z.

kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (I, 190-196), XXX.a kahtlustatava O. Z.

ülekuulamise protokolliga (I, 197-200), XXX.a üleandmise vastuvõtmise aktiga (II, 4),

XXX.a Deniss Pavlovi kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (II, 17-20), XXX.a

isikusamasuse tuvastamise protokolliga (II, 21) ja XXX.a kahtlustatava Deniss Pavlovi

ülekuulamise protokolliga (II, 22-24) on tõendatud, et Deniss Pavlov ja O. Z. tabati XXX.a

öösel sündmuskohal XXX aiaga piiratud suletud territooriumilt parklast summuti

katalüsaatori varguse toimepanemiselt, neilt võeti sündmuskohal ära ka varguse

toimepanemisega seonduvad tööriistad, millised on 09.10.2020.a akti nr 20ATH04140 (II, 30-

31, s.h foto esemetest) alusel hoiul Politsei- ja Piirivalveametis Põhja prefektuuris (pakend nr

1):



metallist nuga pika teraga



oranži värvi sõrgkang



punast värvi taskulamp



juhtmetangid



torutangid



kruvikeeraja



lehtvõti



multifunktsionaalne tööriist

Sündmuskohal ära võetud tööriistadest oranži värvi sõrgkangi, mis asus veoki juures, millelt

prooviti summuti katalüsaatorit varastada, on näha ka sündmuskohal XXX.a sündmuskoha

vaatlusel tehtud fotodel (I, 175-176: fotod nr 2 ja 3). Veokite juures maas on näha nende

küljest lahti kangutatud autoosad.

Sündmuskohta on XXX vaadeldud, vaatlusprotokollis on lisaks sõrgkangile kajastatud ka

nuga, mis veoki juures (I, 174).

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I, 174-179) nähtub, et veokid asusid kinnisel aiaga

piiratud territooriumil ja territooriumile oli sisenetud XXX järve poolse võrkaia nurga kaudu,

võrkaia nurk oli lõigatud (I, 174).

Deniss Pavlovi ja O. Z. sündmuskohal XXX.a kinnipidamist kajastavad ka kahtlustatavana

kinnipidamise protokollid (I, 190-196; II, 17-20). Nii kannatanu OÜ XXX (I, 170-172) kui

ka kahtlustatavate O. Z. (I, 197-200) ja Deniss Pavlovi (II, 22-24) ütlustest nähtub, et Deniss

Pavlov ja O. Z. olid samas sündmuskohas käinud vargust toime panemas mõned päevad

varem, XXX.a öösel, kui nad varastasid veokilt summuti katalüsaatori väärtusega 1000 eurot,

mille Deniss Pavlov ja O. Z. müüsid maha 250 euro eest ja jagasid saadud raha omavahel ära.

Kohtu hinnangul on tegemist jätkuva kuriteoga. O. Z. kahtlustatavana antud ütlustest nähtub,

et esimesel korral XXX OÜ XXX kinnise territooriumiga parklast vargust toime pannes jäi

neil varguse toimepanemine pooleli, lõhkusid ühe summuti küll lahti, kuid katalüsaator jäi

sellest välja võtmata (I, 198). Teisel korral otsustasidki minna koos Deniss Pavloviga sellele

katalüsaatorile järele.

Kahtlustatavate O. Z. (I, 197-200) ja Deniss Pavlovi (II, 22-24) ütlustest nähtub, et teisel korral

XXX sündmuskohal olles käitusid O. Z. ja Deniss Pavlov samamoodi nagu esimesel korral –

sisenesid samast kohast võrkaia nurgast, eemaldades selleks võrgu.

Kohtu hinnangul on vargus XXX eelkajastatud asjaoludel jätkuv, kuna samal viisil, samast

allikast, s.o samast kohast toime pandud ja eesmärk ka sama – saada veokitelt kätte

katalüsaatoreid, et neid realiseerida ja sellest endile raha saada.

Juhul kui kahte XXX katalüsaatorite järel käimist pidada kaheks eraldi varguseks, s.o mitte

jätkuvaks kuriteoks, siis tuleks kvalifikatsiooniks koos XXX XXX ja XXX kinnistutelt

toimepandud vargustega süstemaatiline vargus, mitte nagu süüdistuses on kajastatud KarS §

199 lg 2 p 4 järgi. Deniss Pavlovi käitumise ümberkvalifitseerimist süstemaatiliseks varguseks

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi pole senini pooltest keegi taotlenud.

XXX aiaga piiratud parklas asuvatelt veokitelt summutite katalüsaatorite varguse

toimepanemiseks tegutseti kavatsetult – selleks sõideti O. Z. ja Deniss Pavlovi XXX asuvatest

elukohtadest O. Z. kasutuses oleva sõiduautoga XXX reg nr XXX XXX ja võeti kaasa parkla

aeda sissetungimiseks ja parklast veokite katalüsaatorite varguse toimepanemiseks vajalikud

tööriistad. Kavatsetusele viitab ka see, et varastati ja sooviti varastada veokite osi, so

katalüsaatoreid, milliseid saaks realiseerida, s.o neid maha müüa ja milliste eest saaks raha.

O. Z. ja Deniss Pavlovi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

06.01.2021 teatas kannatanu OÜ XXX (II, 28; III, 30-32), et ei esita tsiviilhagi (II, 29).

Deniss Pavlov pani XXX.a grupis O. Z. toime XXX aiaga piiratud territooriumile

sissetungimisega toime ühe summuti katalüsaatori varguse väärtusega 1000 eurot ja jäi koos

O. Z. teise katalüsaatori varguse toimepanemisel XXX.a sellega vahele, kui nad

sündmuskohal kinni peeti.

08.06.2022.a Viru Maakohtu kohtuotsusega (II, 32-36) karistati O. Z. KarS § 184 lg 2 p 2,

KarS § 188 lg 2 p 2, KarS § 202 lg 2 p 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 3 aasta 6 kuu vangistusega,

mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 25.02.2021.a kohtuotsusega karistuseks

mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 1 kuu 7 päeva vangistuse võrra ja

liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 7 kuud 7 päeva vangistust, mille kandmise algust KarS § 68 lg

1 alusel loeti alates 09.03.2022.a.

18.01.2023.a lõpetas prokuratuur määrusega KrMS 203 lg 1,6 alusel kahtlustatava O. Z. osas

kriminaalmenetluse karistuse ebaotstarbekuse tõttu (II, 44-45).

Süüdistus ööl vastu XXX XXX ja XXX kinnistute hoonetest

varguse toimepanemises

XXX esitati kuriteoteade XXX vallas XXX külas asuva XXX kinnistu tootmishoonesse

sissemurdmise ja sealt esemete varguse kohta (I, 1-2). Registreeritud kuriteoteate lahendamise

käigust nähtub, et politsei reageeris kuriteoteatele sündmuskohal käimisega ja kohapeal

selgus, et sees varastamas oli käidud kahes endises laudahoones, millistest üks oli ümber

ehitatud puutöökojaks ning teine töö- ja laoruumiks, hooned kuuluvad erinevatele isikutele,

kes on XXX, tehtud sündmuskoha vaatlus ja sealt leitud jalatsijäljed fotografeeritud, võetud

DNA-proovid, tekitatud kahju selgitamisel (I, 1-2).

02.08.2022 kinnistusregistrist tehtud väljatrükiga kinnistu nimega XXX kohta (I, 3-4) on

tõendatud, et see kinnistu asub XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, on suurusega 11 738

m², 100% on tootmismaa, kinnistu ühisomanikud on H. H., N. H., K. H., A. H.

02.08.2022 kinnistusregistrist tehtud väljatrükiga kinnistu nimega XXX kohta (I, 5-6) on

tõendatud, et see kinnistu asub XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, on suurusega 3,07

ha, 90% on tootmismaa ja 10% on transpordimaa, kinnistu omanik on Osaühing XXX.

Äriregistrist andmete väljatrükiga OÜ XXX kohta (I, 7-8) on tõendatud, et see osaühing on

registreeritud XXX ja asub XXX maakonnas XXX vallas XXX külas, juhatuse liikmeks

üksinda on A. M.

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga XXX vallas XXX külas asuvate XXX ja XXX

kinnistute vaatluse kohta (I, 9-44; digitaalsed fotod DVD-R plaadil: I, 201) on tõendatud, et

XXX ja XXX kinnistute 2 suurt tootmishoonet asuvad lähestikku ja paiknevad teineteisega

paralleelselt ning jätavad väljast vaadates ühtse hoonete kompleksi mulje (vt kaardiandmete

väljatrükki: I, 9 ja fotot nr 2: I, 10). Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud, et tegemist

on vana laudahoonete kompleksiga, mis on ümber kohandatud töö- ja hoiustamisruumideks,

hooned on aiaga piiramata ja hoonetes sees on tehisvalgus (I, 10).

16.07.2021 kannatanu H. H. (H.) ülekuulamise protokolliga (I, 61-63) on tõendatud, et

ajavahemikul XXX kella 18-st kuni XXX kell 09-ni on XXX XXX vallas XXX külas XXX

kinnistul sisse tungitud tootmishoonesse (I, 62). H. H. ütlustega on tõendatud, et sellel

kinnistul asuvad tootmishoones OÜ XXX ja ka tema enda isiklikud asjad (I, 62).

Sisse on murtud akna kaudu, akna avause ees olev vineerplaat löödi sisse ja kinnituslipid

lõhuti (I, 62-63). Pärast oli vineer tagasi pandud. Akna alla oli pandud üks sahtel, mis oli

võetud siseruumist. Ilmselt kasutati seda akna kaudu ronimisel kõrgenduseks (I, 63). Hoones

sees oli lõhutud 2 ukselukku ja seest oli avatud poldiga kinnitatud uks, mis keerati

mutrivõtmetega lahti (I, 63). Ära varastati järgmised esemed (I, 63):



keermelõike erinevad väli- ja sisekeerme lõikurid ja lõikurite käepidemed, mis asusid

karpides, karbid jäeti alles, kuid lõikurid viidi ära;



Makita akuga mutrikeeraja;



kompressori järgi pandav mutrikeeraja;



puidust ovaalse kujuga leivaastja.

Kannatanu H. H. (H.) esialgne arvamus on, et kahju tekitati 1000 eurot (I, 63).

28.10.2021.a hagiavalduses täpsustas kannatanu H. H. varastatud esemeid ja nende väärtusi

ning vargusega põhjustatud kahju (I, 65-66). 28.10.2021.a hagiavalduse kohaselt varastati

XXX tootmishoonest (I, 65):

 Makita mutrikeeraja maksumusega 435 eurot;

 pneumaatilise mutrikeeraja maksumusega 345 eurot;

 puidust leivaastja maksumusega 75 eurot.

Vargusega põhjustati lõhkumiskahju 75 eurot (I, 65).

28.10.2021.a hagiavalduse kohaselt tungiti ajavahemikul XXX kella 18-st kuni XXX kell 09-

ni on XXX XXX vallas XXX külas XXX kinnistul tootmishoonesse sisse akna eest

vineerplaadi kinnituslippide lõhkumise ja vineerplaadi eemaldamise teel, kus ruumides avati

uksed ukselukkude lõhkumise ja poltkinnituste lahti keeramise teel, tekitades lõhkumisega

varalist kahju 75 eurot. Kokku kuriteoga põhjustatud kahju 930 eurot (I, 65-66).

Kannatanu H. H. (H.) ütlustega (I, 61-63) ja tema 28.10.2021.a hagiavalduses avaldatuga

XXX kinnistul asuvasse hoonesse sissemurdmise kohta ja sealt tööriistade varguse kohta on

kooskõlas XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I, 9-44; digitaalsed fotod DVD-R plaadil:

I, 201) nähtuv selle kohta, et XXX kinnistul asuva tootmishoone:



ühel küljel olev aknarida on väljast vaadates mõnest kohast parandatud puidust

paneelidega (fotod nr 5 ja 6: I, 12-13) ja ühe paranduskoha juures asub puitpaneeliga

parandatud aknaruudu all väljas maas seina najale toetuv kirjutuslaua sahtel (foto nr

6: I, 13);



puitplaatidega parandatud aknareale hoonest seest vaadates on akende all ka seespool

seina ääres maas üks kirjutuslaua sahtel (foto nr 21: I, 22);



küljele jääval sissepääsul on luku juures puidust osal näha murdmisjälgi (fotod nr

9 ja 10: I, 15);



kontoriruumi uksel on murdmisjäljed (fotod nr 15 ja 16: I, 18-19) – ukselingilt

võeti DNA-proovid (I, 19);



ühes osas asub töökojaruum, kus näha erinevaid tööriistu (fotod nr 22-26: I, 22-26)

Kannatanu H. H. (H.) ütlustega (I, 61-63) ja tema 28.10.2021.a hagiavalduses avaldatuga

XXX kinnistul asuvasse hoonesse sissemurdmise kohta ja sealt tööriistade varguse kohta ning

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I, 9-44, 201) on kooskõlas ka kannatanu A. M.

ütlused (I, 45-54, 55.

16.07.2021 kannatanu A. M. ülekuulamise protokolliga (I, 45-47) on tõendatud, et

ajavahemikul XXX kella 18-st kuni XXX kell 09-ni on XXX XXX vallas XXX külas XXX

kinnistul sisse tungitud OÜ XXX tootmishoonesse ukse poltkinnituse lahtikeeramise teel ja

sealt siseneti vaheseina aknast, lõhuti ära avauste ees asuvad laualipid (I, 46). Garaažiuksed

olid tootmishoonel seest kinni haagiga ja poldiga ning need avati seest poldi ärakeeramise teel

(I, 46-47). Kannatanu A. M. ütlustega on tõendatud, et mutrivõtmed saadi ilmselt kõrval asuva

kinnistu (XXX) hoonest ja need mutrivõtmed võeti politsei poolt kaasa. Hoonest varastati ära

(I, 47):

 elektriline kolmerattaline jalgratas maksumusega 600 eurot;

 lauakäi 220V, hetkel maksumust ei tea;

 keevitusmask maksumusega 80 eurot;

 2 puuri puurikomplekti, hetkel kahju ei tea;

 kompressorivoolik, hetkel kahju ei tea;

 kummihaamer;

 lõikekettad;

 puurpingi kruustangid;

 Makita akutrell koos karbiga ja laadijaga;

 autoantennid, erinevad, 3-4 tükki;

 akulaadija (sinist-musta värvi);

 kummirõngad koos pappkarbiga erinevates mõõtudes ja paar kummilappi;

 filtrikeeramise võti.

16.07.2021 antud ütlustes hindas kannatanu A. M. esmaseks varaliseks kahjuks 1300 eurot (I,

47).

28.10.2021 kannatanu A. M. ülekuulamise protokolliga (I, 48-51) on tõendatud, et lisaks

varasemalt avaldatule oli A. M. ütluste kohaselt ära varastatud veel 5 paari töökindaid

TAMREX, ühe paari maksumuseks 10 eurot, kokku kahju 50 eurot (I, 50).

28.10.2021.a ülekuulamisel andis kannatanu A. M. politseile üle kollast-musta värvi

voolutestri, mille leidis tootmishoone nurgast ja mille oli sinna visanud sissetungija, testri

küljest olid ära lõigatud juhtme otsad nõeladega (I, 50). Kannatanu A. M. ütluste kohaselt

hoidis keegi järelikult seda testrit käes ja lõikas sealt juhtmed küljest, testri edastab, et sealt

oleks võimalik võtta DNA-proove (I, 50).

02.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 134-136) vaadeldakse kannatanu A. M. politseile

üle antud kollast-musta värvi voolutestrit ja selle käigus võeti voolutestrilt DNA proovid.

05.04.2022.a üleandmise-vastuvõtmise aktiga tagastati voolutester kannatanule A. M. (I, 137).

05.04.2022 kannatanu A. M. antud ütlustega (I, 52-54) on tõendatud, et puuride komplekt,

mis ära varastati, oli kolmerealine ja seal olid osaliselt puurid puudu, alus oli musta värvi

plastikust ja kaas läbipaistvast plastikust (I, 54).

13.10.2021.a läbiotsimismäärusega (I, 117-119; eeluurimiskohtuniku luba läbiotsimiseks: I,

120) ja 14.10.2021 läbiotsimisprotokolliga (I, 121-128; fotod DVD-l: I, 202) on tõendatud, et

tehti läbiotsimine Deniss Pavlovi elukohas XXX linn XXX elumajas ja selle juurde kuuluvates

kõrvalhoonetes ja krundil. Läbiotsimisel võeti garaažist kaasa puuride komplekt musta

värvi plastikalusel, läbipaistvast pleksiklaasist kaanega (I, 122; foto: I, 126).

28.10.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 129-132) vaadeldakse läbiotsimisel XXX linn

XXX elumaja juurde kuuluvast garaažist leitud ja ära võetud puuride komplekti. Vaatluse

käigus võeti puuride komplektilt DNA proovid.

28.10.2021 asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 129-132) on tõendatud, et Deniss Pavlovi elukoha

juurde kuuluvast garaažist leitud ja ära võetud puuride komplektis:

-

on kohti 19-le metallpuurile (I, 131)

-

puuduvad metallpuurid suurusega 15mm, 2.0mm ja 8.5mm (I, 131)

-

3.5mm metallpuur on poolik, s.o murdunud otsaga (I, 131)

20.02.2023.a kell 12:47 ja kell 12:48 edastas abiprokurör Laura Jõgisoo kahe e-kirjaga (I, 155,

161) kannatanule A. M. fotod puurikomplektist (I, 156-160, 162-166), mis võeti ära Deniss

Pavlovi elukoha garaažist läbiotsimisel, soovides kannatanult teada saada, kas tegemist on

XXX kinnistu hoonest varastatud puuridega (I, 155-166).

20.02.2023 kell 13:45 elektroonselt edastatud vastuskirjas kinnitas kannatanu A. M., et

kindlasti on tegemist temale kuuluva puuride komplektiga (I, 167).

05.04.2022 kannatanu A. M. ülekuulamise protokolliga (I, 52-54) selle juurde kuuluvate

fotodega (I, 55) on tõendatud, et lisaks varasemalt avaldatule on A. M. ütluste kohaselt ta

kindel selles, et mutrivõti, mille politsei leidis kohapeal sündmuskohalt ja kaasa võttis, oli

eelnevalt võetud H. H. hoonest. H. H. hoones on veel analoogseid mutrivõtmeid, millised ta

võttis sellest komplektist kaasa (I, 54). Ka tellitav võti, mille politsei võttis kaasa

sündmuskoha vaatluse käigus, on pärit H. H. hoonest ja on H. H. oma (I, 54). A. M. ütluste

kohaselt on ta sellest teadlik, kuna elab H. H. koos ja teab tema tööriistade kohta, kuna kasutab

ise neid (I, 54).

05.04.2022 kannatanu A. M. ülekuulamise protokollile (I, 52-54) on lisatud juurde fotod

kannatanu A. M. ülekuulamisele kaasa toodud polt- ehk padrunmutrivõtmete kohta (I, 55). A.

M. ülekuulamisele kaasa võetud padrunivõtmetest on tehtud kaks fotot kahest padrunivõtmest

(I, 55). Ühel padrunivõtmel ehk poltmutrivõtmel on kahes otsas poltmutrivõtme pesa (nn kahe

padruniga padrunivõti), teisel ainult ühes otsas (nn ühe padruniga padrunivõti). (I, 55: fotod)

Kannatanu A. M. ütlused (I, 45-54, 55) on kooskõlas XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist

(I, 9-44, 201) nähtuvaga selle kohta, et XXX kinnistul asuv tootmishoone jääb kaugemale ja

ettepoole jääb XXX kinnistu ning XXX kinnistu tootmishoone juurde saab XXX kinnistu

juures asuvate teede kaudu (I, 9: kaardiandmete väljatrükk). XXX kinnistul asuva hoone kõige

vasakpoolsema ruumi (I, 27-30):



elektrikapi pealt leiti ja võeti kaasa üks poltmutrivõti (nn padrunivõti), millel

mõlemal pool otsas poltmutrivõtme pesa (nn kahe padruniga padrunivõti; fotod nr 31,

33: I, 28-30);



põrandalt maast võeti kaasa üks tellitav mutrivõti (fotod nr 31 ja 32: I, 28-29);



vaheseina aknaavaus kõrvalruumiga on avatud ja see avatud aknaavaus

kõrvalruumi asub elektrikapi vahetus läheduses (fotod nr 31, 34: I, 28, 30).

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I, 9-44, 201) on tõendatud, et XXX kinnistu hoone

kõige vasakpoolsemasse ehk elektrikapiga ruumi on sisse tungitud sellest ruumist paremal

asuva kõrvalruumi vaheseinas ülal oleva aknaavause lahti lõhkumise teel (fotod nr 34 ja 36:

I, 30, 32). Fotolt nr 36 (I, 32) nähtub, et kahe kõrvuti asetseva ruumi vaheseinas ülal on nelja

suure ruuduga nn aknaavaus ja neist aknaruutudest ühel on aknaruut eest ära võetud ja see

asub kõige vasakpoolsemas ruumis elektrikapi peal (fotod nr 31, 34: I, 28, 30). Kõige

vasakpoolsema ruumi kõrvale paremale jääva ruumi vaheseina najal on parempoolses ruumis

põrandal maas lahti võetud aknaruudu all euroalus selliselt, et selle pealt saaks ronida avatud

aknaavause kaudu kõige vasakpoolsemasse ruumi (foto nr 36: I, 32). Fotolt nr 36 nähtub, et

lahti lõhutud aknaavause all ja euroaluse juures maas on puidust lauajupid, mis tõenäoliselt

enne asetsesid vaheseinas oleva aknaavause ees. Samasugust, aga tervet lauajuppi, on näha

diagonaalis üle ühe vaheseina aknaruudu lööduna (foto nr 36: I, 32).

XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I, 9-44, 201) on tõendatud, et XXX kinnistu hoone

neljandas ruumis on kõige rohkem erinevaid tööriistu ja tehnikavahendeid, s.h sõidukid, ka

roller, varstolmuimeja, kruvikeerajad, mutrivõtmed (I, 35-44). Sündmuskoha vaatluse käigus

võeti XXX kinnistu tootmishoonest kaasa DNA-proovid rolleri võtmelt ja varstolmuimejalt

ning fotografeeriti mõõtkavaliselt neljandast ruumist leitud jalatsijälgi (I, 36-38).

Kannatanu A. M. ütlustest (I, 45-54, 55) ning XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist (I, 9-

44, 201) nähtuvaga selle kohta, et esmalt oli sisse tungitud XXX kinnistul asuvasse

tootmishoonesse ja seejärel XXX kinnistul asuvasse tootmishoonesse ning XXX kinnistu

hoonesse sisse tungimisel kasutati XXX kinnistult pärinevat ja sealt kaasa võetud kahe

padruniga padrunivõtit, on kooskõlas tunnistaja M. M. (M.) ütlused (I, 69-70).

05.04.2022 tunnistaja M. M. ülekuulamise protokolliga (I, 69-70) on tõendatud, et M. M.

töötas OÜ-s XXX ja seda kokku 16 aastat (I, 70). Tunnistaja M. M. (M.) ütlustega (I, 69-70)

on tõendatud, et OÜ-s XXX töötades oli seal tööriistade seas kindlasti olemas padrunivõtmete

komplekt, kus metallpulga mõlemas otsas on pöördpeadega padrunid, algul olid need laua

peal ja pärast asetsesid seina peal rivvi sätituna, ka olid seal tööriistade hulgas kindlasti

tellitavad torutangid; tööriistu oli palju ja erinevaid (I, 70).

Eeltoodud tunnistaja M. M. (M.) ütlused (I, 69-70) haakuvad kannatanu H. H. ütlustega selle

kohta, et XXX kinnistu tootmishoones olid nii OÜ XXX kui ka tema enda isiklikud asjad (I,

62).

28.10.2021 ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga (I, 56) ja DNA-proovi võtmise vormiga

(I, 57) on tõendatud, et A. M. võeti DNA-ekspertiisi jaoks võrdlusproovideks DNA proovid

(sülg).

23.07.2021.a ekspertiisimäärusega (I, 84) määrati korraldada asjas DNA-ekspertiis ja anda

eksperdi käsutusse XXX ja XXX kinnistute tootmishoonetest sündmuskoha vaatlusel võetud

DNA-proovid ning XXX kinnistult kaasa võetud tellitav mutrivõti ja poltmutrivõti (nn

padrunivõti), et välja selgitada, kas sündmuskohalt pärinev DNA on kokkulangev mõne

Riiklikus DNA-registris eelnevalt talletatud DNA-profiiliga.

Kohtuekspertiisiseaduse (vastu võetud 30.05.2001, jõustus 01.01.2022, kehtivusega kuni

31.08.2023) §-s 95 on sätestatud Riikliku DNA-registri pidamine:

(1) Riikliku DNA-registri pidamise eesmärk on seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud

DNA-proovide analüüsil saadud andmete töötlemine ekspertiiside ja uuringute tegemise

eesmärgil. [jõust. 15.03.2019]

(2) Isikult ja sündmuskohalt kogutud DNA-proovide analüüsil saadud andmeid töödeldakse

ja säilitatakse riiklikus DNA-registris.

(3) Riikliku DNA-registri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja on

riiklik ekspertiisiasutus.

(4)

Riikliku

DNA-registri

asutab

ja

selle

põhimääruse

kehtestab

Vabariigi

Valitsus määrusega. [jõust. 01.08.2012]

Vabariigi Valitsuse 07.06.2013.a määrusega nr 91 võeti vastu Riikliku DNA-registri

asutamine ja registri pidamise põhimäärus (kehtivusega kuni 31.08.2023). Selle põhimääruse

§ 1 kohaselt asutatakse riiklik register ametliku nimetusega „Riiklik DNA-register”

(edaspidi register), inglise keeles „National DNA Database”. Põhimääruse § 2 lg 1 kohaselt

on registri volitatud töötleja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Põhimääruse § 3 kohaselt on

registri asutamise ja pidamise eesmärk seaduse alusel kogutud ja registrisse kantud DNA-

proovide analüüsil saadud andmete töötlemine.

01.09.2023.a jõustub Riigikogus 18.01.2023 vastu võetud ja 25.01.2023 Vabariigi Presidendi

välja kuulutatud kohtuekspertiisiseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste ja õigusaktide

muudatused, s.h kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, millistest nähtub, et DNA kohta

kogutakse kriminaalmenetluses ka edaspidiselt andmeid, kuid nüüd on selleks riiklik

süüteomenetluse

biomeetriaregister.

01.09.2023.a

jõustub

KrMS

§

99¹

isiku

daktüloskopeerimise ning temalt näokujutise, häälenäidise ja DNA-proovi võtmise kohta ning

andmeid võidakse käidelda nii andmekogus ABIS kui ka riiklikus süüteomenetluse

biomeetriaregistris.

01.09.2023.a jõustuva KrMS § 99¹ lg 6 kohaselt säilitatakse andmekogusse ABIS ja

riiklikusse

süüteomenetluse

biomeetriaregistrisse

kantud

andmeid

vastavalt

kohtuekspertiisiseadusele.

01.09.2023.a jõustuva kohtuekspertiisiseaduse 3. peatükis on kajastatud andmekogude kohta

sätestatu, s.h § 16 Kohtuekspertiisi Infosüsteem, § 17 Riiklik süüteomenetluse

biomeetriaregister, § 18 Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse andmete kandmine ja nende

andmete töötlemine, § 19 Juurdepääs süüteomenetluse biomeetriaregistrile, § 20 Isiku taotluse

alusel tema daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ning DNA-proovi

analüüsil saadud andmete kandmine süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse

ABIS, § 21 Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud andmete

säilitamine, § 22 Süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogusse ABIS kantud

andmete kustutamine, § 23 Andmekogu ABIS kasutamine ekspertiisiasutuses.

Eeltoodust nähtub, et alates 01.09.2023 muutub DNA-d käitleva registri nimetus ning

muutuvad ka DNA käitlemisega seonduvad õigusaktid. Samas jääb ka alates 01.09.2023

kehtima põhimõte, et DNA on ka edaspidi kriminaalmenetluses kasutatav ja käideldav.

Seetõttu on ka enne 01.09.2023.a kriminaalmenetluses seaduslikul alusel käideldud DNA ja

selle tulemused kasutatavad ka alates 01.09.2023.a. Kohtul ei ole vähimatki alust pidada

käesolevas kriminaalasjas enne 01.09.2023.a käideldud DNA-d ja sellega saadud tulemusi

ebaseaduslikuks.

22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on

tõendatud, et poltvõtmelt võetud esimesest proovist (käepidemelt, nr 16 otsa lähedalt,

proov nr L210605) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult ja

andmebaasiotsingu alusel on see DNA-profiil kokkulangev Deniss Pavlov´i (ik

37508052220) DNA-profiiliga (I, 88: nr 1).

Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati

tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar (I, 88):

1) saadud DNA-profiil pärineb Deniss Pavlov´ilt;

2) saadud DNA-profiil pärineb ühelt tundmatult isikult.

Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 10²¹. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 10²¹

korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Deniss Pavlov´ilt

võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud ühelt tundmatult isikult

(I, 88).

22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on

tõendatud, et poltvõtmelt võetud teisest proovist (käepidemelt, nr 17 otsa lähedalt, proov

nr L210606) ja kolmandast proovist (ümaralt otsalt, nr 16 otsa lähedalt, proov nr L210607)

saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste

alusel ei saa välistada Deniss Pavlov´ilt (ik 37508052220) pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist nendes segaproovides (I, 88: nr 2).

22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on

tõendatud, et alljärgnevalt loetletud proovidest:



teine proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt, proov nr L210603,



kolmas proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210604,



kuues proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210642,

saadi DNA-analüüsil osalised profiilid. Need profiilid ei ole seostatavad Deniss Pavlov´i

DNA-profiiliga (I, 88: nr 3).

22.09.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE0678 DNA-ekspertiisi kohta (I, 85, 86-94) on

tõendatud, et proovidest L210599-L210602 [proov XXX hoone kontoriruumi ukselingilt

(L210599), proov XXX kinnistu hoones asuva rolleri võtmelt (L210600), proov XXX kinnistu

hoone varstolmuimejalt (L210601), esimene proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt

(L210602)], L210640-L210641 [neljas proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt; viies

proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt] ja L210643 [seitsmes proov tellitavalt

mutrivõtmelt, käepidemelt] ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul

alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes

proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib tegemist olla

inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete

sisaldumisega nendes proovides (I, 88: eksperdiarvamuse punkt nr 4).

02.11.2021.a ekspertiisimäärusega (I, 95-96) määrati korraldada DNA ekspertiis ja anda

eksperdi käsutusse 28.10.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (I, 129-132) kajastatud puuride

komplekti vaatluse käigus võetud DNA proovid ja 02.11.2021 asitõendi vaatlusprotokollis

(I, 134-136) kajastatud voolutestri vaatluse käigus võetud DNA proov ning võrdlusproovina

A. M. DNA proov ning eksperdile esitada küsimus, kas 28.10.2021.a puurikomplekti

asitõendina vaatluse käigus ja 02.11.2021.a voolutestri asitõendina vaatluse käigus võetud

DNA proovidest määratletud DNA profiilid on kokkulangevad A. M. DNA profiiliga või

Deniss Pavlovi DNA profiiliga või mõne teise Riikliku DNA-registris eelnevalt talletatud

profiiliga.

15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on

tõendatud, et DNA ekspertiisi esitati: (I, 98)



DNA proov puurikomplekti karbi läbipaistvalt pleksiklaasi kaanelt



DNA proov puurikomplekti karbi musta värvi plastikaluselt



DNA proov puurikomplekti metallpuuridelt



DNA proov testri korpuselt



võrdlusmaterjalina A. M. DNA proov ja DNA proovi võtmise vorm A. M. kohta

15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on

tõendatud, et puurikomplekti karbi musta värvi plastikaluselt võetud proovist (L210851) saadi

DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. A. M. DNA-profiil ei ole

seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Deniss Pavlov´ilt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid

järeldusi. (eksperdiarvamuse punkt 1: I, 99)

15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on

tõendatud, et testri korpuselt võetud proovist (L210853) saadi DNA-analüüsil osaline profiil,

mis on pärit enam kui ühelt isikult. A. M. ja Deniss Pavlov´i DNA-profiilid ei ole seostatavad

sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. (eksperdiarvamuse punkt 2: I, 100)

15.12.2021.a ekspertiisiaktiga nr 21E-GE1035 DNA-ekspertiisi kohta (I, 97, 98-105) on

tõendatud,

et

proovidest

L210849

(proov

puurikomplekti

karbi

läbipaistvalt

pleksiklaasikaanelt) ja L210852 (proov puurikomplekti metallpuuridelt) ei õnnestunud DNA-

analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik

teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu

kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool

tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (I, 100).

(eksperdiarvamuse punkt 3: I, 100)

09.08.2022 ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga (I, 147-151) ja selle juurde kuuluva

DNA-proovi võtmise vormiga (I, 152-153) on tõendatud, et 09.08.2022.a võeti Deniss

Pavlovilt DNA proov – süljeproov suuõõne limaskestalt.

15.08.2022.a ekspertiisimäärusega (I, 106) määrati korraldada DNA ekspertiis ja anda

eksperdi käsutusse ekspertiisi teostamiseks DNA proov Deniss Pavlov´i süljeprooviga ja

DNA proovi võtmise vorm ning koopiad ekspertiisiaktidest nr 21E-GE0678 ja nr 21E-

GE1035 ning eksperdile esitada küsimus, kas DNA ekspertiiside nr 21E-GE0678 ja nr 21E-

GE1035 käigus saadud DNA-profiilid on seostatavad Deniss Pavlov´i DNA profiiliga (I,

106).

16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on

tõendatud, et poltvõtmelt võetud esimesest proovist (käepidemelt, nr 16 otsa lähedalt,

proov nr L210605) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA-

profiil on kokkulangev Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga (I, 110: eksperdiarvamus punkt nr

1).

Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati

tõepärasuhe, mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar (I, 110):

1) saadud DNA-profiil pärineb Deniss Pavlov´ilt;

2) saadud DNA-profiil pärineb ühelt tundmatult isikult.

Hüpoteeside tõepärasuhe saadi 10²¹. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 10²¹

korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Deniss Pavlov´ilt

võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud ühelt tundmatult isikult

(I, 110).

16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on

tõendatud, et poltvõtmelt võetud teisest proovist (käepidemelt, nr 17 otsa lähedalt, proov

nr L210606) ja kolmandast proovist (ümaralt otsalt, nr 16 otsa lähedalt, proov nr L210607)

saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste

alusel ei saa välistada Deniss Pavlov´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

nendes segaproovides (I, 110: eksperdiarvamus punkt nr 2).

16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on

tõendatud, et alljärgnevalt loetletud proovidest:



teine proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt, proov nr L210603,



kolmas proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210604,



kuues proov tellitavalt mutrivõtmelt, keeratavalt kruvilt, proov nr L210642,

saadi DNA-analüüsil osalised profiilid. Need DNA-profiilid ei ole seostatavad Deniss

Pavlov´i DNA-profiiliga (I, 110: eksperdiarvamus punkt nr 3).

16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on

tõendatud, et proovidest L210599-L210602 [proov XXX hoone kontoriruumi ukselingilt

(L210599), proov XXX kinnistu hoones asuva rolleri võtmelt (L210600), proov XXX

kinnistu hoone varstolmuimejalt (L210601), esimene proov tellitavalt mutrivõtmelt,

käepidemelt (L210602)], L210640-L210641 [neljas proov tellitavalt mutrivõtmelt,

käepidemelt; viies proov tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt] ja L210643 [seitsmes proov

tellitavalt mutrivõtmelt, käepidemelt] ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval

arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi

nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Antud proovides võib

tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi

takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (I, 110: eksperdiarvamuse punkt nr 4).

16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on

tõendatud, et eelnevalt analüüsitud proovidest L210851 (proov puurikomplekti karbi musta

värvi plastikaluselt) ja L210853 (proov testri korpuselt) saadud DNA-profiilid ei ole

seostatavad Deniss Pavlov´i DNA-profiiliga (I, 111).

16.09.2022.a ekspertiisiaktiga nr 22E-GE0680 DNA-ekspertiisi kohta (I, 107, 108-116) on

tõendatud,

et

proovidest

L210849

(proov

puurikomplekti

karbi

läbipaistvalt

pleksiklaasikaanelt) ja L210852 (proov puurikomplekti metallpuuridelt) ei õnnestunud DNA-

analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik

teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu

kohta. Antud proovides võib tegemist olla inimpäritolu DNA sisaldumisega allpool

tuvastuspiiri ja/või DNA-analüüsi takistavate ainete sisaldumisega nendes proovides (I, 111).

Deniss Pavlov andis kohtueelses menetluses ütlusi XXX ja XXX kinnistutelt varguse

toimepanemise kahtlustuse kohta kahel korral ja tema ütlused on kajastatud 14.10.2021.a (I,

138-140) ja 10.05.2022.a ülekuulamise protokollis (I, 143-146). Mõlemal korral

ülekuulamisel Deniss Pavlov ennast XXX ja XXX kinnistutelt varguse toimepanemises süüdi

ei tunnistanud.

XXX.a kahtlustatava Deniss Pavlovi ülekuulamise protokolliga (I, 138-140) on tõendatud, et

Deniss Pavlovile on XXX tuttav koht seoses seal 2021.a suve alguses kalal XXX käimisega,

kalal käies pole pidanud tootmishoonetest mööduma (I, 139).

10.05.2022.a kahtlustatava Deniss Pavlovi ülekuulamise protokolliga (I, 143-146) on

tõendatud, et Deniss Pavlovile ei ole kahtlustuses kajastatud varguse toimepanemise kohad,

s.o XXX XXX külas XXX külas asuvad XXX ja XXX kinnistud tuttavad kohanimed (I, 144),

teab küll XXX asuvat XXX, kuid XXX küla ei ütle mitte midagi (I, 145), ei oska öelda, kuidas

sai tema DNA sattuda kinnistule, kust vargus toime pandi, äkki kalal käies võis unustada sinna

XXX jõe äärde oma jope (I, 145), on viimase 10 aasta jooksul käinud XXX jõe ääres umbes

10 korda, mutrivõtmeid kaasas pole olnud, sest mutrivõtmeid pole kalal käimiseks vaja (I,

145).

Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditest nähtuvalt vargused ööl vastu XXX.a XXX ja XXX

kinnistutelt käsitletavad jätkuva kuriteona.

Kõrvalise pilguga vaadates jätab maakohas asuv hoonetekompleks, millistest üks asub XXX

kinnistul ja teine XXX kinnistul, ühtse mulje. Kaks hoonet, millistest vargused toime pandi

asuvad lähestikku ja on väliselt ühtses stiilis. Nähtub see sündmuskoha vaatlusprotokollist,

sellele lisatud kaardiandmete väljatrükist ja sündmuskohal tehtud fotodest. Tegelikkuses

jäävad aga kaks teineteise läheduses asetsevat hoonet erinevatele kinnistutele. Mõlemal

kinnistul asuvatesse hoonetesse sissetungimiseks kõrvaldati selleks tõkkeid, mis on tõendatud

sündmuskoha vaatlusprotokollist sellekohaselt nähtuvaga. Mõlemalt kinnistult varastati

tööriistu, milliseid on suhteliselt hõlbus realiseerida ja endale sellest raha saada. Vargus pandi

toime ühel ja samal ööl. Enne XXX kinnistult ja siis XXX kinnistult. Nähtub see kannatanu

A. M. ütlustest selle kohta, et tellitav mutrivõti ja poltmutrivõti, millised leiti XXX kinnistult,

pärinesid XXX kinnistult. Neist poltmutrivõtmelt leiti Deniss Pavlovi DNA-d, s.h ka

täisprofiil. Täisprofiili olemasolu on kontrollitud kahe DNA-ekspertiisi käigus. Esimene

ekspertiis andis vastuse Deniss Pavlovile kuuluva DNA kohta Riikliku DNA-registri andmete

alusel ja teine ekspertiis andis samasisulise vastuse Deniss Pavlovilt võetud DNA-proovi

(sülg) alusel. Kohtul ei ole alust kahelda ekspertiisiandmete õigsuses. Deniss Pavlov pole

senini ise andnud selgitust selle kohta, kuidas tema DNA sattus poltmutrivõtmele, avaldades,

et kalal käies pole tal mutrivõtmeid kaasas olnud. Kuna Deniss Pavlovi DNA-täisprofiiliga

poltmutrivõti asus hoones sees, millisest vargus toime pandi, siis seostab see kahtlusteta

Deniss Pavlovi XXX ja XXX kinnistute hoonetest toimepandud vargustega. Poltmutrivõti

asus XXX kinnistu hoones sees elektrikapi peal ja sama ruumi kaudu oli akna lõhkumise teel

ka XXX kinnistu tootmishoone ruumi sisse tungitud. Kuna sama poltmutrivõti pärines XXX

kinnistult, nähtub see kannatanu A. M. ütlustest, siis pandi vargus enne toime XXX kinnistult

ja siis mindi vargust toime panema XXX kinnistule.

Teiseks seostab Deniss Pavlovi XXX ja XXX kinnistutelt varguse toimepanemisega ka tema

elukohast läbiotsmisel garaažist leitud ja kaasa võetud puuride komplekt, millise kannatanu

A. M. tundis ära talle kuuluvana ja mis temalt ööl vastu XXX ära varastati.

Mis puutub kahtlustatava Deniss Pavlovi enda pakutud võimalusse, et tema DNA-ga

poltmutrivõti võis sattuda kuidagi XXX kalal käies varguse toimepanemise kohta, siis see

pole veenev olukorras, kus 14.07.2021.a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt

sündmuskoha läheduses ühtegi veekogu-jõge pole (I, 9-41).

Deniss Pavlovi varasema elukäigu kohta on karistusregistri teatiselt nähtuvalt teada, et ta on

olnud kriminaalkorras karistatud isik, sealhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest

ja ta oli seda ka ööl vastu XXX.a (II, 49-56), mil kehtis talle 02.11.2017.a Viru Maakohtu

kohtuotsusega karistuseks KarS § 201 lg 1 järgi mõistetud 3 kuud vangistust, KarS § 74 lg 1,3

alusel tingimisi 1-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega (II, 66-67). KarRS §

24 lg 1 p 6 alusel kaotas see karistus kehtivuse alates 02.11.2021.a, mil möödus 3 aastat

katseaja lõppemisest.

Ööl vastu XXX.a XXX ja XXX kinnistutelt varguse toimepanemise ajaks oli Deniss Pavlov

ka isik, kes oli XXX.a oktoobri alguses XXX toime pannud varguse.

Deniss Pavlovi varasem elukäik sobitub sellega, et tema pani ööl vastu XXX.a toime varguse

ka XXX ja XXX kinnistutelt.

Vargused XXX ja XXX kinnistutelt on toime pandud kavatsetult, kuna kõrvalises kohas

asuvatesse tootmishoonetesse sissetungimiseks oli vaja kõrvaldada tõkkeid, mis eeldasid

selleks tööriistade kaasavõtmist ja nende sündmuskohal kasutamist. Kavatsetusele viitab ka

asjaolu, et varastati peamiselt tööriistu, milliseid on lihtne realiseerida ja sellest raha saada.

Deniss Pavlovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi

Deniss Pavlov pani toime 2 vargust, neist üks jätkuva kuriteona XXX XXX. ja XXX.a isikute

grupis koos O. Z. ja sissetungimisega ning teise varguse jätkuva kuriteona ööl vastu XXX.a

XXX ja XXX kinnistu tootmishoonetesse sissetungimisega, milline käitumine on tervikuna

kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi.

Tsiviilhagid

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1, 4, VÕS § 128 lg 3, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5, 8

alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu A. M. tsiviilhagi 1253€ varalise kahju hüvitamise

nõudes (I, 59-60; III, 7) ja kannatanu H. H. (H.) tsiviilhagi 245€ varalise kahju hüvitamise

nõudes (I, 67-68; III, 8) ning välja mõista Deniss Pavlovilt:



1253€ (üks tuhat kakssada viiskümmend kolm eurot) kannatanu A. M. kasuks (M.,

kannatanu arveldusarvele nr XXX Swedbank);



245€ (kakssada nelikümmend viis eurot) kannatanu H. H. kasuks (H., kannatanu

arveldusarvele nr XXX SEB Pank).

28.10.2021.a kannatanu H. H. (H.) esialgne hagiavaldus on 930 euro nõudes (I, 65-66) ja

sisaldab varastatud esemete väärtusi 855 eurot ja lõhkumiskahju 75 eurot:



Makita mutrikeeraja maksumusega 435 eurot;



pneumaatilise mutrikeeraja maksumusega 345 eurot;



puidust leivaastja maksumusega 75 eurot.

Vargusega põhjustati lõhkumiskahju 75 eurot (I, 65).

31.10.2021.a kannatanu H. H. (H.) viimane ehk lõplik hagiavaldus (I, 67-68; III, 8) 245€ on

esialgsest väiksem seoses asjaoluga, et kindlustus hüvitas kahjust 685 eurot, kuid hüvitamata

jäi omavastutus 170 eurot ja lõhkumiskahju 75 eurot, s.o kokku 245€.

28.10.2021.a kannatanu A. M. hagiavaldus 1253€ nõudes hõlmab varastatud esemete väärtusi

kokku 1203 € ulatuses ja lõhkumiskahju 50€ (I, 59-60; III, 7).

Kannatanute hagiavaldustes nimetatud varastatud esemete väärtusi ja lõhkumiskahju

tõendavad peale kannatanute ütluste ja XXX.a sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuva ka:



17.04.2023.a 20:41 kannatanu H. H. e-kirjaga edastatud lisa hagiavalduse juurde

varastatud esemete hindade kohta internetilehekülgede andmetel (II, 84-86);



17.04.2023.a uurija M. A. väljatrükid erinevatelt internetilehekülgedelt varastatud

esemete väärtuste kohta (II, 87-110).

Kannatanute avaldatud kahjud jäävad internetilehekülgedelt nähtuvate esemete väärtuste

suurusjärkudesse.

Kohtul ei ole alust kannatanute avaldatud kahjude väiksemaks hindamiseks.

Karistus

KarS § 199 lg 2 kohaselt karistatakse kvalifitseerivatel tunnustel toime pandud varguse eest

rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.

KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lõikes 2 on sätestatud, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei

ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist

põhistama.

Deniss Pavlovi süü varguste toimepanemisel on keskmine - kõik vargused on toime pandud

sissetungimisega, võõrale varale juurdepääsemist takistanud tõkke ja lukustuse eemaldamise teel

kannatanuid on kolm, ühele kannatanule OÜ XXX põhjustatud kahju on kokku 2000 eurot, H.

H. põhjustatud kahju on 930 eurot ja A. M. põhjustatud kahju on 1253 eurot. Kannatanutest OÜ

XXX tsiviilhagi ei esitanud, H. H. hüvitas kindlustus kahjust 685 eurot. Kannatanu A. M.

tsiviilhagi 1253€ varalise kahju hüvitamise nõudes ja kannatanu H. H. tsiviilhagi 245€ varalise

kahju hüvitamise nõudes on senini täielikult hüvitamata.

Lisaks tsiviilhagide hüvitamise kohustusele lasub Deniss Pavlovil ka XXX kohustus.

Rahvastikuregistri andmetel on Deniss Pavlovil XXX, neist XXX (III, 12). Deniss Pavlovil XXX

ja sissetulekuallikat pole. Käesoleva kriminaalasja andmetel kaldub Deniss Pavlov sissetuleku

saamiseks kasutama kuritegelikke teid.

Neil asjaoludel ei ole kõige kergema karistusliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamine Deniss

Pavlovi puhul põhjendatud ja kohus kohaldab Deniss Pavlovile karistusena vangistust.

Deniss Pavlovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Deniss Pavlovi karistust kergendavaks

on XXX varguse toimepanemist käsitlevas osas puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3).

Eelkajastatud asjaoludel, mõjutamaks Deniss Pavlovit edaspidi hoiduma kuritegude

toimepanemisest ja lähtudes õiguskorras kaitsmise huvidest, karistab kohus Deniss Pavlovit KarS

§ 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta 9 kuu

vangistusega.

Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus

1 aastat 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 7 (seitsme) kuu vangistuse võrra ja mõistab Deniss

Pavlovile karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Deniss Pavlovi eelvangistuses 06.-07.10.2020.a viibitud

2 (kaks) päeva karistusaja hulka.

Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et juurutada Deniss Pavlovis õiguskuulekat eluviisi on

põhjendatud KarS § 74 lg 1, 3 alusel mitte pöörata 1 aastat 1 kuud 28 päeva vangistust Deniss

Pavlovi suhtes täielikult täitmisele, kui Deniss Pavlov ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja kestel

toime uut kuritegu ning täidab alljärgnevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:



elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX, e-post: XXX);



ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;



allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

2. KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustust – hüvitab kuritegude tekitatud kahjude katteks

igakuiselt vähemalt 100 eurot kuni tsiviilhagide täieliku hüvitamiseni ja esitab

kriminaalhooldusametnikule selle kohustuse täitmist tõendavad dokumendid vahetult iga

makse tegemise järgselt (näiteks elektroonselt);

3. KarS § 75 lg 2 p 4 sätestatud kohustust – läheb kohtuotsuse jõustumisest alates hiljemalt

1 (ühe) kuu jooksul ametlikult tööle või võtab ennast ametlikult töötuna Eesti Töötukassas

arvele ja esitab selle kohustuse täitmise kohta enda kriminaalhooldusametnikule viivitamatult

tõendid (näiteks elektroonselt).

KarS § 78 p 1 alusel hakkab 2-aastane katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest -

27.07.2023.a.

KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus

kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/