3-23-442/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-442

Haldusasi

X.Y kaebus Harku Vallavolikogu 26.01.2023 otsuse nr 4

tühistamiseks ja Loometsa maaüksuse detailplaneeringu

menetluse algatamise taotluse uuesti läbivaatamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.Y, lepinguline esindaja v.adv Mark Uska

Vastustaja – Harku vald, volitatud esindaja Alle-Riin

Siimo

Asja läbivaatamine

14.06.2023 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.09.2023 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu kehtestas 31.07.2003 Sõrve küla Loo-2 detailplaneeringu, millega

määrati Harku vallas, Sõrve külas asuva Loo 2 katastriüksuse (katastritunnus

19801:001:0220) elamu- ja põllumajandusliku sihtotstarbega krundiks ning anti lahendused

vajalike kommunikatsioonivõrkudega varustamiseks (edaspidi: detailplaneering). Alates

07.12.2006 on katastriüksuse asukoha aadress Harku vald, Liikva küla, Loometsa (edaspidi

ka: Loometsa KÜ). Detailplaneeringuga on Loometsa KÜ-le ette nähtud elamu- ja

põllumajandusliku sihtotstarbega krunt. Krundile on planeeritud kaks elamu- ja

põllumajanduslike hoonete hoonestusala; lubatud on püstitada maksimaalselt 6 kahekordset

hoonet: hoone maksimaalse ehitusaluse pinnaga 300 m2, hoonete maksimaalne ehitusalane

pind kokku on 1900 m2. Loometsa KÜ kuulub Loo-2 kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr

502) koosseisu, mille omanik on alates 26.08.2015 X.Y.

2. Harku Vallavalitsus andis 09.02.2021 korraldusega nr 119 detailplaneeringu täpsustamiseks

projekteerimistingimused. Projekteerimistingimustega on ette nähtud detailplaneeringuga

kavandatud reoveepumpla asemele reoveepuhasti rajamine, kuhu on ühendatud kokku nii Loo

1, Loometsa KÜ kui ka Loo 3 maaüksustelt pärinev reovesi.

3. X.Y esitas 15.04.2021 Harku Vallavalitsusele detailplaneeringu muutmise taotluse

osaühingu R. Valk Arhitektuuribüroo koostatud eskiislahenduse alusel.

X.Y taotles detailplaneeringu muutmiseks menetluse algatamist vastavalt taotlusele lisatud

eskiisile (edaspidi ka: Eskiis), mille alusel jagataks Loometsa KÜ neljaks krundiks:

1) elamumaa sihtotstarbega krunt: pindala 3356 m2, sh hoonetealune pind 300 m2; 2)

elamumaa sihtotstarbega krunt: pindala 2806 m2, sh hoonetealune pind 250 m2; 3) tootmismaa

sihtotstarbega krunt: pindala 1095 m2, sh hoonetealune pind 30 m2; 4) maatulundusmaa

sihtotstarbega krunt: pindala 26 843 m2.

4. Harku Vallavalitsus teavitas 11.05.2021 X.Y-d planeerimiskomisjoni seisukohast taotlust

mitte toetada ning palus X.Y-l teatada, kas ta soovib Harku Vallavolikogu otsust taotluse

kohta või soovib taotluse tagasi võtta. X.Y teatas, et ei nõustu planeerimiskomisjoni

seisukohaga ning palus saata taotluse otsustamiseks Harku Vallavolikogule.

5. X.Y kohtus 07.06.2021 Harku Vallavalitsuse esindajatega. 30.06.2021 edastas Harku

Vallavalitsuse arhitekt Kristiina Ott-Rätsepp e-kirja, milles tegi ettepaneku taotlusele lisatud

eskiislahenduse muutmiseks. 08.07.2021 teavitas Harku Vallavalitsus X.Y-d , et enne taotluse

Harku Vallavolikogule otsustamiseks saatmist peab taotlust korrigeerima vastavalt

30.06.2021 saadetud skeemile ning täiendavalt tuleb esitada rohekoridori toimima jäämist

kajastavad skeemid, eksperdi analüüs ja tingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.

6. X.Y edastas 30.08.2021 Harku Vallavalitsusele ekspert Piret Toonpere rohevõrgustiku

eksperthinnangu.

7. 28.09.2021 teavitas Harku Vallavalitsus X.Y-d , et Eskiis võetakse aluseks

detailplaneeringu algatamise eelnõu ja detailplaneeringu menetluse algatamise eelselt

sõlmitava lepingu koostamisele.

8. Harku Vallavalitsus soovis 01.10.2021 X.Y-lt telefoni teel infot, kas ta on valmis arutama

reoveepuhasti rajamiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmist. X.Y teatas, et

soovib kõigepealt selgust detailplaneeringu muutmise taotluse osas.

9. X.Y sai 11.10.2021 ehitusregistri (EHR) kaudu teavituse, et osaühing aqua consult baltic

esitas ehitusloa taotluse Loometsa KÜ-le reoveepuhasti rajamiseks. 21.10.2021 esitas X.Y

oma seisukohad seoses esitatud ehitusloa taotlusega. Harku Vallavalitsus teatas 19.11.2021, et

ehitusloa taotlus on tagastatud taotlejale parandamiseks. 08.11.2021 edastas osaühing

Strantum (Strantum) IKÕ-ga koormatava maa-ala asendiplaani. 26.11.2021 saatis X.Y

asendiplaani kohta oma seisukoha. 23.12.2021 edastas Strantumi korrigeeritud reoveepuhasti

asendiplaani, mis oli X.Y-le sobiv.

10. Harku Vallavalitsus teatas 22.10.2021, et taotluse alusel detailplaneeringu muutmise

menetluse algatamise eelduseks on IKÕ seadmine ning hoiatas, et kui X.Y IKÕ seadmisega ei

nõustu, siis alustatakse sundvalduse seadmise menetlust. 25.10.2021 väljendas X.Y uuesti

seisukohta, et on reoveepuhasti rajamisega Loometsa KÜ-le nõus üksnes tingimusel, et Harku

Vallavolikogu algatab detailplaneeringu muutmise menetluse. X.Y teatas 01.11.2021, et on

põhimõtteliselt nõus IKÕ seadmisega.

11. Notaribüroo edastas 10.01.2022 X.Y-le IKÕ seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu

projekti. 13.01.2022 edastas X.Y täiendatud projekti. Täiendused Strantumile ei sobinud.

12. Harku Vallavalitsuse jurist edastas 17.03.2022 lepingu projekti detailplaneeringu

koostamiseks ja koostamise tellimise kulude kandmiseks. Pooled pidasid lepingu tingimuste

üle läbirääkimisi ning 27.04.2022 sõlmisid Harku vald, X.Y ja Osaühing R. Valk

Arhitektuuribüroo lepingu nr 5-9/211/22 detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise

tellimise kulude kandmiseks.

13. Notaribüroo saatis 13.05.2022 X.Y-le IKÕ seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu projekti.

16.05.2022 saatis X.Y täiendatud lepingu projekti (olulisemad täiendused puudutavalt IKÕ

kehtivust, kui taotlusele vastav detailplaneeringu menetlus jääb algatamata või lõpetatakse).

Strantumile täiendused ei sobinud. 18.05.2022 edastas X.Y teate, milles kinnitas, et on

jätkuvalt valmis lepingut täitma, kuid ei ole valmis IKÕ seadmisega sellistel tingimustel,

mille alusel IKÕ jääb kehtima taotluse alusel detailplaneeringu muutmise menetluse

algatamisest sõltumata. 23.05.2022 avaldas X.Y veelkord valmisolekut IKÕ seadmiseks.

14. Harku Vallavalitsuse esindaja teatas 26.05.2022, et kui IKÕ pole seatud, siis võtab ta

taotluse arutelu Harku Vallavolikogu istungi päevakorrast maha.

15. X.Y-le sai seejärel teatavaks, et Harku Vallavolikogu 26.05.2022 istungil taotlust siiski

arutati ning tehti otsus seda mitte toetada. X.Y-d 26.05.2022 otsusest ei teavitatud.

07.06.2022 saatis X.Y e-kirja palvega otsus väljastada, mis jäi vastuseta. 14.06.2022 edastas

X.Y teabenõude, millega palus väljastada: 1) Harku Vallavolikogu 26.05.2022 otsuse, sh

otsuse motiivid; 2) Harku Vallavolikogu 26.05.2022 otsuse 09.05.2022 eelnõu; 3) Strantumi

poolt 13.06.2022 Harku Vallavalitsusele esitatud dokumendi.

16. Harku Vallavalitsus edastas 20.06.2022 X.Y-le 26.05.2022 istungi protokolli ning

Strantumi 10.06.2022 (mis kandis kuupäeva 10.02.2022) taotluse kinnistule sundvalduse

seadmise menetlusega jätkamiseks.

17. X.Y esitas 27.06.2022 Tallinna Halduskohtule 26.05.2022 otsuse peale kaebuse, mille

kohus võttis menetlusse haldusasjana nr 3-22-1381.

18. Harku Vallavalitsus edastas 28.06.2022 X.Y-le teate, mille kohaselt algatati kinnistu

suhtes sundvalduse seadmise menetlus. Harku Vallavalitsus põhjendas, et kuivõrd X.Y-ga ei

jõutud kokkuleppele IKÕ seadmises, siis soovib Harku Vallavalitsus seada ehitusprojekti

„Loopealse tee piirkonna väikepuhasti projekteerimine“ (töö nr 21-00-15) alusel kinnistu

igakordse omaniku suhtes talumiskohustuse. Harku Vallavalitsus teatas, et X.Y-l on õigus 4

nädala jooksul alates teate saamisest avaldada oma arvamust, mille X.Y edastas 26.07.2022.

19. Harku Vallavalitsus teatas 19.09.2022 esitatud vastuses haldusasjas nr 3-22-1381, et

taotluse menetlemine pole veel lõppenud ning 26.05.2022 otsusele järgneb taotluse alusel

detailplaneeringu menetluse algatamata jätmise otsuse tegemine ning lubas otsuse eelnõu

edastada 2022. aasta septembris.

20. Harku Vallavalitsus edastas 03.11.2022 X.Y-le Harku Vallavolikogu otsuse eelnõu,

millega Harku Vallavolikogu soovib jätta kinnistu osas esitatud taotluse alusel

detailplaneeringu menetluse algatamata ning andis X.Y-le võimaluse esitada eelnõu kohta

arvamus ja vastuväited 2 nädala jooksul. X.Y edastas arvamuse 18.11.2022.

21. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1381 kaebuse läbi

vaatamata. Kõnealune määrus on jõustunud.

22. Harku Vallavolikogu tegi 26.01.2023 otsuse nr 4, millega jättis Loometsa KÜ suhtes

detailplaneeringu menetluse algatamata.

23. X.Y esitas Tallinna Halduskohtusse 27.02.2023 kaebuse Harku Vallavolikogu 26.01.2023

otsuse nr 4 tühistamise ja Loometsa maaüksuse detailplaneeringu menetluse algatamise

taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

24. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ning neid asjaolusid,

mida on arvestatud, pole vaidlustatud otsuses viidatud ja Harku Vallavolikogu 17.10.2013

otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringu (edaspidi: üldplaneering) ja Harku

Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid

täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi: teemaplaneering) tingimustega asjakohaselt ja

loogiliselt seostatud ega analüüsitud. Vaidlustatud otsus on küll mahukas, kuid valla

otsustuseni viinud sisulisi kaalutlusi on erakordselt raske jälgida. Haldusakti andmise

kaalumis- ja põhjendamiskohustus eeldab kõigi poolt- ja vastuargumentide arvestamist ning

nendega nõustumise/mittenõustumise sisukat (mitte meelevaldset) põhjendamist.

2) Nii seaduse kui kohtupraktika järgi on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

algatamine erandlik, kuid teatud juhtudel on ka erandi tegemine põhjendatud. Peale üld- ja

teemaplaneeringu tingimuste loetlemisele ja taasesitamisele pidi vastustaja ennekõike

arvestama kaebaja huvide ja omandipõhiõigusega ning leidma nende ja avaliku huvi vahel

tasakaalu (planeerimisseaduse ‒ PlanS ‒ § 10 lg 1), järgides proportsionaalsuse põhimõtet (PS

§ 10) ja ehitise sobivust ümbrusesse (PlanS § 125 lg 5 p 1, EhS § 13 lg 1).

3) Tuleb möönda, et Eskiis ei ole kõigi üld- ja teemaplaneeringu tingimustega kooskõlas, kuid

vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses õigesti kaalunud kehtivat detailplaneeringut ega muid

kaebaja poolt esile toodud olulisi asjaolusid. Vastustaja on teinud olulise kaalumisvea, leides,

et detailplaneering on realiseeritud. Vastustaja poole väljastatud ehitusloa (Harku

Vallavalitsuse 09.02.2017 väljastatud ehitusluba nr 1712271/03695) alusel on lubatud

Loometsa KÜ-le ehitada üksikelamu ehitusaluse pinnaga 183,6 m2 . Ehitis on tänaseks

valminud. Vaidlusalune ei ole, et detailplaneering võimaldab ehitada täiendavalt 5

kahekordset hoonet igaüks ehitusaluse pinnaga kuni 300 m2 , kusjuures kõigi hoonete

ehitusalune pind kokku võib olla kuni 1900 m2 . See tähendab, et täna on detailplaneeringuga

lubatud ehitusmaht realiseeritud ligikaudu 10% ulatuses. Kui õigustatud isik avaldab soovi

ehitada lisaks olemasolevale üksikelamule Loometsa KÜ-le veel 5 hoonet, ehitusaluse

pinnaga kokku kuni (1900 – 183,6 = 1716,40 m2), siis vastustaja ei saa üld- ja

teemaplaneeringule tuginedes detailplaneeringu kehtivuse perioodil antud ehitusõigust

meelevaldselt ümber vaadata. Seejuures ei saa ajaliselt hilisemate üld- ja teemaplaneeringute

kehtestamine kooskõlas kohtupraktikaga mõjutada detailplaneeringu kehtivust. Vastustaja on

hiljuti asunud detailplaneeringut ellu viima, kehtestades projekteerimistingimused, mis on

samuti tänaseni kehtivad.

4) Selle asemel, et hinnata eskiisi vastavust üld- ja teemaplaneeringule, pidanuks vastustaja

vaidlustatud otsuses võrdlema ja hindama, kas viidatud üld- ja teemaplaneeringu tingimustega

on enam kooskõlas detailplaneering või Eskiis. Vastustaja ei ole esile toonud ühtegi

tõsiseltvõetavat argumenti, kuidas detailplaneeringu realiseerimine teenib üldplaneeringuga

seatud eesmärke paremini ja edulisemalt kui Eskiis. Põhjendus, et põllumajanduslikud

tootmishooned võimaldavad säilitada kõrghaljastust suuremal määral kui üksikelamu (vt

vaidlustatud otsuse lk 18), ei ole tõsiseltvõetav. Puid tuleb langetada ka põllumajanduslike

tootmishoonete ehitusaluselt pinnalt.

5) Vaidlustatud otsuse (p E.5, lk 9) kohaselt pole vallavolikogu tuvastanud sellist ülekaalukat

ja põhjendatud erahuvi, mis tingiks üld- ja teemaplaneeringu erandlikku muutmist. Vastustaja

ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel kooskõlas Riigikohtu praktikaga silmas pidanud, et

erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi. Kaebaja põhiseaduslik

omandipõhiõigus (PS § 32) on antud asjaoludel piisavalt kaalukas taotluse alusel

detailplaneeringu muutmiseks. Loometsa KÜ kasutusega seotud avaliku huvi kahjustamisest

saaks tõsiseltvõetavalt rääkida üksnes juhul, kui Eskiis näeks ette üld- ja teemaplaneeringuga

kaitstavate väärtuste seisukohalt kahjulikuma planeeringu kui detailplaneering. Vastustaja

väidab, et soovib „säilitada valla senist asustusmustrit ja elamise viisi“ (vt p E.6, lk 11),

võimaldades samal ajal Loometsa KÜ-le, mis asub tiheasustusala ja üksikelamute vahetus

läheduses, rajada kuni 5 loomakasvatushoonet, sh karuslooma- või linnukasvatuse,

eraviljakuivati, loomasööda hoidla; mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla või

muud põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone. Tegemist on ilmselge kaalumisveaga.

Ühelgi juhul ei sobitu eeltoodud hooned Harku valla külamiljöösse, tiheasustusala vahetusse

lähedusse. Vastustaja poolt mõistlikuks peetav lahendus ei edenda ka ulatuslike looduslike

alade säilitamist ega loomade liikumisteekonda Harku valla rohevõrgustiku tuumalade vahel.

Tänases olukorras ei ole enam mõeldav, et Loometsa KÜ-st saab haritav põllumaa,

metsamajanduseks kasutatav metsamaa või loopealne niit, millist kasutust vastustaja üritab

vaidlustatud otsusega tagada. Loometsa KÜle on juba Vastustaja poolt antud ehitusloa alusel

ehitatud elamu.

6) Vaidlustatud otsuse oluliseks kaalutluseks on see, et Loometsa KÜ sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa. Kaebaja hinnangul ei ole see põhjendatud. Maakatastriseaduse (MaaKatS)

§-s 181 nimetatud sihtotstarbe detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud

detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu alusel peaks Loometsa KÜ sihtotstarveteks olema

30% elamumaa, 30% tootmismaa ja 40% maatulundusmaa. Isegi, kui detailplaneering

tunnistatakse kehtetuks, siis tuleks MaaKatS § 18 lg 1 p 3 alusel määrata Loometsa KÜ

sihtotstarbeks 100% elamumaa. Hajaasustuse ja looduslike haljasmaade võimalikult ulatuslik

säilitamine on paremini tagatud väiksema ehitusmahu juures – detailplaneeringu

realiseerimisel säiliks Loometsa KÜst maatulundusmaana 40%, Eskiisi järgi 75%. Võrreldes

detailplaneeringu hoonestusalasid ja elamute paiknemist Eskiisis on viimasega tagatud

loomade liikumisteed paremini. Seda kinnitab ühemõtteliselt keskkonnamõju hindamise

litsentsi omava pädeva isiku Piret Toonpere 30.08.2021 eksperthinnangu p 3.

7) Otsuse kandvat ideed väljendab põhjendus, et „leebe režiimiga loodusliku haljasmaa“

juhtotstarbega maadele on kooskõlas üld- ja teemaplaneeringuga võimalik saada ehitusõigus

üksnes ühe elamuühiku rajamiseks kinnistu omaniku enda tarbeks. Kaebaja hinnangul ei ole

see põhjendatud, kuivõrd teemaplaneeringu p 3.3 kohaselt „võib algset maatulundusmaad

jagada rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest

moodustatud elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade,

tehnovõrkude või tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms

selge looduslik piir“. Antud juhul näeb Eskiis ette reoveepuhasti rajamiseks tootmismaa

krundi moodustamise.

8) Kaebaja hinnangul ei saa avalik huvi seisneda puhtalt selles, et üldplaneeringust ei

kaldutaks ühelgi tingimusel kõrvale. Avalik huvi saab seisneda üksnes üldplaneeringu

lahendustega kaitstavates väärtuste säilitamises (antud juhul hajali asustuse muster, looduslike

alade säilitamine, loomade liikumisteede tagamine). Üldplaneeringu koondkaardi kohaselt

asub Loometsa KÜ kahe Sõrve tee äärse tiheasustusala (Päikesekivi tee äärsed elamumaa

krundid ning Loopealse põik ja Loopealse tee äärsed elamumaa krundid) vahelisel looduslikul

haljasmaal (vt lk-l 8 toodud väljavõte üldplaneeringu koondkaardist). Seega on

üldplaneeringu järgi kogu tiheasustusalade vahelisele maa-alale ette nähtud samad piirangud

nagu Loometsa KÜ-le. Täna on mitmed Loometsa KÜ-st lääne poole jäävad katastriüksused

(nagu Lootaguse tee 1, 2, 3, 4, 6) 100% elamumaad. Ühetaolise kohtlemise põhimõttega on

kooskõlas, kui ka kaebajale võimaldatakse moodustada Loometsa KÜ-st kaks elamumaa

sihtotstarbega maaüksust.

9) Vastustaja on asunud seisukohale, et Loometsa KÜst moodustatava reoveepuhasti

rajamiseks ettenähtud tootmismaa krundi vastu on avalik huvi ära langenud. 06.12.2022

korraldusega nr 619 on antud projekteerimistingimused reoveepuhasti rajamiseks Laane

kinnistule (katastritunnus 19801:001:1783). Ei saa nõustuda, et avalik huvi Loometsa KÜst

moodustatava tootmismaa krundi vastu on kadunud. Harku valla ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni 2021 – 2032 arendamise kava kohaselt on Loometsa KÜ-le jätkuvalt

ettenähtud perspektiivne reoveepumpla, mis teenindab perspektiivset ühiskanalisatsiooni.

Kuigi Projekteerimistingimuste kohaselt pole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine praegu veel

otstarbekas, siis võib see olukord tulevikus muutuda. Lisaks näeb 06.12.2022

projekteerimistingimuste lisaks 2 olev reoveepuhasti asendiplaan ette kanalisatsioonitorustiku

rajamise Loometsa KÜ-le, mis varem või hiljem nõuab vastustaja ja kaebaja vahel

kokkuleppe saavutamist IKÕ seadmise lepingu sõlmimiseks või sundvalduse seadmise

menetluse läbiviimist. Loometsa KÜ-st moodustatava tootmismaa krundi kasutamine avalikes

huvides on seega vastustajale ettenähtavalt vajalik nii lühi- kui ka pikemas perspektiivis.

Kaebaja jaoks on vastustaja tegevus nii vaidlustatud otsuse tegemisel kui 06.12.2022

projekteerimistingimuste andmisel karjuvas vastuolus. Ühelt poolt põhjendab vastustaja,

kuidas Eskiisiga vähendatakse Harku valla hinnalisi looduslikke alasid, hävitatakse

kõrghaljastust, takistatakse loomade liikumisteid jne. Teiselt poolt ei näe vastustaja mingit

probleemi, projekteerides piirdeaiaga reoveepuhasti sõna otseses mõttes keset metsa ja

väidetavalt ainsa järelejäänud loomade liikumistee ette.

10) Eskiis ei ole üld- ega teemaplaneeringuga ilmselges ja olulises vastuolus. Üldplaneeringu

seletuskirja p 2.1.2 lubab elamuehitust ka leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Seega ei

muudetaks Eskiisile vastava detailplaneeringuga üldplaneeringu järgset Loometsa KÜ

juhtotstarvet, nagu vastustaja ekslikult leiab. Elamumaa kruntide moodustamine

maatulundusmaa krundist toimub üldplaneeringu järgse juhtotstarbe raamides.

Üldplaneeringu seletuskirja p 2.7 kohaselt on „leebe režiimiga looduslikul haljasmaal“

ehitustegevus lubatud valla kaalutlusotsuse alusel, mille kriteeriumideks on, et ehitustegevus

peab olema „põhjendatud“ ja „ratsionaalne“ ning et sellega „ei kaasne negatiivseid mõjusid

keskkonnale“ ega „ebamõistlikke kulusid vallale“. Eskiis on põhjendatud ja ratsionaalne,

kuivõrd kehtiv detailplaneering võimaldab Loometsa KÜ veelgi suuremas mahus täis ehitada,

aga ka põhjusel, et valdav enamus lähedalasuvaid maatükke on juba elamumaad, sh paikneb

Loometsa KÜ elamuehituseks vajalike elektriliinide, vee- ja kanalisatsiooni-, side-, teetrasside

jne läheduses. Samuti ei ole vastustaja põhjendanud, et Eskiis toob vastustajale kaasa

ebamõistlikke kulusid. Teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3 kinnitab samuti, et elamuehitus

„leebe režiimiga looduslikul haljasmaal“ on põhimõtteliselt lubatud.

11) Üldplaneeringu p 2.17 („Rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid“) lubab üldreeglina

rohevõrgustiku „leebe režiimiga loodusliku haljasmaa“ aladel elamuehitust: „leebe režiimiga

loodusliku haljasmaa juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse on

põhimõtteliselt võimalik haja-asustuse põhimõttel uute eluasemekohtade teke“.

Üldplaneeringu põhilahendust muutvaks on Eskiisiga planeeritud üksikelamu paiknemine

ning elamumaa ja maatulundusmaa kruntide suurused. Rohekoridori ehitamine ei ole üld- ega

teemaplaneeringuga keelatud, vaid nõutud on teemaplaneeringu p-s 3.3 (lk 23) nimetatud

dokumentide esitamine, millised kaebaja on esitanud. Liikva rohekoridoriga hõlmatud maa-

alal on toimunud ulatuslik ehitustegevus, mis annab mõistliku aluse kahelda, et Liikva

rohekoridorist tulenevad piirangud on tänasel päeval jätkuvalt põhjendatud. Ainuüksi

Loometsa KÜ ei ole rohekoridori toimimiseks piisav ning lähedal asuvatelt elamumaa

kruntidelt tulenev negatiivne mõju on sedavõrd ulatuslik, et üldplaneeringu koostamise

aluseks olnud uuringus toodud kriteeriumitest lähtudes ei ole see rohekoridorina enam toimiv.

Rohevõrgustiku Liikva koridor on vastustaja loal tänaseks juba täis ehitatud. Vastuolus

ühetaolise kohtlemise põhimõttega ei ole vastustaja teisi lähedalasuvaid maaüksusi

puudutavas planeerimis- ja ehitustegevuses Liikva rohekoridori säilitamist vajalikuks

pidanud. Liikva rohekoridorina takistavad täna krundi piirile rajatud piirdeaiad. Täiendava

elamu planeerimine Loometsa KÜ-le, kusjuures veel olemasoleva elamuga samale joonele, ei

kahjusta rohekoridori toimimist ilmselgelt ülemääraselt. Samuti ei ole vaidlustatud otsuses

arvestatud Vallavolikogule edastatud Piret Toonpere rohevõrgustiku eksperthinnangut.

12) Vallavolikogu 26.05.2022 istungil kõlanud argumendid taotluse toetamata jätmiseks ei ole

kooskõlas hea halduse põhimõttega. Ebaõige on põhjendus, et kaebaja ei pidanud kinni

vastustajaga kokkulepitud tingimustest. Väide, et kaebaja keeldus IKÕ seadmisest, on vale.

Kaebaja jaoks oli IKÕ seadmine seotud tema taotlusele vastava detailplaneeringuga. Mitte

üheski kirjas ega kokkuleppes ei ole kaebaja võtnud endale kohustust sõlmida Strantumiga

IKÕ seadmise lepingud mingitel kindlatel tingimustel. Vastustaja väidab, et detailplaneering

on kehtestatud pikka aega tagasi (2003. a) ning tuleb kehtetuks tunnistada. Vallavalitsus on

09.02.2021 projekteerimistingimustega asunud detailplaneeringut ellu viima. Samuti on

detailplaneeringu reoveelahendus jätkuvalt vajalik ja asjakohane, kuivõrd seeläbi on

vastustaja jaoks tagatud aastate 2021 – 2032 ÜVK arengukava täitmine. Vastustaja on

vaidlustatud otsusega kinnitanud, et soovib detailplaneeringu täismahus elluviimist, vähemalt

põllumajanduslike tootmishoonete osas. Vastustaja väidab, et reoveepuhasti rajamine

kinnistule oli vastutulek kaebajale, millest kaebaja on põhjendamatult keeldunud.

Vallavolikogu ei arvestanud, et vastustaja territooriumil on mh veevarustuse ja kanalisatsiooni

korraldamine vastustaja ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1).

Piirkonna reovee käitlemise lahenduse olemasolu ja toimimine kuulub ühemõtteliselt

vastustaja, mitte kaebaja vastutusalasse. Olemasolevatest kogumismahutitest ülevoolanud

reoveest põhjustatud kahjustused ei ole tekkinud kogumismahutite paiknemise tõttu Kaebajale

kuuluval kinnistul, vaid nende vastustaja poolt regulaarselt tühjendamata jätmisest, millele

kaebaja on korduvalt vastustaja tähelepanu juhtinud.

25. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Harku Vallavolikogule esitati taotlus algatada detailplaneeringu koostamine Liikva külas

Loometsa (katastritunnus 19801:001:0220) maaüksusel, eesmärgiga selgitada välja

võimalused detailplaneeringu ümberplaneerimiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse

kohaselt soovitakse maaüksus jagada kaheks elamumaa, üheks maatulundusmaa ja üheks

tootmismaa sihtotstarbega krundiks. Maaüksuse kagunurka on kavandatud perspektiivne

reoveekanalisatsiooni pumpla. Täna on olukord selline, et nimetatud pumplat keegi ei hoolda,

see ajab pidevalt üle ning tekitab keskkonnakahju oma asukohas (sh on suurel alal puud ära

kuivatanud). Et see probleem likvideerida, otsustas Harku vald, et kõnealune puhastusseade

tuleb korda teha. Kuna alal kehtivat planeeringut ei ole korrektselt järgitud, on jäänud

pumplale moodustamata vajalik kinnistu ja määramata hooldaja. Seega selleks, et oleks

võimalik pumplat renoveerida, oli vaja Loometsa KÜ-le seada IKÕ valla vee-ettevõtja

Strantum OÜ kasuks, mis annaks juriidilise aluse pumpla renoveerimise võimaldamiseks.

Harku vald ja kaebaja hakkasid pidama läbirääkimisi IKÕ seadmise tingimuste üle. Kaebaja

seadis IKÕ seadmise eelduseks selle, et vastutasuks algatab Harku vald Loometsa kinnistul

detailplaneeringu. Harku vald ja kaebaja sõlmisid 27.04.2022 detailplaneeringu algatamise

eelselt sõlmitava lepingu, mille punktis 3.1.7 lepiti kokku, et kaebaja kohustub seadma

õigustatud isiku kasuks (OÜ Strantum) Harku vald, Liikva küla, Loometsa (katastritunnus

19801:001:0220) kinnistu kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu IKÕ

reoveepuhasti ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks hiljemalt detailplaneeringu algatamise

otsuse tegemise ajaks. Kuna kaebaja poolt taotletud detailplaneering sisaldas üldplaneeringu

muutmise ettepanekut, siis sai sellise detailplaneeringu algatamise eelduseks olla vaid avaliku

huvi olemasolu. Antud planeeringu puhul oli selleks avalikuks huviks IKÕ seadmine

Loometsa KÜ-le ja kokkulepe oli, et IKÕ tuleb seada enne algatamise kohta otsuse tegemist

ehk siis enne Harku Vallavolikogu istungit, mille päevakorda algatamise otsus saadetakse

(26.05.2022). Harku Vallavalitsus saatis Loometsa KÜ detailplaneeringu algatamise otsuse

26.05.2022 volikogu istungi päevakorda. Kuna kaebaja detailplaneeringu algatamise eelselt

sõlmitava lepingu tingimusi ei täitnud ning IKÕ-d ei seadnud langes detailplaneeringu

taotlusest ära avaliku huvi eeldus. Üldplaneeringu muutmine saab olla põhjendatud vaid

avaliku huvi seisukohalt, mitte lähtuvalt kitsast erahuvist.

2) Detailplaneeringu eesmärgiks oli kavandada alale elamu- ja põllumajandusliku

sihtotstarbega krunt. Maaüksusele on lubatud ehitada kuni 6 hoonet, idapoolne maaüksuse osa

on soovitavalt elamuehituseks mõeldud ning lääne poolne põllumajanduslikele

tootmishoonetele. Maaüksuse kagunurka on kavandatud perspektiivne reoveekanalisatsiooni

pumpla, mille osas on detailplaneeringuga määratud kitsenduseks servituudi vajadusega ala.

Alale servituudiga kavandatud kanalisatsioonitorustiku ja -süsteemi planeerimise eesmärgiks

oli lahendada ka Loometsa KÜ kanaliseerimise võimalus. Detailplaneeringu koostamise ajal

kehtinud üldplaneeringu kohaselt paiknes maaüksus hajaasustusalal, kuhu üldplaneeringu

kohaselt ei olnud ehitusõigust ette nähtud. Maaüksusele määrati elamu püstitamiseks

ehitusõigus kompromissina. Loo-2 detailplaneeringuga kavandati Loometsa maaüksuse

kagunurka piirkonda teenindav perspektiivne reoveepumpla ja maaüksuse lõunapiirile

piirkonda teenindavad vee- ja kanalisatsioonitrassid, mille osas määrati detailplaneeringuga

kitsenduseks servituudi vajadusega ala. Kuivõrd Loometsa KÜ-le määrati kitsendusena

servituut perspektiivsele kanalisatsioonitrassile ja -pumplale, siis määrati kompromissina

Loometsa KÜ-le ka ehitusõigus ühe üksikelamu ja põllumajanduslike hoonete püstitamiseks.

EHR andmetel on elamu püstitamise osas planeering realiseeritud. Realiseerimata on jäänud

põllumajanduslike hoonete ehitamise õigus, seega ei saa nõustuda seiskohaga, nagu oleks täna

kehtiv planeeringulahendus üld- ja teemaplaneeringu tingimustega veel suuremas vastuolus ‒

antud maaüksuse üldplaneeringu järgne maakasutus ongi maatulunduslik ning

põllumajanduslike hoonete rajamine toetab sellist maakasutust.

3) Üldplaneering määratleb Loometsa KÜ-le juhtotstarbeks leebe režiimiga looduslik

haljasmaa rohevõrgustiku Liikva koridoris. Leebe režiimiga looduslikuks haljasmaaks

rohevõrgustiku Liikva koridorina ning range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku

Sõrve tuumalana on määratletud Loometsa KÜ-d ümbritsev suur osa maa-alast.

Üldplaneeringu kohaselt on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võimalik kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel, -leebe

režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis on maatulunduslik kasutus,

s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid

niitusid niidetakse, leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade

rajamine hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2 seatud

tingimustele, ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema

põhjendatud ning ratsionaalne, ehitustegevusega ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid

keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale (näiteks uute elamuühikute kavandamisel

avalikest teedest ja trassidest kaugele võib vallal tekkida ebamõistlik kulu teede ja

tehnovõrkude hooldusele ning sotsiaalse teenuse pakkumisele). Seega on leebe režiimiga

loodusliku haljasmaa peamine kasutusviis maatulunduslik. Teemaplaneeringu seletuskirja p-st

3.3 tulenevalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega alal oleva maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksuse jagamisel sinna elamu püstitamise eesmärgil moodustatakse

jagatavast maast üks elamumaa sihtotstarbega maaüksus ja üks maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksus. Eelkäsitletud juhul võib algset maatulundusmaad jagada

rohkemateks maaüksusteks vaid juhul, kui maast moodustatakse lisaks sellest moodustatud

elamumaale ja maatulundusmaale maaüksused teede, avalike haljasalade, tehnovõrkude või

tehnorajatiste jaoks või maatulundusmaa tükke jääb lahutama tee, jõgi vms selge looduslik

piir. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.17 kohaselt valdavas osas rohevõrgu tuumaladest ja

koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud

täiendavat hoonestust. Samuti on välja toodud, et leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse, on põhimõtteliselt võimalik

hajaasustuse põhimõttel uute eluasemekohtade teke. Seletuskirja punkti 2.17 osas „Tuumalade

ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on kitsamalt Liikva koridori osas märgitud

järgmist: - Liikva külast veidi idas asuv koridor, mida kasutavad liikumiseks ulukid ja

väikeimetajad; - Koridori kvaliteet on ehitustegevuse tõttu vähenenud, kuid ala on ulukite

poolt siiski kasutatav. Seega on oluline koridori laiendada ja järgida, et ehitustegevus ei

kahandaks koridori väärtust veelgi. Kuigi suurulukitele piisab reeglina 400 m laiusest

koridorist, tuleb antud juhul jätta loomadele rohkem valikuvõimalusi, kuna osa koridorist

kulgeb avatud maastikul ja on majadest ümbritsetud.

4) Taotletav ehitustegevus ja maakasutus (kahe elamumaa, ühe maatulundusmaa ja ühe

tootmismaa krundi moodustamine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ja neid

teenindavate abihoonete püstitamiseks ning maaüksusele elamumaa sihtotstarbe määramine)

ei ole kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja hoonestustingimustega.

Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on küll võimalik arendada elamuehitust, kuid seda

üksnes hajaasustuse põhimõttel ja omavalitsuse vastava kaalutlusotsuse alusel. Valdavas osas

rohevõrgu tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole

üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust. Taotletava detailplaneeringu vastuolu

üldplaneeringuga ilmselge, mistõttu ei ole põhjendatud detailplaneeringu algatamine.

Eeltoodust nähtuvalt on vastuolu üldplaneeringuga oluliseks aluseks detailplaneeringu

algatamata jätmiseks. Antud juhul seisneb avalik huvi selles, et kehtestatud üldplaneering on

oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe ja avalik huvi on suunatud sellele, et sellise kokkuleppe

tingimusi täidetaks. Avalik huvi seisneb peamiselt selles, et üldplaneeringuga on

elamuarenduseks ette nähtud piirkonnad kindlaks määratud ning valla elanikel on õiguspärane

ootus sellele, et looduslikud haljasmaad säiliksid looduslikuna ning neid kasutataks neile

ettenähtud üldplaneeringu muutmine vastaks käsitletaval juhul üldplaneeringu põhilahenduste

muutmisele, kuivõrd toimuks üldplaneeringuga määratud leebe režiimiga loodusliku

haljasmaa juhtotstarbe, milleks on maatulundusmaa, elamumaaks muutmine.

5) Kohtupraktika kohaselt on üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmine erandlik ning

nõuab vastava tegevuse põhjendamist. Põhjendamisvajadust võib pidada seda suuremaks,

mida üksikasjalikum ning kaasaja suundumisi ja vajadusi kajastavam on maakasutuse ja

ehituse tingimusi määrav üldplaneering. Käesoleval juhul on suhteliselt üksikasjaliku

üldplaneeringu kehtestamisest möödunud pea 8 aastat, mida ei saa pidada piisavaks ajaks,

mille järel võiks lugeda üldplaneeringut sisult aegunuks. Üldplaneeringu põhilahenduste

detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era kui ka avaliku huvi

seisukohalt. Sellist ülekaalukat huvi ei esine. Rohekoridori alale täiendavate elamute

püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata ja arvestada ka rohekoridori elupaikades elavate

loomadega ja taimestikuga. Rohekoridoridesse kavandatavad planeeringud kujundavad

olukorra, kus sealsetes elupaikades tuhandeid aastaid elanud loomad ja roomajad on sunnitud

tulema inimeste õue, häirimise suhtes tundlikud looma- ja linnuliigid aga lahkuvad alalt. Nii

tekib pidev konflikt inimese ja loomade vahel, mis omakorda viib viimaste lõpliku

hävinemiseni. Nimetatud konflikti tuleb looduslike elupaikade säilitamisega vältida.

Üldplaneeringuga määratud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa ja loodusliku haljasmaa

rohevõrgustiku Liikva koridor ei toeta maaüksusele kahe elamumaa krundi kavandamist.

Valla üldplaneeringu koostamise raames teostati Eestimaa Looduse Fondi poolt

keskkonnamõjude strateegiline hindamine „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja

koridoride uuring“ (edaspidi: rohevõrgustiku uuring) mis määratles tuumalade ja

rohekoridoride paiknemise Harku vallas. Kaebaja on esitanud küll uuringu rohekoridori osas,

kui vastustaja hinnangul ei ole võimalik paljasõnaliselt ümber lükata üldplaneeringule

koostatud uuringut rohekoridori paiknemise ja toimimise osas üksikute piirkondade kaupa.

Valla üldplaneeringu ülesanne on maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste

kehtestamine ning väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine

ning kasutustingimuste määratlemine. Seega on üldplaneeringus määratud arendatavad

piirkonnad selliselt, et olemasoleva rohevõrgustiku funktsioon säiliks.

KOHTU PÕHJENDUSED

26. Vastustaja on keeldunud detailplaneeringu muutmise algatamisest tuginedes PlanS § 128

lg 2 p-dele 1 ja 4. Osundatud sätete kohaselt ei algatata detailplaneeringut eelkõige juhul, kui

algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga (PlanS § 128 lg 2 p 1) või on selleks

muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus (PlanS § 128 lg 2 p 4). Vastustaja hinnangul ei

ole taotletav ehitustegevus ja maakasutus kooskõlas kehtiva üld- ja teemaplaneeringuga

määratud maakasutus- ja hoonestustingimustega, kuna 3,41 ha suurune Loometsa

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus on hajaasustuse põhimõttel juba hoonestatud.

Vastustaja hinnangul ei ole põhjendatud alal varasemalt hajaasustuse põhimõttel kehtestatud

Loo-2 detailplaneeringuga kavandatud hoonestusõigusega 3,41 ha suuruse maaüksuse

jagamine väiksemateks elamumaa (suurusega u 2806 m2 ja 3356 m2) kruntideks ning

maatulundusmaa ja tootmismaa krundiks. Vastustaja väljatoodu kohaselt asub Loometsa KÜ

üldplaneeringuga kohaselt Liikva rohekoridoris ning see ei toeta maaüksuse jagamist kaebaja

soovitud viisil.

27. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja taotluse näol on tegemist üldplaneeringut

muutva detailplaneeringuga.

28. Üldplaneeringu kohaselt (p 2.7) on leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võimalik

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel. Eluasemekohtade rajamist hajaasustuse põhimõttel on täpsustatud

teemaplaneeringus. Teemaplaneeringu seletuskirja p 3.3 alapunkti „Tingimused elamute,

suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja

projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete

projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud, et

hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde

kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem

hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).

Teemaplaneeringu kohaselt hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid,

ridaelamuid ja korterelamuid, ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala

peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks

maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20

000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord,

kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks.

Detailplaneeringu muutmise taotluse seletuskirja p 2.1 kohaselt tehakse planeeringuga

ettepanek olemasolevast maatulundusmaa sihtotstarbega Loometsa kinnistu jagada 2 krundiks

suurustega 15 004 m² ja 18 126 m² elamumaa sihtotstarbega ja suurusega 930 m² heitvee

puhastusseadmete krundiks. Loometsa kinnistule kavandatavate elamute vaheline kaugus on

32 m. Detailplaneeringu muutmise taotluse seletuskirjas on välja toodud, et planeeringuga

soovitakse muuta Harku valla üldplaneeringut osas, mis vähendab kahe kinnistu eluhoonete

vahelist kaugust. Kohtule nähtuvalt ei ole detailplaneeringu taotlus vastavuses

üldplaneeringu- ja teemaplaneeringu tingimustega leebe režiimiga looduslikul haljasmaal

elamuehituse arendamiseks. Tegemist on sisulises mõttes üldplaneeringu juhtotstarbe

muutmisega nii kruntide mõõtmete kui ka elamute paiknemise osas. Elamumaa osas on

detailplaneeringu maht täidetud ‒ rohkem elamiseks võimaldavaid hooneid detailplaneering

hajaasustuse tingimustes ehitada ei võimalda. Asjaolu, et detailplaneering on jäänud

realiseerimata põllumajanduslike hoonete osas, ei väära vastustaja seisukoha õigsust. Ka

muudetud kujul välja pakutud lahendus ei oleks kooskõlas üld- ja teemaplaneeringuga, kuna

täidetud ei oleks nõue, et elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema

vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune.

Üldplaneeringu seletuskirja p-s 1.1.3 on märgitud, et Harku valla üldplaneeringu

põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu seletuskirjas lahti seletatud

juhtotstarbe muutmist. Seega tuleb kaebaja taotlust käsitleda üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamise taotlusena.

29. PlanS § 128 lg 3 näeb ette, et PlanS § 128 lg 2 p-s 1 sätestatud ei kohaldata juhul, kui

detailplaneering algatatakse PlanS §-s 142 sätestatud alusel üldplaneeringut muutva

detailplaneeringuna. Käesoleval juhul ongi detailplaneeringu muutmise taotlus lähtunud,

eeldusest, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

30. PlanS § 142 lg-st 1 tulenevalt peab üldplaneeringu muutmiseks esinema põhjendatud

vajadus. PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu

elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Riigikohus on leidnud, et

kinnistuomaniku soov oma kinnistut kindlal viisil kasutada on kahtlemata üks huvidest, mida

kohalik omavalitsus peab katastriüksuse sihtotstarvet määrates kaaluma. Olukorras aga, kus

kehtiva üldplaneeringuga on juba määratud alale teistsugune maakasutuse juhtotstarve, on see

oluline avaliku huvi väljendus, mida detailplaneeringu menetluses tuleb arvestada (RKHKo

15.12.2022, 3-20-1310, p 20). Riigikohus on ka välja toonud, et detailplaneeringuga

üldplaneeringu muutmise võimalus on erandlik, mis tagab paindliku reageerimisvõimaluse

muutuvatele oludele ja vajadustele (RKHKo 03.12.2012, 3-3-1-47-12, p 20).

Detailplaneeringu üldplaneeringuga muutmine on võimalik näiteks üldplaneeringu

kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (RKHKo 19.04.2007, 3-

3-1-12-07, p 11; 15.01.2009, 3-3-1-87-08, p 22; 27.01.2010, 3-3-1-79-09, p 14). Seega tuleb

detailplaneeringuga üldplaneeringust erandite tegemisel kontrollida, kas eksisteerivad sellised

erandlikud asjaolud, lähtudes eeldusest, et kehtiva üldplaneeringuga on kinnistu maakasutus

juba paika pandud, st omandiõiguse teostamist on juba legitiimselt kitsendatud. Kohtu arvates

sellist ülekaalukat ja õiguspärast erahuvi praegusel juhul ei eksisteeri. Kohus märgib, et

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetluses ei saa asuda kahtluse alla seadma

üldplaneeringu enda põhjendatust ja ajakohasust. Kui ka probleeme selles osas eksisteerib,

tuleb üldplaneeringust kui kehtivast õigusaktist ikkagi juhinduda. Seega kaebaja väited, et

Liikva rohekoridor ei ole tänasel päeval enam oma funktsiooni täitev (mh selle tõttu, et

vastustaja on lubanud ulatuslikku ehitustegevust rohekoridori alal), ei tähenda ka selliste

väidete paikapidavuse korral, et vastustaja ei peaks ega saaks planeerimisotsuste tegemisel

rohekoridori säilitamise vajaduse argumendile tugineda, kuna vastavas osas ei ole

üldplaneeringut muudetud.

31. Kohtule arvates ei ole kaebaja välja toonud põhjendatud vajadusi üldplaneeringu

muutmiseks, mis oleks vastustaja diskretsiooni keelduda detailplaneeringu muudatuste

algatamisest, taandanud nullini. Vastustaja keeldumine detailplaneeringu muutmise

algatamisest on kohtu arvates olnud põhjendatud.

32. Kaebaja läbivaks väiteks on, et vastustaja on kohaselt jätnud arvestamata, et

detailplaneering võimaldab ala veelgi ulatuslikumalt hoonestada ning tänasel päeval ei ole

enam mõeldav, et Loometsa KÜ-st saab haritav põllumaa, metsamajandamiseks kasutatav

metsamaa või loopealne niit. Kohus märgib, et PlanS § 124 lg-st 2 tulenevalt on

detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse alus. Sama põhimõte oli sätestatud ka enne PlanS

kehtinud PlanS v.r. § 9 lg-s 1. PlanS § 140 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle

osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis

aastat või detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Viidatud sätetest tulenevalt ei taga

detailplaneeringu olemasolu ajas muutumatut võimalust planeeringulahendust ellu viia.

Ümbritsev keskkond ja olud võivad muutuda selliselt, et kaua aega tagasi kehtestatud

planeering ei ole enam kehtestatud kujul realiseeritav. Seega õigustatud ootus planeeringut

ellu viia väheneb ajas. Kaua aega tagasi jõustatud planeeringust ei tulene kinnistuomanikule

õigust „vahetada“ detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus tema jaoks sobivama vastu.

Seda eeskätt sellisel juhul, kui kinnistuomaniku soovi ei toetanud detailplaneeringu

kehtestamise ajal kehtinud ega detailplaneeringu muutmise taotluse esitamise hetkel kehtiv

üldplaneering. Asjaoludest nähtuvalt on kaebaja saanud Loometsa KÜ omanikuks

26.08.2015. Seega pidi kaebaja olema teadlik olukorrast detailplaneeringu realiseerimisel ning

üldplaneeringu nõuetest ja võimalustest. Seega pole kaebajal detailplaneeringust tulenevat

õigust „vahetada“ põllumajandushoonete ehitusõigus individuaalelamu ja abihoonete

ehitusõiguse vastu. Vastustaja pole selles osas kaebaja õigusi rikkunud. Õiguspärast ootust

kaebajale ei teki ka kaebaja ja vastustaja vahel toimunud läbirääkimistest reoveepumpla

rajamise asjus Loometsa KÜ-le. Asjaolu, kas IKÕ leping jäi sõlmimata kaebajast või

vastustajast tulenevate asjaolude tõttu, ei mõjuta käesoleva asja lahendust. Kui vastustaja ka

seadis detailplaneeringu muutmise menetluse algatamise sõltuvusse IKÕ lepingu sõlmimisest,

siis ei tulene lepinguliste läbirääkimiste nurjumisest kaebajale subjektiivset õigust nõuda

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist, kui vastavad eeldused (põhjendatud

vajadus) on täitmata. IKÕ lepingu sõlmimata jätmise asjaolud ei mõjuta käesoleva asja

lahendamist ja need tuleb jätta tähelepanuta. Samamoodi ei mõjuta käesoleva asja

lahendamist see, kas reoveepumpla (ja trasside) rajamise vajadus Loometsa KÜ-le on

tulevikus olemas või mitte. Vastav vajadus ei tingi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

vastuvõtmist.

33. Vastustaja tuginemine rohekoridori võimalikule kahjustamisele on asjakohane kaalutlus.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on Liikva koridori osas märgitud, et Liikva külast veidi idas asub koridor,

mida kasutavad liikumiseks ulukid ja väikeimetajad. Koridori kvaliteet on ehitustegevuse

tõttu vähenenud, kuid ala on ulukite poolt siiski kasutatav. Seega on oluline koridori

laiendada ja järgida, et ehitustegevus ei kahandaks koridori väärtust veelgi. Kuigi

suurulukitele piisab reeglina 400m laiusest koridorist, tuleb antud juhul jätta loomadele

rohkem valikuvõimalusi, kuna osa koridorist kulgeb avatud maastikul ja on majadest

ümbritsetud. Piret Toonpere rohevõrgustiku eksperthinnangus (LEMMA OÜ töö „Harku

vallas Liikva külas Loometsa maaüksuse detailplaneeringu rohevõrgustiku eksperthinnang“)

on välja toodud, et rohekoridori alal kehtib ka Loo 1 detailplaneering (kehtestatud Harku

Vallavolikogu 31.07.2003 otsusega nr 54)2 ning detailplaneering lubab praegustele Lootaguse

tee 1, 2, 4 ja 6 maaüksustele 2-4 hoone rajamist. Ehitusalune pind on lubatud vahemikus 190-

690 m2 (täisehitus 10%). Lootaguse tee 1 maaüksusele on käesolevaks ajaks eluhoone rajatud.

Teistel maaüksustel on ehitustegevus käimas. Detailplaneeringuga määratud hoonestusalade

vahelised kaugused Loo 1 detailplaneeringualal on 80 m. Kuna Liikva rohekoridori alal

kehtivad detailplaneeringud on koostatud enne üldplaneeringut, siis need ei arvesta P.

Toonpere hinnangul üldplaneeringu tingimustega. Samas üldplaneeringus rohekoridori

määramisel ei tundu eksperdi arvates samuti olevat kehtivate detailplaneeringutega

arvestatud, sest kehtival kujul realiseeruvad detailplaneeringud lõikavad suurulukite jaoks

rohekoridori läbi. Väikeimetajate ja lindude osas on eksperdi arvates oodata rohekoridori

sidususe säilimist. P. Toonpere rohevõrgustiku eksperthinnangus pole öeldud, et kaebaja

taotletav planeeringumuudatus ei kahjustaks rohekoridori toimimist. Öeldud on hoopis, et:

„Selge on, et igasugune ehitustegevus rohevõrgustiku koridori alal halvendab selle toimivust.“

Ekspert lähtub aga eeldusest, et: „Antud juhul tuleb aga arvestada, et maaüksusel juba kehtib

detailplaneering, mis lubab lisaks praeguseks ajaks valminud eluhoonele veel 5 hoone

rajamist, kokku üle 1700 m2 ehitusaluse pinnaga. Tegu on rohekoridori selgelt ulatuslikult

vähendava detailplaneeringu lahendusega.“ (lk 12). Olukorras, kus rohekoridori toimivus on

küsimärgi all, ei tohi kohtu arvates aktsepteeritavaks kaalutlusteks pidada tõdemust ‒mis ei

toetu kohtule arusaadavalt läbiviidud uuringutele ‒ et olukord on niigi halb ja täiendav

ehitusmaht olemasolevat olukorda enam hullemaks ei muuda. Ka asjaolu, et kaua aega tagasi

kehtestatud detailplaneering oleks veelgi kahjulikuma mõjuga, ei saa õigustada

rohevõrgustiku kahjustamist.

On selge, et vastavad täpsemad uuringud on võimalik läbi viia detailplaneeringumenetluses,

kuid koosmõjus teiste argumentidega (vastuolu üld- ja teemaplaneeringuga) on vastustaja

piisavalt põhjendanud, miks detailplaneeringu muutmise menetlust ei ole põhjendatud

algatada ka muudatuse negatiivse mõju tõttu rohevõrgustikule.

34. Kaebaja tugineb ka võrdse kohtlemise argumendile. Kaebaja toob välja, et üldplaneeringu

koondkaardi kohaselt asub Loometsa KÜ kahe Sõrve tee äärse tiheasustusala (Päikesekivi tee

äärsed elamumaa krundid ning Loopealse põik ja Loopealse tee äärsed elamumaa krundid)

vahelisel looduslikul haljasmaal. Seega on kaebaja hinnangul üldplaneeringu järgi kogu

tiheasustusalade vahelisele maa-alale ette nähtud samad piirangud nagu Loometsa KÜ-le.

Täna on mitmed Loometsa KÜ-st lääne poole jäävad katastriüksused (nagu Lootaguse tee 1,

2, 3, 4, 6) kaebaja väljatoodu kohaselt 100% elamumaad.

Kohus märgib, et iga üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on individuaalne

otsus ja erisuse tegemine ühel juhul ei tähenda, et see oleks põhjendatud kõigil teistel

sarnastel juhtudel. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tema poolt välja toodud näited on tema

olukorraga võrreldavad, st et erinevalt kaebajast aktsepteeriti tema lähiümbruse

kinnistuomanikele üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute vastuvõtmist. Piret Toonpere

rohevõrgustiku eksperthinnangus on viidatud, et Loo 1 detailplaneering (kehtestatud Harku

Vallavolikogu 31.07.2003 otsusega nr 54) lubab praegustele Lootaguse tee 1, 2, 4 ja 6

maaüksustele 2-4 hoone rajamist. Seega võib elamute ehitustegevuse aluseks olla 2003. a

vastu võetud detailplaneering, analoogselt kaebajaga. Puudub teave, kas kaebaja viidatud

kinnistute puhul on aktsepteeritud detailplaneeringute hilisemat muutmist. Kui nii, siis saab

kaebaja oma õigusi kaitsta, küsides vastustajalt selgitusi ja vajadusel pöördudes kohtu poole,

vaidlustades detailplaneeringute muudatused. Kaebaja puutumus tuleneks sellisel juhul

asjaolust, et rohevõrgustikul ehitamise lubamine ümbruskonnas kahandab kaebaja võimalusi

enda kinnistul sarnast ehitustegevust läbi viia. Kaebaja esitatud tõendid siiski ei kinnita, et

kaebaja oleks samasuguses olukorras võrreldes näiteks toodud kinnistute omanikega. Kohus

ei pea ka vajalikuks täiendavat tõendite kogumist, kuna see ei mõjutaks kaebaja suhtes tehtud

individuaalset otsust.

35. Ka muud kaebaja väited ei anna alust kaebust rahuldada. Asjaolu, kas praegune Loometsa

KÜ sihtotstarve on valesti määratud, ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Kohtu

arvates on vastustaja vastanud põhjalikult kõigile kaebaja vastuväidetele, vaidlustatud otsuses

toodud põhjendused on arusaadavad ega ole erakordselt raskesti jälgitavad. Kohtu arvates ei

ole kaebaja tõendanud, et eksisteerib põhjendatud vajadus üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamiseks. Seega pole vastustaja teinud ka kaalutlusvigu. Ülaltoodut

arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud

jäävad kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)