2-18-18144/82 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-18144

Kohtuasi

Fepower OÜ hagi AS LHV Pank, OSAÜHINGU BEST

IDEA ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur

Indrek

Lepsoo

vastu

nõude

tunnustamiseks Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.04.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Fepower OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Fepower OÜ (registrikood 12325730), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela

Kostja I AS LHV Pank (registrikood 10539549),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Kostja II

OSAÜHING

BEST

IDEA

(registrikood

10955220), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko

Pikani

Kostja III Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis,

registrikood 12512159) pankrotihaldur Indrek Lepsoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22.04.2022 määrus muutmata.

2. Jätta Fepower OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Fepower OÜ (hageja) esitas 29.11.2018 hagi AS-i LHV Pank (kostja I), OSAÜHINGU

BEST IDEA (kostja II) ja Kohila tn Muuseumi Arendus OÜ (pankrotis; võlgnik)

pankrotihalduri (kostja III, pankrotihaldur) vastu nõude tunnustamiseks võlgniku

pankrotimenetluses. Harju Maakohus rahuldas 22.03.2021 otsusega hagi. Kostja I esitas

maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tegi 31.08.2021 otsuse,

millega tühistas maakohtu otsuse, jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus hageja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Riigikohus jättis 10.01.2022 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Tallinna

Ringkonnakohtu 31.08.2021 otsus jõustus 10.01.2022.

2. Kostja I esitas maakohtus 01.03.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid tema

menetluskuludeks maakohtus õigusabikulu 5796 eurot (v.a 01.03.2021 istungil osalemise kulu)

ja tõendite saamise kulu 24 eurot. Õigusabi on osutatud 41,40 tunni ulatuses. Õigusabikuludele

lisandub 01.03.2021 istungil osalemise kulu lähtudes istungi kestusest ja esindajate tunnitasust.

Kostja I ringkonnakohtule 26.07.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja I

menetluskuludeks ringkonnakohtus õigusabikulu 2926 eurot. Õigusabi on osutatud 20,90 tunni

ulatuses. Kostjat I esindas nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses kaks lepingulist esindajat

tunnitasu suurusega 140 eurot käibemaksuta.

3. Kostja II esitas menetluskulude nimekirja maakohtus 01.03.2021, mille kohaselt olid tema

menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja kulu 2975 eurot. Õigusabi on maakohtus

osutatud 17,5 tunni ulatuses. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 170 eurot

(käibemaksuta). Nimetatud kulule lisandub 01.03.2021 kohtuistungil osalemise ajakulu

vastavalt istungi kestusele. Kostja II teatas, et ringkonnakohtus tal menetluskulud puudusid.

4. Kostja III esitas menetluskulude nimekirja maakohtus 01.03.2021, mille kohaselt olid tema

menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja kulu 348 eurot. Õigusabi on maakohtus

osutatud 2 tundi ja 14 minutit tunnitasuga 130 eurot (lisandub käibemaks). Kostja III teatas, et

ringkonnakohtus tal menetluskulud puudusid.

5. Hageja esitas vastuväited kostjate menetluskuludele.

5.1. Hageja leidis, et kostja I menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud vaid

1500 euro ulatuses. Kostja I lepinguliste esindajate ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kostja I

poolt menetluses mitme lepingulise esindaja kasutamine on põhjendamatu ning hageja ei pea

hüvitama kostja I kulutusi mitmele esindajale. Dokumentide koostamisele on kulunud kohati

rohkem kui kahekordne mõistlik ajakulu arvestades menetlusdokumentide vähest mahtu.

Samuti ei ole põhjendatud kostja I kahe advokaadi osalemine kohtuistungil. Ringkonnakohtus

esitatud menetluskulude nimekirja osas leidis hageja, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on

ülepaisutatud ning 20,9 tunnisest ajakulust on põhjendatud vaid 5,4 tundi. Kui kohus peab

vajalikuks 26.07.2021 ringkonnakohtule arvamuse esitamist, on põhjendatud 8,9 tunnine

ajakulu. Kostja I lepinguliste esindajate tunnitasu suurus on vaidluse olemust ja sisu arvestades

ülemäärane ning põhjendatud tunnitasu peaks hageja arvates olema 120 eurot.

5.2. Kostja II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud vaid 1080 euro

ulatuses. Kostja II lepingulise esindaja ajakulu on tugevalt ülepaisutatud ning ka õigusteenuse

tunnihind on tsiviilasja olemust ja keerukust arvestades ebamõistlikult kõrge. Käesolevas

vaidluses saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kostja II esindaja ajakulu on hageja

hinnangul põhjendatud kokku 9 tunni ulatuses.

5.3. Kostja III menetluskulude osas leidis hageja, et Indrek Lepsoo menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on alusetu, kuna 25.06.2019–26.10.2020 ei olnud Indrek Lepsoo

võlgniku pankrotihaldur, st ta ei olnud käesoleva tsiviilasja menetlusosaline. Menetlusvälistele

isikutele ei saa menetluskulusid tekkida.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 22.04.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) kostjate

menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulud summas 6162 eurot ja viivise, kostja II kasuks 1960 eurot ja viivise ning

kostja III kasuks 333,84 eurot ja viivise.

6.1. Kostja I menetluskuludega seoses märkis maakohus, et kuna praegune vaidlus ei olnud

olemuselt nii mahukas ega õiguslikult keerukas, mis tingiks kahe esindaja kasutamise vajaduse,

ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-s 3 sätestatust lähtuvalt põhjendatud

arvestada kostja I kahe lepingulise esindaja poolt samale toimingule kuuluvat ajakulu

dubleerivas osas. Maakohus vähendas järgmiste toimingute ajakulu:

- 12.12.2018–17.12.2018 tagatise andmise taotlus ja tähtaja pikendamise taotlus 4,70 tunnilt

2 tunnile;

- 29.01.2019 tutvumine Fepoweri vastusega 0,30 tunnilt 0,16 tunnile;

- 31.01.2019 vastus hageja 29.01.2019 seisukohale, vastuse esitamise kohtule ja

menetlusosalistele e-toimiku kaudu 1,10 tunnilt 0,5 tunnile;

- 03.06.2019 tutvumine Harju Maakohtu määrusega (kostjatele menetluskulude tagatise

määramine), kliendi informeerimine 0,30 tunnilt 0,17 tunnile;

- 26.11.2019–27.11.2019 vastuse hagile koostamine 11,50 tunnilt 7 tunnile;

- 16.07.2020 tutvumine kohtumäärusega (tõendite kogumine), kliendi informeerimine

0,30 tunnilt 0,17 tunnile;

- 30.09.2020–02.10.2020 vastuse koostamine Fepoweri seisukohale ja uutele tõenditele, lisade

komplekteerimine, kohtule esitamine 12,50 tunnilt 7 tunnile;

- 28.02.2021 istungiks ettevalmistamine, kulude nimekirja koostamine 3 tunnilt 2 tunnile;

- 23.03.2021 kohtuotsusega tutvumine 0,8 tunnilt 0,3 tunnile;

- 13.04.2021–20.04.2021 kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine

7,8 tunnilt 6,5 tunnile;

- 24.05.2021 Fepoweri apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine, kiri kliendile 1,5 tunnilt 1

tunnile;

- 21.07.2021–26.07.2021 Fepoweri seisukohale vastuse koostamine 10,5 tunnilt 5,5 tunnile.

Ülejäänud osas pidas maakohus kostja I menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ja

nendele kulunud aega põhjendatuks. Kokku pidas maakohus kostja I lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatuks 41,7 tunni ulatuses. Maakohtu arvates oli asja sisu ja mahtu ning

tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades kostja I lepinguliste esindajate

tunnitasu suurus 140 eurot mõistlik ja põhjendatud. Kostja I lepingulise esindaja kulude

põhjendatud suurus oli seega 5838 eurot (41,7 tundi x 140 eurot). Põhjendatud oli tõendite

saamise kulu summas 24 eurot. Kostja I ei olnud oma menetluskulude nimekirjas välja toonud

20.04.2021 apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot, kuid maakohus määras

selle TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks toimiku materjalide põhjal. Maakohus määras kostja I

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6162 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 5838

eurot, tõendite saamise kulu 24 eurot ja riigilõiv 300 eurot).

6.2. Maakohus vähendas järgmiste kostja II lepingulise esindaja toimingute ajakulu:

- 27.12.2018 hagiavaldusega tutvumine, suhtlus kliendiga, esialgse vastuse ja tagatise taotluse

koostamine ja esitamine kohtule 5,5 tunnilt 3 tunnile;

- 05.02.2019 hageja seisukohaga tutvumine, edastamine ja arutelu kliendiga 1,5 tunnilt 0,5

tunnile;

- 05.01.2020 hageja 19.12.2019.a seisukoha analüüs, suhtlus kliendiga 1,9 tunnilt 1 tunnile;

- 01.03.2021 menetluskulude nimekirja koostamine ja ettevalmistus kohtuistungiks 2,5 tunnilt

2 tunnile.

Ülejäänud osas pidas maakohus kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud toiminguid ja

nendele kulunud aega põhjendatuks. Kokku oli kostja II lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatud seega 14 tunni ulatuses. Kostja II lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot

(käibemaksuta) oli maakohtu hinnangul liiga kõrge ning kohus pidas asja sisu ja mahtu ning

tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades põhjendatud tunnitasuks 140 eurot

(käibemaksuta). Kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus oli seega 1960 eurot

(14 tundi x 140 eurot).

6.3. Maakohus selgitas seoses kostja III menetluskuludega, et pankrotiseaduse (PankrS) § 541

lg-st 1 tulenevalt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid.

Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest

ei tulene teisiti. Haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus

pankrotivaraga seotud vaidlustes. Seega kui võlgniku algne pankrotihaldur Veli Kraavi kasutas

käesolevas vaidluses õigusabi, tekkisid sellest kulud pankrotivõlgnikule, mitte uuele

pankrotihaldurile Indrek Lepsoole isiklikult. Indrek Lepsoo osaleb käesolevas menetluses

PankrS § 541 lg-st 1 tulenevalt võlgniku uue pankrotihaldurina ning seega on tal õigus võlgniku

nimel esitada ka menetluses tekkinud kulude osas menetluskulude nimekiri.

Maakohus vähendas kostja III lepingulise esindaja 15.11.2019 kohtumäärusega tutvumise

ajakulu 10 minutilt 5 minutile ehk 0,08 tundi. Kokku oli III lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatud seega 2,14 tunni ulatuses. Kostja III lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot

(millele lisandub käibemaks) oli maakohtu hinnangul põhjendatud. Kostja III lepingulise

esindaja kulude põhjendatud suurus oli seega 278,20 eurot (2,14 tundi x 130 eurot), millele

lisandub käibemaks 55,64 eurot, kokku 333,84 eurot.

Määruskaebus, puudutatud isikute seisukohad ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus

mõistis hagejalt kostja I kasuks välja lepinguliste esindajate kulud summas 5838 eurot ja sellelt

arvestatava lisanduva viivise, kostja II kasuks välja lepingulise esindaja kulud 462 eurot ja

sellelt arvestatava lisanduva viivise, kostja III kasuks välja menetluskulud summas 333,84 eurot

ja sellelt arvestatava lisanduva viivise.

7.1. Hageja leiab, et kostja I kulutused kahele lepingulisele esindajale ei ole põhjendatud.

Maakohus oleks pidanud valima, millise kostja I lepingulise esindaja kulude põhjendatust

hinnata ning lugema teiste lepinguliste esindajate kulud TsMS § 175 lg 3 alusel põhjendamatuks

Lisaks on määruse põhjendused selles osas ka vastuolulised. Maakohtule ja ringkonnakohtule

esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et suurema osa kostja I esindusest on teostanud

vandeadvokaadi abi Rety Estorn, mistõttu on vandeadvokaatide Liis Könni ja Mailis Meieri

ajakulu tervikuna põhjendamatud, seda enam, et vandeadvokaat Liis Könn on valdava osa ajast

tegelenud advokaat Rety Estorni dokumentide ülevaatamise ja täiendamisega ehk sisuliselt

patrooni ülesannete täitmisega. Vandeadvokaat Mailis Meier on teinud maakohtus ja

ringkonnakohtus tööd kokku 26,3 tundi. Maakohus ei ole vaidlustatavas määruses eraldi

hinnanud vandeadvokaat Mailis Meieri töö vajalikkust ja põhjendatust, vaid on hinnanud

läbisegi kõigi kolme esindaja töö vajalikkust ja põhjendatust. Seega on igal juhul

põhjendamatud kostja I kulutused lepingulisele esindajale osas, milles need ületavad 3682 eurot

(26,3 h x 140 eurot).

7.2. Maakohus on kostja II menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jätnud arvestamata

Riigikohtu seisukohaga, mille järgi ei saa TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikuks ja põhjendatuks

pidada lepingulise esindaja ajakulu, mis on seotud kliendiga suhtlemisega. Seetõttu tuleb

kostja II kasuks välja mõistetavaid menetluskulusid täiendavalt vähendada 3,3 tunni ehk 462

euro (3,3 h x 140 eurot) võrra järgmiselt:

- 27.12.2018 hagiavaldusega tutvumine, suhtlus kliendiga, esialgse vastuse ja tagatise taotluse

koostamine ja esitamine kohtule (5,5 tundi) – võttes arvesse hagiavalduse ning kostja

tagatise taotluse mahtu, on kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 3 tunni asemel

põhjendatud 2 tundi ehk 1 tund kliendiga suhtlemisele on põhjendamatu;

- 05.02.2019 hageja seisukohaga tutvumine, edastamine ja arutelu kliendiga (1,5 tundi) – võttes

arvesse seisukoha mahtu, on kohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 0,5 tunni asemel

põhjendatud ajakulu üksnes 0,2 tundi;

- 03.06.2019 kohtumäärusega tutvumine, arutelu kliendiga (0,5 tundi) – kohtu poolt

põhjendatuks peetud 0,5 tunni asemel on põhjendatud üksnes 0,2 tundi;

- 05.01.2020 hageja 19.12.2019.a seisukoha analüüs, suhtlus kliendiga (1,9 tundi) – kohtu poolt

põhjendatuks peetud 1 tunni asemel on põhjendatud 0,5 tundi;

- 02.10.2020 kostja seisukoha ja tõenditega tutvumine ja analüüs, suhtlus kliendiga (1,2 tundi)

– kohtu poolt põhjendatuks peetud 1,2 tunni asemel on põhjendatud 0,5 tundi;

- 17.12.2020 hageja seisukohaga tutvumine, suhtlus kliendiga (0,7 tundi) – kohtu poolt

põhjendatuks peetud 0,7 tunni asemel on põhjendatud 0,3 tundi.

7.3. Maakohus on kostja III menetluskulude puhul ebaõigesti leidnud, et menetluskulud

tekkisid pankrotivõlgnikule, mitte uuele pankrotihaldurile Indrek Lepsoole. Hageja märgib, et

kostja III ei ole 01.03.2021 menetluskulude nimekirjas väitnud ega esile toonud, et

Advokaadibüroo LEXTAL oleks osutanud õigusabiteenust pankrotihaldurile Veli Kraavile,

vaid et õigusabi osutati kostjale III, kelleks on pankrothaldur Indrek Lepsoo. Lisaks sätestab

PankrS § 62 lg 2, et halduril on lubatud kasutada esindajat ja abilist pankrotimenetlusega seotud

toimingute ja tehingute tegemisel pankrotitoimkonna eelneval nõusolekul. Hagejale

teadaolevalt ei ole võlgniku võlausaldajate üldkoosolek võtnud vastu otsust selle kohta, et

pankrotihaldurid Veli Kraavi või Indrek Lepsoo võiksid kasutada lepingulist esindajat oma

ülesannete täitmiseks.

8. Kostjad vaidlesid hageja määruskaebusele vastu ja palusid selle jätta rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

(koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja maakohtu määrust osas, milles kostja I

menetluskulud mõisteti hagejalt välja 324 eurot ületavas osas (6162–5838) ja vastavas osas

viivise. Lisaks vaidlustab hageja kostja II kasuks menetluskulude väljamõistmist 1498 eurot

ületavas osas (1960–462) ja vastavas osas viivise. Hageja vaidlustab kostja III kasuks

väljamõistetud menetluskulud ja viivise tervikuna. Ülejäänud osas ei ole maakohtu määrust

vaidlustatud. Ringkonnakohus saab kontrollida maakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas.

Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus

§-ga 659).

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele

annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul

maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda.

Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja

§ 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

13. Hageja leiab määruskaebuses endiselt, et kostja I kulutused kahele lepingulisele esindajale

ei ole põhjendatud ning täiendavalt, et maakohus oleks pidanud valima, millise kostja I

lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja

tõlgendusega TsMS § 175 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele

esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Olukorras, kus menetlusosalist on esindanud mitu lepingulist esindajat, kuid kohus

ei pea mitme esindaja osavõttu TsMS § 175 lg 3 alusel põhjendatuks, ei ole alust tekkinud

menetluskulusid lepinguliste esindajate arvuga jagada või arvestada üksnes ühe lepingulise

esindaja kuludega. Kohtul tuleb kindlaks määrata, milline oli vastavalt asja keerukusele,

menetlusdokumentide sisule ja mahule põhjendatud ja vajalik ajakulu teostatud toimingutele,

mida oleks üks lepinguline esindaja menetluses teinud. Kostja I menetluskulude nimekirjadest

nähtub, et kostja I lepingulised esindajad ei ole teinud tööd võrdselt. Õiguskirjanduses on

väljendatud seisukohta, et hüvitamata tuleb jätta vaid kulud, mis lisandusid mitme lepingulise

esindaja kasutamisest ning eelduslikult on selleks nt täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja

materjalidega tutvumiseks või mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel

ja sellest osavõtmisel (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5.b). Maakohtu määruse

põhjendustest nähtuvalt on maakohus vähendanud mh neid kulusid, kus esindajate tegevused

kattusid, nt 26.–27.11.2019, kui kaks kostja I lepingulist esindajat koostasid vastust hagile, mh

üks esindaja täiendas vastuse projekti, samuti 30.09.2020 seisukoha koostamine ühe esindaja

poolt ja seisukoha täiendamine 02.10.2020 teise esindaja poolt, 23.03.2021 maakohtu otsusega

tutvumine kahe esindaja poolt ning 13.–20.04.2021 apellatsioonkaebuse koostamine ühe

esindaja poolt ja ülevaatamine ning täiendamine teise esindaja poolt. Maakohus on arvestanud

ühe esindaja ajakulu kohtuistungil, kuigi istungil osales kaks kostja I lepingulist esindajat.

Konkreetse menetlusdokumendi koostamiseks läinud ajakulu on maakohus hinnanud kogumis.

Muus osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust kostja I menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel lähtuvalt mitme esindaja kasutamisest hüvitatavaid kulusid vähendada,

kuna esindajad on teostanud erinevaid ülesandeid, mida vastasel juhul oleks ühe lepingulise

esindaja kasutamisel teostanud kõiki üks lepinguline esindaja üksinda. Kuna tunnihind kostja I

lepingulistel esindajatel oli ühesugune, ei teki menetluskulude suuruse puhul erinevust sellest,

kas ülesandeid, mis ei kordu, on teostanud kaks esindajat või üks esindaja.

Arvestades eeltoodut on põhjendamatud hageja väited seoses kostja I lepingulise esindaja

Mailis Meieri kulude hindamata jätmisega. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses eraldi

nimetanud, milline lepinguline esindaja millist toimingut tegi ning kelle ajakulu maakohus

vähendas. Kõrvutades maakohtu määruse põhjendusi kostja I menetluskulude nimekirjadega

nähtub, et maakohus on kostja I lepingulise esindaja Mailis Meieri kulusid vähendanud

mõlemas kohtuastmes. Sealjuures on maakohus arvestanud nt 30.09.2020 ja 02.10.2020

seisukoha ning 13.–20.04.2021 apellatsioonikaebuse koostamisele kulunud aega ühe

lepingulise esindaja kohta, mistõttu puudus vajadus eristada, millise kostja I lepingulise

esindaja ajakulu konkreetselt millises ulatuses sai põhjendatud ja vajalikuks pidada. Kuna

maakohus on kontrollinud kõigi kostja I lepinguliste esindajate ajakulu vajalikkust ja

põhjendatust, sh Mailis Meieri oma, ei ole vaatamata hageja taotlusele põhjust asja kostja I

menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.

Kuigi hageja on vaidlustanud kostja I lepinguliste esindajate kulu tervikuna, ei ole hageja esile

toonud ühtegi konkreetset kostja I lepingulise esindaja toimingut, mis oli üleliigne või millele

kulunud aeg oleks ülepaisutatud. Maakohus on hinnanud menetlusdokumentide koostamiseks

kulunud aega ning ei ole hagejalt kostja I kasuks välja mõistnud viimase menetluskulude

nimekirjas taotletud lepingulise esindaja kulusid tervikuna, vaid on kostja I menetluskulusid

vähendanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjale I õigusabiteenuse

osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda

põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle

maakohtust erinevalt.

14. Määruskaebuse kohaselt ei oleks maakohus tohtinud põhjendatuks pidada kostja II

lepingulise esindaja ajakulu, mis kulus kliendiga suhtlemisele. Hageja toob esile kostja II

lepingulise esindaja 27.12.2018, 05.02.2019, 03.06.2019, 05.01.2020, 02.10.2020 ja

17.12.2020 toimingud. Maakohus on 27.12.2018, 05.02.2019 ja 05.01.2020 toimingute puhul

kostja II taotletud ajakulu vähendanud ja arvestanud sealjuures üksnes menetlusdokumentide

mahtu, mitte suhtlust kliendiga. 03.06.2019, 02.10.2020 ja 17.12.2020 toimingute puhul ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks nende ajakulu vähendada, kuivõrd toimingud ei koosnenud

üksnes kliendiga suhtlemisest ja arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning lisatud

tõendeid, on vastavate toimingute teostamisele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Riigikohus

on selgitanud, et kliendisuhtlus on mõistlikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja

põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (RKTKm 13.06.2016, 3-2-1-48-16, p 13). Hageja

viidatud Riigikohtu lahendis (RKTKm 27.11.2019, 2-18-10073, p 22) on advokaadi ja kliendi

vahelist suhtlus peetud põhjendamatuks konkreetses vaidluses, mitte ei ole võetud seisukoht, et

taolist kulu ei peaks üldjuhul vastaspoolelt välja mõistma. Riigikohus on ka viidatud lahendist

hilisemas praktikas pidanud põhjendatuks mh kliendiga suhtlemise ajakulu (vt nt RKTKo

13.05.2020, 2-17-13190, p 18; 02.12.2020, 2-17-5110, p 25).

15. Määruskaebuse väidete kohaselt ei oleks maakohus tohtinud kostja III menetluskulusid

kindlaks määrata ega neid hagejalt välja mõista, kuna kulud on tekkinud Indrek Lepsoole, kes

ei olnud kulude tekkimise ajal võlgniku pankrotihaldur ning lisaks ei ole kostjal III PankrS § 62

lg-s 2 sätestatud nõusolekut esindaja kasutamiseks. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei

nõustu. Maakohus on õigesti märkinud, et kui võlgniku pankrotihaldur Veli Kraavi kasutas

käesolevas vaidluses õigusabi, tekkisid sellest kulud pankrotivõlgnikule, mitte uuele

pankrotihaldurile Indrek Lepsoole isiklikult. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et kostja III on oma

01.03.2021 menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märkinud, et õigusabiteenuseid

osutati kostjale III, kelleks dokumendi päise järgi on võlgniku pankrotihaldur Indrek Lepsoo.

Toimikust ja kostja III 01.03.2021 esitatud menetluskulude nimekirjast on mõistlikult

arusaadav, et õigusabi osutati võlgniku pankrotihaldurile, kelleks kuni 02.12.2020 oli Veli

Kraavi (dtl 482). Seaduse järgi tekivad pankrotihalduri tegevuse tulemusena õigused ja

kohustused võlgnikule (PankrS § 541 lg 1). Maakohus on vaidlustatud määruses mõistnud

hagejalt menetluskulude hüvitise välja võlgniku kasuks, mitte tema pankrotihalduri Indrek

Lepsoo kasuks. Asjaolu, et menetluses, kus pankrotihaldur osaleb kohtuvaidluses oma

ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel PankrS § 541 lg 1 järgi, on kostjaks küll pankrotihaldur,

kuid menetluskulude kandja on võlgnik, on kinnitatud ka kohtupraktikas (vt nt TrtRnKo

25.01.2023, 2-15-19357, p 45; 14.04.2022, 2-20-4143, p 12). Seetõttu on põhjendamatu hageja

seisukoht, et menetluskulud on tekkinud pankrotihaldurile Indrek Lepsoole isiklikult ning neid

ei peaks hagejalt välja mõistma. Seoses hageja väitega, et võlgniku pankrotihalduritel ei olnud

pankrotitoimkonna nõusolekut lepingulise esindaja kasutamiseks, märgib ringkonnakohus, et

nõusoleku olemasolu või puudumine ei mõjuta menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramist. Kostja III on lisaks vastuses määruskaebusele asjakohaselt viidanud, et

Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et nõusoleku olemasolu või puudumine on

pankrotivõlgniku ja halduri sisesuhe, mis ei mõjuta kohtukulude hüvitamist poolele, kelle

kasuks on kulud kohtu poolt välja mõistetud (RKTKo 14.11.2002, 3-2-1-130-02, p 14).

16. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)