1-23-3338/21 · 1-23-3338/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Tunnistada Tauno Koitla süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda 5 kuu pikkuse Tunnistada Tauno Koitla süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda 4 kuu

Legislator headnote

AI generated

1-23-3338/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tunnistada Tauno Koitla süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda 5 kuu pikkuse Tunnistada Tauno Koitla süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda 4 kuu

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. august 2023

Kohtunik

Triin Harak

Istungisekretär

Tõlk

Reelika Käis

Kadri Jõgi

Kriminaalasja number

1-23-3338

Kriminaalasi

Tauno Koitla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) §

263 lg 1 p 1 järgi

Süüdistatav

Tauno Koitla, isikukood 39810052742; elukoht xxx;

xxx kodanik; emakeel xxx; xxx, xxx X OÜ, X OÜ,

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.08.2022 otsusega nr

1-22-3980 KarS § 424 lg 1 järgi karistatud 6 kuu pikkuse

tingimis vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga KarS §

73 lg 1 järgi.

Prokurör

abiprokurör Laura Jõgisoo

Kaitsja

vandeadvokaat Marko Paabumets, määratud korras

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Tauno Koitla süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda 5 kuu pikkuse

vangistusega (xxx episood).

2. Tunnistada Tauno Koitla süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistada teda 4 kuu

pikkuse vangistusega (xxx episood).

3. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks

mõista 7 kuud vangistust.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 29.08.2022.a otsusega

mõistetud kandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks

mõista 1 aasta ja 28 päeva vangistust.

5. KarS § 69 alusel asendada vangistus 1 aasta ja 28 päeva 388 tunni üldkasuliku tööga,

mis tuleb sooritada 14 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

6. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Tauno Koitlat üldkasuliku töö perioodil järgima KarS

§ 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud

elukoht;

2)

ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

7. Rahuldada M. F. Y. A.’i mittevaralise kahju nõue osaliselt ning välja mõista VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Tauno Koitlalt M. F. Y. A.’i kasuks 1000 eurot, mis kanda

M. F. Y. A.’i arvedusarvele nr xxx (Swedbank).

8. Arvata menetluskulude hulka:

• vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Tauno Koitlale osutatud riigi õigusabi

tasuna kohtueelses menetluses 129,60 eurot ja kohtumenetluses 1533,60 eurot,

kokku 1663,20 eurot,

• kannatanu poolt valitud esindaja tasu 252 eurot,

• kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 61 eurot ja

• sundraha summas 1087,50 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistatavalt välja riigi tuludesse menetluskulud summas

2811,70 eurot, s.o kaitsjatasu, ekspertiisi kulu ning sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel

määrata, et riigi kasuks väljamõistetavad menetluskulud summas 2811,70 eurot tuleb

tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates, hiljemalt iga kuu

viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik.

KrMS § 182 lg 3 alusel jaotada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud võrdselt

kannatanu ja süüdistatava vahel. Välja mõista Tauno Koitlalt menetluskuluna kannatanu

lepingulise esindaja tasu seoses tsiviilhagi koostamisega osaliselt, s.o 50% ulatuses

summas 126 eurot M. F. Y. A.’i kasuks, mis kanda M. F. Y. A.’i arvedusarvele nr xxx

(Swedbank). Kannatanu lepingulise esindaja kulu seoses tsiviilhagi koostamisega 50%

ulatuses, so summas 126 eurot, jätta kannatanu M. F. Y. A.’i enda kanda.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Jõustunud

kohtuotsus

saata üldkasuliku

töö korraldamiseks

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse

peale saab kohtumenetluse

pool esitada

kirjaliku

apellatsiooni

Tartu

Ringkonnakohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, s.t alates 14.

augustist 2023. Apellatsiooniõigusest võib loobuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. See tähendab,

et 15 päeva jooksul alates 14. augustist 2023 tuleb esitada kirjalik määruskaebus Tartu

Maakohtule.

PÕHIOSA

(I) Süüdistuse sisu

1. Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis 25. mail 2023 Tartu Maakohtusse kriminaalasja Tauno

Koitla süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi.

2. Tauno Koitlat süüdistatakse selles, et tema 29.12.2022 kell 01.12 Xxx linnas, xxx juures

tänaval lõi kannatanut M. F. Y. A.’i ühe korra kahe käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel

kannatanu kukkus pikali maha. Järgnevalt võttis Tauno Koitla kannatanu kaela küünarvarre ja

õlavarre vahelisse haardesse ning lõi kannatanut ühe korra vasaku silma piirkonda ning ühe

korra kaela vasaku poole piirkonda. Tauno Koitla lõpetas oma tegevuse peale menetluses

tuvastamata isikute sekkumist.

Peale seda kell 01.19 Xxx linnas, xxx juures tänaval lõi Tauno Koitla kannatanut uuesti ühe

korra käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha, järgnevalt lõi

Tauno Koitla kannatanut ühe korra jalaga vasaku jala piirkonda.

Oma tahtliku tegevusega põhjustas Tauno Koitla M. F. Y. A.’le füüsilist valu ja kehavigastused

– vasaku silma kohale marrastused, ülalau hematoomi, kaela vasakule poole kriimustused,

marrastused ja hematoomid labakätele ning kinnise kodarluu ala-[distaalse] otsa murru, mille

tervisekahjustus kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

(II) Menetlusosaliste seisukohad

3. Prokurör palus Tauno Koitla KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdi tunnistada. Prokuratuuri

hinnangul on tegemist jätkuva süüteoga, sest jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud

reeglina ajaliselt lähedaste tegudega, sama objekti vastu sarnasel viisil toime pandud tegu.

Etteheidetavaid tegusid saab vaadata ühtse tegevusena, kuivõrd neil on väga lühike ajaline vahe

ning on ilmselge, et teine sündmus on kantud esimesest sündmustest, on ühtne tahtlus ja konflikt

on kestev. Prokurör palus isikule KarS § 263 lg 1 p 1 alusel karistuseks mõista 8 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29. august

2022 kohtuotsusega mõistetud ära kandmata karistuse osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse

võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust. Kriminaalasjas on

menetlusekulud, mis tuleb Tauno Koitlalt välja mõista. Nendeks on sundraha summas 1087

eurot 50 senti. Samuti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teostatud ekspertiisi maksumus summas

61 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses. Kriminaalmenetluses olevad DVD

plaadid häirekeskuse salvestisega ja linnakaamerate videosalvestisega jätta kriminaalasja

juurde. Kriminaalasjas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. Prokuröri hinnangul on hagi

korrektselt esitatud ning prokurör leiab, et kannatanul on õigus nõuda talle tekitatud

kehavigastuste eest kahju hüvitamist. Küll aga ei toeta prokurör kahjunõuet esitatud ulatuses,

tuues välja, et hiljutises praktikas on 10 000 eurot mõistnud välja näiteks Tartu Maakohus

isikule, kes kuriteo tõttu jäi osaliselt kurdiks. Käesolevas asjas ei ole isik aga niivõrd raskelt

viga saanud. Seetõttu leiab prokurör, et hagi tuleb siiski osaliselt rahuldada ja mõista

kannatanule välja hüvitis kohtu õiglase äranägemise järgi.

4. Tauno Koitla avaldas, et sündmus oli rohkem enese kaitseks, mitte tahtlik rünne ning palus

kohtult süüdimõistmisel karistuseks asendamist üldkasulikku tööga või rahatarhviga (kt lk 79

pöördel, 105).

5. Kaitsja leidis, et tegemist ei ole avaliku korra raske rikkumisega, kuna ei ole tuvastatud

isikut, keda oleks häiritud või ohustatud, seda eriti xxx tänava sündmuse puhul. xxx tänava

episoodi puhul läks kakluse lahutanud isik samuti appi konflikti lahendama, ega olnud häiritud.

Kaitsja hinnangul esimene situatsioon eskaleerus, kuna kannatanu ei käitunud adekvaatselt

üldnorme järgivalt ning tegemist oli hädakaitsega süüdistatava poolt, kui agressiivne ja vihane

kannatanu otsib õiglust. Ka teise osa võiks lugeda hädakaitseks. Kui kohus leiab, et süüdistatav

tuleb siiski süüdi mõista siis märkis kaitsja, et süüdistatavat ei ole varasemalt ühegi vägivallateo

eest karistatud, mistõttu piisaks tema karistamisest

rahalise karistusega

või kergema

karistusega, mille võiks asendada ühiskondlikult kasuliku tööga (kt lk 103-105).

(III) Tuvastatud asjaolud ja õiguslik hinnang

• Süüdistus 29.12.2022 kell 01.12 Xxx sündmus

6. Tauno Koitlat süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 29.12.2022 kell 01.12

Xxx linnas, Xxx juures tänaval lõi kannatanut M. F. Y. A.’i ühe korra kahe käega rindkere

piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha. Järgnevalt võttis Tauno Koitla

kannatanu kaela küünarvarre ja õlavarre vahelisse haardesse ning lõi kannatanut ühe korra

vasaku silma piirkonda ning ühe korra kaela vasaku poole piirkonda. Tauno Koitla lõpetas

tegevuse peale menetluses tuvastamata isikute sekkumist.

7. KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu moodustab KarS §-s 262 nimetatud tegu, avalikus

kohas käitumise üldnõuete rikkumine, mis on seotud vägivallaga. Esmalt tuleb reeglina

kontrollida, kas isikule etteheidetav tegu vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra

rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Avalikus kohas

käitumise üldnõuded on sätestatud korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) 4. ptk 1. jaos. KorS § 55

lg 1 p 1 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid

ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. KorS § 54 kohaselt avalik koht on

määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev

maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. KorS § 57 kohaselt seaduse § 55

sätestatud käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja

eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest.

Avaliku korra rikkumine on toime pandud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni

Karistusseadustiku 9. ptk 2. jao 2. jaotise „vägivallateos“ nimetatud koosseisule vastav tegu

(KarS §-d 120-121).

8. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu M. F. Y. A., kes andis 29.12.2022 kell 01.12 Xxx

toimunu kohta järgmiseid ütlusi. Kannatanu kinnitab, et istungil vaadatud videosalvestistel on

tema. 29. detsembril eelmisel aastal kell oli üks läbi 10 minutit tuli kannatanu linna Xxx

tänavale. Talle tuli vastu kas 4 või 5 inimest. Üks, kes kattis pea kapuutsiga, tuli tema suunas.

Kui jõudis temani ja tema õlani, siis puudutas teda. Kannatanu selgitas, et tema riigis on

kombeks selline käitumismaneer, võtta teisel käega ümbert kinni, arvas, et selline situatsioon

on, aga see löök oli väga tugev. See inimene, kes oli tema kõrval, mitte ei müksanud vaid lõi

teda. Lõi teda paremale küljele. Kuna tal oli kapuuts, siis ei olnud kindel, kas ta müksas või lõi

õlaga, aga see löök oli tugev ja kannatanu tundis seda. Pärast seda kui ta lõi, pööras kannatanu

üle õla, et näha, kes teda lõi. Arvas, et mõni sõber või kolleeg ülikoolist tahtis püüda tähelepanu.

Kui pööras üle õla ja küsis, kes teda lõi, nägi ühte võõrast inimest. Kannatanu selgitab, et rünne

algas kui teda müksati õlaga, ta pööras ümber, küsis, kes teda lõi. Kannatanu kinnitab, et ärritus

peale esimest müksu ja tal tekkis viha isiku vastu. Kaitsja küsimusele, miks ta ei hoidnud

kõrvale, et vältida kokkupõrget õlaga, vastas kannatanu, et ta ei mõista, miks ta oleks pidanud

muutma oma kõndimise teekonda, kõndis oma teed, videos on kõik näha. Kui kannatanu küsis,

miks teda löödi, vaatas võõras tema peale vihaselt ja võttis isik suureneva positsiooni, tuli

kannatanu vastu, rääkis eesti keeles ja tuli talle rinnaga peale. Kannatanu näkku lõi alkohol ja

mehe silmad olid punased, ta oli väga vihane ja agressiivne. Kannatanu ütles talle, et võid ära

minna, siis mees hakkas rääkima inglise keeles. Ta ütles, et see on tema maa ja tema riik, kasutas

sõimusõnu, ütles, et mine siit maalt, siit riigist ära, siis tuli kogu jõuga kannatanu peale. See

löök oli väga tugev, mistõttu kannatanu kukkus maha. Kannatanu oli maas, käed mõlemal pool

ja ta tundis tugevat valu nii selgroos kui ka peas. Prillid kukkusid maha ja ta ei näe ilma

prillideta. Peale seda kukkumist kannatanu püüdis üles tõusta, peale seda teda löödi. Kannatanu

püüdis oma nägu hoida ja kaitsta, siis teda löödi vasaku silma peale ja veel paremale poole

kaela peale ja ründaja võttis ta haarangusse. Peale seda kannatanu hakkas kutsuma politseid.

Kannatanu hüüdis mitu korda, et kutsuge politsei. Siis tuli pikk inimene, kes eraldas nad. Siis

süüdistatav astus tahapoole, ta kartis politseid ja muutus veel vihasemaks ja kaugenes.

Kannatanu ise kutsus politsei, ta sai numbri tänaval olevalt isikult. Kannatanu liikus samal ajal

kui rääkis politseiga, sest politsei on enamasti kesklinnas, aga sel ajal ei olnud seal politseid ega

turvatöötajat. Pärast esimest kokkupõrget kannatanu ei lahkunud vaid ootas politseid, kui oleks

leidnud politsei siis oleks saanud kohe öelda, et see inimene teda lõi. Kannatanu märgib, et ei

joo alkoholi, politsei pani ta puhuma. Kannatanu märkis istungil, et arvab, et süüdistatav on see

inimene, kes teda ründas 29.12.2022, aga oli pime, nägi teda ainult hetke ja ta ei olnud teda

varem näinud, seega 100% kindel ei ole (kt lk 83-88).

9. Tunnistaja O. A. selgitas, et on koos S. M.e ja Tauno Koitlaga aega veetnud, tõenäoliselt ka

29.detsembril 2022. Tunnistaja rääkis, et mäletab sellest õhtust seda, et nad olid Maxima juures,

olid koos autos, soojendasid ja siis läksid linna Taksoga. Tunnistaja ütles, et oli alkoholi

tarvitanud, soojendamise alla käis pudel Jäägermeistrit, põhimõtteliselt oli ise juba liialdanud

alkoholiga. Ei mäleta, mis oli peale Maximast linna sõitu. Tunnistaja mäletas, et Taunol ei olnud

teksapükse, oli mingisugune selline teema, mida ei mäleta, see juhtus linnas. Peale linna

jõudmist on mälupilt täiesti kadunud. Ei oska öelda, kas Taunol oli kapuutsiga riietus (kt lk 89-

90).

10. Tunnistaja S. M. rääkis istungil, et süüdistatav Tauno Koitla on tema tuttav ja klassivend.

Veedab koos Tauno Koitlaga aega, on tema sõber. Tunnistaja täpselt ei oska öelda, kas nad ka

29.detsembril 2022 olid koos, aga eeldab, et olid. Käis kohtueelses menetluses ütlusi andmas

toimunu kohta, füüsiline vägivald, kui teine läheb teisele kätega kallale. Tunnistaja mälu järgi

ei tea, kas selline olukord oli, aga tema palvel politseis ülekuulamisel näidatud video järgi oli.

Mingit pilti nagu mäletas, aga detaile kindlasti ei tea. Mäletas, et oli Tauno vahel, aga ei tea

kellega. Konflikt toimus kesklinnas xxx platsis. Mäletas, et nad oli xxx baaris ja tahtsid xxx

minna, aga Taunol või O. ei olnud teksapükse ja siis hakati taksoparklasse liikuma, et taksoga

kodust läbi käia. Kuskile xxx juurde plaaniti takso tellida. O. perekonnanimi on A.. Konflikt

toimus kesklinnas, ei tea, mis peale seda sai. Pärast seda konflikti kadus O. mingi aeg ära,

nemad Taunoga käisid mööda linna ringi ja oligi kogu õhtu. Ta oli sel õhtul alkoholi tarbinud,

hindas joovet umbes 7- 8 kümnest. Tunnistaja kirjeldas Taunot kui hästi jutukat inimest, kes ei

ole tegelikult selline agressiivne, aga võib-olla siis alkohol mõjutas teda kuidagi. Tavaliselt ta

nii ei käitu. Tunnistaja ei ole tähele pannud, et ta suhtuks kuidagi teisiti teise nahavärviga

inimestesse. Mäletas ühte konflikti, aga teab, et oli kaks. Teab, et Tauno tarbis ka sel õhtul

alkoholi, neil oli liitrine Jäägermeister kolme peale, mõned õlled ka sinna-tänna, ikka suures

koguses. Vägivallast mäletab niipalju, et keegi oli põranda peal, rohkem ei mäleta. See põrand

asus xxx platsil, kuskil nurga peal, Xxx tn. Keegi oli seal selili maas, ei mäleta, kuidas ta sinna

sai. Ei mäleta, mis edasi sai (kt lk 91-93).

11. Süüdistatav Tauno Koitla avaldas kohtuistungil, et 28. detsembri öösel vastu 29.detsembrit

2022 läks tuttavatega üle pika aja välja ja siis mõtlesid, et käivad baaris või kuskil. Läksid välja

koos S. M.e ja O. A.iga, aga pärast läksid neil O.ga teed lahku. Alguses läksid xxx baari, peale

mida pidid minema pükse vahetama ja siis on kergelt mälulüngad. Süüdistatav mäletab, et

kõndisid xxx poole ja siis seal nurga peal hakkas kannatanu, võib-olla läks õlaga vastu, ei ole

kindel, aga tuli nende poole, kõndis läbi nende seltskonna lihtsalt, et ei läinudki mööda. Siis

hakkas karjuma midagi selja taga, nad vaatasid selja taha, jäid seisma. Süüdistatav ei märganud

seda kui kannatanu tuli nende poole, nad rääkisid juttu. Süüdistataval ei olnud soovi kannatanut

puudutada või müksata. Kannatanuga tekkis konflikt kui ta oli provotseerima hakanud, hakkas

karjuma nende suunas inglise keeles. Kannatanu tuli lähedale ja siis süüdistatav tõukas ta

eemale, siis ta kukkus maha. Täpselt ei mäleta, kuidas karjus, aga ikka inglise keeles.

Süüdistatav oskab natuke inglise keelt. Nad kõndisid Xxx tn poole selliselt, et tema oli ääres ja

siis täpselt ei tea, kes oli tema kõrval. Kui kannatanu nende vahelt läbi kõndis siis nad olid

järjestikku. Kui ta karjuma hakkas siis nad jäid seisma ja ringi vaatama, kes karjus. Nad jäid

seisma ja kannatanu tuli tema ette. Ta tundis ennast ohustatuna ja lükkas eemale ja siis

kannatanu kukkus. Täpselt ei mäleta kui lähedal kannatanu talle oli, pool meetrit või midagi

sellist. Süüdistatav ütleb, et lükkas teda, kuna tundis ennast ohustatuna, sest ta oli agressiivne,

närviline. Närvilisus väljendus selles, et ta karjus kõva häälega, astus ligi. Süüdistatav ei oska

öelda, kuidas selline käsikähmlus tekkis, seal on mälulünk. Küsimusele, kas tema alustas seda

kähmlust, vastab süüdistatav, et kui kannatanu talle lähedale tuli siis ta lükkas ta eemale, aga

nagu aru sai, läks sealt asi edasi. Kannatanu ei tormanud tema poole, niipalju kui mäletab, siis

sealt vahelt läks kähmlusesse. Xxx tänava konflikt lõppes nii, et keegi võõras tuli vahele, nad

läksid ära xxx poole. Süüdistatav lahkus sealt plaaniga edasi minna xxx, tal oli vaja püksid

vahetada. Prokuröri küsimusele, miks ta jätkas kähmlust kui kannatanu oli pikali maas, vastas

süüdistatav, et eks seal oli teisi põhjuseid ka. Mis need võisid olla, seda ei mäleta. Süüdistatav

tahtis, et ta eemale läheks, siis lükkas kannatanu eemale kahe käega, rindkere kanti. Seejärel

kannatanu kukkus. Tõstis ta püsti ja läks maadluseks. Ei mäleta, miks tõmbas ta püsti. Ei mäleta

kaua see kestis (kt lk 94-97).

12. Kohtule on esitatud ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on stenografeeritud kannatanu

poolt

29.12.2022 häirekeskusele

tehtud

kõned

eesti

keelde.

Nimetatud

asitõendi

vaatlusprotokollist selgub, et 29.12.2022 kell 01:15 tegi kannatanu häirekeskusele kõne, kus

teatas, et keegi ründas teda Xxx kesklinnas Xxxxtänaval. Palub kohale saata politsei, arvab, et

kiirabi pole vaja.

Kaitsja hinnangul on antud tõendi puhul rikutud menetlustoimingu nõudeid ning tegemist on

lubamatu tõendiga. Kaitsja märgib, et menetlusdokumendilt ei nähtu, et tõlki on eelnevalt

hoiatatud. Tõlgi käest ei ole võetud eraldi allkirja hoiatamise kohta, vaid ta on protokolli

allkirjastanud ainult ühel korra menetlustoimingu lõpus. Prokurör kaitsja etteheidetega ei

nõustu ning märgib, et digilahendusi kasutades viiakse menetlust läbi ökonoomselt, kasutatakse

sageli kaugteel tõlkimist ja allkirjastatakse terve protokoll. Järeldus, et tõlki ei ole hoiatatud on

meelevaldne.

KrMS § 10 lg 3 kohaselt peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse

taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. KrMS § 161 lg 1 kohaselt, kui on vaja

tõlkida võõrkeelset teksti, kaasatakse tõlk. KrMS § 161 lg 3 kohaselt tohib tõlkida vannutatud

tõlk või vannutamata tõlk, keda on hoiatatud teadvalt valesti tõlkimise eest kriminaalkorras

karistamisega. Käesoleval juhul on vaidlusalusel vaatlusprotokollil märge selle kohta, et tõlki

on hoiatatud ning tõlgitud vaatlusprotokolli on ka allkirjastanud digitaalselt tõlk K. P.

10.01.2023 kl 10.26, s.o peale uurimistoimingu lõppu (kt lk 40-43). Kohus nõustub kaitsja

kriitikaga osas, et menetlustoimingu läbiviimisel tõlgi osalusel tuleb tõlki eelnevalt hoiatada

ning see peab nähtuma ka menetlusdokumentidest. Samuti on tavapärane, et vastutuse eest

hoiatamise kohta võetakse eelnevalt allkiri, millest järeldub üheselt, et isik on juba eelnevalt

teadlik tõlkimisele asumisel võimalikust vastutusest. Samas on käesoleval juhul siiski tõlk

allkirjastanud tervikdokumendi, kus ta ühtlasi kinnitab allkirjaga nii tõlke õigsust, kui seda, et

teda on vastutuse eest hoiatatud.

Riigikohtu lahendis 1-20-1208 on selgitatud, et kohtupraktika kohaselt saab lugeda tõendi

üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64

lg 1). Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas

selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist

kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse

ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), tõend on saadud menetlustoimingust puudutatud isiku

põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta

või jäetakse ülekuulatavale isikule tema õigused ning kohustused tutvustamata) või kui

toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa

kohtupidamise põhimõtet.

Kohus nõustub, et vaieldamatult korrektne olnuks ka kaugtõlkimise olukorras tõlgilt eelneva

hoiatamise kohta eraldi allkirja võtmine. Samas, arvestades, et tõlk on siiski allkirjastanud

kõnealuse dokumendi, milles sisaldub lisaks tõlkele ka kinnitus vastutuse eest hoiatamise fakti

kohta, ei saa järeldada, et tõlki ei olegi hoiatatud. Antud juhul ei pea kohus vaidlusalust minetust

sedavõrd suureks, et pidada tõendit tervikuna lubamatuks. Samuti ei ole kaitsja välja toonud,

mil viisil mõjutas antud ühekordne allkirjastamine tõendi sisu.

13. Kohtule on esitatud ka 09.01.2023 vaatlusprotokoll koos linnakaamera videosalvestistega

DVD-R plaadil (kt lk 23-35). Videosalvestiselt nimega „Export 04.01.2023 15-23-28“ on näha,

kuidas 29.12.2022 kell 01:10:47 ilmub kaadrisse xxx tänava poolt 3-liikmeline seltskond,

kõndides mõningaste vahedega üksteise kõrval, mööda Xxx tänavat xxx platsi suunas. Kell

01.11.08 on salvestiselt seda ka suurendades näha tumedates riietes kannatanu, kes liigub xxx

platsi suunalt süüdistatava seltskonnale vastu. On näha, kuidas kannatanu korraks peatub,

vaatab tagasi ning jätkab samas suunas liikumist. 29.12.2022 kell 01:11:16 on meesterahvad

jõudnud vastamisi ning nende õlad põrkuvad kokku. Seejärel jäävad mõlemad kaamera

vaateväljast lipu taha ning ei ole näha, mis nende vahel toimub. Samal ajal möödub seltskonnast

veel erinevaid teisi samal tänaval liikuvaid inimesi. Kell 01:12:26 on näha, kuidas kannatanu

on kukkunud selili maha, valgete jalatsitega süüdistatav liigub tema suunas, tõmbab ta püsti

ning lükkab vastu maja seina, toimub rüselus. Kell 01:12:43 suundub rüselejate poole Xxx

tänavalt xxx platsi suunal liikuv meesterahvas, kes eraldab kaks mees teiseteisest. Kell 01:12:57

on näha, kuidas valgete jalatsitega süüdistatav eemaldub kannatanust ja konflikti sekkunud

isikust mõnevõrra ning konflikti sekkunud isik on kontaktis kannatanuga, üritades teda eemale

hoida. Kell 01:13:07 naaseb nende juurde heledate jalatsitega süüdistatav. Kell 01:13:19 tuleb

seltskonna juurde veel teisigi inimesi. Kell 01:13:33 on näha, kuidas kõrvalised isikud

proovivad tõkestada kannatanul ja süüdistataval üksteisele läheneda. Kell 01:13:43 on

videosalvestiselt näha, kuidas süüdistatava 3-liikmeline seltskond suundub xxx platsi poole

ning kõrvalised isikud on kannatanu läheduses, aeg-ajalt käed ette tema suunas sirutatult ning

astuvad talle ette, jäädes kannatanu ja eemalduva süüdistatava seltskonna vahele. Kell 01:14:34

ilmub kaadrisse taas lipu tagant kannatanu koos kõrvalise isikuga, kes aeg-ajalt hoiab kätt

tõkestavalt kannatanu ees. Omavahel arutletakse millestki ning kell 01:15:12 tõstab kolmas isik

käed üles suunaga kannatanu poole ja kannatanu liigub edasi Xxx suunas. Nii kannatanu kui ka

süüdistatav kinnitasid istungil, et videosalvestisel on nemad.

14. Seega järeldub eelpool kirjeldatud tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustest, samuti

linnakaamera salvestistelt, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas põrkusid kannatanu ja

süüdistatav omavahel kokku õlga pidi, sellest arenes esmalt verbaalne konflikt kui kannatanu

oli peatanud seltskonna uurimaks, miks teda löödi ning minut hiljem lükkas süüdistatav

kannatanut ning arenes edasine füüsiline konflikt.

15. Xxx haigusjuhust nr xxx nähtub, et 29.12.2022 on tuvastatud kannatanul M. F. Y. A.’il

vasaku silma kohal marrastus, ülalau hematoom, kaelal vasakul pool kriimustused, marrastused

ja hematoomid labakätel. Samuti tuvastati isikul röntgenuuringuga randme dorsaalsel pinnal

lahtine luufragment. Pandud kipslahas 4 nädalaks (kt lk 49). Lisatud on ka fotod, kust on näha

eelpool loetletud marrastused ja hematoomid patsiendi näol, kaelal ja kätel (kt lk 51-53).

Ekspertiisiaktist nr 23E-AOI0010 nähtub, et eksperdiarvamuse kohaselt M. F. Y. A.il esinesid

29.12.2022 vasaku kodarluu kaugmise otsa liigespinda haarav murd ning pehmete kudede turse

murru piirkonnas, nahamarrastus vasakul pool otsmikul ning verevalum ja nahamarrastused

vasaku silma ülalaul, nahamarrastused-kriimustused vasakul pool kaela külgpinnal ning

nahamarrastused peopesades randmepoolselt. Antud vigastused on tekitatud lühikest aega enne

diagnoosimist/fotografeerimist, võimalik, et lähteandmetes näidatud ajal- 29.12.2022. M. F. Y.

A.il sedastatud kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla tekkinud

järgnevalt: vasaku kodarluu murd ning nahamarrastused peopesades on tekkinud kukkumisel

sirutatud labakätega kätele, vigastused näol võivad olla saadud kahest löögist kõva tömbi

esemega, näiteks rusika või mõne muu sarnase esemega, nahamarrastus otsmikul võib olla

tekkinud

ka

löögist/põrkumisest/kukkumisest

vastu

kõva

tömpi

pinda,

eset,

nahamarrastused/kriimustused vasakul pool kaelal võivad olla tekkinud nii löögist kui survest

antud piirkonnale ning samaaegset hõõrdumisest vastu riiet. Ei saa välistada, et vigastused on

tekkinud kannatanu poolt kannatanu ülekuulamise protokollis kirjeldatud ajal ja viisil (kt lk 55-

58).

16. KarS § 121 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava

kehalise väärkohtlemise eest.

Kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise

kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Karistusõiguse teooria kohaselt on

valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole

normaalsetes inimeste vahelises suhtluses aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne). Riigikohtu

otsusest nr 3-1-1-48-04 tulenevalt võib KarS § 121 lg 1 mõttes väärkohtlemiseks olla näiteks

löömine, peksmine, käe väänamine, kägistamine, hammustamine ja juustest kiskumine.

Kehaline väärkohtlemine täidab § 121 lg 1 koosseisu üksnes juhul, kui see põhjustab tagajärjena

valu. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või

füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses

tagajärjes avalduvas vigastuses.

17. Meditsiinidokumentidest nähtuvad kannatanul verevalum ja nahamarrastused vasaku silma

ülalaul, nahamarrastused-kriimustused vasakul pool kaela külgpinnal ning nahamarrastused

peopesades randmepoolselt. Kohtule esitatud kannatanu vigastustest tehtud fotodelt nähtuvad

samuti

vasakul

pool

otsmikul

ja kaelal

punetus

ning

vasakul

silmalaul

naha

marrastus/kriimustus.

Samuti on kannatanu

avaldanud,

et teda löödi vasakule poole

silmapiirkonda, paremale poole kaelapiirkonda ning võeti haarangusse. Kannatanu on

avaldanud, et tundis valu nii selgroos kui peas. Süüdistatav kinnitas, et videosalvestistel olnud

isik oli tema ning kannatanuga konflikt tal oli, kuid kõiki detaile konflikti puutuvalt ta ei

mäletanud.

18. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 29.12.2022 kell 01.12 Xxx linnas, Xxx tänaval lõi

Tauno Koitla kannatanut ühe korra kahe käega rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu

kukkus pikali maha. Järgnevalt võttis Tauno Koitla kannatanu kaela haardesse ning lõi

kannatanut ühe korra vasaku silma piirkonda ning ühe korra kaela piirkonda. Tauno Koitla

lõpetas tegevuse peale menetluses tuvastamata isikute sekkumist. Kannatanul tekkisid ründe

tagajärjel vigastused näo ja kaelapiirkonnas ning ta kinnitas, et tundis valu seljas ja peas ründe

tagajärjel. Sellise käitumisega on süüdistatav täitnud vähemalt KarS § 121 lg 1 koosseisu, s.o

pannud toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise.

19. Kuivõrd sündmus leidis aset Xxx kesklinnas ning sellesse sekkus menetluses tuvastamata

kolmas isik, on Tauno Koitlale esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Järgnevalt käsitlebki

kohus seda, kas Tauno Koitla käitumine võib vastata KarS § 263 lg 1 p 1 koosseisule.

20. Tauno Koitlale esitatud süüdistuses kirjeldatud sündmus leidis aset 29.12.2022 kella 01.12

paiku Xxx linnas Xxx tänaval, mis on määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala ning

tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes. Samuti puudub vaidlus selles, et Xxx tänaval

liikus sündmuse toimumise ajal mitmeid seltskondi ning konflikti lõpetas ühe isiku sekkumine.

Tauno Koitla rikkus kannatanut rünnates KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on

avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt

või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada.

21. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-18-7276 p-s 13-15 selgitanud, et KarS § 263 eeldab

asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Selle kindlakstegemine

sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal

tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt

juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu

piisavalt

intensiivselt.

Rikkumise

intensiivsuse

hindamisel

peab arvesse võtma kogu

sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi.

Avaliku korra rikkumise intensiivsusaste võib olla erinev sõltuvalt konflikti asetleidmise

kohast. Näiteks ööklubis peab kõrvaliste isikute avaliku rahu rikkumine olema intensiivsem kui

mitmetes muudes avalikes kohtades. Isiklikku laadi konflikti lahendamine avalikus kohas võib

väljuda konflikti osapoolte sfäärist ning häirida või ohustada asjasse mittepuutuvate isikute rahu

ja turvatunnet. Samas ei ole mitte iga konfliktiväline isik, kelle õigusrahu rikutakse, käsitatav

kõrvalise isikuna. Konflikti osapoolega ühes seltskonnas viibijaid ei saa üldjuhul pidada asjasse

puutumatuteks isikuteks. Ka siis, kui näiteks baari külastajad näevad üksnes konflikti tagajärgi

(nt vigastustega kannatanut), pole tegemist veel avaliku korra raske rikkumisega. Avalikku

korda peab rikkuma

konkreetne

tegu

ja seda teo toimepanemise

hetkel.

Asjasse

mittepuutuvateks isikuteks ei ole loetud ka teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku ega

ööklubi turvatöötajat, kuid seda juhul, kui nende avalikku õigusrahu pole piisaval määral

häiritud. Selliste isikute tööülesannete hulka kuulubki konfliktsituatsioonide lahendamine ja

üldjuhul ei riku kaklused neid pealtnägevate politseinike ja turvatöötajate õigusrahu sel määral,

et rääkida avaliku rahu rikkumisest. Kõrvaline isik peab olema isikustatud, ent ta ei pea olema

süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud

tõendite kohaselt on sellise isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa

või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp

turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena

KarS § 263 järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise

üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste

isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt

jaatada.

22. Kaitsja leidis, et ei ole tuvastatud asjasse mittepuutuvate isikute häirimine. Xxx tänava

episoodis on näha, et keegi läheb neid lahutama, aga kes see on, seda süüdistus ei kirjelda. Kas

tegemist oli isikuga tänavalt või samast seltskonnast? Kaitsja hinnangul ei saa konflikti

sekkumisest ka järeldada sekkuja häiritust, vaid seda, et sekkuja läheb seda lahendama, läheb

appi kellelegi. Kuivõrd ei ole tegelikult tuvastatud isikut, kes tänaval konflikti lahendama läks,

siis ei saa väita tõsikindlalt, et tegemist ei olnud samasse seltskonda kuuluva isikuga ning antud

kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava Koitla kasuks.

Kohtu hinnangul on siiski käesolevalt tõendatud, et konflikti sekkunud isik oli kolmas isik, kes

ei olnud seotud ei kannatanuga ega süüdistatava ja tema seltskonnaga. Süüdistatav, on

avaldanud, et konflikti sekkunud ja selle lõpetanud isik oli võõras ( kt lk 97). Kannatanu avaldas

samuti üldise kirjeldusena, et tuli pikk inimene, kes neid eraldas (kt lk 84 pöördel). Ka kohtule

esitatud linnakaamera videosalvestiselt nähtub, et konflikti sekkunud pikemat kasvu kahe valge

ripatsiga seljakotiga isik läheneb kannatanule ja süüdistatavale ajaliselt hiljem xxx tänava

suunalt (nähtav videosalvestiselt kell 01:12:21). Peale konflikti rahunemist ei lahku antud isik

mitte samas suunas kannatanu ja süüdistatava seltskonnaga, s.o Xxx suunas, vaid siseneb

videosalvestiselt nähtuvalt hoopis Xxx tänaval olevasse ning salvestiselt vaadatuna paremale

poole jäävasse hoonesse (nähtav videosalvestiselt kell 01:14:03). Seega on kohtu hinnangul

tuvastatav, et tegemist ei olnud ei kannatanu ega süüdistatava seltskonnas olnud isikuga, vaid

konflikti osapoolte jaoks võõra ning asjasse mittepuutuva kolmanda isikuga.

23. Kohtu hinnangul on tõenditest tuvastatav ka, et aset leidnud vägivaldne käitumine häiris

asjasse mittepuutuvaid kolmandaid isikuid. Hinnates ka videosalvestiselt nähtuvat, ilmneb, et

tegemist on siiski intensiivse füüsilise konfliktiga, kus üks isik kukub maha ning surutakse

seejärel jõuga vastu seina ning ollakse üksteise haardes. Toimunu on piisavalt intensiivne, et

mööduja peab vajalikuks sellesse sekkuda ning tegevus lõpetada. Kohtu hinnangul saab

järeldada sellest siiski, et see häiris vähemalt sündmusesse sekkunud ning videolt tuvastatavat

pikka kasvu valgete ripatsitega seljakotiga isikut, kuivõrd see tingis tema poolt vastava

reageeringu. Kui tegemist oleks olnud tavapärase ning mittehäiriva sündmusega saab eeldada,

et asjasse mittepuuduv isik ei oleks pidanud vajalikuks sellesse sekkuda. Samuti ei saa keskmise

mõisliku

inimese

seisukohast

vaadates

pidada

tavapäraseks

ja

mittehäirivaks

vägivallasündmusi ning kaklusi nende vahetus läheduses avalikes kohtades.

Seega pani kohtu hinnangul Tauno Koitla talle etteheidetava teo 29.12.2022 kl 01.12 toime

avalikus kohas ja selle teoga häiriti asjassepuutumatute inimeste rahu ja turvatunnet. Tauno

Koitla pani avalikus kohas M. F. Y. A.’i suhtes toime vägivallateo KarS § 121 lg 1 mõttes,

täites mõlemad KarS § 121 lg 1 objektiivse koosseisu alternatiivid. Sellega häiris ta teisi tänaval

olnud inimesi, eelkõige videosalvestisel näha olnud tuvastamata isikut, kes sekkus konflikti.

Ülaltooduga on Tauno Koitla täitnud KarS § 263 lg 1 p 1 objektiivse koosseisu, s.o avalikus

kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga.

24. KarS § 15 lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik kuritegu, kui KarS-s ei ole sätestatud

karistust ettevaatamatu teo eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 263 sätestatud tegu

tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Lükates ning seejärel lüües kannatanut käega pea piirkonda, pidas süüdistatav välise teopildi

põhjal vähemalt

võimalikuks

ja möönis,

et tekitab taolise

tegevusega

kannatanule

kehavigastuse (nahamarrastus ning verevalum vasakul silmapiirkonnas ja nahamarrastus-

kriimustused vasakul kaela külgpinnal) ja füüsilist valu. Arvestades, et süüdistatav pani

eelkirjeldatud teo toime Xxx kesklinna tänaval, kuhu on vaba liigipääs piiramatul hulgal teistel

inimestel, pidas ta ka vähemalt võimalikuks ja möönis, et selline käitumine võib teisi

asjassepuutumatuid isikuid häirida. Kuriteo asjaoludest ja analüüsitud tõenditest lähtuvalt

leiabki kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.

25. Süüdistatav on avaldanud, et tegemist oli rohkem enesekaitsega, sest tundis end ohustatuna

– kannatanu oli agressiivne, närviline ja karjus kõva häälega.

Kannatanu on sündmuse kohta andnud ütlusi, et 29.12.2023 kõndis ta Xxx linnas Xxx tänaval

kui möödus temast inimene, kes müksas tugevalt või lõi teda vastu õlga. Tema pööras ringi ja

küsis, miks sa mind lõid. Seepeale meesterahvas hakkas karjuma, lükkas ta pikali, võttis

haardesse ning lõi teda. Süüdistatav selgitas istungil, et rääkis oma seltskonnaga Xxx tn

kõndides juttu ja ei märganud, kui kannatanu nende poole tuli. Möönis, et võis mööda kõndides

kannatanut õlaga müksata, kuid ei olnud kindel. Seltskond jäi seisma kui kannatanu hakkas

karjuma nende suunas. Tunnistab, et üks hetk lükkas kannatanut ja sealt läks asi edasi

kähmlusesse, kuid seda, kuidas see oli, ei mäleta. Kohtuistungil avaldatud kirjalikud materjalid

on üldjoontes kooskõlas selliste sündmuste kirjeldusega. Videosalvestiselt „export 04.01.2023

15-23-28“ nähtub süüdistatava seltskonna ja kannatanu liikumine ning kell 01:11:16, kuidas

õlad kohakuti toimub kokkupuude ning seejärel seltskonna peatumine. Seejärel on näha, et

isikud jäävad omavahel vestlema ning edasine tegevus jääb lipu taha. Kannatanu on öelnud, et

ta küsis, miks teda löödi ja tekkis sõnaline konflikt, mida kinnitas ka süüdistatav. Mõni hetk

hiljem kell 01:12:26 kukub kannatanu selili ning areneb katkematult edasine füüsiline konflikt.

Nii kannatanu kui süüdistatav on selgitanud, et teine pool oli tema suhtes agressiivne.

Riigikohus on lahendis asjas nr 1-21-3307 p-s 24 selgitanud, et hädakaitse üheks eelduseks on

KarS § 28 lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk vahetu või vahetult eesseisev

õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tekkimise

aluseks võib olla muu hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab

või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks

ründeks KarS § 28 lg 1 mõistes (nt teise inimese solvamine). Tähtis on, et ründaja tegu oleks

sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk

vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga.

Riigikohtu otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-65-15, p 10 tulenevalt peab kaitsja teo põhimotiiv

siiski olema enda või kellegi teise kaitsmine ehk ründe tõrjumine. Kaitsetegevuse eesmärk ei

tohi olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine.

Süüdistatav on selgitanud, et tundis enda ohustatuna kannatanu agressiivsest ja närvilisest

käitumisest ja valjuhäälsest karjumisest. See tingis kannatanu tõukamise. Täpsemaid selgitusi

kannatanu võimaliku käitumise kohta süüdistatav välja ei toonud. Samas märgib kohus ka, et

süüdistatava käitumine ei piirdunud vaid tõukamisega ning nagu on nähtav videosalvestiselt

jätkas süüdistatav koheselt jõu kasutamist kannatanu vastu tõmmates ta püsti ja rüseledes

surudes ta vastu maja seina, millisest käitumisest nähtub pigem ründetahe, kui kaitsetahe. Ka

juhul kui kannatanu võis häälekal ja ärritatud toonil õlaga kokkupuutele järgnenud minuti

jooksul nõuda vastuseid süüdistatavalt selle kohta, miks teda tema hinnangul löödi, ei saa seda

pidada kohtu hinnangu süüdistatava vastaseks vahetuks või eelseisvaks piisavalt intensiivseks

ründeks, mida süüdistataval oli alust karta ning mille eest on kohane end kaitsta konflikti

füüsiliseks eskaleerimise läbi. Tuleb arvestada ka seda, et süüdistatav on kannatanust

kehaehituselt suurem, süüdistatav oli koos teiste isikutega, kannatanu liikus aga üksi. Võimalik

oleks olnud ka lihtsalt kannatanule selgitamine, et süüdistatav ei löönud teda ja eemalduda

kannatanu juurest ilma füüsilist konflikti alustamata. Ometi on süüdistatav kõigest minut hiljem

lükanud kannatanu selili ning ka seejärel asunud maas olevast kannatanust uuesti kinni võtma

ning jätkanud füüsilise konfliktiga. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et sellises olukorras

kannatanu kujutas endast niivõrd suurt reaalselt tajutavat ohtu süüdistatava jaoks. Kohtu

hinnangul ei ole tuvastatav, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis.

26. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid seega kohtu hinnangul ei esinenud. Samuti on Tauno

Koitla süüdiv ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

27. Seega on Tauno Koitla oma tahtliku tegevusega realiseerinud 29.12.2022 kell 01.12

Xxx linnas, Xxx hoone juures KarS § 263 lg 1 p-s 1 ette nähtud kuriteokoosseisu, see tegu

on õigusvastane ning süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluses ei tuvastatud.

Süüdistatav Tauno Koitla tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 263 lg 1 p 1 ja

järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

• Süüdistus 29.12.2022 kell 01.19 Xxx tn xxx episoodis

28. Tauno Koitlat süüdistatakse ka selles, et tema 29.12.2022 kell 01.19 Xxx linnas, Xxx tn xxx

juures tänaval lõi Tauno Koitla kannatanut uuesti ühe korra käega rindkere piirkonda, mille

tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha, järgnevalt lõi Tauno Koitla kannatanut ühe korra

jalaga vasaku jala piirkonda.

29. Kannatanu M. F. Y. A. selgitas kohtuistungil, et peale esimest konflikti ta rääkis politseiga

ja liikus samal ajal edasi üle Xxx ja nägi uuesti süüdistatavat, kes oli seal koos inimeste grupiga.

Kannatanu selgituste kohaselt liikus ta politseid otsima. Arvas, et nad on tema ümber ning kui

oleks olnud, oleks saanud kohe öelda, et see inimene lõi teda. Kannatanu rääkis samal ajal

politseiga kui suundus Xxxlt Xxx tänavale. Xxx tänaval oli alguses politsei telefoni otsas, aga

siis pandi toru ära. Xxx tänaval märkas seda seltskonda, kes oli teda rünnanud siis kui nad tulid

tema poole. Kannatanu ei teadnud, et neid uuesti kohtab, ootas politseid. Enne teise konflikti

algust öeldi talle, välja siit, inglise keeles ja siis eesti keeles. Kannatanu seisis ühe koha peal

ristmikul ja ootas politseid. Süüdistatav tuli tema suunas koos teise inimesega. Nad ei tahtnud

lasta tal tänavat ületada. Ta tundis hirmu, sest teda oli tugevasti löödud. Kannatanu selgitas, et

ei jooksnud sealt ära, kuna oli kutsunud politsei ja oli neist kaugel aga nad tulid veelkord tema

suunas. Kannatanu tahtis minna Xxx suunas, aga nad ei tahtnud lubada, ütlesid mitu korda mine

ära, mine ära, nad olid vihased, sest kannatanu oli helistanud politseisse. Nad ei tahtnud olla

kohal kui politsei tuleb ja süüdistatav lõi kannatanut veel ühe korra vasakule jalale. Kannatanu

kukkus maha 2 korda ja siis löödi teda vasakule jalale. Kannatanu läks siis tahapoole ja ootas

politseid. Politsei tuli u 7-8 minuti pärast. Kui politsei saabus siis neid enam ei olnud.

Kannatanu ütles, et tundis tugevat valu. Esimest korda tundis ta valu rinnus, siis oli valu

mõlemas käes. Politsei tuli ja tegi pilti tema näost ja kaelast. Naispolitseinik palus istuda tal

autosse, kus oli kaamera, et pilti teha. Politseinik arvas, et tal on luumurd ning ta suunati Xxx

haiglasse. Haiglas tehti telefoniga pilti silmast, kaelast ja jalast ning röntgen vasakust käest.

Röntgenülesvõttega tuvastati vasakus käes luumurd kämbla kohas ning käsi pandi kipsi. Kips

oli umbes 4-5 nädalat, täpselt ei mäleta (kt lk 83-88).

30. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, mille kohaselt mäletab teisest konfliktist kannatanuga

niipalju, et kannatanu karjus ja nad teise isikuga läksid küsima, milles on probleem, et ta neid

jälitab ja läks uuesti kähmluseks. Algul läks sõnakähmluseks, siis päris kähmluseks. Ei oska

öelda, millest nad rääkisid seal, aga millestki pidi konflikt alguse saama. Nagu aru sai siis

kannatanu tuli järgi neile, karjus ja nad küsisid, miks jälitab, mis probleem on. See pigem natuke

häiris teda. Ei olnud soovi kannatanule kätte maksta. Jalalööke mäletab. Käega löömist ei

mäleta. Xxx tänava konflikt lõppes nii, et nad läksid omadega edasi, rohkem teda ei olnud seal.

Süüdistatava jaoks oli kannatanu käitumine Xxx tänaval agressiivne, selline närviline. Ei

mäleta, mis kähmluse lõpetas, läksid vist ise edasi. Süüdistatav kinnitab, et video peal on tema,

aga see ei ole kapuuts, tema jopel ei ole kapuutsi. Müts oli tal võib-olla peas. Oli sel õhtul

alkoholi tarvitanud, kuskil 6-7 kümnest (kt lk 94-97).

31. Kohtule esitatud 09.01.2023 vaatlusprotokolli lisalt, linnakaamera videosalvestiselt nimega

„Export 04.01.2023 15-35-51“ on näha kuidas kl 01:14:47 asub Xxx ületama süüdistatava 3-

liikmeline seltskond, kellega liituvad veel 2 inimest. Kell 01:15:30 ilmub kaadrisse Xxx tn

poolt kannatanu, kes liigub Xxx tänava suunas käsi kõverdatud kõrva juurde, mis kinnitab tema

selgitusi politseiga vestlemise kohta.

Linnakaamera videosalvestiselt nimega „Export 04.01.2023 15-30-16“ salvestusaknalt Xxx-

xxx on näha, kuidas 29.12.2022 kell 01:16:36 mööduvad kaamerast 2 süüdistatava seltskonnas

olnud isikut ning kell 01:16:49 möödub kaamerast süüdistatav kaaslasega. Kell 01:17:02 ilmub

kaadrisse kannatanu, kes vahepeal seisatab ning jätkab seejärel liikumist Xxx suunas pidades

samal ajal telefonikõnet. Vahepeal väljub kannatanu kaamera vaateväljast ning ilmub tagasi

kell 01:18:05 ja 01:18:14 liikudes suunaga tagasi Xxx poole. Kell 01:18:21 ilmuvad vaatevälja

süüdistatav koos kaaslasega liikumas kannatanu suunas. Kannatanu peatatakse kell 01:18:29,

vesteldakse omavahel ning kell 01:19:08 on näha kannatanu tõukamine, mille tagajärjel

kannatanu kukub maha. Kannatanu tõuseb ning liigub taganeval sammul. Süüdistatav võtab

kannatanust kinni ning kell 01:19:24 väljuvad kannatanu ja süüdistatav kaadrist. Sama

salvestise salvestusaknalt Xxx-xxx on näha, kuidas kell 01:19:22 ilmuvad kaadrisse üksteisest

kinni hoidev kannatanu ja süüdistatav, kes väljuvad kaadrist kell 01:19:47. Kell 01:19:46

ilmuvad mõlemad taas salvestusakna Xxx-xxx vaatevälja. Kannatanu liigub taganeval sammul.

Kell 01:19:50 on näha, kuidas valgete jalatsitega süüdistatav teeb jalalöögi taganeva kannatanu

suunas. Seejärel lahkutakse eri suundadesse.

32. Seega järeldub eelpool kirjeldatud kannatanu ja süüdistatava ütlustest, samuti linnakaamera

salvestistelt, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas Xxx tänaval, märgates lähedalseisvat

kannatanut, läks süüdistatav koos kaaslasega tema juurde. Vesteldi mõnikümmend sekundit

ning seejärel lükkas süüdistatav kannatanut ning liikumise ajal hoiti üksteist haardes. Liikumise

pealt sooritas süüdistatav kannatanu suhtes jalalöögi ning seejärel mindi eri suundades.

33. Xxxx haigusjuhust nr xxx nähtub, et 29.12.2022 on tuvastati kannatanul M. F. Y. A.’il ka

hematoomid labakätel. Samuti tuvastati isikul röntgenuuringuga randme dorsaalsel pinnal

lahtine luufragment. Pandud kipslahas 4 nädalaks (kt lk 49). Lisatud on ka foto, kust on näha

muu hulgas marrastused kätel (kt lk 53).