2-22-17594/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11.august 2023, Tallinna kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-17594

Tsiviilasi

Osaühingu RW-ESTILO hagi OÜ Legorio PPK

(endise ärinimega Abiraha OÜ) vastu põhivõla ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

14 698,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

RW-ESTILO

(registrikood

10923467; asukoht Vana-Kopli, Tuula küla, Saue vald,

76618, Harju maakond),

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit Lätt

(Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ,

e-post ee_menetlus@pwc.com);

Kostja: OÜ Legorio PPK (endine Abiraha OÜ,

registrikood 11538949; asukoht Paldiski mnt 20, Tallinn

10149, e-post odinecinfo@gmail.com),

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige: J. O.,

isikukood xxxx.

Asja läbivaatamine

19.04.2023 ja 22.06.2023 kohtuistungil, osales hageja

esindaja vandeadvokaat Priit Lätt.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Legorio PPK hageja Osaühing RW-ESTILO kasuks välja

lepingu ülesütlemise tagajärjena tagastamisele kuuluv 6 000 eurot.

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Legorio PPK hageja Osaühing RW-ESTILO kasuks välja

viivis seadusjärgses määras tagastamisele kuuluvalt 6 000 eurolt (otsuse

resolutsiooni p 2) alates 13.10.2022 kuni otsuse tegemiseni 11.08.2023 (k.a) summas

498,49 eurot.

4. Mõista kostjalt OÜ-lt Legorio PPK hageja Osaühing RW-ESTILO kasuks välja

viivis tagastamisele kuuluvalt 6 000 eurolt (otsuse resolutsiooni p 2)

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.08.2023

kuni otsuse kohase täitmiseni.

5. Hagi jääb rahuldamata lepingu lõppemisest tuleneva 6 000 euro tagasinõude ja

1 500 euro kahju hüvitamise ning nende nõuetega seotud viivise nõudes.

6. Tühistada Harju Maakohtu 14.03.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-17594 osas,

milles kostja Eestis asuvad väärtpaberi- ja pangakontod on arestitud

kohtulahendiga välja mõistetud summat ületavas osas (s.o 7 090,28 euro osas),

muus osas (s.o 6 498,49 euro osas) jääb määrus jõusse kohtulahendi täitmist tagava

abinõuna kuni kohustuse kohase täitmiseni.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Osaühing RW-Estilo (hageja) esitas 23.11.2022 Harju Maakohtule hagi Abiraha OÜ –

praeguse nimega OÜ Legorio PPK vastu lepingute tagasitäitmisest tuleneva 12 000 euro

nõudes, kahju hüvitamisest tuleneva 1 500 euro nõudes ja viivise saamiseks. Hagiavalduses

sisaldus ka taotlus hagi tagamise abinõude kohaldamiseks. Hageja tasus riigilõivu 980 eurot

(sisaldab ka hagi tagamise taotlust) ja tagatist hagi tagamise eeldusena 679,44 eurot.

2. 24.11.2022 määrusega jättis kohus taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ja 28.11.2022 võttis

kohus hagi menetlusse.

3. 07.12.2022

esitas

kostja

taotluse

hageja

kohustamiseks

kostja

eeldatavatele

menetluskuludele tagatise andmiseks, mille kohus jättis 09.03.2023 määrusega rahuldamata.

4. Kostja vastas hägule 10.03.2023.

5. Hageja esitas 10.03.2023 uue taotluse hagi tagamiseks, mille kohus 14.03.2023 määrusega

rahuldas ning arestis kostja kontod Eestis tegutsevate krediidi- jms asutuste juures 13 588,7

euro ulatuses. Tallinna kohtutäitur R. S. 23.03.2023 aruande kohaselt (hagi tagamise kohta) on

kostjal üks konto Swedbank AS-is, mille jääk arestimise hetkel oli 0.

6. Kohtuistungid tsiviilasjas toimusid 19.04. ja 22.06.2023, kostja istungitele ei ilmunud, kuigi

oli nende toimumise ajast ja kohast teadlik. Hageja taotles asja sisulist arutamist kostja

osavõtuta.

7. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 05.07.202308.02.2023. Kostja sellist nimekirja ei

esitanud.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

8. 22.11.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt:

-

Põhivõlga 13 500 eurot;

-

Viivist põhivõlalt perioodi eest 13.10.2022-11.11.2022 summas 88,77 eurot ja

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.11.2022 kuni

kohase täitmiseni;

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja ka viivis

menetluskuludelt.

9. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

■ Kostja ja hageja sõlmisid 09.12.2021 kaks töövõtulepingut: nr xxxx ja xxxx. Mõlemad

lepingud sisaldasid identseid tingimusi.

Lepingud sõlmiti kahe päikesepargi rajamise projekti jaoks Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooniametilt

(PRIA)

„Maapiirkonnas

majandustegevuse

mitmekesistamise

investeeringutoetuse“ saamiseks.

■ Lepingute alusel kohustus hageja tasuma kostjale kolm erinevat tasu: alustustasu, projektitasu

ja boonustasu:

- Lepingute p 5.1.1 ja 5.2 kohaselt kohustus hageja tasuma alustustasu 5 000 eurot (+km)

hiljemalt 09.12.2021;

- Lepingute p 5.1.2 ja 5.3 järgi kohustus hageja tasuma projektitasu 3 000 eurot (+km) enne

lepingute p 3.1.7 – 3.1.12 nimetatud tööde tegemist;

- Lepingute p 5.1.3 ja 5.6 järgi kohustus hageja maksma boonustasu 5% PRIA otsusega

määratud toetuse summast juhul, kui PRIA otsustab hageja taotluse rahuldada (tasumisel

lisandub km).

■ Hageja tasus lepingute alustustasu kahe lepingu eest kokku 12 000 eurot (ühe lepingu eest

5 000 eurot +km) kostja poolt esitatud arvete nr 21448 ja 21449 alusel.

Selle järgselt, 14.12.2021 küsis hageja kostjalt, kas kahe päikesepargi rajamiseks toetuse

saamiseks piisab sellest, kui toetust taotleb üks ettevõtja. Kostja vastas 21.12.2021 selgitusega,

et kahe projekti jaoks peab olema kaks eraldi ettevõtjat. Samal päeval andis hageja kostjale

teada, et kuna tal on üks ettevõtja, siis ta loobub ühest töövõtulepingust ja jätkab toetuse

taotlemist kahele kinnistule (xxxx) päikesepargi rajamiseks. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et

töösse mittevõetud projekti eest tasutud 6 000 eurot jääb kostjale ettemaksuks. 03.01.2022

kostja nõustus hageja ettepanekuga ja seega pidi kostja jätkama tööd üksnes ühe ettevõtja jaoks

toetuse taotlemisega ühe töövõtulepingu raames.

■ Hageja tegi mitmeid järelepärimisi kostjale. 03.05.2022 järelepärimisele vastas kostja, et

PRIA toetuste taotluste vastuvõtt on edasi lükatud septembrisse 2022.

■ 01.07.2022 saatis kostja hagejale infokirja. Selles oli meelde tuletatud, milliseid dokumente

on PRIA toetuse taotlemiseks vaja esitada, ehk need olid: ehitusluba, ehitusprojekt,

hoonestusõigus, hinnapakkumised ja 2021 majandusaasta aruanne. Kostja soovis kõiki

dokumente hiljemalt 05.09.2022 ehk ca 2 nädalat enne PRIA taotluste esitamise tähtpäeva.

■ 04.07.2022 teavitas hageja kostjat sellest, et ta ei saa PRIA-lt toetuste taotlemisega edasi

minna, kuna ta ei teadnud, et enne PRIA otsuste tegemist tuleb kostjale esitada ehitusload ja -

projektid. Nii lühikese ajaga ei olnud hagejal enam võimalik nõutud dokumente esitada.

Sellest tulenevalt tegi hageja ettepaneku lepingu lõpetamiseks ja ühe lepingu alusel tasutud

6 000 euro ja teise lepingu alusel tasutud 6 000-st eurost poole ulatuses kreeditarvete

tegemiseks. Hageja kordas oma ettepanekut veel 3-l korral.

28.07.2022 saatis kostja vastuse hageja ettepanekule, et ta ei nõustu sellega.

■ 12.10.2022 saatis hageja kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse, luges

töövõtulepingu lõppenuks 13.10.2022. Sama dokumendiga esitas hageja kostjale nõude 13 500

euro tasumiseks (kahe lepingu alusel tasutud 12 000 euro tagastamiseks ja õigusabikulu 1 500

euro hüvitamiseks) ning viivise saamiseks. Kostja ei ole sellele reageerinud ega vastanud.

10. Hageja tugineb sellele, et poolte vahel on tööettevõtust tulenev õigussuhe ja tema on

lepingust kehtivalt taganenud. Selle tulemusena on poolte vahel tekkinud tagastusvõlasuhe

(Võlaõigusseaduse /VÕS/ § 189 lg 1) ja seetõttu on hagejal õigus nõuda tööettevõtulepingu

alusel makstu tagastamist täies ulatuses.

11. Hageja taganes tööettevõtulepingust, sest kostja rikkus lepingut:

- kostja ei saavutanud kokkulepitud tulemust, ehk ei teostanud töövõtulepingu p 3.1

kokkulepitud töid;

- kostja ei järginud töö teostamisel hageja huve ega eesmärke, sest kostja tõttu polnud poolte

vahel kommunikatsiooni töö teostamise osas;

- kostja ei pöördunud kordagi lepingu kehtivuse ajal hageja poole ega teavitanud hagejat

asjaoludest, mis mõjutavad töö teostamist või kostja lepinguliste kohustuste täitmist.

Kostja käitumine ei vastanud heas usus käituva professionaalse töövõtja standardile. Kostja ei

saavutanud kokkulepitud tulemust ning taganemisavalduse esitamise ajaks oli juba PRIA

toetuse saamiseks taotluste esitamise tähtaeg möödunud ning hageja oli kaotanud huvi

töövõtulepingu jätkamiseks.

12. Hageja tagasinõue koosneb lepingu alusel makstud alustustasust 5 000 eurot (+km),

ettemaksuna tasutud 5 000 eurost (+km), mida võiks pidada projektitasu 3 000 eurot (+km)

ettemaksuks ning boonustasu ettemaksuks 2 400 euro ulatuses. Kuna boonustasu maksmine oli

tingimuslik ja selle tingimuse saabumist ei saa eeldada, siis ei saanud boonustasu maksmise

kohustuse tekkimises olla kindel. Seega tuleb nii makstud alustustasu 5 000 eurot (+km) kui ka

ettemaks 5 000 eurot (+km) hagejale tagastada.

13. Hageja leiab, et lepingute p 7.2 on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes ja tühine VÕS § 42

lg 1 ja lg 3 p 2 ning § 44 järgi, see on ebamõistlikult hagejat kahjustav tingimus, kuna see piirab

hageja õigust taganemise korral nõuda tagasitäitmise võlasuhte raames lepingu alusel üleantu

tagastamist.

14. Lisaks on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel,

mis seisneb õigusabikuludes - kostjale 12.10.2022 lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja

koostamine, milleks hageja kasutas advokaadibüroo teenust. Hageja tasus teenuse eest 1 500

eurot.

15. Hageja nõuab ka seadusjärgses määras (s.o VÕS § 113 lg 1 teine lause) viivist kogunõudelt

13 500 eurot alates 13.10.2022, sest 12.10.2022 taganemisavalduse ja nõudekirjaga luges

hageja tööettevõtulepingu alates 13.12.2022 lõppenuks ja esitas oma nõuded.

16. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda, nende kostjalt välja mõistmist ja ka

menetluskuludelt viivise välja mõistmist.

Kostja vastuväited

17. Kostja taotles 10.03.2023 kohtule esitatud vastuses hagi rahuldamata ja menetluskulude

hageja kanda jätmist.

18. Kostja kinnitab, et ettevõte tegeleb projektijuhtimise ja ärialase nõustamisega, muuhulgas

projektijuhtimisega

seoses

PRIA

teotuste

taotlemisega.

Seoses

PRIA

meetmega

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus“, sõlmisid pooled

09.12.2021 kaks töövõtulepingut: nr xxxx ja xxxx, mille raames pidi kostja hagejat nõustama

ja koolitama ning koostama toetuse saamiseks vajalikud dokumendid. PRIA-le taotluste

esitamise periood toimus 07.09-21.09.2022. 12.10.2022 esitas hageja töövõtulepingust

taganemise avalduse ja nõudekirja lepingute alusel tasutud 12 000 euro tagastamiseks ja

õigusabikulude hüvitamist 1 500 euro ulatuses hiljemalt 23.10.2022 ning 22.11.2022 esitas

hageja menetletava nõude kostja vastu Harju Maakohtusse.

Nende asjaolude osas vaidlust pole.

19. Kostja esitas hagile kokkuvõtvalt järgmised vastuväited:

-

Kostja leiab, et poolte vahel pole mitte tööettevõtust tulenev suhe vaid käsund VÕS §

619 mõistes. Sõltumata lepingute pealkirjast, on nõustamine, koolitamine ja

dokumentide koostamine oma olemuselt käsund – teenuse osutamine.

-

Hageja ei ole kehtivalt ühtegi sõlmitud lepingutest üles öelnud: L.-M. J., kes hageja e-

kirjale vastas, puudus pädevus lepingute lõpetamiseks või muutmiseks. Lepingute p

11.2 nägi ette, et õiguslik tagajärg on vaid digi- (või omakäeliselt) allkirjastatud

õiguslikel dokumentidel.

Hagist ei selgu isegi see, millise lepingutest millal hageja üles ütles. Avaldust, et hageja

soovib tasutud summa jätta ettemaksuks, ei tähenda lepingu lõpetamist, sest lepingute

p 1.2 kohaselt oli kokku lepitud, PRIA toetuse saamiseks sobiv ettevõte fikseeritakse

jooksvalt töö käigus ja seega oli hagejal aega ja võimalus lepingu täitmise käigus sobiv

ettevõte leida.

-

Hageja poolt 12.10.2022 lepingust taganemise avalduse esitamisel tugines hageja

sellele, et kostja on lepingut rikkunud. Kostja vaidleb sellel vastu – lepingute täitmine

muutus võimatuks hagejast tulenevatel põhjustel.

Lepingute p 3.1.1-3.1.6 tegevused pidi kostja teostama hiljemalt 16.09.2022 (s.o 5

päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva saabumist) ja p 3.1.7-3.1.12 nimetatud

tegevused pärast taotluste esitamist kuni 21.09.2022. Poolte vahel toimus kaks

kohtumist kostja asukohas, mil kostja nõustas hagejat ja konsulteeris, muuhulgas

selgitas, millistele näitajatele peavad taotlejad ettevõtted vastama, milliseid dokumente

peab hageja koostama ja kostjale esitama. Kostja nõustas hagejat korduvalt ka telefoni

teel.

Hageja esitas lepingute raames kostjale ainult OÜ RW-Estilo 2021 bilanssi ja

kasumiaruande (edastatud kostjale 14.01.2022 e-kirjaga).

-

Lepingute p 6.3.2 ja 6.3.3 alusel pidi hageja kostjale esitama kõik vajamineva info ja

dokumendid, muuhulgas taotleja müügiplaani, investeerimisplaani, töötajate info,

hinnapakkumised, kinnistuste kuulumist tõendavad dokumendid, ehitusprojekti ja

ehitusloa või -teatise osaliselt 20.12.2021 või hiljemalt 2 nädalat enne töö esitamist

PRIA-le (tähtpäev 21.09.2022). Seega oli kostja lepingute sõlmimisel teadlik, millised

dokumendid ja milliseks kuupäevaks tuleb kostjale esitada. Hageja seda ei teinud, kuigi

kostja hagejat nõustus ja saatis ka meeldetuletuse e-kirja. Kuna hageja kostjale vajalikke

dokumente ei esitanud, Dokumentide esitamata jätmine muutis võimatuks tähtajaks

PRIA-le taotluste esitamise. Seega põhjuseks oli hageja poolt lepingute mittetäitmine,

mitte kostja tegevus või tegevusetus. Seda kinnitab ka R. M. 04.07.2022 e-kiri kostjale,

milles viimane selgitab, et asjaolud on muutunud ja ta on pikalt Eestist ära ega oma

ressurssi teemaga tegeleda. Hageja märkis, et soovib oma koha loovutada kellelegi, kes

„saab kindlapeale minna lõpuni, minul on hetkel oht, et projekt jääb toppama.“

-

Hagejal pole õigus nõuda raha tagastamist, sest lepingu täitmine muutus 21.09.2022

alates võimatuks hagejast sõltuvatel asjaoludel. Kostja leiab, et lepingute p 7.2 ei ole

tühine tüüptingimus ega üldse tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. Selle välistab lepingu

p 2.3. Kostja viitab samuti lepingute p-le 5.9 ning VÕS § 629 lg 1, mis võimaldavad

kostjal saada tasu, kui käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist.

-

Õigusabikulud tekitas hageja endale ise ja need ei saa olla ülaltoodud põhjustel tingitud

kostjast. Seega tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue õigusabikulude hüvitamiseks.

-

Kuna hageja põhinõue on alusetu, ei saa rahuldada ka hageja viivisenõuet.

Kohtuistung 19.04.2023

20. Kohtuistungil selgitas hageja vastuseks kostja vastuväidetele, et lepingute p 8.1.2 kohaselt

oli L.-M. J. märgitud kostja esindajaks, kes võis lepingutega seotud tahteavaldusi esitada, ja L.-

M. J. on kostja esindajana hagejaga ka e-kirjade teel suhelnud.

21. Hageja nõustub, et ta ei esitanud esimeseks tähtajaks 2021 detsembris kostjale vajalikke

dokumente, aga kostja ei näinud selles probleemi ega ütelnud ka lepingut üles lepingu

rikkumise tõttu. Seega muutsid pooled lepingu täitmise käigus lepingu vahetähtaegu. Hageja

sai alles juulis 2022 kostja e-kirjast teada, et enne PRIA-le taotluse esitamist on vaja esitada ka

sellised dokumendid nagu ehitusprojektid ja -load. Peale kostjalt teate saamis hageja mõistis,

et nii kiiresti lube ei saa ja et sisuliselt pole võimalik projektiga edukalt edasi minna. Hageja oli

arusaamas, et ehitusloa võib PRIA-le esitada pärast taotluse esitamist.

22. Hageja täpsustas, et kostja rikkumine seisneb selles, et kostja oli väheaktiivne ja hageja ei

saanud kostjalt vastuseid.

23. Kuigi kostja ei pidanud PRIA-le esitatava taotluse edukust tagama, pidi ta tagama, et hageja

taotlus koostatakse nõuetele vastavalt ja see kvalifitseerub tööettevõtuna.

24. Hageja taotles asja arutamise edasilükkamist, et esitada täiendavad tõendid. Uue tõendina

esitas hageja dokumendi, mis kinnitab õigusabikulude tekkimist.

Kohtuistung 22.06.2023

25. Kohtuistungiks hageja täiendavaid tõendeid ega avaldusi ei esitanud pidades seda

ebaökonoomseks arvestades, et kostja osa on võõrandatud ja juhatusse on määratud uus isik,

kes on peamiselt tuntud ettevõtete väljasuretajana. Samuti on kostja maha võetud

käibemaksukohustuslaste registrist, mis kinnitab veelkord seda, et ettevõte ei kavatse edaspidi

tegutseda.

26. Hageja esitas 19.04.2023 kohtuistungil viidatud Tartu Maakohtu 06.12.2016 lahendile

tsiviilasjas nr 2-15-17453, milles on kostjaks sama isik ja millega hageja soovib tõendada, et

analoogilist kostja lepingut on nii kostja ise kui ka kohus käsitlenud tööettevõtulepinguna.

27. Hageja selgitab, et lepingutes ei olnud tähtaega selle kehtivuse kohta, aga kostja ei saanud

oma tegemata jätmist ka heastada, sest taotluste esitamise voor oli lepingu ülesütlemise ajaks

juba möödunud.

28. Hageja selgitas, et tema klient lepinguid, mis ta kostjaga allkirjastas, läbi ei lugenud.

29. Hageja taotles asjas sisulise otsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

30. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, korraldanud asjas kaks kohtuistungit

ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

31. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230

lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja

toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

32. Poolte esile toodud asjaolude alusel on kostja nõustunud järgmiste faktiliste asjaoludega,

mille kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

09.12.2021 sõlmisid pooled kaks lepingut (töövõtuleping nr xxxx ja nr xxxx, dtl 13-24),

mille kohaselt kostja pidi tegema tööd, mis on vajalikud PRIA meetme „Maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse“ raames kuni 150 000 euro

suuruse toetuse taotlemiseks. Kostja tegevused on lepingutes loetletud, lisaks pidi kostja

hagejat nõustama ja koolitama ja koostama dokumendid seoses toetuse taotlemisega.

Taotluse edukus ei olnud lepingutega kokku lepitud.

-

Lepingutes oli ette nähtud tööde teostamise tähtaeg (p 3.2), mille kohaselt tuleb

lepingute p 3.1.1-3.1.6 nimetatud (esimesed kuus töölõiku) tööd teha 5 päeva enne

toetuse taotlusvooru sulgumist ja p 3.1.7.3.1.12 nimetatud töö taotluse vastuvõtmise ajal

e-PRIA-s.

-

Iga lepingu hinnaks oli 8 000 eurot (s.o alustustasu 5 000 eurot, mis tuli maksta hiljemalt

09.12.2021 ja projektitasu 3 000 eurot, mis tuli maksta enne, kui kostja alustab töölõiku

lepingute punktides 3.1.7-3.1.12 ehk pärast taotluste esitamist, kuid enne e-PRIA-ga

suhtlemist.

Lisaks oli lepingutes ette nähtud ka boonustasu (lepingute p 5.1.3), mis sõltus sellest,

kas PRIA määras hagejale toetuse ja kui määras, siis oli boonustasu suuruseks 5% PRIA

otsusega hagejale määratud toetuse summast.

-

Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja tasus mõlema lepingu alusel alustustasu

5 000 euruot +km.

-

Hageja esitas kostjale omalt poolt ainult Osaühingu RW-ESTILO 2021 bilansi ja

kasumiaruande (hageja 14.01.2022 e-kiri, dtl 30-33), muid dokumente pole hageja

kostjale taotluste voorus osalemiseks esitanud (v.a veel 20.01.2022 e-kirjaga edastatud

2020 majandusaasta aruanne, dtl 36).

-

PRIA-le taotluste esitamise voor kõnealuse konkreetse meetme taotlemiseks oli avatud

07.09-21.09.2022.

-

12.10.2022 esitas hageja kostjale töövõtulepingust taganemise avalduse ja nõudekirja

13 500 euro saamiseks (s.o kahe lepingu alusel makstud alustustasu kokku 12 000 eurot

(kumbki leping 5 000 eurot + km) ja õigusabikulude 1 500 eurot hüvitamiseks (dtl 53-

58).

33. Kostja esile toodud peamised vastuväited ja seega vaidlusalused küsimused on järgmised:

-

Kostja eitab töövõtu õigussuhte tekkimist ning selgitab, et pooled sõlmisid

käsunduslepingu;

-

Hageja ei ole kehtivalt lepingutest taganenud: puuduvad materiaalsed eeldused

lepingutest taganemiseks, ehk kostja ei ole lepinguid rikkunud – taotlusi polnud PRIA-

le võimalik esitada hagejast tingitud põhjustel. Lisaks pole täidetud ka formaalsed

lepingust taganemise nõuded – selge pole isegi see, millisest lepingust hageja taganeb

väites, et teine leping lõppes juba varem.

-

Hageja pole õigus nõuda alustustasu tagastamist, seda välistavad nii lepingute p 5.9 ja

7.2, kui ka VÕS § 629 lg 1.

-

Lepingute p 7.2 (samuti ka 5.9) ei ole tüüptingimused ja need ei ole ka tühised.

-

Hageja on ise endale õigusabikulu tekitanud ja need ei ole seotud kostja tegevusega –

kostja pole hagejale kahju tekitanud.

-

Hageja ees rahalise kohustuse puudumise tõttu ei saa kostjal olla ka viivise maksmise

kohustust.

34. Kohtu esmane roll on anda poolte esitatule õiguslik hinnang (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg

1 esimene lause) (vt ka RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; RK otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-153-10, p 16).

35. Pooled ei vaidle, et 09.12.2021 sõlmisid nad kaks lepingut, mille eesmärgiks oli hageja

nõustamine ja juhendamine ja dokumentide koostamine, et esitada PRIA-le taotlus toetuse

saamiseks hageja kahele päikesepaneelide pargi rajamise projektile. Pooled ei vaidle selle üle,

et lepingute eesmärgiks ei olnud taotluste esitamise tulemus ehk PRIA-lt toetuse saamine ja

toetuse saamist ei pidanud kostja lepingute alusel tagama. Pooled on erimeelel selles, kas

tegemist on tööettevõtu- (nagu arvab hageja) või käsunduslepinguga (nagu arvab kostja).

Nii käsundusleping kui ka töövõtuleping on teenuse osutamise lepingud ja seetõttu paljuski

sarnased. Praegusel juhul ei ole pooled sõlminud lepinguid konkreetse asja valmistamiseks,

vaid tegemist on muulaadse teenuse osutamisega. Eristavaks tunnuseks on sellisel juhul

eelkõige asjaolu, et käsunduslepingu kohaselt peab käsunditäitja tegutsema eesmärgi

saavutamise nimel, kui aga eesmärk jääb saavutamata, ei ole see automaatselt käsundisaaja

kohustuse rikkumiseks. Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele ja tulemuse

saavutamata jäämine on lepingu rikkumine (vt ka P.Varul, I.Kull jt „Võlaõigusseadus III

Kommenteeritud väljaanne; Tln 2021; lk 599-600).

Nt nii advokaadi õigusabileping kliendiga, mille esemeks on kliendi esindamine kohtus kui ka

arsti lepinguline suhe patsiendiga, mille sisuks on patsiendi ravi, on eelduslikult

käsunduslepingu tüüpi õigussuhted, hoolimata üksikjuhul suhteliselt mõõdetavast tulemusest

(protsessi võitmine, patsiendi tervenemine) – ibid. lk 641.

Kohus leiab, et praegusel juhul on poolte vahel sõlmitud lepingud sarnastatavad advokaadi

teenuse osutamisega: kostja peab oma majandus- ja kutsetegevusest tulenevast spetsiifikast

tegema teatud laadi õiguslikke (mingisuguste konkreetset valdkonda puudutavate

regulatsioonide tundmine ja valdkonnaspetsiifilised kogemused) toiminguid ja vormistama

dokumente ning esindama hagejat e-PRIA-ga suhtlemisel.

Seda kinnitab toimingute nimekiri, mida kostja oli kohustatud lepingute punktide 3.1 alusel

tegema:

-

Hageja nõustamine, koolitamine, strateegia arutelud, arendamise soovitused,

taotlusdokumentide kontroll;

-

2020 ja 2021 majandusaruande nõustamine, 2021 raamatupidamise nõustamine;

-

Hageja PRIA kliendiks registreerimine;

-

Päikesepargi seadmetele hinnapakkumise võrdlustabelid, äriplaani ja tegevusplaani

vormistamine vastavalt PRIA nõuetele, ehituseelarve vormistamine PRIA vormile,

projekti investeeringu eelarve koostamine PRIA toetuse nõuete järgi, toetuse

taotlusprojekti koostamine ja vormistamine;

-

Toetuse avalduse vormistamine ja PRIA-le esitamine;

-

PRIA vestlusvooru juhtimine;

-

Toetuse vajaduse argumenteerimine PRIA-le, lisaks selgitused ja vastused PRIA-le.

Seejuures on pooled kohtule kinnitanud, et tulemuse saavutamine polnud oluline ehk kostja ei

pidanud lepingute alusel tagama seda, et PRIA rahuldaks hageja taotlused toetuse saamiseks.

Samuti ei olnud kokku lepitud mingisugust konkreetset summat, millises ulatuses pidi hageja

toetust saama. Hageja võis ka toetusest ilma jääda ja see ei oleks kaasa toonud poolte vahel

sõlmitud lepingute rikkumist.

PRIA-t võib lepingute sisu tõlgendamise eesmärgil teatud mööndustega võrrelda advokaadi

teenuse osutamisega, mis seisneb kohtus esindamises: advokaadi teenus hõlmab reeglina

kliendi

nõustamist,

tõendite

kogumist,

kliendi

nõustamist

kohtuga

suhtlemisel,

menetlusdokumentide koostamist ja kohtule esitamist, kohtus kliendi nimel selgituste andmist

jms ning kogu selle tegevuse tulemus ei ole määrav – advokaat ei garanteeri, et kohtulahend

tehakse mingis kindlas ulatuses kliendi kasuks.

Sarnaselt on praegusel juhul lepingute p 3.1 järgi kostja ülesandeks olnud hageja nõustamine

dokumentide ja taotluste esitamisel PRIA-le ja taotluste menetlemisel hageja esindamine PRIA

ees.

Näiteks on Riigikohus käsitlenud käsunduslepinguna lepingut detailplaneeringu algatamise ja

kehtestamise korraldamiseks, mis võiks olla ka PRIA toetuste taotlemise protsessiga võrreldav,

mil detailplaneeringu kehtestamine kliendi soovitud viisil ei ole lepingu eesmärgiks (vt ka ibid.

lk 599).

Riigikohus on varasemalt ka mitmel korral kirjeldanud käsundus- ja töövõtulepingu eristamise

aluseid ning sedastanud, et leping, mille sisuks on teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse

kui sellise saavutamine, vastab VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele, mitte VÕS

§-s 635 sätestatud töövõtulepingu mõistele. Ainuüksi see, kui kokku on lepitud tulemustasus,

ei muuda lepingut töövõtulepinguks. (vt ka RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-11). Kuigi nii

töövõtuleping kui ka käsundusleping on teenuse osutamise lepingud, on tegemist

käsunduslepinguga, kui lepingu sisust tulenevalt ei olnud see suunatud mitte niivõrd kindla

tulemuse saavutamisele, kuivõrd teenuste osutamisele (vt RK otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09).

Kuigi eelpoolviidatud Riigikohtu lahendite tegemisest on möödunud ca 10 aastat, ei ole

käsundi- ja töövõtulepingut reguleerivaid seadusesätteid ega põhimõtteid muudetud ning kohus

leiab, et need on teenuse osutamise lepingute eristamise kohased ka tänasel päeval (mida

kinnitavad ka 2021 välja antud VÕS kommentaarid).

36. Seega tuvastab kohus, et 08.12.2021 poolte vahel sõlmitud kaks lepingut (nimetustega

töövõtuleping nr xxxx ja töövõtuleping nr xxxx) on oma sisult ja olemuselt käsunduslepingud.

Kohtu seisukohta ei väära ka hageja poolt kohtule esitatud Tartu Maakohtu 06.12.2016 lahend

tsiviilasjas nr 2-15-17453, sest selle alusel ei saa kohus kindlaks teha, millised olid täpselt need

lepingu tingimused, milles selle kohtuasja pooled olid kokku leppinud ning lisaks nähtub

kohtuotsuse kirjeldavas osast, et poolte vahel ei olnud vaidlust õigussuhte olemuse üle ning

seega puudus kohtul alus lepingut pooltest erinevalt käsitleda.

37. Järgmisena analüüsib kohus, kas sõlmitud lepingud olid tähtajalised või tähtajatud.

Lepingute p 3.2 sätestas, et kostja pidi tööd tegema 5 päeva enne toetuste taotlusvooru sulgumist

ja taotluste vastuvõtmise ajal e-PRIA-s. Seega oli taotluste vastuvõtmise ajal hageja esindamine

e-PRIA-s võimalik, kui hageja taotlus toetuse saamiseks oli taotluste esitamiseks ettenähtud

tähtaja jooksul PRIA-le esitatud.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingutega ettenähtud taotlused tuli PRIA-le esitada hiljemalt

21.09.2022 ning et hageja poolt ei esitatud selleks kuupäevaks ühtegi taotlust PRIA-le.

Lepingud olid sõlmitud konkreetse toimingu tegemiseks (PRIA-le vastava meetme osas toetuse

taotluse esitamiseks), mida sai teha ainult kuni 21.09.2022 ning kui taotlust ei esitatud, siis selle

tähtaja möödumisega lepingu sisuline toime lõppes.

38. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on lepingutest kehtivalt taganenud.

39. Hageja väidab, et ta loobus ühest lepingust 21.12.2021 pärast seda, kui sai teada, et selle

meetme osas saab ühte, kuni 150 000 eurost toetust taotleda üks ettevõte. Teise või enama kuni

150 000 euro suuruse toetuse saamine sama ettevõtte poolt ei ole võimalik.

40. Hageja väidab, et teisest lepingust taganes ta 12.10.2022 avaldusega kostjale ning leping

lõppes 13.10.2022.

41. Seejuures ei ole hageja kummalgi juhul täpsustanud, millisest lepingust ta loobub ja

millisest lepingust taganeb.

42. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 21.12.2021 saatis hageja kostjale kaks e-kirja:

- „Ahsoo, sellest ei saanud ma sedasi aru. Siis ma saan vaid ühe projekti ette võtta. Teist

ettevõtjat ja ettevõtet mul ei ole.“

- „Jätame siis selle teise arve ettemaksuks ning läheme edasi ühe projektiga, xxxx.“

43. Nendele hageja kirjadele vastas kostja töötaja L.-M. J. 03.01.2022 e-kirjaga: „/…/ Jätame

makse ettemaksuks.“

Kumbagi poolt ei näi häirivat, et selgusetu on, kas siis üks lepingutes lõpetatakse (kumb?) ja

kas ning kuidas tuleks ettemaksuks jääv arve ära muuta.

Samas on kostja viidanud sellele, et L.-M. J. puudus pädevus kostja esindamiseks. Hageja viitab

lepingute punktile 8.1.2.

44. Lepingute p 8.1.2 kohaselt on L.-M. J. kostja kontaktisik lepingu täitmisel. Kohus leiab, et

kontaktisik lepingu täitmisel on midagi muud, kui poole esindaja õigusliku tagajärjega

tahteavalduste tegemisel. Äriseadustiku § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 kohaselt on äriühingu

esindamise õigus siiski vaid juhatuse liikmel.

45. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kumbki pool kestvuslepingust käsunduslepingu erakorraliselt

üles öelda mh juhul, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset

huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni. VÕS

§ 631 annab lepingupooltele õiguse öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu üles

erakorraliselt mh juhul, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvestades ja mõlema poole huve

kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni

ülesütlemistähtaja möödumiseni.

46. Ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69).

47. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, kellele hageja täpselt oma

21.12.2021 e-kirjad saatis, kuid kuna kirjale on vastanud lepingutes kostja kontaktisikuks

märgitud isik, siis on ilmne, et kostja on need e-kirjad kätte saanud. Kostja pole e-kirjade

kättesaamist ka eitantud.

48. Käsunduslepingu ülesütlemise avaldusele ei ole spetsiifilisi vorminõudeid kehtestatud.

Seega saab kohus tuvastada, et 21.12.2021 e-kirjaga avaldas kostja tahet, et tema suhtes jääks

kehtima üks leping, kuna tal pole teist firmat, millega teise lepingu alt PRIA toetust taotleda.

49. Kohus tuvastab (spetsifitseerimata, kuna kaks lepingut on identsed), et üks poolte vahel

sõlmitud lepingutest lõppes 21.12.2021 VÕS § 631 ja hageja 21.12.2021 avalduse alusel

põhjusel, et hageja avastas pärast lepingu sõlmimist, et ta on PRIA toetuste taotlemise reeglitest

valesti aru saanud.

Kohus leiab, et VÕS § 631 saab rakendada ka siis, kui kumbki pool lepingut ei riku, aga ilmneb

mõni muu asjaolu, mis ei võimalda lepingut jätkata. Selline järeldus tuleneb normi tekstist.

50. Lepingu p 5.9 kohaselt ei kuulu lepingu katkestamise korral hageja poolt kostjale tasutud

summad tagastamisele.

51. Hageja on 21.12.2022 e-kirjas kostjalt küsinud, et kas sobib, kui jätta teise arve raha

ettemaksuks. Kohus järeldab sellest, et hageja soovis lõpetatud lepingu alusel tasutud 6 000

eurot jätta kehtima jäänud lepingu osas ettemaksuks. Sellele hageja küsimusele on vastanud

jaatavalt L.-M. J..

52. Kohus leiab, et isegi kui järeldada, et L.-M. J. puudus pädevus kostja nimel lepinguid

selliselt muuta, siis oleks hea usu põhimõtetega (VÕS § 6) vastuolus jätta lõppenud lepingu

alusel tasutud summa kostjale, kuna hageja teatas lepingu lõpetamise soovist vaid mõned

nädalad pärast lepingu sõlmimist, pooled polnud veel õieti asunud lepingut täitma, hageja

polnud kostjale veel ühtegi dokumenti esitanud. Sisuliselt ainus, mida lepingu alusel oli teha

jõutud, oli arve esitamine (alustustasu). Lisaks hageja ei nõudnud, et tasutud summa tagastataks

– hageja palus jätta see olemasoleva lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade

ettemaksuks.

53. Oma 04.07.2022 kostjale saadetud e-kirjas soovib hageja ka teise lepingu lõpetamist: hageja

selgitab, et ta on taas valesti aru saanud sellest, et koos taotlusega tuleb esitada ehitusprojektid

ja -load, hageja selgitab, et maaomanikul on soov kinnistuid tükeldada jne, mis kõik toob kaasa

selle, et hageja ei soovi lepingu täitmisega jätkata (dtl 45):

„Minust on varem mööda läinud, et selliseid dokumente on vaja taotluse sisse andmiseks. Elasin teadmises, et

aega on ja kui PRIA otsustab, siis tuleb hakata tegutsema. Oleks teadnud, oleks projektidega juba tegelenud, kuid

ootasid jõude, sest aega pidi olema küll. Minu jaoks enam ei ole, sest endal läks mul ehitusloa saamiseks 4 kuud,

siin on aga aega nüüd 2 kuud (erandkorras 5-kuud aga mida see tähendab, ei ole teada). * Maaomanikul on

nüüd kindel nõue selleks projektiks eraldi tükk välja mõõta, kõik muud tegevused enne seda ei ole enam tehtavad.

Ja tegelikult on tal huvi suhteliselt kadunud, tegemist on põllumehega ja ta harib seda maad. Samuti nagu

mäletate, siis ka teiste maadega ei läinud mul hästi. * Puudub samuti ka info EL liitumise kohta, uurides ise

sealset kohalikku taristut, siis jääb sellises mahus tootmise võimekuse tõstmine ilmselt 6-7 kohalise numbri

vahele. Kohalik elanik tahtis endal 16A -> 25A saada ja sai juba priske 5-kohalise pakkumise… * Ma olen terve

augusti Eestist taas ära, seega üks kuu on juba vahelt ära lõigatud. Sain aru, et PRIA katab jooksvalt kulusid,

mitte et mul tuleb see 140k ise ära maksta ja siis peale müügi eellepingut saab alles midagi tagasi. Ehk siis,

tekkinud olukorras, ei ole mul hetkel jõudu ja aega sellega tegeleda. Soovin oma koha loovutada kellelegi, kes

saab kindlapeale minna lõpuni, minul on hetkel oht, et projekt jääb toppama.“

54. Kohus leiab, et teine leping lõppes 04.07.2022 kostjale saadetud e-kirjaga, kui hageja ütles

lepingu erakorraliselt üles, ja teavitas kostjat erinevates asjaoludes, mis takistavad tal projektiga

jätkamist. Sellega lõppesid poolte vastastikused kohustused lepingute järgi.

55. Seega ei saanud hageja 12.10.2022 avaldusega lepingust (täpsustamata, millisest) taganeda,

sest mõlemad lepingud olid lõppenud hageja enda erakorraliste ülesütlemise avaldustega

hagejast tingitud põhjustel, mis ei võimaldanud lepinguid jätkata (üks 21.12.2021 hageja e-

kirjaga ja teine 04.07.2022 hageja e-kirjaga. Seetõttu ei olnud seisuga 12.10.2022 ühtegi

kehtivat lepingut, millest saaks taganeda.

56. Kohus leiab, et hageja on ise pannud ennast olukorda, kus ta pole teadlik oma

lepingujärgsetest kohustustest, sest hageja ei lugenud lepingut läbi (vt ka 22.06.2023

kohtuistungi protokoll). Muidu oleks hageja lepingu punktist 6.3 teada saanud, millised

dokumendid täpselt tuleb kostjale esitada, et viimane saaks taotlust PRIA-le koostada - m.h

oleks hageja lepingute p 6.3.3.5 ja 6.3.3.6 alusel teada saanud, et esitada tuleb ka ehitusprojekt,

ehitusluba või -teatis.

Kostja on oma 01.07.2022 e-kirjas (dtl 46) hagejale ülevaatlikult meelde tuletanud, millised

dokumendid peavad taotluste esitamiseks olemas ja kostjale esitatud olema, et taotlust PRIA-

le esitada. See ei saanud hagejale üllatusena tulla, sest see oli hageja lepingujärgne kohustus.

57. Kohus loeb, et hageja ütles teise lepingu üles endast tingitud põhjustel 04.07.2022

avaldusega (e-kiri) kostjale.

58. Hageja ei ole kummaski lepingu lõpetamisele suunatud e-kirjas (21.12.2021 ja 04.07.2022)

tuginenud lepingu lõpetamise alusena sellele, et kostja rikkus lepingut.

59. Järgnevalt analüüsib kohus lepingute ennetähtaegse lõppemise tagajärgi.

60. Hageja leiab, et kostjal tuleb lepingu alusel saadu tagastada VÕS § 189 lg 1 järgi ja lisaks

on lepingute p 7.2, mis võimaldab makstu endale jätta, kui tüüptingimus, tühine.

61. Kohus ei saa tuvastada, et lepingute p 7.2 oleks tüüptingimus, kuna hageja on ise möönnud,

et ta lepingut läbi ei lugenud (22.06.2023 kohtuistungi protokoll) ja seega pole võimalik ka

väita, et hageja ei saanud lepingute tingimuste üle läbi rääkida. Võimalik, et kui hageja oleks

lepingud läbi lugenud ja kostjale ettepanekuid teinud mõne sätte muutmiseks, siis oleks kostja

sellega nõustunud.

62. Isegi kui pidada lepingute punki 7.2 tüüptingimuseks, siis ei ole see kohtu arvates VÕS §

42 lg 1 ja lg 3 p 2 järgi tühine, sest see ei hälbi oluliselt seaduses sätestatud kostja õigusest tasu

saada ka siis, kui leping on enne käsundi täitmist üles öeldud.

63. Nimelt sätestab VÕS § 629 lg 1, et kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi

täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi

täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale

tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes

käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane.

Seega näeb ka seadus ette, et kui käsundusleping lõppeb enne käsundi täitmist, on käsundisaajal

(s.o kostjal) õigus saada kokkulepitud tasu, kui leping lõppes hagejast tuleneva asjaolu tõttu.

Kohus tuvastas, et lepingud lõppesid hagejast tuleneva asjaolu tõttu enne käsundi täitmist või

käsunduslepingu tähtaja möödumist.

64. Kohus leiab, et kostjal on õigus enne lepingu lõppemist hageja poolt makstud alustustasule

5 000 eurot + km kokku 6 000 eurot.

65. Hageja tasutud ettemaksule (samuti 5 000 eurot + km) kostjal aga kohtu arvates õigust ole,

sest kostja ei ole rohkem lepingute alusel hagejale tasunõudeid esitanud ja lepingute lõppemise

ajaks ei olnud ka projektitasu (3 000 eurot + km, lepingute p 5.1.2) tasumise tähtaeg saabunud

(lepingute p 5.3 kohaselt tuli projektitasu maksta enne toetuse taotluse PRIA-le esitamist). Kuna

taotlust PRIA-le ei esitatud, ei olnud alust ka projektitasu maksta.

66. Samuti pole kostjal õigus boonustasule (lepingute p 5.1.3), kuna see sõltus hageja poolt

saadava PRIA toetuse suurusest ja hageja ilmselgelt toetust ei saanud.

67. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama

üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kuna 6 000 eurot kostjale

makstust oli loetud ettemaksuks, siis see osa tuleb hagejale tagastada.

68. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et hagi lepingutejärgse põhivõla tasumiseks kuulub

rahuldamisele osaliselt – 6 000 euro osas. Ülejäänud 6 000 euro osas jääb hagi rahuldamata.

Viivis

69. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summalt

13 500 eurot ajavahemiku 13.10.2022-11.11.2022 summas 88,77 eurot ja edasiulatuvat viivist

seaduses sätestatud määras alates 12.11.2022 kuni kohase täitmiseni.

70. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud.

71. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

72. Hageja nõuab viivist alates 13.10.2022 summast 13 500 eurot.

73. Kohus tuvastas, et hagejal on lepingu järgi õigus saada tagasi 6 000 eurot. Kuigi kohus

tuvastas, et teine leping lõppes 04.07.2022, on hageja nõudnud viivist alates 13.10.2022 ja

kohus lähtub sellest.

74. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

75. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise väljamõistmiseks on põhjendatud. Kostja on rahalise

kohustus täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates tema poolt näidatud

kuupäevast, mil võlgnevus oli sissenõutavaks muutunud, kuni kohustuse täitmiseni.

Seadusjärgne viivis summast 6 000 eurot perioodi eest 13.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni

11.08.2023 on 498,49 eurot ja selle summa mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja.

76. Kohus mõistab kostjalt välja ka edasiulatuva viivise alates 12.08.2022 seadusjärgses määras

tasumata summalt 6 000 eurot.

Kahju nõue õigusabikulude hüvitamiseks

77. Hageja nõuab kostjalt 12.10.2022 lepingust taganemise avalduse ja nõudekirja

koostamisega kaasnenud õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg1 ja § 128 lg 3 alusel summas

1 500 eurot. Hageja kasutas kostjale lepingust taganemise avalduse ja nõude esitamiseks

professionaalset õigusabi ning kandnud sellega seotud kulutusi, mille hüvitamist ta kostjale

nõuab.

19.04.2023 kohtuistungil esitas hageja oma nõude tõendamiseks Advokaadibüroo

Pricewaterhouse Cooper Legal OÜ arve nr TLL42301431, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda

käibemaksuga kokku 1 800 eurot 10,5 tunni õigusteenuse eest (a 190 eurot) lepingu lõpetamise

teate ja nõudekirja esitamise eest kostjale.

78. Kuna poolte vahel on lepinguline suhe, siis on kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg

1. Hageja nõutav kahju on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes, mille kohaselt hõlmab

kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtumenetluse-eelsed õigusabikulud, mida isik on

teinud selleks, et oma õiguste rikkumist kõrvaldada, on eeltoodu alusel iseenesest hüvitatavad.

79. Otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on käsitatavad ka lepingu rikkumise

tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase

eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused (vt

RKTKo nr 3-2-1-79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku

suurusega (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11). Kulutused õigusabile võivad olla mittevajalikud

ulatuses, milles need on seotud lepingust taganemisega, kui kohus asub seisukohale, et hageja

lepingust taganemine ei ole kehtiv (vt RKTKo nr 2-1813432).

80. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on

täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:

-

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103

lg 1 järgi vabandatav;

-

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (p 15)

Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi tõendama hageja.

81. Praegusel juhul saaks väita, et kostja on rikkunud lepingu ülesütlemisest tekkinud

ettemaksu tagasimaksmise kohustust, kuid kohus leiab, et kostja rikkumise ja hagejal kahju

tekkimise vahel ei esine põhjuslikku seost: õigusteenuse tulemusena esitati kostjale õigusliku

toimeta lepingust taganemise avaldus ja nõue, mis ei vastanud kostja kohustuse ulatusele.

Seetõttu leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.

82. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise tõttu pole alust rahuldada ka sellega

seotud viivisenõuet.

Kohtuotsuse täitmise tagamisest

83. Harju Maakohtu 14.03.2023 määrusega käesolevas tsiviilasjas rakendas kohus hagi

tagamiseks järgmisi abinõusid:

-

arestida OÜ Legorio PPK (registrikood 11538949) Eesti Vabariigis registreeritud

krediidiasutustes ja investeerimisühingutes ning välisriigi krediidiasutuste ja

investeerimisühingute filiaalides asuvad arveldus- ja väärtpaberikontod 13 588,77 euro

ulatuses Osaühingu RW-ESTILO (registrikood 10923467) kasuks.

84. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse

kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle

kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

85. Samas kui hagi jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohtuotsusega hagi

tagamine tühistada.

86. Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, siis tühistab kohus ka hagi tagamise

vaid osaliselt – kohtulahendiga välja mõistetud summat ületavas osas. Muus osas jääb hagi

tagamine jõusse kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

87. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

88. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

89. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jääb ca pooles ulatuses rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulu sellise jaotuse korral puudub vajadus

nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

90. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik