2-23-4194/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11.08.2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-4194

Tsiviilasi

R K hagi R Si (S) vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

1220,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R K (isikukood xxx), seaduslik esindaja T K-N

(isikukood xxx), lepinguline esindaja V M

Kostja R S (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 19.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-111273

väljamõistetud elatise suurust ja mõista R Silt välja R K kasuks R K ülalpidamiseks

elatis

2.1.

alates 17.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 104,34 eurot ja

2.2.

alates 01.04.2023 summas 260,33 eurot kuus kuni R K täisealiseks saamiseni xxx,

mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot

(baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 40

eurot (½ lapsetoetust 80 eurost)). Elatise arvutamise aluseks olevat baassummat

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 01.04.2024) Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3 %

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

3. Jätta rahuldamata R K nõue elatise saamiseks perioodi 17.03.2023-31.03.2023 eest summas

111,30 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt on R S kohustatud tasuma

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2.2. nimetatud elatise iga kuu eest ette, s.o iga

järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt sama kuu kümnendal kuupäeval T K-Ni (K-N)

pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“, märkides sealjuures ära kalendrikuu, mille eest

elatis on tasutud.

5. Elatise maksmisel võtta arvesse R Si poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.

Menetluskulude jaotus

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi

kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi andmise selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. R K (hageja) esitas 17.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse R Si (kostja) vastu elatise

suurendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 19.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-111273

kinnitatud kompromiss, mille kohaselt tasub kostja lapse R K ülalpidamiseks elatist igakuiselt 80

eurot alates 01.11.2015 hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks kuni lapse täisealiseks saamiseni. T K-N ja

R S on alaealise lapse R K ema ja isa. Hageja vanemad ei ela koos. R S viibib xxx (Harju Maakohtu

18.03.2020 otsus kriminaalasjas nr xxx) vangistusajaga 4 aastat 6 kuud. Võttes arvesse, et tsiviilasjas

nr 2-15-111273 19.10.2015 määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppest on möödunud rohkem

kui 7 aastat ja nimetatud määruse korral määratud elatisraha lapsele on oluliselt väiksem kui kehtiva

perekonnaseadusega sätestatud elatise alammäär ning lapse igapäevased vajadused on suurenenud,

siis esitab hageja kostja vastu hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

Hageja igakuised kulud on: kommunaalkulud ca 200 eurot + elekter 44 eurot, kokku 244 eurot;

kulud toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot, tervishoiule 5 eurot, koolikohustuste

täitmiseks 10 eurot, sidekulud 12 eurot, majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot,

kodutehnikale 7 eurot, huvitegevus ja muud märkimata jäänud kulud 20 eurot, kokku on 251 eurot.

Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 1 alusel.

Hageja palub mõista kostjalt igakuise elatise välja alates hagi esitamisest (17.03.2023) summas

215,64 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o xxx) ja määrata kindlaks elatise suuruse

arvutamise alused- PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3 %-

line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest arvestada maha pool hagejale

makstavast lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3 II lause) kuni lapse täisealiseks

saamiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hageja elatise nõudele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt

kannab kostja vanglas karistust kuni 2028. aasta detsembrini. Kostjal puudub sissetulek ja varalised

vahendid hagejale elatise maksmiseks. Kostja lähtub ülalpidamiskohustuse täitmisel Harju Maakohtu

19.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-111273 kinnitatud kompromissist, mille kohaselt tasub

kostja lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 80 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist üksnes

juhul, kui talle tagatakse võimalus lapsega suhtlemiseks.

Menetluse käik

3. 11.04.2023 kohtunõudega täitis kohus tsiviilasjas selgituskohustust, mh kvalifitseeris nõude

õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus tegi pooltele ettepaneku põhjalikult

kaaluda kompromissi sõlmimise võimalusi ning määras pooltele tähtaja kuni 24.04.2023

kompromissi sõlmimiseks. Kohus märkis, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua,

tuleb pooltel esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata

jätmise põhjustest koos vastusega kohtunõudele arvestades kohtu eeltoodud selgitusi hiljemalt

28.04.2023.

4. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.

5. 05.05.2023 kohtunõudega määras kohus pooltele täiendava tähtaja 11.04.2023 kohtunõude

täitmiseks kuni 19.05.2023.

6. 19.05.2023 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Kostja täiendavat seisukohta kohtunõudes

toodud tähtajaks ei esitanud.

7. 07.07.2023 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 07.07.2023. Kohus määras hagi menetleda

kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule

menetluskulude nimekirjad hiljemalt 14.07.2023 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata

hiljemalt 21.07.2023. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 11. augustil 2023.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooled ei vaidle, et hageja on sündinud xxx T K-Ni ja kostja kooselust.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi,

on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib

muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse

muutmist ka tagasiulatuvalt.

Kuigi üldjuhul on kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 järgi

alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud, siis on Riigikohus

lahendis nr 3-2-1-124-15 punktis 12 selgitatud, et TsMS § 459 lg 1 kohaselt võivad lisaks lapse

vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele olla elatise suuruse muutmise aluseks ka

õiguslikud muudatused.

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele

vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

10. Kostja tasub vastavalt Harju Maakohtu 19.10.2015 määrusele hagejale elatist 80 eurot kuus

(tsiviilasi nr 2-15-111273) (tl 5-6).

Antud juhul esitas hageja hagi elatise suuruse muutmiseks ennekõike seetõttu, et tsiviilasjas nr

2-15-111273 19.10.2015 määrusega kinnitatud kompromisskokkuleppest on möödunud rohkem kui

7 aastat ja nimetatud määruse korral määratud elatisraha lapsele on oluliselt väiksem kui kehtiva

perekonnaseadusega sätestatud elatise alammäär ning lapse igapäevased vajadused on suurenenud.

Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et elatise suurendamiseks alus puudub.

11. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas ja mis suuruses peaks kostja hagejale elatist maksma.

12. Alates 01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3-4 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. PKS § 101 lg 5-6 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab

rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt

toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Seoses PKS § 101 01.01.2022 muudatustega selgitab kohus, et elatise baassummale lisatakse

reeglina 3 % eelneva aasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Vanemate kokkuleppel või kohtu poolt

määratuna võib baassummale lisatav protsent olla keskmise brutokuupalga asemel 3 % kohustatud

vanema tegelikust kuutasust. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust.

13. Kohus leiab, et kindlaks tuleb teha, kui suur on hageja ülalpidamise ulatus.

Sõltumata 01.01.2022 PKS § 101 muudatustest, tuleb lapsele elatise suuruse määramisel lähtuda

jätkuvalt eeskätt PKS § 99 lg-test 1-2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Hageja igakuised kulud on järgmised: kommunaalkulud ca 200 eurot + elekter 44 eurot, kokku 244

eurot; kulud toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot, tervishoiule 5 eurot, koolikohustuste

täitmiseks 10 eurot, sidekulud 12 eurot, majapidamistarvetele ja kodukeemiale 7 eurot,

kodutehnikale 7 eurot, huvitegevus ja muud märkimata jäänud kulud 20 eurot, kokku on 251 eurot.

Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 lg 1 alusel.

Riigikohus on oma lahendis nr 2-15-15909 punktis 12 asunud seisukohale, et lapse vajaduste

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 08. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-165-13, p 15).

Hageja nõue on antud juhul esitatud tsiviilasjas nr 2-15-111273 19.10.2015 määrusega kinnitatud

kompromisskokkuleppe elatisesumma (80 euro) suurendamiseks PKS § 101 sätestatud

miinimumsuuruseni, kuna lapse vajadused on suurenenud. Seega ei ole antud juhul alaealise lapse

igakuiste kulude suurust vaja tõendada.

14. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada selle toetuse arvel.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja

teise lapse kohta 80 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja seaduslikule esindajale laekub

lapsetoetus 80 eurot. Hageja on taotlenud lapsetoetust arvesse võtta 40 euro ulatuses (80 eurot : 2).

Seega kuulub hagejale tasumisele kuuluv elatis vähendamisele 40 euro võrra.

15. Kuna hageja ei viibi kostja juures, ei kohaldu PKS § 101 lg 6.

16. Järgnevalt peab kohus vajalikuks kindlaks teha vanemate varalise seisundi.

Kostja on märkinud, et ta viibib vanglas kuni 2028. aasta detsembrikuuni, sissetulekud puuduvad ja

varaline seis ei võimalda hagejale elatist anda.

11.04.2023 kohtunõudes selgitas kohus muuhulgas, et pooltel tuleb ülalpidamisasjas esitada andmed

ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta hiljemalt 28.04.2023. Kohus pikendas

eeltoodud tähtaega kuni 19.05.2023. Pooled kohtunõuet ei täitnud.

26.05.2023 kirjaga tegi kohus hageja seadusliku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks päringu

Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja krediidiasutustele.

Töötukassa teatas kohtule, et Eesti Töötukassa infosüsteemis ei sisalda andmeid T K-N kohta (tl

110-111).

Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et T K- Nile on seoses laste kasvatamisega viimasel kuuel

kuul määratud ja makstud: lapsetoetus (12.2022- 01.2023 igakuiselt kogusummas 120 eurot, alates

02.2023 igakuiselt kogusummas 160 eurot ja mais 2023 on makstud tagasiulatuvalt jaanuarikuu

2023 eest kogusummas 40 eurot) (tl 56-57).

Maksu- ja Tolliameti tõendist nähtub, et T K-N töötab xxx ja tema töötasuks on keskmiselt (periood

november 2022-aprill 2023) 1307,21 eurot (bruto). Samuti on T K-Nile tehtud Tervisekassa poolt

väljamaksed novembris 2022 summas 207,36 eurot (bruto) ja jaanuaris 2023 summas 122,08 eurot

(bruto) (tl 60-61).

Krediidiasutuste päringute vastustest nähtub, et T K-N omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr

xxx, mille jääk on null ja toimingud viimase kuur kuu jooksul puudusid, ja nr xxx (tl 63). T K-Ni

arvelduskonto nr xxx väljavõttest nähtuvalt on seisuga 02.06.2023 lõppsaldo 10 985,59 eurot (tl 64-

71). Eeltoodud väljavõttest nähtuvalt on T K-Nil kohustus xxx AS-i ees (laenuleping xxx,

05.12.2022 laenu põhiosa 142,48 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot, intress 44,40 eurot;

05.02.2023 laenu põhiosa 141,31 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 45,57 eurot;

05.03.2023 laenu põhiosa 125,48 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 96,04 eurot;

05.04.2023 laenu põhiosa 115,50 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 106,02 eurot

ning 05.05.2023 laenu põhiosa 119,52 eurot, varakindlustuse makse 10,16 eurot ja intress 102 eurot).

Samuti tasub T K-N igakuiselt elukindlustuse eest (xxx: 05.12.2022 5,69 eurot; 05.01.2023 6,01

eurot; 05.02.2023 6,19 eurot; 05.03.2023 5,57 eurot; 05.04.2023 6,14 eurot ja 05.05.2023 5,92

eurot).

Lisaks tegi kohus 12.06.2023 T K-Ni ja kostja osas päringud Maksu- ja Tolliametisse,

Kinnistusraamatusse, Äriregistrisse, Maanteeametisse ja Väärtpaberite Keskregistrisse.

12.06.2023 kohtukirjaga andis kohus pooltele võimaluse esitada seisukoha T K-Ni Maksu- ja

Tolliameti, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti, krediidiasutuste ning vanemate registervara

päringute vastuste osas kohtule 5 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest. Kostja kohtule

seisukohta ei esitanud. 19.06.2023 esitas hageja kohtule seisukoha, milles märkis, et kostja varatu

seis on ajutise iseloomuga, kuid see ei saa olla aluseks elatise suuruse muutmata jätmiseks. Vanem ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Esitatud tõenditest nähtub, et kostjal on suur

töökogemus, mistõttu tööle saamine ei oleks talle raske.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on T K-Nile aprillis 2023 tehtud väljamakse xxx poolt (tl 75). T K-

Nil puuduvad seosed äriühingutega (tl 76). T K-Nile kuulub kinnisavara asukohaga xxx (tl 77-78) ja

sõiduauto registreerimismärgiga xxx (tl 79, pöördel). T K-Nile väärtpabereid ei kuulu (tl 80).

Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale viimane väljamakse tehtud mais 2015 xxx poolt.

Varasemalt on kostjale tehtud väljamaksed järgmiselt: mai 2007 xxx poolt, juuli 2007 xxx poolt,

detsember 2010 xxx poolt, juuni 2011 xxx poolt, november 2011 xxx poolt, juuni 2012 xxx poolt,

august 2012 osaühingu xxx poolt, jaanuar 2013 xxx poolt, veebruar 2013 xxx-i poolt, november

2013 xxx poolt, oktoober 2014 xxx poolt, jaanuar 2015 xxx ja xxx poolt, veebruar 2015 xxx poolt ja

märts 2015 xxx poolt (tl 81-82). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et eeltoodust nähtub, et kostjal

on suur töökogemus, mistõttu tööle saamine ei oleks talle raske. Kostjal puuduvad seosed

äriühingutega (tl 83). Kostjal puudub kinnisvara (tl 84). Kostjale kuulub sõiduauto

registreerimismärgiga xxx, millele on seatud keelumärked 07.08.2019 ja 12.03.2021 (tl 85, pöördel).

Kostjale väärtpabereid ei kuulu (tl 86).

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps. Kostja ei ole esile toonud, et tal oleks peale hageja veel alaealisi lapsi, kes elatise

väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lisaks ei ole kostja ka

töövõimetu ja tal puuduvad kulud enda ülalpidamiseks.

Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks

vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole

sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta,

et kostja oleks otsinud mõistlikus ulatuses senisest tasuvamat tööd. Kostja on tööealine ning -

võimeline. Eeltoodut ei välista kostja vanglas viibimine. Asjaolu, et kostja viibib vanglas tahtlikult

toimepandud süüteo eest, ei saa olla aluseks elatise maksmisest vabastamiseks. Vanglas on loodud

kõik tingimused sissetuleku teenimiseks. Seda enam et vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi on

kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetava töötamisel talle

töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel. VangS §

43 lg 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Järelikult on kostjal kohustus ja võimalus hankida nii

enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid. Lisaks ei viibi hageja kostja kui

lahus elava vanema juures olulise osa ajast. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt

saaks ja tuleks alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist vähendada alla miinimummäära või jätta

elatis üldse väljamõistmata. Seetõttu eeldab kohus, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda

ülapidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

17. Riigikohus on selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata

selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei

ole sissetulekut või et see on väike (otsus nr 3-2-1-15-17, punkt 12; 3-2-1-118-12, punkt 15). Lisaks

on Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-22-1402 22.06.2023 kohtuotsuse punktis 72 esile

toonud, et olukorras, kus mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, s.t suutelised teenima

sissetulekut, mis võimaldab täita laste ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras, puudub alus

esile toodud ja tõendatud asjaolusid arvestades ülalpidamiskohustuse jaotuse eeldusliku võrdsuse

põhimõttest kõrvale kalduda.

Kohus märgib, et hageja seaduslik esindaja ja kostja peavad kandma oma alaealise lapse

ülalpidamiskulud võrdselt.

18. Kostja on lisanud hagivastusele tõendi, millelt nähtuvalt on lapse ema kinnitanud, et ta ei esita

kostja vastu elatise nõuet ka peale kostja vanglast vabanemist (tl 15). 11.04.2023 kohtunõudes palus

kohus hagejal eeltoodud (elatisega seonduva) avalduse sisu ja eesmärki kohtule selgitada. Hageja

kohtunõuet ei täitnud.

PKS § 100 lg 3 sätestab, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel

kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades

kokkuleppega ettenähtut. Kohus märgib, et PKS § 109 kohaselt on selline kokkulepe tühine.

19. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär

hageja osas 215,64 eurot perioodil 01.03.2023-31.03.2023. Alates 01.04.2023 on seadusjärgne

elatisemäär hageja osas 260,33 eurot.

Kuna kostja peab hagejale tasuma elatist igakuiselt 80 eurot vastavalt Harju Maakohtu 19.10.2015

määrusele tsiviilasjas nr 2-15-111273, rahuldab kohus hageja hagi osaliselt. Kohus muudab Harju

Maakohtu 19.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-111273 väljamõistetud elatise suurust ja

mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja ülalpidamiseks elatise

-

alates 17.03.2023 kuni 31.03.2023 summas 104,34 eurot (s.o 15 päeva eest) ja

-

alates 01.04.2023 summas 260,33 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 27.04.2029,

mis on arvestatud vastavalt perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3–5 (249,78 eurot

(baassumma) + 50,55 eurot (3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 1685 eurost) – 40 eurot (½ lapsetoetust

80 eurost)). Elatise arvutamise aluseks olevat baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

(järgmine kord 01.04.2024) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3 % eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise

korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

Hageja nõue elatise saamiseks jääb rahuldamata perioodi 17.03.2023-31.03.2023 eest summas

111,30 eurot (215,64 – 104,34).

Elatise maksmisel tuleb võtta arvesse kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatist.

20. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra

selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatisemakse iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis

tuleb tasuda hiljemalt selle kuu kümnendal kuupäeval hageja seadusliku esindaja T K-Ni

pangakontole nr xxx selgitusega: „elatis“ ning märkides ära kuu nimetuse, mille eest elatis on

tasutud.

21. Kohus märgib, et kohus jätab tähelepanuta kõik kostja väited, mis puudutavad vanema ja lapse

vahelist suhtlemist, sh kostjale lapse piltide saatmist, ja kostja kriminaalasju. Käesolevas asjas

lahendatakse elatise nõuet. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised vaidlused

tuleb lahendada eraldi menetluses.

Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta

22. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata:



vastus kaebusele (tl 26) ja pealkiri (tl 27), kuna käesolevas tsiviilasjas menetleb kohus hagi

elatise muutmise nõudes. Suhtluskorda või hooldusõigust puudutavad vanematevahelised

vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses.

Menetluskulude jaotus

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

24. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik