2-14-61405/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 11.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-61405

Kohtuasi

X (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja/võlgnik:

X

(pankrotis,

isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud/võlausaldajad:

AS SEB Pank (registrikood 10004252)

OÜ Stelling Kinnisvara (registrikood 10948935)

Luminor Liising AS (registrikood 10237140)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2023 määrus ja teha asjas uus määrus, millega:

3.1. Rahuldada X kohustustest vabastamise taotlus.

3.2. Vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3.3. Vabastada X usaldusisiku kohustustest.

3.4. Lõpetada X kohustustest vabastamise menetlus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Avaldada teade X kohustustest vabastamise menetluse määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-14-61405

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 24.11.2014 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.

2. Harju Maakohtu 30.12.2014 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot.

3. 14.08.2017 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jäeti usaldusisik

määramata ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

4. 27.10.2022 esitas võlgnik kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks ning tema kohustustest vabastamiseks.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Võlausaldaja AS SEB Pank märkis, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu

otsustada. Kogu kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul on võlgnikult AS-le SEB Pank

laekunud 440 eurot, nõude jääk on 1224,69 eurot.

6. Võlausaldaja OÜ Stelling Kinnisvara leidis, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks

tuleb jätta rahuldamata. Võlgniku majanduslik olukord ei ole eriti raske, mistõttu ei ole

võlgnikku õige kohustustest vabastada.

6.1. Võlausaldajate tunnustatud nõuete summa võlgniku pankrotimenetluses oli kokku

11 855,65 eurot, sellest Stelling Kinnisvara OÜ nõue 3200 eurot. Võlgnik tasus viie aasta

jooksul oma kohustustest võlausaldajatele vaid viiendiku – 2428 eurot. Võlgnik ei ole

põhjendanud, miks ta ei ole viie aasta jooksul oma võlgu suuremas kui 20% ulatuses tasunud.

6.2. Võlgnik ei ole menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda

otsinud (pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg 1). 27.10.2022 usaldusisiku aruandes märgib

võlgnik, et alates 16.07.2018 kuni 05.07.2022 ta töötas C OÜ-s. Seda kinnitab ka võlgniku poolt

kohtule esitatud e-MTA-s 27.10.2022 väljastatud töötamise register, kus on märgitud, et

võlgnik töötas 21.07.2018 – 06.07.2022 ehituse projektijuhina ning alates 19.09.2022

ehituskonsultandina. C OÜ keskmine brutopalk oli 2017. aasta II kvartalis 780 eurot (töötajate

arv 1) ja 2018. aasta II ja IV kvartalis 840 eurot. Kuna võlgnik on kinnitanud kohtule, et töötas

ajavahemikul 16.07.2018 – 05.07.2022 ja ilmselt ka 2017. aastal C OÜ-s, siis järelikult teenis

võlgnik ülaltoodud kvartalites aastatel 2017 ja 2018 brutopalka 780 eurot kuni 840 eurot kuus.

Kohtule esitatud aruannetes ei ole võlgnik märkinud, et ta on saanud C OÜ-lt töötasu. Ka

võlgniku 2018 – 2022. aasta pangakontode väljavõtete kohaselt ei ole C OÜ võlgnikule töötasu

üle kandnud.

6.3. Võlgnik varjab oma tulusid ja vara ning on andnud kohtule oma sissetulekute ja vara kohta

väärinfot (PankrS § 173 lg 2). Võlgnik varjab C OÜ-st saadud tulusid. Võlgnikule on laekunud

2-14-61405

regulaarsed pensioni II samba väljamaksed (36,61–36,67 eurot kuus). 08.10.2021 on tehtud

võlgnikule ka pensioni II sambast väljamakse 2436,53 eurot. Kokku on võlgnik saanud

perioodil 12.08.2018 kuni 08.10.2021 pensioni II sambast 3687,70 eurot, sh 2021. aastal

2803,15

eurot,

millest

oleks

pidanud

võlausaldajatele

laekuma

2102,36

eurot.

Võlgnik/usaldusisik ei ole vastavat summat võlausaldajatele üle kandnud.

7. Luminor Liising AS palus jätta võlgniku kohustustest vabastamata või alternatiivselt

pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani.

7.1. Vastavalt MTA väljavõtetele on võlgnikul sõlmitud võlaõiguslik leping C OÜ-ga alates

16.07.2018 kuni 05.07.2022 ja kehtiv võlaõiguslik leping alates 19.09.2022. Võlgnik on

selgitanud, et tööleping on sõlmitud, kuna ta tagab oma kutsetunnistusega ettevõtte

registreeringu MTR-is, kuid et ettevõtte töös ta aktiivselt ei osale. Eeltoodu annab alust

kahtlustada, et võlgnik saab töötasu maksuvabalt ehk mustalt ning varjab enda sissetulekuid.

Eeltoodut tõendavad ka sularaha sissemaksed võlgniku kontole – näiteks 01.12.2021 summas

800 eurot ja 01.12.2021 summas 300 eurot.

7.2. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1. Vaatamata asjaolule, et võlgnik on

vanaduspensionär, on ta kohustatud otsima võimalusi lisasissetuleku saamiseks. Võlgnik ei ole

esitanud andmeid, mida ta on selleks teinud, et suurendada oma sissetulekut. Arvestades

võlgniku eriala ning eelnevat töökogemust, oleks töö leidmine möödunud aastate ehitusbuumis

väga tõenäoline. Võlgnikul ei ole tervislikust seisundist sõltuvalt vähendatud töövõimet.

7.3. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul saanud tulu (teeninud töötasu,

saanud riiklikku pensioni ja II pensioni väljamakseid) määras, millele saab sissenõuet pöörata.

Võlgnik on võlausaldajale tasunud kohustustest vabastamise menetluse jooksul 1200 eurot.

Selliselt on võlgnik rahuldanud võlausaldaja nõude 17,17 % ulatuses, nõude jääk on 5790,96

eurot. Analüüsides võlgniku kontoväljavõtteid (eeskätt 2020. ja 2021. aastal), oleks võlgnik

pidanud võlausaldajate nõudeid täitma suuremas ulatuses, kui ta seda tegi. Samuti ei ole

võlausaldaja nõude katteks midagi tasutud 2018. aastal. 2021. aasta oktoobris sai võlgnik

sissetulekuna pensioni II samba väljamakse 2436,53 eurot. Eeltoodud summat ei ole võlgnik

sissetuleku hulka arvestanud ning võlausaldajatele makseid selle arvelt teinud.

7.4. Alternatiivselt on kohtul võimalik pikendada kohustusest vabastamise menetlust kuni

seitsme aasta möödumiseni menetluse algatamisest. Võlgnikul on eeldused, et teenida

igakuiselt sellist töötasu, mille tulemusel on võimalik täita võlausaldaja huve suuremal määral.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohtu 14.04.2023 määrusega jäeti rahuldamata võlgniku taotlus kohustustest

vabastamiseks ning lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti võlgnikku

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohus vabastas

võlgniku usaldusisiku kohustustest ning jättis menetluskulud võlgniku kanda.

9. Maakohus märkis, et kohus kohaldab asja lahendamisel kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS

redaktsiooni, kuna avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud enne füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FiMS) jõustumist (vt FiMS) § 68 lg 2). Maakohus viitas kuni

30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg-le 1, lg 2 p-dele 1 ja 2, lg-le 51 ning § 173 lg-tele 1 ja 2.

10. Kohus märkis, et käesoleval juhul ei nähtu võlgniku käitumisest initsiatiivi ja reaalset tahet

oma kohustusi täita. Võlgnik on vanaduspensionil alates 15.09.2016. 14.08.2018 usaldusisiku

2-14-61405

aruandes on võlgnik toonud välja erinevaid koolitusi (02.05.2018 kuni 18.05.2018 Addenda

koolitus – ehitusjuht (tase 6), spetsialiseerumisalane baaskoolitus – omanikujärelevalve

tegevus; 26.06.2018 omandas kutsetunnistuse nr 136249 ja kutsetunnistuse nr 136250), mille

võlgnik on läbinud, ning märgitud on, et alates 16.07.2018 sai võlgnik osalise koormusega tööd

C OÜ-s. 14.08.2019 usaldusisiku aruandes ja edasistes aruannetes on märgitud võlgniku

sissetulekuks aga üksnes pension. Ka kohtule esitatud töötamise registri väljavõtte kohaselt

töötas võlgnik C OÜ-s alates 16.07.2018 kuni 05.07.2022 võlaõigusliku lepingu alusel ehituse

projektijuhina ning alates 19.09.2022 ehituskonsultandina. Usutavad ei ole võlgniku väited

selle kohta, et võlgnik tagas oma kutsetunnistusega C OÜ registreeringu majandustegevuse

registris, kuid ei saanud selle eest mingit tasu. Eelnevast järeldub, et võlgnik tegi tööd ning

usutav ei ole, et võlgnik tegi tööd tasuta.

11. C OÜ 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli C OÜ-s 2018. aastal 2 töötajat ja nende

palgakulu kokku oli 22 762 eurot. Kogukulu jagatuna kahe töötaja vahel aasta peale

tähendanuks tulu teenimist 948,41 eurot kuus. 2019. a majandusaasta aruande kohaselt oli

ettevõttes samuti kaks töötajat ning palgakulu oli kokku 5 606 eurot. Eeldusel, et teenistus oli

võrdne, oli igakuine tasu ühele isikule 233,58 eurot. 2020. a majandusaasta aruandest nähtuvalt

oli töötajaid üks ja tööjõukulu aasta peale kokku 3307 eurot ehk igakuine teenistus oli võlgniku,

kes kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt antud ajal C OÜ-ga lepingulist suhet omas, jaoks

275,58 eurot. 2021. ja 2022. a majandusaasta aruannetes tööjõukulu ei nähtu. Võlgniku aktiivset

tegevust C OÜ-s kinnitab ka võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ osundatu, et hange.ee

keskkonnas on võlgnik märgitud C OÜ kontaktisikuks.

12. Eelnevast tulenevalt asus kohus seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluse kestel tulu teeninud ning saadud tulusid varjanud ja rikkunud sellega

PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid. Võlgnik on sellega

kahjustanud süüliselt võlausaldajate huve, mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud

alus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.

13. Menetluskulud

jäävad

võlgniku

kanda

(tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 172 lg 1).

Määruskaebus

14. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada

võlgnik alles jäänud kohustustest.

15. Võlgnik on pensionist ja ka perekonnaliikmete toest tasunud ca 20% oma kohustustest.

Võlgnik on alates 15.09.2016 pensionär, samuti esinevad võlgnikul mitmed kroonilised

haigused. Pensionile jäi võlgnik esimesel võimalusel, sest töölkäimine hakkas tal üle jõu käima.

16. Maakohus leidis, et võlgnik on teinud C OÜ-s sellist tööd, mille eest võlgnik pidi kohtu

arvates saama tulu, ja seda tulu on ta kohtu arvates varjanud. Võlgnikule etteheidete tegemiseks

peaksid kohtul olema konkreetsed andmed selle kohta, et võlgnik on varjatud tulu saanud.

Konkreetsed summad peavad olema tuvastatud või tuvastatavad. Võlgnik ei ole maakohtu

tuvastatud tulu saanud ning kohus oleks pidanud vastava tulu osas võlgnikult eelnevalt selgitusi

küsima. Samuti on kohus asunud tegema võlgnikule etteheiteid selle eest nagu võlgnik varjaks

oma tulu, kuid on samas aastaid aktsepteerinud võlgniku usaldusisiku aruandeid ega ole neile

etteheiteid esitanud. Olukorras, kus võlgnik on füüsiline isik, kes on samal ajal ise määratud ka

usaldusisikuks, peab kohus võlgnikule selgitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

olemust ja võlgniku kohustusi – seda ei ole eraldi tehtud. Piisav ei ole, kui kohustustest

2-14-61405

vabastamise menetluse algatamise määruses on üldsõnaliselt ja formaalselt märgitud

usaldusisiku kohustused.

17. Võlgniku ja C OÜ vahel on tõesti sõlmitud käsundusleping, kuid lepingu p 4.1 järgi

makstakse võlgnikule tasu vastavalt iga leitud töö puhul sõlmitud kokkuleppele.

Käsunduslepingu alusel püüdis võlgnik leida uusi projekte, millega C OÜ töötajad saaksid

tegeleda. Reaalsuses aga võlgnik ühtegi uut projekti äriühingule ei leidnud. Võlgnik esitas

määruskaebuse lisana ka C OÜ kirjaliku selgituse ja kinnituse selle kohta, et C OÜ-l puudus

alus võlgnikule tasu maksmiseks ja tasu ei makstud.

18. Võlgnik ei ole suutnud oma tervise tõttu (lisaks oma vanusele) ei Cis ega mujal tööd teha.

Võlgnik selgitas istungil maakohtule oma tervisega seonduvat, kuid kohus ei ole vaidlustatud

määruses seda analüüsinud.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

19. Võlausaldaja Luminor Liising AS palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Võlgnik on

rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Võlgnikul olid rahalised vahendid

võlausaldajate nõuete tasumiseks, kuid ta ei näidanud üles soovi võlgnevusi tasuda. Lisaks ei

ole võlgnik täitnud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

20. Võlausaldaja AS SEB Pank märkis, et jääb oma endise seisukohta juurde.

21. Võlausaldaja Stelling Kinnisvara OÜ palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

21.1. Võlgnik on vande all kohtus tunnistanud, et ta tulutoova tegevusega ei tegelenud ja tööd

ei otsinud, sest ta ei näinud mõtet tööd otsida. Seega on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-t 1.

21.2. Mitteusutav on määruskaebuses toodud väide, et võlgnik ei ole C OÜ-s tööd teinud ega

tasu saanud. Võlgnik teenis tulu, kuid varjas seda. Võlgnik tunnistab määruskaebuses, et C OÜ

omanik ja juhataja on tema kasupoeg LA, s.o tema lähikondne. Ka see fakt kinnitab, et ta töötas

lähikondse ettevõttes, mis võimaldas tal teenitud tulu varjata.

21.3. Võlgniku väited oma halva tervise ja suutmatuse kohta tööd teha, on paljasõnalised,

väheusutavad ning vastuolus kohtule esitatud töötamise registri väljavõttega. Võlgniku

määruskaebusele lisatud 31.12.2019, 13.06.2022 ja 07.09.2022 epikriisid ei kinnita võlgniku

väiteid, et ta tervis ei lubanud tööd teha.

22. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

võlgniku määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue määruse, millega

rahuldab

võlgniku

taotluse

kohustustest

vabastamiseks

ning

vabastab

võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659

esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

2-14-61405

24. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu võlgniku määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

25. Maakohus viitas õigesti füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-le 2, mille

kohaselt enne FiMS-i jõustumist, s.o 01.07.2022, esitatud kohustustest vabastamise avalduste

alusel algatatud menetlustele kohaldatakse PankrS redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.

Nimetatud PankrS redaktsiooni § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

26. Käesoleval juhul leidis maakohus, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

tulu teeninud (s.o saanud tasu C OÜ-lt), saadud tulu varjanud ning on rikkunud seeläbi PankrS

§ 173 lg-s 2 sätestatud kohustust ning kahjustanud sellega süüliselt võlausaldajate huve,

mistõttu esineb PankrS § 175 lg 2 p-s 2 sätestatud alus keelduda võlgnikku kohustustest

vabastamast. PankrS § 173 lg 2 järgi ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara.

27. Riigikohtu praktika järgi tuleb võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks ning võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg-

s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ja vara; 2) võlgnik on oma

eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega

kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamise menetlus lõpetada

vaid juhul, kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-31-16,

p 14).

28. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu seisukoht võlgniku PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud

kohustuse rikkumise kohta lõppjäreldustes õige, kuid maakohus ei ole nõuetekohaselt

tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumise sisu. Selliselt on maakohus rikkunud

TsMS § 5 lg-s 3 ning § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatud asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise

kohustust ning kohtulahendi põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8, § 436 lg 1 ja § 465 lg 2

p 8).

Maakohtu

rikkumise

kõrvaldamiseks

on

ringkonnakohus

kogunud

määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid Maksu- ja Tolliametilt võlgniku sissetulekute

kohta. Olgugi, et ringkonnakohus nõustub lõppjäreldustes maakohtuga selles, et võlgnik on

saadud tulusid varjanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul täidetud kõik

Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-31-16 p-s 14 välja toodud eeldused võlgniku kohustustest

vabastamata jätmiseks. Nimelt ei ole võlgnik oma tegevusega kahjustanud võlausaldajate huve,

kuivõrd on teinud võlausaldajatele makseid PankrS § 173 lg 4 ja 5 kohaselt. Võlausaldajate

huvide kahjustamine saab seisneda eelkõige selles, et võlausaldajatel jääb saamata raha, mida

nad olid seadusest tulenevalt õigustatud saama.

29. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub võlgnikuga, et käesoleval juhul ei ole maakohus

kohaselt tuvastanud, et võlgnik on tegelikkuses C OÜ-lt tasu saanud. Tulude ja vara varjamise

hindamise kriteeriumiks ei saa olla üksnes eluline usutavus ega kahtlus, vaid maakohus peab

tegelikkuses tuvastama, et võlgnik on saanud tulu, mida ta on varjanud. Ainuüksi

majandusaasta aruannete pinnalt järelduste tegemine ja võlgniku poolt varjatava tasu

tuvastamine ei ole piisav ega kohane, kuivõrd maakohus ei ole tõsikindlalt tuvastanud, kas ja

millised summad C OÜ-lt võlgnikule tegelikult laekunud on.

30. Kui kohtul on kahtlus, et võlgnik sai sissetulekut, mille kohta ta kohtule andmeid esitanud

ei ole ja mille arvelt võis olla võimalus teha väljamakseid võlausaldajatele, siis saab kohus selle

kohta ise andmeid ja tõendeid koguda (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Arvestades

2-14-61405

eeltoodut, kogus ringkonnakohus asjas täiendavaid tõendeid ning palus Maksu- ja Tolliametil

esitada kohtule andmed võlgniku sissetulekute kohta alates 14.08.2017. Maksu- ja Tolliameti

07.07.2023 vastusest nähtuvalt on võlgnik saanud tasu C OÜ-lt üksnes 2018. aasta augustist

kuni detsembrini, vastavalt augusti eest 26,72 eurot kuus ning septembri kuni detsembri eest 49

eurot kuus. Kokku on võlgnik vastaval perioodil saanud tasu 222,72 eurot. Seega on võlgnik

saanud tasu C OÜ-lt, mida ei ole usaldusisiku aruandes kajastatud, kuid tasu on kordades

väiksem maakohtu poolt tuvastatust. Arvestades aga, et võlgnik ei ole usaldusisiku aruannetes

kajastanud C OÜ-lt saadud tasu ega ka II pensionisambast saadud väljamakseid, siis on

lõppjäreldustes siiski õige maakohtu seisukoht, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2

sätestatud kohustust mitte varjata saadud tulusid.

31. Arvestades Maksu- ja Tolliametilt saadud andmeid, tuvastab ringkonnakohus järgnevalt,

kui suures summas oli võlgnik oma sissetulekute arvelt kohustatud võlausaldajatele

väljamakseid tegema.

31.1. PankrS § 173 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4

järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25

protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5

järgi ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Olukorras, kus võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi, võib ta töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust jätta

endale selle osa, millele seadusest (nt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-d 1 ja 2)

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 5), või osa, mis vastab PankrS § 173 lg-

s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem PankrS § 173 lg-s 5 sätestatud tulu

mittearestitavast osast (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-124-16, p 13.2). Ülejäänud tulu arvelt tuleb

võlgnikul täita pankrotivõlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid osas, mille

ulatuses võlausaldajal jäi pankrotimenetluses raha saamata. PankrS § 173 lg-s 4 nimetatud

kohustuse rikkumiseks peaks kohus tuvastama võlgniku tulu suuruse ja selle põhjal hindama,

kas võlgnik jättis endale tulust suurema osa, kui on seaduse või kohtumäärusega ette nähtud.

31.2. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei

ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust. 2017. aastal oli palga alammäär 470 eurot, 2018. aastal 500 eurot, 2019. aastal

540 eurot, 2020. aastal 584 eurot, 2021. aastal 584 eurot ja 2022. aastal 654 eurot.

31.3. Arvestades palga alammäära suurust eeltoodud aastatel ning võlgniku sissetulekute

suurust, oleks võlgnik pidanud tegema oma sissetulekutest makseid võlausaldajatele 2018.

aastal augustist kuni detsembrini ning 2021. aasta oktoobris, kuna võlgniku kogu sissetulek

nendel kuudel ületas palga alammäära suurust. 2018. aasta augustis oli võlgniku sissetulek

vastavalt Maksu- ja Tollimeti andmetele 523,29 eurot (pension 459,96 eurot + väljamakse II

pensionisambast 36,61 eurot + töötasu 26,72 eurot) ning septembrist kuni detsembrini 545,57

eurot kuus (pension 459,96 eurot + väljamakse II pensionisambast 36,61 eurot + töötasu 49

eurot). 2021. aasta oktoobris oli võlgniku sissetulekuks 2991,07 eurot (pension 554,54 eurot +

väljamakse II pensionisambast 2436,53). Seega oleks kokku summast 2612,64 eurot

(23,29+45,57+45,57+45,57+45,57+2407,07) kuulunud võlausaldajatele väljamaksmisele

75 %, s.o 1959,48 eurot. Võlgnik on kohustustest vabastamise perioodil teinud aga

väljamakseid 2468 eurot. Seega on võlgnik teinud makseid suuremas summas, kui ta

PankrS § 173 lg-te 4 ja 5 alusel kohustatud oli.

2-14-61405

31.4. Vastavalt

maakohtu

22.02.2017

määrusele

on

võlgniku

pankrotimenetluses

võlausaldajate jaotised järgnevad: AS SEB Pank 14,04%, OÜ Stelling Kinnisvara 26,99% ja

Luminor Liising AS 58,97%. Võlgnik on AS-le SEB Pank tasunud 440 eurot, OÜ-le Stelling

Kinnisvara 828 eurot ja Luminor Liising AS-le 1200 eurot. Seega ei ole võlgnik teinud

väljamakseid vastavalt jaotistele (AS SEB Pank on saanud väljamakseid 17,83 % ulatuses,

OÜ Stelling Kinnisvara 33,55 % ulatuses ja Luminor Liising AS 48,62 % ulatuses). Vastavale

asjaolule on tähelepanu juhtinud ka Luminor Liising AS ning on märkinud, et 2018. aastal ei

ole Luminor Liising AS-le väljamakset tehtud. 14.03.2023 istungil on võlgnik selgitanud, et

kuna Luminor Liising AS-l oli üleminek ühest pangast teise, siis võlgnik ei saanud pangalt

andmeid, kuhu ülekannet teha. Seega jaotas võlgnik summa kahe võlausaldaja vahel ära ja

Luminor Liising AS-le kannet ei teinud. Järgmisel aastal tegi võlgnik kõigile võlausaldajatele

kanded vastavalt kohtumäärusele.

31.5. Ringkonnakohus märgib, et kohustustest vabastamise menetluses on võlausaldajate

huviks saada oma nõue võimalikult suures ulatuses rahuldanud, arvestades seejuures

PankrS § 173 lg-tes 4 ja 5 sätestatut. Praegusel juhul ei ole võlgnik teinud väljamakseid

vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele ning on jätnud seega ühe võlausaldaja

(Luminor Liising AS) huvidega mõistlikult arvestamata. Siiski märgib ringkonnakohus, et

võlgnikul oli seaduse järgi kohustus teha väljamakseid 1959,48 euro ulatuses, millest Luminor

Liising AS jaotis 58,97% moodustab 1155,51 eurot. Luminor Liising AS on saanud võlgnikult

väljamakseid kokku 1200 eurot. Seega arvestades eeltoodut, ei ole võlgnik väljamaksete

tegemisega kahjustanud võlausaldajate (s.o eelkõige Luminor Liising AS) huve.

31.6. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik varajanud osaliselt saadud tulusid, kuid ei ole

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, kuivõrd on teinud võlausaldajatele makseid

PankrS § 173 lg-tes 4 ja 5 sätestatu järgi. Võlausaldajate huvide rikkumine saaks kohustustest

vabastamise menetluses seisneda eelkõige selles, et võlausaldajatel oleks jäänud saamata raha,

mida nad olid seadusest tulenevalt õigustatud saama.

31.7. Luminor Liising AS märgib, et võlgnik on teinud oma kontole ka sularaha sissemakseid

– näiteks 01.12.2021 summas 800 eurot ja 01.12.2021 summas 300 eurot. Ringkonnakohus

märgib, et mitte igasugune võõra raha laekumine võlgniku kontole, mida võlgnik ei ole

määratlenud oma vara või tuluna, ei tähenda iseenesest, et võlgnik on oma vara või tulusid

varjanud PankrS § 173 lg 2 mõttes. Varjamisega on tegemist juhul, kui võlgnik sai ise aru, et

vaidlusalust vara või tulu tuleb kasutada võlausaldajate huvides (RKTKm 02.11.2016, 3-2-1-

31-16, p 15). Vastava asjaolu osas on võlgnik 14.03.2023 istungil selgitanud, et võlgnik võttis

enamus oma penisoni sularahas välja ning kui oli vaja makseid teha, siis pani võlgnik raha

kontole tagasi. Arvestades võlgniku pangakontolt nähtuvaid sularaha sissemakseid ja sularaha

väljavõtmisi, peab ringkonnakohus selliseid võlgniku väiteid usutavaks. Sularaha sissemaksed

01.12.2021 summas 800 eurot ja 01.12.2021 summas 300 eurot, on tehtud pärast

08.10.2021 II pensionisambast makse laekumist (2436,53 eurot) ja sularaha väljavõtmisi pärast

seda.

32. Ringkonnakohus märgib ka, et ei nõustu võlausaldajate OÜ Stelling Kinnisvara ja Luminor

Liising AS arvamusega, mille järgi on võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud

kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsida. Ringkonnakohus märgib, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 18). Seega selleks, et

hinnata võlgniku tegevuse (või selle otsimise) mõistlikkust, tuleb kohtul tuvastada need

asjaolud ja omadused, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise

võimalusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada

2-14-61405

ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Asja materjalidest nähtuvalt on

võlgnik vanaduspensionil alates 15.09.2016. Ringkonnakohus ei nõustu, et vaatamata asjaolule,

et võlgnik on vanaduspensionär, on ta kohustatud otsima võimalusi lisasissetuleku saamiseks.

Võlgnik on määruskaebemenetluses selgitanud, et arvestades võlgniku vanust (68 aastat), on

võlgnikul töö leidmine ilmeselgelt raskendatud. Ringkonnakohus peab võlgniku selliseid

väiteid usutavaks ja põhjendatuks.

33. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku

kohustustest vabastamine välistatud (RKTKm 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas

keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175

lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske,

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks

eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole

kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma

jätta (RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika).

34. Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise

absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks

kahjustanud võlausaldajate huve, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud.

Seetõttu on maakohus põhjendamatult jätnud võlgniku taotluse kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Käesoleval juhul on küll

esinenud rikkumisi võlgniku poolt kohustuste täitmisel (s.o osaline tulu varjamine), kuid

võlgnik on siiski teinud võlausaldajatele makseid PankrS § 173 lg-tes 4 ja 5 sätestatu järgi.

Võlgnik on alates 15.09.2016 vanaduspensionil ning on teinud võlausaldajatele väljamakseid

eeskätt enda pensioni arvelt. Võlgniku täitmata jäänud kohustuste suurseks oli 14.08.2017

määruse kohaselt 11 855,65 eurot, millest võlgnik on tasunud 2468 eurot. Selliselt on võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi vähendanud 20,82 % võrra. Eelnevat arvestades

on kolleegium seisukohal, et võlgnik on üles näidanud tahet oma kohustusi täita ning väärib

seetõttu kohustustest vabastamist.

35. Ringkonnakohus avaldab PankrS § 175 lg 7 järgi teate võlgniku kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

36. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul õiglane jätta maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

37. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja PankrS § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu

määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuni

30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 teise lause järgi on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt