2-23-9253/9 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2023. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-23-9253 Tsiviilasi

K. G. avaldus tema põlvnemise tuvastamiseks surnud A. K. Menetlusosalised Avaldaja: K. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; e-post:); Puudutatud isikud:

1. R. G.

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; e-post:);

2. K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:). Menetlustoiming Lõpplahend hagita menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K. G. avaldus.

2. Tuvastada, et K. G. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), kes suri xxxxxxxxxx.

3. Saata määrus pärast selle jõustumist isikute perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemiseks perekonnaseisuasutusele.

4. Jätta menetluskulud avaldaja K. G. kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne vallavõi linnavalitsus esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. G. (edaspidi ka avaldaja) esitas 27.06.2023 kohtule avalduse, milles taotleb, et kohus tuvastaks, et ta põlvneb xxxxxxxxxx surnud A. K. .

2. Kohus algatas 03.07.2023 määrusega hagita menetluse K. G. põlvnemise tuvastamiseks xxxxxxxxxx surnud A. K. ja kaasas asja menetlusse puudutatud isikutena avaldaja ema R.

G. ning A. K. täisealise tütre K. K. .

3. Kohus kuulas avaldaja ja menetlusse kaasatud puudutatud isikud ära 10.08.2023 istungil. Avaldaja teatas istungil, et teda ajendas kohtusse avaldust esitama soov anda oma tulevasele lapsele edasi oma isa perekonnanimi. Avaldaja selgitas, et elas koos oma isa A.

K. ja ema R. G. ühtse perena koos alates oma sünnist kuni 5-6 aastaseks saamiseni, mil tema ema ja isa läksid lahku. Seejärel võttis avaldaja oma isaga ühendust uuesti teismeeas, kuid nende suhtlus jäi väheseks. R. G. kinnitas K. G. poolt öeldut, sh seda, et Kristo isa on A. K. . K. K. sai sellest, et tal on poolvend, kelle nimi on K. G. , teada 2013. aastal, mil Kristo temaga ise ühendust võttis. Varasemad kokkupuuted tal K. G. puudusid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et K. G. avaldus tema põlvnemise tuvastamiseks surnud A. K. on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 579 lg 1 järgi lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes avalduse alusel. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib avalduse isiku põlvnemise tuvastamiseks isikust, kes on surnud, esitada isik, kelle põlvnemise tuvastamist taotletakse, tema eestkostja või vallavõi linnavalitsus. Vastavalt TsMS § 580 lõikele 1 kuulab kohus ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. TsMS § 581 sätestab, et vajaduse korral määrab kohus põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 järgi on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, ning p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. Vastavalt PKS § 94 lõikele 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Lõige 3 täpsustab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi.

6. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete alusel, et K. G. emaks on rahvastikuregistri kohaselt R. G. , kuid K. G. isa ei ole rahvastikuregistris märgitud.

7. Kohus loeb veenvaks ja usutavaks 10.08.2023 istungil K. G. ja R. G. poolt antud ütlused selle kohta, et A. K. on K. G. isa ja et nad elasid kolmekesi koos ühtse perena alates K.

G. sündimisest kuni tema 5-6 aastaseks saamiseni. Ka A. K. tütar K. K. ei ole vastu vaielnud sellele, et K. G. isaks on A. K. . Seega ei esine antud juhul ühtegi sellist asjaolu, mis võiks seada K. G. põlvnemise A. K. kahtluse alla. Seetõttu ei pea kohus ka TsMS §

581 kontekstis vajalikuks ega põhjendatuks korraldada käesolevas asjas põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi, kuna kohus saab lugeda põlvnemise tuvastatuks teiste eelloetletud asjaolude alusel.

8. Vastavalt TsMS § 582 lõikele 1 märgitakse põlvnemise tuvastamise määruses selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastatud, ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.

9. Lähtudes ülaltoodud asjaoludest ja selgitustest tuvastab kohus, et K. G. (isikukood xxxxxxxxxxx) põlvneb A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), kes suri xxxxxxxxxx.

10. Vastavalt TsMS § 582 lõikele 3 jõustub põlvnemise tuvastamise määrus ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. TsMS § 583 ja § 661 lg 2 koostoimes võivad käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning avaldaja elukoha järgne vallavõi linnavalitsus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

11. TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks isikute perekonnaseisuandmetes.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus teeb lahendi avaldaja huvides, mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas on teadaolevaks menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv, mis jääb avaldaja kanda. Asjas muude hüvitatavate menetluskulude tekkimist ei ole teada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets kohtunik