2-23-6334/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. august 2023

Tsiviilasja number

2-23-6334

Tsiviilasi

Erik Tomingase avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

nõude

täitmise

aegumise

tõttu

täiteasjas

nr 031/2007/3059

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. mai 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Erik Tomingase määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Erik Tomingas

(isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Erik Tomingase määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2023. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisega seotud riigilõiv

Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetluskulud

jätta Erik Tomingase kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Erik Tomingas (avaldaja, võlgnik) esitas Tartu Maakohtule 27. aprillil 2023 avalduse

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 031/2007/3059.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus jättis E. Tomingase avalduse 3. mai 2023. a määrusega menetlusse võtmata

ning andis tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.

Maakohtu põhjenduste kohaselt vaadatakse avaldus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 järgi läbi hagita menetluses.

Tulenevalt TsMS § 69 lg-st 4 on hagita asjade kohtualluvus erandlik, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti, ning erandliku kohtualluvuse puhul määratakse kohus, kuhu võib ainsana

tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. TMS § 11 lg 1 p 7 ja lg 2 järgi allub avaldus täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas

täitemenetlus toimub või peaks toimuma. TMS § 4 lg 1 järgi pöörab sissenõude võlgniku varale

kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub

võlgniku vara. Täitemenetlus algatati 2007. a, mil avaldaja elukoht asus Tallinnas. Seega oli

võlgniku elukoht täitemenetluse alustamise ajal Harju maakonnas. Justiitsministri 15. detsembri

2009 määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“ § 1 p-i 1 järgi asub Harju maakond kohtutäituri

Harju tööpiirkonnas. Harju maakond asub justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 45

„Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p 1 ja justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr

46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning

ringkonnakohtute asukohad“ ja § 2 lg 1 järgi Harju Maakohtu tööpiirkonnas. Seega allub

tsiviilasi TMS § 11 lg 1 p 7 ja lg 2 järgi Harju Maakohtule. Avaldus tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2

alusel jätta menetlusse võtmata ja edastada TsMS § 372 lg 7 ja § 75 lg 2 alusel Harju

Maakohtule.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub taotlus rahuldada ja

lõpetada täitemenetlus seoses täitmise aegumisega.

Harju Maakohus on saatnud varasemad täitmise aegumist puudutavad avaldused lahendamiseks

Tartu Maakohtule. Avaldaja elukoht on määratud kohaliku omavalitsuse täpsusega ning ta

kannab pikaajalist karistust Tartu Vanglas. Seepärast tuleb kohtualluvuse hindamisel juhinduda

kinnipidamise kohast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

5. Avaldaja on taotlenud maakohtult täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu.

Sellised avaldused vaadatakse TsMS § 475 lg 1 p 153 ja TMS § 2231 lg 1 järgi läbi hagita

menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ei

võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.

Hagita asjades on erandlik kohtualluvus, kui seaduses ei sätestata teisiti (TsMS § 69 lg 4).

Praegusel juhul ei sätestata õigusaktides teistsugust kohtualluvust. Erandliku kohtualluvusega

määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. TMS § 11 lg 1 p 7 ja

lg 2 järgi allub avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu erandlikult

maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Seega lähtus

maakohus kohtualluvuse hindamisel õigesti täitemenetluse läbiviimise piirkonnast, mitte

avaldaja viibimiskohast. Avaldaja seisukohta ei toeta ka määruskaebusele lisatud 6. aprilli

2023. a määrus kriminaalasjas nr 1-12-9285. Harju Maakohus lähtus viidatud kriminaalasjas

avaldaja taotluse kohtualluvuse alusel üleandmisel kriminaalmenetluse seadustiku §-s 418

sätestatud kohtualluvuse tingimustest.

TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse

kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Täitemenetlust täiteasjas nr 031/2007/3059 viib läbi Harju

tööpiirkonna kohtutäitur Katrin Vellet, kelle büroo asukoht on Tallinnas.

Eeltoodut arvestades jättis maakohus avaldaja avalduse õigesti menetlusse võtmata ja saatis

tsiviilasja kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule.

6. Maakohus rahuldas 31. juuli 2023. a määrusega avaldaja taotluse menetlusabi saamiseks ja

andis avaldajale menetlusabi ning vabastas ta määruskaebuse esitamise eest tasumisele kuuluva

riigilõivu 30 euro tasumisest. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, arvestab ringkonnakohus

avaldaja majanduslikku olukorda ja vabastab ta menetluskulu (riigilõiv määruskaebuselt)

riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg-d 4 ja 7). Määruskaebuselt tasutud

riigilõivuga seotud kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke