2-23-4758/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

10. august 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-4758

Tsiviilasi

Dianna Ehitus OÜ hagi mittetulundusühing Eesti

Liikluskindlustuse Fondi vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

4167,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Dianna Ehitus OÜ (registrikood 12739176,

asukoht Salu tn 8-2, 74114 Maardu linn), lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Denis

Polman

(e-post

menetlus@vilippus.ee)

Kostja: mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond

(registrikood 80206477, asukoht Mustamäe tee 46, 10621

Tallinn, e-post lkf@lkf.ee), lepinguline esindaja J A (xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta hageja Dianna Ehitus OÜ hagi kostja mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse

Fondi vastu kahju hüvitamise nõudes, rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses hageja kanda.

3. Jätta kostja mittetulundusühing Eesti Liikluskindlustuse Fond menetluskulude rahaline

suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt juhtus 31.10.2022 Tallinn – Narva mnt 67,5 kilomeetril

liiklusõnnetus, milles osales xxx kaitseväe veok ja hagejale kuuluv sõiduauto. Liiklusõnnetus

registreeriti politseis ja sündmuskohal käis nii politsei kui ka Päästeamet. Liiklusõnnetuse

tulemusena kuulus sõiduauto mahakandmisele, vigastada sai ka järelhaagis. Hagi esemeks on

sõiduauto mahakandmise ja järelhaagise remondiga seotud kahju hüvitamine. 19.12.2022 tegi

kostja hüvitamisotsuse, milles hindas ära sõiduki avariieelse väärtuse ja vraki jääkväärtuse ning

vähendas hagejale makstavat hüvitist kannatanu süü tõttu 50% võrra. Tiki-treileri esindajad

vaatasid vigastatud järelhaagise üle ja tegid remonditööde hinnapakkumise. 06.03.2023

määrusega lõpetati hageja autojuhi L T suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (teos

puuduvad väärteo tunnused). Süüdi jäi ainuisikuliselt sõjaväeauto autojuht.

2. Kostja peab hüvitama hageja kahju seonduvalt sõiduki vigastuste / mahakandmisega ja seoses

järelhaagise remondiga. Tegemist on kahjuga, mis muidu (kui süüdlasel oleks olnud

liikluskindlustus) oleks kaetud süüdlase liikluskindlustusega. Hageja tasus õigusabitasuna 754

eurot (ilma käibemaksuta). Seadus lubab ka kohtueelse õigusabikulu hüvitamist kui see on seotud

kahjunõude sissenõudmisega. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks ka kulud,

mis on tehtud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks. Tegemist on hageja kohtueelse õigusabikuluga, mis oli kantud seoses

seadusele vastava hüvitise saamisega, muu hulgas kahju õige suuruse kindlaks tegemiseks ja

kahju hüvitamise nõuete esitamisega. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevus summas 3 771,23

eurot ja viivis põhivõla summalt alates 28.03.2023 (hagi esitamisele järgnev kuupäev) kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Hageja liikus peateel ja talle sõideti ootamatult ette, liiklusõnnetuses on täies ulatuses süüdi

sõidukijuht, kes sõitis hagejale ette. Hageja süü puudumine on tuvastatud väärteoasja lõpetamise

määrusega, süüdi on ainult sõjaväeauto juht. Vastaspoole süü väljendub kahes aspektis, sest

liikluseeskirja järgi peab kõrvalteel liikuv sõiduk laskma läbi peateel liikuva sõiduki. Sõjaväeauto

seda ei teinud ja just see viis kokkupõrkeni. Teiseks tuleb arvestada liiklusõnnetuses osalenud

sõiduauto erilist omadust, sest see oli muudetud täiesti nähtamatuks. Tegemist oli sõjaväeautoga,

mis oli täies ulatuses kaetud varjevõrguga. Varjevõrk kinnitus sõjaväeauto esimese põrkraua

külge ja varjevõrguga oli kaetud kogu sõiduk, sh ka sõiduki esituled ja esiklaas. Lisaks sellele olid

esituled olematu valgusvihuga, muu hulgas ka selle pärast et nendele olid paigaldatud spetsiaalsed

katted. Helkur oli sõidukil ainult eespool, st külgedel helkureid ei olnud. Sõiduk oli ette

valmistatud märkamatuks liikumiseks polügoonil, mitte liikluses. Ilmselt sõdurid ei viitsinud

valmistada sõiduautot ette maanteesõiduks ja hakkasid kohe liikuma polügoonilt sõjaväebaasi.

4. Hagejale jääb mõistmatuks, mis omasüüst saab nendel asjaoludel rääkida. Kostja vastav

käsitlus on absurdne ja juriidiliselt nihilistlik. Kostja põhjendab omasüü esinemist suurema ohu

allika instituudi kaudu, et kuna hageja oli mootorsõiduki juhina suurema ohu allika valdaja, siis

kohaldub riskivastutus ja järelikult tema süü ei olegi oluline (nn süüta vastutus). Selline tõlgendus

viib praktikas järgmiste konkreetsete olukordadeni: 1) iga liiklusõnnetus kus osaleb enam kui üks

mootorsõiduk on igal juhul (automaatselt) segasüüline; 2) kui näiteks vanur jalutab linnapargis

oma bolonkaga (rihmastatult) ja selle murrab surnuks lahtine Ameerika Staffordshire terjer, siis

on samuti tegemist segasüüga (50% on süüdi mõrtsukkoera omanik ja 50% hukkunud koera

omanik). Mis mõtet on siis liikluseeskirja nendel normidel, mis puudutavad olukordi enama kui

ühe mootorsõidukiga, kui alati on ju tegemist segasüüga.

5. Hageja kohtueelne õigusabikulu oli vajalik, sest ilma professionaalse abita (st ise) poleks hageja

suutnud VÕS § 128 lg 3 nimetatud toiminguid nõuetekohaselt teha. Kohtueelne õigusabikulu on

ka põhjendatud suuruses: tunnihind vastab praktikale ja käsundi raames tehtud toimingud olid

möödapääsmatud. Õigusabi vajadus tekkis sellest, et kostja vähendas ebaseaduslikult

kahjuhüvitist 50% võrra. Õigusabiteenuse suuruse põhjendatust saab hinnata õigusabitasu arve ja

selle spetsifikatsiooni põhjal. Kohteelne õigusabikulu tekkis kostja ilmselgelt ebaseaduslikust

tegevusest.

6. Kostja pidi tasuma hüvitisena sõiduauto eest 6 000 eurot ja järelhaagise remondi eest 267,23

eurot (ilma käibemaksuta), tasus aga 3 250 eurot, tasudes 3 017,23 eurot vähem. Õigusabile kulus

754 eurot (ilma käibemaksuta).

7. Hageja toob välja veel ühe asjaolu, mis tegi xxx sõjaväeauto ohtlikult nähtamatuks, sest

sõiduauto oli värvitud tsiviilkäibes keelatud spetsiaalvärviga. Tegemist on valgust neelava

militaarrohelise värviga, millega värvitakse sõjaväe sõidukeid ja ka soomustehnikat. See on värv,

mis ei peegelda valgust. Praktikas tähendab see, seda, et isegi kui suunata selle peale valgusvihk,

siis ei ole see sõiduk nähtav. Allakirjutanu on selle teemaga väga hästi kursis, sest osaleb

sõiduautode tarnimisel Ukraina rindele (MTÜ-de xxx xxx ja xxx kaudu). Sõiduautode

ettevalmistamisel tekkis nende värvimise küsimus. Ülalnimetatud valgust neelav värv oli meie

Kaitseministeeriumil olemas, kuid mõistetavatel põhjustel keeldusid nad seda osundatud

MTÜdele andmast (tsiviilkäibesse ei tohi seda värvi lasta). Ukrainasse tarnitavad autod said

värvitud tavalise „NATO rohelise“ värviga. Kostja poolt esitatud fotode peal on hästi näha seda

eriotstarbelise värvi eripära, xxx sõjaväeauto värv ei peegelda valgust. Selliste autodega maanteel

liikumisel tuleb olla eriti ettevaatlik.

8. Hageja nõuab viivist summalt 3 771,23 eurot alates 28.03.2023, so hagi esitamise järgnevast

päevast. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgniku rahalise kohustuse täitmata

jätmise, s.o. kohustuse rikkumise korral, nõuda võlgnikult viivist. Hageja lähtub viivisemäärast

8% aastas, mis on kostjale soodsam. TsMS § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude koos

põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võttes arvesse eelpooltoodut taotleb

Hageja viivise väljamõistmist alates hagi esitamise järgnevast päevast viivisemääras 8% aastas.

Põhinõude suurus kokku, millelt tuleb arvutada viivist on 3 771,23 eurot.

9. Hageja palub mõista mittetulundusühingult Eesti Liikluskindlustuse Fond Dianna Ehitus OÜ

kasuks põhivõlgnevusena välja 3 771,23 eurot, välja viivis täitmata rahalise kohustuse summalt

alates 28.03.2023 kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1, teises lauses sätestatud määras ja

menetluskulud. Samuti mõista välja mittetulundusühingult Eesti Liikluskindlustuse Fond Dianna

Ehitus OÜ kasuks välja viivis tasumata menetluskulude summa pealt VÕS § 113 lg 1, teises lauses

sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni vastava nõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

10. Kostja vastuväidete kohaselt ei tunnista ta hagi. 31.10.2022 kella 18:15 paiku toimus

liiklusõnnetus Lääne-Virumaal, Tallinn-Narva mnt 67,6 km-l, kus xxx sõjaväe sõiduk xxx, reg

märgiga xxx, koos haagisega, reg märgiga xxx, mida juhtis N O B O, sooritas tagasipööret.

Sõiduki suure pöörderaadiuse tõttu tagurdas ning seejärel edasi liikudes põrkas kokku paremalt

lähenenud kaubikuga xxx, reg märgiga xxx, koos haagisega, reg märgiga xxx, mida juhtis L T.

Hageja märgib õigesti, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt lõpetati väärteomenetlus 06.03.2023

hageja suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühe liiklusõnnetuse osapoole suhtes väärteomenetluse

lõpetamine ei tee automaatselt liiklusõnnetuses süüdlaseks teist osapoolt. Hageja pole esitanud

tõendeid, et liiklusõnnetuse põhjustamises on väärteomenetluses süüdi tunnistatud xxx juht. Isegi

kui väärteomenetluses tunnistataks süüdi xxx juht, siis väärteomenetluse otsus ei kohustaks

automaatselt LKF-i hüvitama hagejale kogu tekkinud kahju. LKF-i jaoks täiesti arusaamatu on

hagis esitatud väide, et LKF on kohaldanud hageja suhtes omasüüd, selleks puudub seaduslik

õigus. LKF lähtus liikluskahju käsitlemisel ja hagejale kahju hüvitamisel Riigikohtu suunistest.

Riskivastutuse olemus on ilmselt vaatamata kostja poolt esitatud vastustele jäänud hageja jaoks

arusaamatuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-29-11 punktis 9 leidnud, et vastutus suurema ohu

allikaga tekitatud kahju eest on sätestatud VÕS 53. peatüki teises jaos, mille § 1056 lg 1 esimese

lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju

eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). Mootorsõiduki otsene valdaja

vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest.

Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh

mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Kahe suurema ohu allika

koosmõjul toimunud liiklusõnnetuste puhul vähendatakse kahju hüvitisi VÕS 139 lg 1 alusel

suurema ohu allika valitseja oma osa võrra liiklusõnnetuse tekkimises.

11. Riigikohus leidis kohtulahendi 3-2-1-7-13 p 30, et VÕS § 139 võimaldab kohtul hinnata, kas

ja kuivõrd üks või teine avariis osalenud sõiduki juht ise kahju tekkimise põhjustas. Kolleegiumi

arvates saab VÕS § 139 tähenduses hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid

kui ka sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja

osaluse kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit. Sama kohtulahendi p 31

täpsustas kolleegium, et riskist lähtuvate asjaoludena tuleb esmalt arvestada igast avariis osalenud

sõidukist objektiivselt potentsiaalselt lähtuva ohu suurust, mis sõltub mh sõiduki massist,

mõõtudest, liikumiskiirusest, tehnilisest korrasolekust, ohutusvarustusest jms. Selline oht lähtub

eelduslikult igast sõidukist ning sõltumata selle juhi hoolsusest saab selle ohu kahju põhjusena

täielikult välistada vaid erandina.

12. LKF leidis, et Fordi juhil oli piisava hoolsuse ja õigesti valitud sõidukiiruse korral võimalus

xxx sõidukile otsasõitu vältida. Politsei poolt sündmuskohal tehtud fotodelt on selgelt näha, et

xxx sõidukil olid helkurid nii taga kui külgedel, mistõttu oleks xxx juht pidanud vajaliku hoolsuse

korral xxx sõidukit märkama. Fotod lükkavad ümber hagis toodud väited „sõjaväe nähtamatust

autost“. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht lisaks suurima lubatud piirkiiruse jälgimisele

sõidukiiruse valikul arvestama lisaks oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida

juht pidi ette aimama. LKF on seisukohal, et xxx juht eeltoodud nõuet ei täitnud ning tal oli

võimalik samuti liiklusõnnetust vältida, mistõttu oli hüvitise vähendamine põhjendatud.

Kirjalikus seletuses IIZI Kindlustusmaakler AS-ile sõitis xxx juht pimedal ajal lähituledega,

mistõttu oleks ta pidanud sõiduki kiirust vähendama sellise kiiruseni, millega tal oleks olnud

võimalik märgata võimalikku ohtu nähtavusulatuse piires. Eeltoodust tulenevalt vähendas LKF

hüvitamisotsusega 19.12.2022 hagejale makstavat hüvitist VÕS § 139 lg 1 kohaselt 50% võrra.

Hageja esitas hagis nõude haagisele tekitatud kahjude hüvitamiseks. LKF palub jätta esitatud

nõude läbi vaatamata, sest haagisele tekkinud kahju hüvitamise nõuet pole kannatanu poolt LKF-

ile esitatud. Kannatanu poolt nõude esitamise korral on LKF valmis koheselt hüvitama 50%

haagisele tekitatud kahjust. Liiklusregistri andmetel on haagise omanikuks ja ühtlasi kannatanuks

LGT Grupp OÜ, mitte hageja.

Kohtu põhjendused

13. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. Kohus on 12.04.2023 määrusega hagi menetlusse võtnud.

15. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

16. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

17. Harju Maakohtu 15.05.2023 määrusega määrati menetluse jätkamine kirjalikus menetluses.

Pooltele määrati tähtaeg täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) ja teeside

esitamiseks 05.07.2023 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale)

vastamiseks 31.07.2023.

18. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

19. Asjaolud, millest kohus asja lahendamisel lähtuda saab, mille üle vaidlus puudub:

o 31.10.2022 kella 18:15 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne-Virumaal, Tallinn-Narva mnt

67,6 km-l.

o Taani sõjaväe sõiduk xxx, reg märgiga xxx, koos haagisega, reg märgiga xxx, mida juhtis

N O B O, sooritas tagasipööret.

o Toimus kokkupõrge paremalt lähenenud kaubikuga xxx, reg märgiga xxx, koos haagisega,

reg märgiga xxx, mida juhtis L T.

o Sõiduauto xxx läks avarii tulemusena mahakandmisele.

o Kostja hüvitas 19.12.2022 hüvitamisotsuse alusel kahju avariieelsest väärtusest 6500

eurot 50% , ehk 3250 eurot.

o Järelhaagis kuulub xxx OÜ-le.

20. Kokkuvõtvalt palub hageja välja mõista hüvitisena 3017.23 eurot ja kohtueelsete

õigusabikulude kahju 754 eurot, kokku 3771, 23 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja peab

tasuma sõiduauto eest 3000 eurot ja järelhaagise remondi eest 267.23 eurot. TsÜS § 138 järgi

tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole

lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule

kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

21. Sõidukikahju hüvitamise taotlusest 10.11.2022 nähtub, et selle on esitanud Dianna Ehitus OÜ

esindajana L T, märkides avariis osalenud sõiduki andmed, milleks oli kahjustada saanud xxx.

Ka kostja 19.12.2022 hüvitamisotsusest ei tulene, et järelhaagise kahju osas oleks kahju nõue

esitatud. Hageja esitatud arve nr 7522, 28.10.2022 ei kinnita järelhaagise omandiõiguse

üleminekut hagejale.

22. Hageja ei nõustu, et kostja maksis hüvitisena vaid osa avariieelsest maksumusest. Hagis

kirjeldatud asjaolude kohaselt oli ``xxx sõjaväeauto ohtlikult nähtamatu, sest sõiduauto oli

värvitud tsiviilkäibes keelatud spetsiaalvärviga. Tegemist on valgust neelava militaarrohelise

värviga, millega värvitakse sõjaväe sõidukeid ja ka soomustehnikat. See on värv, mis ei peegelda

valgust. Praktikas tähendab see, seda, et isegi kui suunata selle peale valgusvihk, siis ei ole see

sõiduk nähtav.`` Samuti leiab hageja, et ``Varjevõrk kinnitus sõjaväeauto esimese põrkraua külge

ja varjevõrguga oli kaetud kogu sõiduk, sh ka sõiduki esituled ja esiklaas. Lisaks sellele olid

esituled olematu valgusvihuga, muu hulgas ka selle pärast et nendele olid paigaldatud spetsiaalsed

katted. Helkur oli sõidukil ainult eespool, st külgedel helkureid ei olnud. Sõiduk oli ette

valmistatud märkamatuks liikumiseks polügoonil, mitte liikluses.`` Nendele asjaoludele

tuginedes leiab hageja, et puudub võimalus kokkupõrget vältida.

23. Kohus hagejaga ei nõustu. Kohtule esitatud fotodelt, mis on avariijärgselt tehtud, nähtub, et

sõjaväeauto tuled oli nähtavad. Kohtule esitatud väärteoprotokollist ei ilmne asjaolu, et sõidukit

oleks katnud mittelubatud vahendid. Kohus nõustub kostjaga, et hageja sõiduki juhil oli piisava

hoolsuse ja õigesti valitud sõidukiiruse korral võimalus Taani sõjaväeautole otsasõitu vältida.

Kohtule on esitatud PPA poolt sündmuskohal tehtud fotod, mis hageja hagiavalduses toodud

väiteid ei kinnita. Fotodelt ilmneb, et sõjaväeautol olid helkurid nii taga kui külgedel ja kaitsevõrk

tuledelt eemaldatud, seega pidanuks hageja sõiduki juht vajaliku hoolsuse korral manöövrit

tegevat sõidukit märkama. Seega lükkab fotodel kajastatu kohtu hinnangul ümber hagis toodud

väite sõjaväe nähtamatust autost. Seega ei ole liiklusõnnetuse puhul esile toodud, et manööver

oleks hagejale selle nähtamatuse tõttu ootamatu olnud. Asja materjalidest ilmneb väärteoasi nr

2590, 22,003999, 06.03.2023, et sõiduki suure pöörderaadiuse tõttu sõjaväeauto tagurdas ning

seejärel edasi liikudes põrkas kokku paremalt lähenenud kaubikuga xxx. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt

peab juht lisaks suurima lubatud piirkiiruse jälgimisele sõidukiiruse valikul arvestama lisaks oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse

piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Kohus jõuab tõendeid

hinnates järeldusele, et manöövrit sooritanud sõjaväeveoauto oli nähtav ja hageja autojuht

pidanuks valima otsasõidu vältimiseks sobiva sõidukiiruse.

24. Riigikohus leidis kohtulahendi 3-2-1-64-15 p 11, et kui mõlemad juhid rikkusid

liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli,

arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem

võrdne, et kohtul on alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju

hüvitist eelduslikult 50%. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolude üle vaidlus puudub. Hageja on

hagis eile toonud asjaolu, mida ta teisele õnnetuses osalenud sõidukijuhile ette heidab, mistõttu ta

ei saanud otsasõitu vältida. Kohus leiab, et hageja ei ole oma väiteid tõendanud ning hagi tuleb

jätta rahuldamata. Tõendid, mida kohus ei ole lahendis käsitlenud, ei oma asja lahendamisel

tähtsust ja jäävad tähelepanuta. Kohtu hinnangul mõlemad juhid rikkusid liiklusseaduses

sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli, arvestades nii nende

käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem võrdne, et kohtul on alust

VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju hüvitist eelduslikult 50%.

VÕS § 139 tähenduses saab hüvitise suuruse määramisel arvestada nii riskist lähtuvaid kui ka

sõidukijuhtide käitumist iseloomustavaid asjaolusid. Iga mootorsõiduki otsese valdaja osaluse

kindlakstegemisel tuleb hinnata kõikide põhjuste kogumit (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 30). sõidukite kokkupõrkamisel saab hinnata, kes liiklusseaduse

mõttes õnnetuse põhjustas. Juhul, kui mõlemad pooled rikkusid süüliselt liiklusseaduse nõudeid,

tuleb kannatanu osa üle otsustamisel muu hulgas arvestada, kumb juhtidest jättis suuremal määral

järgimata liikluses tavaliseks peetava hoolsuse (Riigikohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-7-13, p 32). Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele.

25. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks ka kulud, mis on tehtud hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Hageja taotletud kohtueelne õigusabikulu, mis oli kantud seoses hüvitise saamisega,

tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hagi jääb rahuldamata. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib

võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1

kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt,

et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei kuulu väljamõistmisele viivis.

Menetluskulud

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab käesolevaga hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies

ulatuses hageja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

28. Kostja ei esitanud talle määratud tähtajaks oma menetluskulude nimekirja. Ka tsiviilasja

toimikust ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. Ta ei ole tasunud riigilõivu ja kostjat

esindas asja menetluses tema töötaja. Seega jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse

kulude puudumise tõttu kindlaks määramata ning hagejalt kostja menetluskulusid välja ei

mõisteta.

29. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK määrusega