2-23-107577/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

10. august 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-107577

Tsiviilasi

Mittetulundusühing EDU VALEM hagi D. G. vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1863,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Mittetulundusühing EDU VALEM (registrikood

80148142, asukoht Pallasti tn 41, 11413 Tallinn),

lepinguline esindaja T. R. (e-post mersoonius@gmail.com)

Kostja: D. G. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja O. V.-K.(e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt D. G. hageja Mittetulundusühing EDU VALEM kasuks 1863,03 eurot

ja viivis põhivõlgnevuselt (1686 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise

määras alates 20.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt D. G. hageja Mittetulundusühing EDU VALEM kasuks

menetluskulud summas 590 eurot (riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 275 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni kostjal D. G. tasuda hagejale Mittetulundusühing EDU VALEM viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus summas 1686 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (1686 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud viivise määras alates maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisest ehk alates

20.02.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määrata

kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud. TsMS § 177 lg 4 järgi määrata menetluskulude kindlaksmääramisel, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

2. Mittetulundusühing EDU VALEM esitas 20.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1686 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku,

millele võlgnik esitas vastuväite ning seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ning anti nõue üle hagimenetlusse. Hageja, MTÜ Edu Valem ja kostja, D. G. vahel

on sõlmitud suuline lasteaiakoha kasutamise leping kostja lapse M. G. osas. Nimetatud lepingu

alusel kohustus MTÜ Edu Valem kindlustama M. G.´le koha lasteaias ning osutama talle

õppekavale vastavat koolieelset haridust, logopeedi teenuseid, huviringe lapsevanema valikul

ning tegevusi väljaspool õppekava. Lisaks eelpool nimetatud teenustele oli poolte vahel suuline

kokkuleppe toiduraha tasumises. Kõikide nimetatud teenuste hinnad tulenesid teenuse osutamise

ajal kehtivale MTÜ Edu Valem hinnakirjale ja pooled sõlmisid kokkulepe teenuse osutamiseks

nimetatud hindadega. Poolte vahel oli kokku lepitud, et lasteaia kohatasu maksumuseks on 410

EUR kuus; logopeedi teenuse maksumuseks 12 EUR kuus; tegevus väljaspool õppekava

maksumuseks 35 EUR kuus; meetmed koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks

maksumuseks 15 EUR kuus; 1 huviringi maksumus 25 EUR kuus ning toidukuluks 110 EUR

kuus.

3. Nimetatud lepinguga oli poolte vahel kokku lepitud, et teenuse hinnad tulenevad hetkel

kehvivast MTÜ Edu Valem hinnakirjast. Kostja on eelneval kalendriaastal talle teenuse osutamise

eest esitatud arveid korrektselt tasunud. Juhul, kui kostja peaks asuma esitatud asjaolusid

vaidlustama, saab hageja arvete tasumise kaudu vastavaid asjaolusid kohtule tõendada. Hageja

leiab, et ei ole põhjendatud hakata esitama kohtule kõiki kostjale tasumiseks esitatud arveid ning

esitab kohtule tõendina 01.12.2022 arve nr 48592, milline on kostja poolt tasutud 20.12.2022,

millest nähtub, et kostja on aktsepteerinud lasteaia kohatasu summas 410 eurot kuus, meetmeid

koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamiseks summas 15 eurot, logopeedi teenused

summas 12 eurot; huviringi maksumusega 25 eurot kuus; tegevust õppekavast väljaspool summas

35 eurot kuus ning toidukulude hüvitamist summas 110 eurot. Nimetatud suulise lepingu alusel

osutati hageja poolt kostjale teenust ja esitati kostjale osutatud teenuse eest igakuiselt tasumiseks

arveid.

4. Koolituskulude tasumisel on MTÜ Edu Valem kohustatud esitama Maksu-ja Tolliametile TSD

deklaratsiooni lisa nimetusega INF 1, millel kajastuvad andmed tasutud koolituskulude kohta.

Hageja esitab kohtule tõendina Maksu-ja Tolliametile esitatud TSD deklaratsiooni INF1

väljavõtte 2022 aasta kohta, millest nähtub, et D. G. on tasunud 2022 aastal oma lapse M. G. eest

koolituskulusid summas 232,00 eurot. Nimetatud asjaolu tõendab, et hageja on kostjale teenust

osutanud ning kostja on hagejale deklaratsioonis nimetatud summas saadud teenuse eest tasunud.

Kostja on nimetatud summa osas saanud 20% ulatuses maksusoodustust, seda 2022 aasta

tuludeklaratsiooni esitamisel.

5. Kostja on jätnud hagejale osutatud teenuse eest tasumata alljärgnevad arved: 01.01.2022 arve

nr 48801 summas 267 eurot 01.01.2022 arve nr 48801; 01.03.2022 arve nr 49233 summas 257

eurot 01.03.2022 arve nr 49233; 01.04.2022 arve nr 49465 summas 342 eurot 01.04.2022 arve

nr 49465, 01.05.2022 arve nr 49686 summas 306 eurot 01.05.2022 arve nr 49686; 01.06.2022

arve nr 49911 summas 281 eurot 01.06.2022 arve nr 49911; 01.07.2022 arve nr 50116 summas

233 eurot 01.07.2022 arve nr 50116. Arved esitati iga kalendrikuu osas eraldi ning seda vastava

kalandrikuu 1. kuupäevaga. Hageja põhinõude suuruseks on 1686 eurot.

6. VÕS § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama

teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu

on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi

puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi

täitmist.

7. VÕS § 628 lg 2 järgi käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida

käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada,

välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse

käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis

oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kostja on jätnud

kohustused hageja ees täitmata, milline tuleneb talle poolte vahel sõlmitud suulisest lepingust,

mille alusel on osutatud kostja lapsele teenuseid ning esitatud kostjale tasumiseks arved, mistõttu

on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (hetkel 10,5 % aastas). Hageja nõuab viivist alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest ehk alates 20.02.2023. Hageja põhinõudelt 1686 eurot on

viivise määr aastas 177,03 eurot (1686x10,5/100), seega hagihinnaks on 1863,03 (1686+177,03).

8. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kostja vastuväited

9. Kostja ei vaidle vastu, et hageja, MTÜ Edu Valem ja kostja, D. G. vahel on sõlmitud

lasteaiakoha kasutamise leping kostja lapse M. G. (isikukood XXX) osas. Kostja selgitab, et

kostjal on tekkinud raskused arvete tasumisega ja kostja on pöördunud lasteaia juhatuse poole, et

lahendada küsimus tasumise võlgnevusega ning lasteaia juhatus palus kostjat kirjutama

selgituskirja, mis põhjustel kostja ei saa arveid tasuda ja juhatus vaatab läbi avalduse arvete

tasumisest vabastamisest erahariduse alusel. Nädala möödumisel sai kostja aru, et Edu Valem

juhatus kinnitas, et kostja on vabastatud arvete tasumist. Seega, kostja on seisukohal, et hagejal

puuduvad alused võlgnevuse 1686 euro suuruses sissenõudmiseks.

Kohtu põhjendused

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

11. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe

ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

13. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste

asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire

TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

14. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg

3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 619 käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle

selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

15. Harju Maakohtu 17.03.2023 määrusega määrati menetluse jätkamine kirjalikus menetluses.

Pooltele määrati tähtaeg täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) ja teeside

esitamiseks 05.07.2023 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale)

vastamiseks 31.07.2023.

16. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk

võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta

see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS

§ 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole

vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute

kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt

sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 esimest lõiget arvestades tuleb lähtuda iga konkreetse

müügilepingu sõlmimise fakti kindlakstegemisel ja sisu tõlgendamisel poolte ühisest tegelikust

tahtest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise

asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale

lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist,

lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt

antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.

17. Vaidluse all ei ole, et hageja, MTÜ Edu Valem ja kostja, D. G. vahel on sõlmitud lasteaiakoha

kasutamise leping kostja lapse M. G.le teenuste osutamise osas. Nimetatud lepingu alusel

kohustus MTÜ Edu Valem kindlustama M. G.le koha lasteaias ning osutama talle õppekavale

vastavat koolieelset haridust, logopeedi teenuseid, huviringe lapsevanema valikul ning tegevusi

väljaspool õppekava, lisaks toiduraha. Kostja ei vaidlusta teenuste osatamist, kuid väidetavalt on

tema taotluse osas tehtud otsustus, maksmisest vabastamise kohta. Kostja avaldusest hagejale

nähtub, et ta on palunud vabastada lepingust 22/1274 tulenevate kohustuste täitmisest alates

1.10.2021- 30.09.2022.

18. Kostja on jätnud hagejale osutatud teenuse eest tasumata alljärgnevad arved: 01.01.2022 arve

nr 48801 summas 267 eurot, 01.01.2022 arve nr 48801; 01.03.2022 arve nr 49233 summas 257

eurot 01.03.2022 arve nr 49233; 01.04.2022 arve nr 49465 summas 342 eurot 01.04.2022 arve

nr 49465, 01.05.2022 arve nr 49686 summas 306 eurot 01.05.2022 arve nr 49686; 01.06.2022

arve nr 49911 summas 281 eurot 01.06.2022 arve nr 49911; 01.07.2022 arve nr 50116 summas

233 eurot 01.07.2022 arve nr 50116. Hageja selgituse kohaselt arved esitati iga kalendrikuu osas

eraldi ning seda vastava kalandrikuu 1. kuupäevaga. Hageja põhinõude suuruseks on esitatud

arvete alusel võlgnevus 1686 eurot. Kostja on esitanud maksekorralduse arve nr 50280 tasumise

kohta summas 233 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited tõendatud ega ka asjakohased.

Kohus saab lähtuda hagi piiridest ning märgitud arve alusel hageja rahalist nõuet ei ole esitanud.

Seega ei kuulu hagetav summa ka selle võrra vähendamisele. Samuti ei ole kostja kohtule

esitanud väidatava tasust loobumise kohta hageja kinnitust. Samas ei vaidlusta kostja teenuse

saamist arvete aluseks oleval perioodil, olles osaliselt selle eest ka tasunud, siis leiab kohus, et

hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.

19. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd põhinõue tuleb rahuldada, kuulub

väljamõistmisele ka viivis.

20. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse

teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks

on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus leiab, et kostja ei ole oma

vastuväiteid tõendanud ning hagi tuleb rahuldada. Tõendid, mida kohus ei ole lahendis käsitlenud,

ei oma asja lahendamisel tähtsust ja jäävad tähelepanuta. Kostja ei ole esile toonuseid asjaolu, et

teenust ei oleks osutatud või seda oleks tehtud puudulikult. Hageja on esile toonud aga piisavalt

kõik asjaolud, mis võimaldavad hinnata arvetel märgitud rahalise nõude suurust. Eeltoodust

tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele 1686 eurot ja viivised alates 20.02.2023 kuni kohase täitmiseni.

Menetluskulud

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses

kostja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

23. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulu.

25. Hageja 05.07.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku

summas 590 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 275 eurot). Lepingulise

esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest:

o kohtumäärusega tutvumine, tõendite komplekteerimine, hagiavalduse koostamise ja

kohtule esitamine (1,5 tundi);

o kostja vastusega tutvumine ja 21.04.2023 menetlusdokumendi koostamine (0,25 tundi);

o hageja 05.05.2023 menetlusdokumendi koostamine (0,25 tundi);

o hageja 05.07.2023 menetlusdokumendi koostamine (0,50 tundi).

26. Kostja ei esitanud kohtule oma seisukohta hageja menetluskulude nimekirja osas.

27. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 110 eurot. Hagejat esindas

asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja

tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot

ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981,

p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.

28. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus

võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on hageja õiguste

kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud.

Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

2,5 tundi (1,5 + 0,25 + 0,25 + 0,5). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja

õigusabikulu kokku 275 eurot (2,5 tundi × 110 eurot).

29. Lisaks eeltoodule taotleb hageja kostjalt riigilõivu kokku 315 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

30. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 590 eurot

(275 + 315), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud.

Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

31. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik