2-22-1587/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

08. august 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-22-1587

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi X ja Y vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8065,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899;

asukoht Tartu mnt 25-46, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) lepinguline esindaja Julia Vaganova

Kostjad:

1. X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx);

2. Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Inkassoteenused OÜ hagi X ja Y vastu täies ulatuses rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra

ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

3. Toimetada pooltele kohtuotsus kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust

(TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Tsiviilasi nr 2-22-1587

2 (6)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 31.01.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse X (kostja I)

ja Y (kostja II) vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 6060,82 euro, intressi 754 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 765,83 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates

01.02.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostjate

kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt Mogo OÜ (esialgne võlausaldaja/krediidiandja) ja kostja I sõlmisid

12.01.2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr FL12012017/0054 (tl 9–17), mille alusel

sai kostja I 6688,50 eurot laenu, mis sisaldas lepingutasu 318,50 eurot, mida kostja I kohustus

tagastama osamaksetena hiljemalt 12.01.2023. Mogo OÜ ja kostja II vahel oli 12.01.2017

sõlmitud käendusleping nr GP12012017/0054 (tl 18–20), mille alusel vastutab kostja II Mogo

OÜ ees Mogo OÜ ja kostja I vahelisest laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr

FL12012017/0054 tulenevate kostja I kohustuste eest. Vastavalt käenduslepingu tingimustele

on kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 18 605,52 eurot. Kostja I on teinud

põhisumma katteks tasumisi summas 65,16 eurot. Seega põhisumma jääk on 6623,34 eurot.

1.2. Mogo OÜ ja kostja I sõlmisid 19.04.2017 laenulepingu lisa nr FL12012017/0054-G1

(tl 22–33), mille kohaselt suurenes laenusumma 900 euro võrra. Samuti fikseerisid pooled, et

laenu tagastamata põhiosa moodustab kokku 7591,85 eurot, mis sisaldab täiendavalt väljastatud

laenu summas 900 eurot, arvestatud ning kostja I poolt tasumata jäänud intressi summas 23,51

eurot ning lepingutasu 45 eurot, mida kostja I kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt

15.04.2019 või juhul, kui kostja I ei tasu maksegraafiku viimast makset täies ulatuses

tähtaegselt, siis pikeneb laenu periood kuni 15.04.2023. Kostja I on teinud põhisumma katteks

tasumisi summas 825,02 eurot. Seega põhisumma jääk on 6766,83 eurot.

1.3. Kuna kostjad ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, esitas Mogo OÜ kostjale 15.03.2019

lepingu ülesütlemise avalduse. Mogo OÜ ja kostja I sõlmisid 26.03.2019 laenulepingu lisa nr

FL12012017/0054-N1 (tl 33–41), millega leppisid kokku, et Mogo OÜ ülesütlemisavaldus on

algusest peale kehtetu, leping ning kõik sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa

jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt kehtivad. Samuti fikseerisid

pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 6771,83 eurot, mis sisaldab kostja I tasumata

jäänud mogo OÜ sissenõutavaks muutunud kulud 5 eurot, mida kostja I kohustus tagastama

osamaksetena hiljemalt 26.03.2021 või juhul, kui kostja I ei tasu maksegraafiku viimast makset

täies ulatuses tähtaegselt, siis pikeneb laenu periood kuni 26.04.2023. Kostja I on teinud

põhisumma katteks tasumisi summas 551,93 eurot. Seega põhisumma jääk on 6219,90 eurot.

1.4. Kuna kostjad ei täitnud lepingut nõuetekohaselt, esitas Mogo OÜ kostjale 30.12.2019

lepingu ülesütlemise avalduse. Mogo OÜ ja kostja I sõlmisid 07.01.2020 laenulepingu lisa nr

FL12012017/0054-N2 (tl 43–51), millega leppisid kokku, et Mogo OÜ ülesütlemisavaldus on

algusest peale kehtetu, leping ning kõik sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa

jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult ja järjepidevalt kehtivad. Samuti fikseerisid

pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab 6219,90 eurot, mis sisaldab lepingutasu mida

kostja I kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 17.04.2023. Kostja I on teinud põhisumma

katteks tasumisi summas 159,08 eurot. Seega põhisumma jääk on 6 060,82 eurot

Tsiviilasi nr 2-22-1587

3 (6)

1.5. Kõik ülejäänud laenulepingu osamaksed jäid kostjate poolt tasumata. Kostjad ei ole

reageerinud Mogo OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust

täiendava tähtaja jooksul. Mogo OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on

ülesöeldud alates 04.07.2020 (tl 52), mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa

6 060,82 eurot ja tasumata intress summas 754 eurot. Tagatiseks olev sõiduk jäi kostjatele.

1.6. 04.05.2021 loovutas Mogo OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas

kostjaid nõude loovutamisest. Ülejäänud võlgnevus jäi tasumata, vaatamata hageja poolt tehtud

korduvatele meeldetuletustele.

1.7. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud

tähtajaks ei vasta.

2. Pärnu Maakohus võttis 24.08.2022 hagiavalduse menetlusse, määras kostjatele

hagiavaldusele vastamiseks tähtaja 14 päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pärnu

Maakohtu 24.08.2022 määrus koos hagimaterjalidega toimetati kostjale I isiklikult kätte

10.11.2022 ja kostjale II isiklikult kätte 30.11.2022. Seega kostjale I vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 24.11.2022 kell 24:00 ja kostjale II määratud 14-päevane tähtaeg lõppes

14.12.2022 kell 24:00. Kostjad vastuseid kohtule esitanud ei ole.

3. Kohtu nõudel hageja 19.06.2023 selgitas, et hageja on teostanud laenutaotluse ning kostja

maksevõime analüüsi veendumaks, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest

vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja poolt täidetud

laenutaotluse ja hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud informatsiooni analüüsi

tulemusena tuvastas hageja, et kostja ei tee tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest,

sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning taotletav laen on kostjale

jõukohane. Enne laenulepingu sõlmimist ning laenu väljastamist kontrollis Primero Finance

OÜ kostja maksevõimelisust. Kostja igakuine sissetulek oli 650 eurot (neto).

Majapidamiskuludena märkis kostja 148 eurot. Kostja suhtes ei olnud tehtud kohtulahendid,

puudusid teated Ametlikes teadaannetes. Maksehäired kostjal puudusid. Esialgse võlausaldaja

poolt saadud andmete kohaselt oluliseks lisalaenu väljastamise aluseks oli kostja hea

maksekäitumine enne lisa vormistamist. Laenuandja on kostjale lepingu sõlmimise eelselt

selgitanud lepingu olulisi tingimusi ja lepingu sõlmimisega seotud ohtusid ning lepingust

tulenevate kohustuste mittetäitmisest tulenevaid tagajärgi. Kostja on antud selgitustest aru

saanud, tutvunud lepingu tingimustega, sh igakuise makse ning krediidikulukuse määra

suurusega. Pärast seda kostja otsustas sõlmida leping selles toodud tingimustel. Laenu

tagatiseks olev sõiduk jäi kostja valdusesse ja kasutusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud esitatud seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm

03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse

tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostjate poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja I kohaselt täitnud lepingutest tulenevaid rahalisi

Tsiviilasi nr 2-22-1587

4 (6)

kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja 12.01.2017 laenulepingu üles öelnud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu

lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

6. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

7. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt

kogunud andmeid kostja I krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli

hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Laenuandja lähtus kostjale I krediidi

andmisel kostja I poolt täidetud taotluses esitatud andmetest, mille kohaselt oli kostja igakuine

sissetulek 650 eurot (neto) ja majapidamisulud 148 eurot. Kostjal I ei olnud maksehäireid,

kostja I suhtes ei olnud tehtud kohtulahendeid ning puudusid teated Ametlikes

Teadaannetes. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr

2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub asjaoludest,

et krediidiandja kostjalt I pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et

krediidiandja oleks kostjalt I nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

teinud ettepaneku neid esitada. Kohtu hinnangul jättis laenuandja täitmata kohustuse

kontrollida talle kostja I poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimekust. Nii rikkus

krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest

kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on

kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja

intressinõude.

Tsiviilasi nr 2-22-1587

5 (6)

8. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg 6 sätestatud tingimust,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud

tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi

kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel

on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Viimati nimetatud asjaolusid ei

ole hageja kohtule esitanud.

9. Kuna laenuandjal ei olnud õigust küsida intressi suuremas ulatuses kui VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ning see oli alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni

määras 0% aastas, tuleb osamaksetel tasutud intress lugeda põhiosa tasumise makseteks.

Hagiavalduse kohaselt peale 12.01.2017 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr

FL12012017/0054 sõlmimist on kostja I põhisumma katteks tasunud 65,16 eurot.

Maksegraafikust (tl 9) nähtuvalt selleks, et põhiosa katteks laekus 65,16 eurot, pidi kostja

tasuma 3 osamakset perioodil 12.02.2017 kuni 12.04.2017 kogusummas 775,23 eurot

(3x258,41€).

Hagiavalduse kohaselt peale 19.04.2017 laenulepingu lisa nr FL12012017/0054-G1 sõlmimist

on kostja I põhisumma katteks tasunud 825,02 eurot. Maksegraafikust (tl 22) nähtuvalt selleks,

et põhiosa katteks laekus 825,02 eurot, pidi kostja tasuma 23 osamakset perioodil 15.05.2017

kuni 15.03.2019 kogusummas 6746,13 eurot (23x293,31€).

Hagiavalduse kohaselt peale 26.03.2019 laenulepingu lisa nr FL12012017/0054-N1 sõlmimist

on kostja I põhisumma katteks tasunud 551,93 eurot. Maksegraafikust (tl 33) nähtuvalt selleks,

et põhiosa katteks laekus 551,93 eurot, pidi kostja tasuma 9 osamakset perioodil 26.04.2019

kuni 26.12.2019 kogusummas 2641,68 eurot (9x293,52€).

Hagiavalduse kohaselt peale 07.01.2020 laenulepingu lisa nr FL12012017/0054-N2 sõlmimist

on kostja I põhisumma katteks tasunud 159,08 eurot. Maksegraafikust (tl 43) nähtuvalt selleks,

et põhiosa katteks laekus 159,08 eurot, pidi kostja tasuma vähemalt 2 osamakset perioodil

17.02.2020 kuni 17.03.2020 kogusummas 594 eurot (2x297€).

Eelmärgitust tulenevalt ületavad tasutud maksed (10 757,04 eurot) saadud laenusummat (kokku

7270 eurot) ning hageja nõue põhivõlgnevuse 6060,82 eurot väljamõistmiseks kostjalt I tuleb

jätta rahuldamata.

10. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

Kuivõrd kostjal I puudub hagiavalduses märgitud kohustus hageja ees, siis kostja II ei vastuta

hageja ees kostja I kohustuste täitmata jätmise eest hageja ees ning kohus jätab hageja

solidaarnõude kostja II suhtes samuti rahuldamata.

6. Kohus möönab siinkohal, et on hagi menetlusse võtmisel jätnud hagejale selgitamata, et asjas

kohalduvad ka liisingulepingu kohta kehtivad sätted (Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele

suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub

lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones

kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (VÕS § 361) (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-

06, p 18). Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja

krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja

liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back)

leping kujutab endast majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele

saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2008.a otsus

Tsiviilasi nr 2-22-1587

6 (6)

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22) ning jätnud välja selgitamata tagatisvaraga seotud asjaolud

(Liisingueseme tagastamise küsimuses selguse saamine liisinguandja jaoks on vajalik,

selgitamaks välja nõude täpne suurus, sest juhul, kui liisinguandja jääb pärast lepingu

ülesütlemist liisingueseme omanikuks ning liisinguese on võimalik tagasi saada, siis tuleb

liisingueseme väärtus liisinguandja nõudest maha arvata (vt selle kohta Riigikohtu 12.

novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-14, p 14 ja 11. detsembri otsus tsiviilasjas 3-

2-1-116-15 p 13). Samas kuna kohus tuvastas, et hagi jääb rahuldamata vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu ning väljastatud laen on esialgsele võlausaldajale

täies ulatuses tasutud, ei pea kohus menetlusökonoomiliseks täiendavaid selgitusi anda ja

asjaolusid täpsustada. Tagatisvara olemasolu hageja nõuet ei suurenda, vaid faktiliselt

vähendaks.

11. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Kuna hageja hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, jätab kohus TsMS §

162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud,

mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetlluskulude suurust kindlaks ei

määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik