2-22-5179/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-5179. Teha Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022. a
Legislator headnote
AI generated2-22-5179/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-5179. Teha Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022. a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. august 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-5179
Kohtuasi
osaühingu Kaisma hagi OÜ Leheris vastu tahteavalduse
andmiseks kohustamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
osaühingu Kaisma apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja
osaühing
Kaisma
(registrikood
10052328),
lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste
Kostja OÜ Leheris (registrikood 10352906), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Martin Triipan
Endine kostja AS A&P Mets (registrikood 10321314),
lepinguline esindaja Maiu Paloots
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-5179. Teha
tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, kohustada OÜ-t Leheris andma
tahteavaldus Piirimaa kinnisasja (registriosa nr 20002750) III jakku järgmise sisuga
märkuse kandmiseks: „Piirimaa kinnisasja suhtes on sõlmitud 10.05.2019
põllumajanduslik rendileping nr 17-19 tähtajaga 31.12.2027 osaühingu Kaisma
(registrikood 10052328) kasuks“, jätta maakohtus kantud osaühingu Kaisma
menetluskulud AS-i A&P Mets kanda ja OÜ Leheris menetluskulud tema enda kanda
ning ringkonnakohtus kantud osaühingu Kaisma menetluskulud OÜ Leheris kanda
ja AS-i A&P Mets menetluskulud tema enda kanda.
2. Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022. a
määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
3. Rahuldada osaühingu Kaisma apellatsioonkaebus.
4. Jätta maakohtus kantud osaühingu Kaisma menetluskulud AS-i A&P Mets kanda ja
OÜ Leheris menetluskulud tema enda kanda ning ringkonnakohtus kantud osaühingu
Kaisma menetluskulud OÜ Leheris kanda ja AS-i A&P Mets menetluskulud tema
enda kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul
pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. osaühing Kaisma (hageja) esitas 8. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule hagi AS-i A&P Mets
(endine kostja) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja
taotluse hagi tagamiseks.
2. Hageja esitas 19. jaanuaril 2023 kohtule taotluse kostja asendamiseks. Pärnu Maakohus
rahuldas 13. märtsi 2023. a määrusega hageja taotluse ning asendas endise kostja OÜ-ga
Leheris (kostja).
2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja X 10. mail 2019 Piirimaa kinnisasja (registriosa
nr 20002750, kinnisasi) suhtes põllumajandusliku rendilepingu nr 17-19 (rendileping), mille
alusel sai hageja õiguse kasutada kinnisasja katastriüksusel nr 93001:001:0009 asuvat
põllumaad kuni 31. detsembrini 2027. Kinnisasja omandas 21. septembril 2021 endine kostja,
kes teavitas 15.veebruaril 2022 hagejat kavatsusest müüa sellest põlluosa. Hageja avaldas
endisele kostjale soovi põllumaa ostmiseks ning ühtlasi teavitas ka põllumaaga seotud
rendilepingust. Kokkuleppele pooled ei jõudnud.
2.2. Endine kostja esitas hagejale 8. märtsil 2022 võlaõigusseaduse (VÕS) § 323 lg 1 alusel
rendilepingu ülesütlemisavalduse. Hageja hinnangul ei ole endine kostja rendilepingut kehtivalt
üles öelnud, sest ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks oli möödunud VÕS § 323 lg-st 1
tulenev kolmekuuline tähtaeg. Hageja ei nõustu, et VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuulise
tähtaja arvestamist alustatakse alates üüri- või rendilepingu teadasaamisest. Ka ei saa endine
kostja tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 tagantjärgi rendilepingu
ülesütlemise aega muuta.
2.3. Isegi, kui endine kostja oleks VÕS § 323 lg 1 järgset kolmekuulist tähtaega järginud, ei
olnud endisel kostjal tungivat vajadust vaidlusalust põllumaad ise kasutada (VÕS § 323 lg 1
teine lause). Kuna endine kostja võõrandas kinnisasja kostjale, siis ei plaaninudki endine kostja
põllumaad ise kasutama hakata.
2.4. Kuivõrd hageja hinnangul on rendileping kehtiv, soovib hageja rendilepingu kohta märke
tegemist kinnistusraamatusse, mis välistaks VÕS § 323 lg 1 kohase uue rendileandja
(kinnisasja omaniku) õiguse rendileping üles öelda. Sellisel juhul on hagejale tagatud
rendilepingu alusel õigus kinnisasja põllumaad kasutada kuni kokkulepitud tähtaja
saabumiseni.
Kostja ja endise kostja vastuväited
3. Kostja maakohtus hagiavalduse suhtes seisukohta ei esitanud.
4. Endine kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kinnisasja
müügilepingu p-s 2.1.2 on müüja kinnitanud, et kinnisasi ei ole koormatud lepingus nimetamata
kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mitte sissekandekohustuslike
kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.
Vaidlusaluse rendilepingu olemasolust informeeris hageja endist kostjat 15. veebruaril 2022
ning lepingu edastas hageja endisele kostjale 22. veebruaril 2022. Kostja hinnangul hakkab
VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline tähtaeg lepingu ülesütlemiseks kulgema alates
vastavast lepingust teadasaamisest. Rendilepingu ülesütlemise avalduse esitas endine kostja
hagejale 8. märtsil 2022, teatades, et rendileping lõpeb 1. oktoobril 2022. Pärast rendilepingu
ülesütlemist sai endisele kostjale teatavaks, et lepingu ülesütlemisel tulnuks lähtuda VÕS § 353
lg-s 2 sätestatud tähtajast. Seetõttu tuleb rendilepingu lõppemise ajaks lugeda 1. aprill 2023.
Maakohtu otsus ja põhjendused
5. Pärnu Maakohus jättis 25. aprilli 2023. a otsusega (vaidlustaud otsus) hagi rahuldamata.
Kostja ja endise kostja menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, märkides, et hüvitatavad
menetluskulud puuduvad. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022. a määrusega
kohaldatud hagi tagamise abinõu.
5.1. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli kinnisasja uuel omanikul VÕS § 535 lg-s 2 ettenähtud
erisusi arvestades õigus rendileping üles öelda kolme kuu jooksul, teatades sellest ette vähemalt
aasta, ja lepingut oli õigus üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril.
Maakohus ausus seisukohale, et VÕS § 312 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline tähtaeg ei saanud
hakata kulgema enne rendilepingust teadasaamist. Rendilepingust tulenevad õigused ja
kohustused ei saa uuele omanikule üle minna enne, kui need õigused ja kohustused on talle ka
teatavaks tehtud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et endine kostja sai rendilepingust teada
hageja 15. veebruari 2022. a e-kirjaga, hageja edastas rendilepingu endisele kostjale
22. veebruaril 2022 ning kostja ütles rendilepingu üles 8. märtsil 2022 hagejale saadetud
ülesütlemisavaldusega alates 1. oktoobrist 2022. Seega tehti lepingu ülesütlemisavaldus
VÕS § 323 lg-s 1 ette nähtud kolmekuulise tähtaja jooksul.
5.2. Kuigi kostja on rendilepingu üles öelnud VÕS § 353 lg-s 2 ettenähtud ühe aasta pikkust
etteteatamise tähtaega järgimata, on vaatamata sellele kostjapoolne rendilepingu ülesütlemine
on kehtiv. Tulenevalt VÕS § 311 lg-st 2 saab lepingu lugeda üles öelduks VÕS § 353 lg-s 2
ettenähtud tähtajal ehk 1. aprillil 2023. Seega tuleb hageja hagi jätta rahuldamata.
Apellatsioonkaebus
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus
otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostja ja endise
kostja kanda.
6.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline tähtaeg
rendilepingu ülesütlemise õiguse kasutamiseks hakkab kulgema alates rendilepingust
teadasaamisest. Hageja leiab jätkuvalt, et nimetatud tähtaega arvestatakse kinnisasja omandi
ülemineku hetkest. Kuivõrd üüri- ja rendisuhtes on nõrgemaks pooleks üürnik ja rentnik, ei saa
nemad kanda riisikot, et kinnisasja võõrandaja ei teavita uut omanikku kehtivatest üüri- või
rendilepingutest. VÕS § 291 lg 1 alusel lähevad need lepingud uuele omanikule automaatselt
üle sõltumata sellest, kas uus omanik lepingutest teadis või mitte.
6.2. Endine kostja sai kinnisasja omanikuks 21. septembril 2021 ning rendilepingu
ülesütlemisavaldus esitati hagejale alles 8. märtsil 2022, s.o ca kuus kuud pärast kinnisasja
omanikuks saamist. Seega oli 8. märtsi 2022. a rendilepingu ülesütlemisavaldus tühine ning
rendileping on kehtiv. Seejuures on VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud tähtaja näol tegemist õigust
lõpetava tähtajaga. Uuele rendileandjale jäävad alles seadusest tulenevad muud rendilepingu
ülesütlemise alused (VÕS § 313–319).
6.3. Lisaks rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Vaidlustatud otsusest ei
nähtu, millel põhineb maakohtu seisukoht, et VÕS § 323 lg 1 kohast kolmekuulise tähtajaga
ülesütlemise õigust saab kasutada alates üüri- või rendilepingu teadsaamisest.
6.4. Hageja hinnangul tuleb hagi rahuldamise korral menetluskulud tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 166 teise lause järgi jätta endise kostja kui tegeliku vaidluse ja kulude
põhjustaja kanda.
Vastustaja seisukoht
7. Kostja apellatsioonkaebusele sisulist vastust ei esitanud, vaid palub ringkonnakohtul
apellatsioonkaebus lahendada esitatud seisukohtade põhjal. Juhul, kui ringkonnakohus teeb
otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta endise kostja kanda.
8. Endine kostja leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Isegi, kui hagi kuulub
rahuldamisele, siis on TsMS § 162 lg 4 järgi põhjendatud jätta apellatsiooniastme kulud poolte
endi kanda või tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Enne kohtusse pöördumist ei ole
hageja endiselt kostjalt kande tegemist taotlenud või kohtusse pöördumisest teavitanud. Endine
kostja oma seisukohti ringkonnakohtus ja ka järgnevas kohtuastmes enam kaitsta ei saa, kostja
vaielda aga ei soovi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi materiaalõiguse
väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese
astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldab.
Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
10. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus VÕS § 323 lg 1 kohaldamise eelduste üle,
ennekõike selle üle, millal hakkab kulgema rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekul
rendilepingu ülesütlemise kolmekuuline tähtaeg. Maakohus leidis, et kolmekuuline tähtaeg ei
saanud hakata kulgema enne rendilepingust teadasaamist ning endise kostja poolt tehtud
üürilepingu ülesütlemine on kehtiv.
11. Maakohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei
vaidle, mistõttu võtab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel
aluseks.
-
10. mail 2019 on hageja ja X sõlminud maakasutuse rendilepingu nr 17-19 tähtajaga
kuni 31. detsember 2027;
-
20. septembril 2021 omandas endine kostja rendilepinguga koormatud kinnisasja.
Endine kostja on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 21. septembril 2021;
-
15. veebruaril 2022 pöördus endine kostja hageja poole, teatades, et ta on kinnisasja uus
omanik. Hageja omakorda teavitas endist kostjat, et kinnisasja suhtes on sõlmitud
rendileping;
-
8. märtsil 2022 saatis endine kostja hagejale rendilepingu ülesütlemisavalduse, öeldes
lepingu üles 1. oktoobrist 2022;
-
2. septembril 2022 omandas kostja rendilepinguga koormatud kinnisasja. Kostja on
kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 3. oktoobril 2022.
12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludele
andnud väära õigusliku hinnangu. Hageja nõuab VÕS § 324 lg 1 (koosmõjus VÕS §-ga 341)
alusel kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke tegemist. Maakohus jättis hagi
rahuldamata VÕS § 323 lg 1 vale tõlgendamise tõttu. Maakohus asus vääralt seisukohale, et
kuna rendilepingu kolmekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkas kulgema ajast, kui uus üürileandja
sai vastavast lepingust teada, siis oli ülesütlemisavaldus tähtaegne ja rendileping lõppenud ning
hagejal puudus õigus nõuda kostjalt kinnistusraamatusse märke tegemist.
13. VÕS § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui
seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 324 lg 1 järgi võib kinnisasja üürnik nõuda
kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. VÕS § 323 lg 1 esimese lause järgi võib
üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja
võõrandamise või koormamise tõttu (VÕS § 291) uus üürileandja üürilepingu kolme kuu
jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või
varem
lõpetada.
VÕS § 312
lg 1
järgi
võib
kinnisasja,
elu-
või
äriruumi,
laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki
üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette
vähemalt kolm kuud.
14. Maakohus ei ole põhjendanud, milline seaduse säte vaidlustatud otsuses tehtud järelduse
tegemist võimaldab. Kolleegiumi hinnangul kinnitab hageja positsiooni VÕS § 323 lg 1
kohaldamise kohta õiguskirjandus, mille kohaselt kehtib ülesütlemise õigus kolm kuud
kinnisasja omanikuks saamisest alates. Üürilepingu kolmekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkab
kulgema kinnisasja omandiõiguse ülemineku hetkest, mis on kinnistusraamatu kande tegemise
hetk (VÕS II komm (2019), § 323, p 3.2).
14.1. Endine kostja märgib, et selline õiguslik käsitlus ei arvesta olukordadega, kus kinnisasja
omandaja ei olnud rendilepingust teadlik. Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et endine
kostja ei teadnud kinnisasja koormavast rendilepingust ning kinnisasja võõrandamisel kinnitas
müüja müügilepingu p-s 2.1.2, et kinnisasi ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud. Kolleegiumi hinnangul
ei anna ka see asjaolu, et endine kostja ei olnud enne 15. veebruari 2022 teadlik rendilepingu
olemasolust, alust lähtuda muust ülesütlemise etteteatamise tähtaja algusest. Endise kostja poolt
pakutud sätte tõlgendus oleks rentniku suhtes ebaõiglane, sest renditud asja võõrandamise
korral sõltuks rendilepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja kulgemine endise rendileandja
teavitamiskohustuse täitmisest.
14.2. Maakohtu seisukoht, et rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused ei saa uuele
omanikule üle minna enne, kui need on talle teatavaks tehtud, on vastuolus VÕS § 291 lg-s 1
sätestatuga. Viidatud sätte kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja
kohustused kinnisasja omandajale üle sõltumata sellest, kas kinnisasja omandaja üürilepingust
teadis või mitte. Kinnisasja omandaja ei saa tugineda sellele, et ta oli heauskne ja mingeid
üürilepinguga seotud kokkuleppeid või muudatusi ei teadnud (VÕS II komm (2019), § 291, p
3.1). Samuti ei oma VÕS § 323 kohaldamisel tähtsust, kas kinnisasja omandaja üüri- või
rendilepingust teadis või pidi teadma. Kinnisasja rendilepingust teavitamata jätmine võib
kujutada endast kinnisasja müügilepingu rikkumist, kuid see rikkumine ei mõjuta
rendilepingust tulenevaid rentniku õigusi. Kuna endise kostja 8. märtsil 2022 tehtud
ülesütlemisavalduse kehtivuse eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning ei toonud
kaasa rendilepingu lõppemist.
15. VÕS § 324 eesmärk (märge kinnistusraamatus) on pakkuda üürnikule kindlust VÕS § 323
sätestatud üürileandja ülesütlemisõiguse kasutamise eest. Kolleegiumi hinnangul on
VÕS § 324 lg-st 1 tuleneva nõude eeldused täidetud. Märke tegemise nõudeõiguse välistamise
asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud. Rendilepingus ei ole märke tegemise nõudeõigust
välistatud. VÕS § 323 lg-t 1 kohaldatakse ka juhul, kui üüritud asja omandaja võõrandab asja
edasi (VÕS § 323 lg 3). Kostja ega endine kostja ei ole andnud notariaalselt kinnitatud vormis
nõusolekut märke kinnistusraamatusse kandmise kohta. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt
kui rendileandjalt märke tegemise eelduseks oleva tahteavalduse tegemist. Kostja tahteavaldus
asendatakse TsÜS § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 8 järgi praeguse kohtuotsusega.
16. 11. aprilli 2022. a maakohtu määrusega on hagi tagatud. Kuna ringkonnakohus maakohtu
otsuse tühistab ja hagi rahuldab, siis jääb kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi
täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2).
Menetluskulude jaotus
17. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3
sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude
jaotuse.
18. Menetluskulude jaotamisel on üldnormiks TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 166 näeb ette täiendava
regulatsiooni olukorras, kus menetluse ajal vaidlusalune ese võõrandatakse. Viidatud sätte
kohaselt kannavad poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral asendatud ja
asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks.
Sätte teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse teisiti, kui oleks eelnimetatud
viisil ilmselt ebaõiglane.
19. Menetluskulude jaotus peab igal konkreetsel juhul olema võimalikult õiglane. Kostja ja
endine kostja on menetluses osalenud oluliselt erinevas ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole
endise kostja ja kostja solidaarne vastutus menetluskulude kandmisel õiglane. Samuti tuleb
arvestada, et kostja ei ole maakohtu menetluses vastuväiteid esitanud ning kostja asendati
vahetult enne maakohtu otsuse kuulutamist. Endine kostja vaidles hagile vastu ning seetõttu
saab teda pidada ka esimese astme kohtus menetluskulude põhjustajaks. Seetõttu peab
kolleegium põhjendatuks jätta maakohtus kantud menetluskulud endise kostja kanda.
Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, et jätta
menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Endine kostja vaidles hagile vastu ning
ei võtnud hagi õigeks. Seetõttu on ainetud endise kostja väited, et hageja ei nõudnud
kohtuväliselt temalt märke tegemiseks nõusolekut (vt TsMS § 168 lg 6).
20. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud peab kolleegium põhjendatuks jätta TsMS § 162
lg 1 alusel kostja kanda. Pärast kostja asendamist ei saanud endine kostja enam menetluse käiku
mõjutada ning kostja ei soovinud edasi vaielda. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku asja
lahendamiseks kompromissiga. Kostja on ringkonnakohtule avaldanud, et aktsepteerib
rendisuhte jätkamist, kuid asja lahendamisel kompromissiga ei saa hageja ja kostja lahendada
menetluskulude jaotust.
Kolleegium leiab, et kostja oleks saanud menetluskulude tekkimist apellatsioonimenetluses
vältida, võttes hagi õigeks või rahuldades hageja nõude kohtuväliselt. Sellisel juhul oleks
vaidlus piirdunud üksnes hageja ja endise kostja kantud menetluskulude jaotuse üle. Samuti ei
nõustu kolleegium endise kostjaga, et hagejal on õiguskaitsevajadus ära langenud.
Rendilepingu kohta märkus kinnistusraamatus kaitseb rentnikku rendileandja meelevaldse
rendilepingu ülesütlemise eest. Ennekõike on hageja õigused märkega tagatud kinnisasja
järjekordse võõrandamise korral, kui praegune hagi ei ole enam tagatud.
21. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus
muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Hüvitatavate menetluskulude rahalise
suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)