2-22-5179/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. august 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5179

Kohtuasi

osaühingu Kaisma hagi OÜ Leheris vastu tahteavalduse

andmiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

osaühingu Kaisma apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

osaühing

Kaisma

(registrikood

10052328),

lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste

Kostja OÜ Leheris (registrikood 10352906), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Endine kostja AS A&P Mets (registrikood 10321314),

lepinguline esindaja Maiu Paloots

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-5179. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi, kohustada OÜ-t Leheris andma

tahteavaldus Piirimaa kinnisasja (registriosa nr 20002750) III jakku järgmise sisuga

märkuse kandmiseks: „Piirimaa kinnisasja suhtes on sõlmitud 10.05.2019

põllumajanduslik rendileping nr 17-19 tähtajaga 31.12.2027 osaühingu Kaisma

(registrikood 10052328) kasuks“, jätta maakohtus kantud osaühingu Kaisma

menetluskulud AS-i A&P Mets kanda ja OÜ Leheris menetluskulud tema enda kanda

ning ringkonnakohtus kantud osaühingu Kaisma menetluskulud OÜ Leheris kanda

ja AS-i A&P Mets menetluskulud tema enda kanda.

2. Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022. a

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

3. Rahuldada osaühingu Kaisma apellatsioonkaebus.

4. Jätta maakohtus kantud osaühingu Kaisma menetluskulud AS-i A&P Mets kanda ja

OÜ Leheris menetluskulud tema enda kanda ning ringkonnakohtus kantud osaühingu

Kaisma menetluskulud OÜ Leheris kanda ja AS-i A&P Mets menetluskulud tema

enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. osaühing Kaisma (hageja) esitas 8. aprillil 2022 Pärnu Maakohtule hagi AS-i A&P Mets

(endine kostja) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudes. Koos hagiga esitas hageja

taotluse hagi tagamiseks.

2. Hageja esitas 19. jaanuaril 2023 kohtule taotluse kostja asendamiseks. Pärnu Maakohus

rahuldas 13. märtsi 2023. a määrusega hageja taotluse ning asendas endise kostja OÜ-ga

Leheris (kostja).

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja X 10. mail 2019 Piirimaa kinnisasja (registriosa

nr 20002750, kinnisasi) suhtes põllumajandusliku rendilepingu nr 17-19 (rendileping), mille

alusel sai hageja õiguse kasutada kinnisasja katastriüksusel nr 93001:001:0009 asuvat

põllumaad kuni 31. detsembrini 2027. Kinnisasja omandas 21. septembril 2021 endine kostja,

kes teavitas 15.veebruaril 2022 hagejat kavatsusest müüa sellest põlluosa. Hageja avaldas

endisele kostjale soovi põllumaa ostmiseks ning ühtlasi teavitas ka põllumaaga seotud

rendilepingust. Kokkuleppele pooled ei jõudnud.

2.2. Endine kostja esitas hagejale 8. märtsil 2022 võlaõigusseaduse (VÕS) § 323 lg 1 alusel

rendilepingu ülesütlemisavalduse. Hageja hinnangul ei ole endine kostja rendilepingut kehtivalt

üles öelnud, sest ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks oli möödunud VÕS § 323 lg-st 1

tulenev kolmekuuline tähtaeg. Hageja ei nõustu, et VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuulise

tähtaja arvestamist alustatakse alates üüri- või rendilepingu teadasaamisest. Ka ei saa endine

kostja tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 tagantjärgi rendilepingu

ülesütlemise aega muuta.

2.3. Isegi, kui endine kostja oleks VÕS § 323 lg 1 järgset kolmekuulist tähtaega järginud, ei

olnud endisel kostjal tungivat vajadust vaidlusalust põllumaad ise kasutada (VÕS § 323 lg 1

teine lause). Kuna endine kostja võõrandas kinnisasja kostjale, siis ei plaaninudki endine kostja

põllumaad ise kasutama hakata.

2.4. Kuivõrd hageja hinnangul on rendileping kehtiv, soovib hageja rendilepingu kohta märke

tegemist kinnistusraamatusse, mis välistaks VÕS § 323 lg 1 kohase uue rendileandja

(kinnisasja omaniku) õiguse rendileping üles öelda. Sellisel juhul on hagejale tagatud

rendilepingu alusel õigus kinnisasja põllumaad kasutada kuni kokkulepitud tähtaja

saabumiseni.

Kostja ja endise kostja vastuväited

3. Kostja maakohtus hagiavalduse suhtes seisukohta ei esitanud.

4. Endine kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kinnisasja

müügilepingu p-s 2.1.2 on müüja kinnitanud, et kinnisasi ei ole koormatud lepingus nimetamata

kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mitte sissekandekohustuslike

kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

Vaidlusaluse rendilepingu olemasolust informeeris hageja endist kostjat 15. veebruaril 2022

ning lepingu edastas hageja endisele kostjale 22. veebruaril 2022. Kostja hinnangul hakkab

VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline tähtaeg lepingu ülesütlemiseks kulgema alates

vastavast lepingust teadasaamisest. Rendilepingu ülesütlemise avalduse esitas endine kostja

hagejale 8. märtsil 2022, teatades, et rendileping lõpeb 1. oktoobril 2022. Pärast rendilepingu

ülesütlemist sai endisele kostjale teatavaks, et lepingu ülesütlemisel tulnuks lähtuda VÕS § 353

lg-s 2 sätestatud tähtajast. Seetõttu tuleb rendilepingu lõppemise ajaks lugeda 1. aprill 2023.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 25. aprilli 2023. a otsusega (vaidlustaud otsus) hagi rahuldamata.

Kostja ja endise kostja menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, märkides, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 11. aprilli 2022. a määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

5.1. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli kinnisasja uuel omanikul VÕS § 535 lg-s 2 ettenähtud

erisusi arvestades õigus rendileping üles öelda kolme kuu jooksul, teatades sellest ette vähemalt

aasta, ja lepingut oli õigus üles öelda üksnes selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril.

Maakohus ausus seisukohale, et VÕS § 312 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline tähtaeg ei saanud

hakata kulgema enne rendilepingust teadasaamist. Rendilepingust tulenevad õigused ja

kohustused ei saa uuele omanikule üle minna enne, kui need õigused ja kohustused on talle ka

teatavaks tehtud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et endine kostja sai rendilepingust teada

hageja 15. veebruari 2022. a e-kirjaga, hageja edastas rendilepingu endisele kostjale

22. veebruaril 2022 ning kostja ütles rendilepingu üles 8. märtsil 2022 hagejale saadetud

ülesütlemisavaldusega alates 1. oktoobrist 2022. Seega tehti lepingu ülesütlemisavaldus

VÕS § 323 lg-s 1 ette nähtud kolmekuulise tähtaja jooksul.

5.2. Kuigi kostja on rendilepingu üles öelnud VÕS § 353 lg-s 2 ettenähtud ühe aasta pikkust

etteteatamise tähtaega järgimata, on vaatamata sellele kostjapoolne rendilepingu ülesütlemine

on kehtiv. Tulenevalt VÕS § 311 lg-st 2 saab lepingu lugeda üles öelduks VÕS § 353 lg-s 2

ettenähtud tähtajal ehk 1. aprillil 2023. Seega tuleb hageja hagi jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostja ja endise

kostja kanda.

6.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline tähtaeg

rendilepingu ülesütlemise õiguse kasutamiseks hakkab kulgema alates rendilepingust

teadasaamisest. Hageja leiab jätkuvalt, et nimetatud tähtaega arvestatakse kinnisasja omandi

ülemineku hetkest. Kuivõrd üüri- ja rendisuhtes on nõrgemaks pooleks üürnik ja rentnik, ei saa

nemad kanda riisikot, et kinnisasja võõrandaja ei teavita uut omanikku kehtivatest üüri- või

rendilepingutest. VÕS § 291 lg 1 alusel lähevad need lepingud uuele omanikule automaatselt

üle sõltumata sellest, kas uus omanik lepingutest teadis või mitte.

6.2. Endine kostja sai kinnisasja omanikuks 21. septembril 2021 ning rendilepingu

ülesütlemisavaldus esitati hagejale alles 8. märtsil 2022, s.o ca kuus kuud pärast kinnisasja

omanikuks saamist. Seega oli 8. märtsi 2022. a rendilepingu ülesütlemisavaldus tühine ning

rendileping on kehtiv. Seejuures on VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud tähtaja näol tegemist õigust

lõpetava tähtajaga. Uuele rendileandjale jäävad alles seadusest tulenevad muud rendilepingu

ülesütlemise alused (VÕS § 313–319).

6.3. Lisaks rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Vaidlustatud otsusest ei

nähtu, millel põhineb maakohtu seisukoht, et VÕS § 323 lg 1 kohast kolmekuulise tähtajaga

ülesütlemise õigust saab kasutada alates üüri- või rendilepingu teadsaamisest.

6.4. Hageja hinnangul tuleb hagi rahuldamise korral menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 166 teise lause järgi jätta endise kostja kui tegeliku vaidluse ja kulude

põhjustaja kanda.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja apellatsioonkaebusele sisulist vastust ei esitanud, vaid palub ringkonnakohtul

apellatsioonkaebus lahendada esitatud seisukohtade põhjal. Juhul, kui ringkonnakohus teeb

otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta endise kostja kanda.

8. Endine kostja leiab, et maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Isegi, kui hagi kuulub

rahuldamisele, siis on TsMS § 162 lg 4 järgi põhjendatud jätta apellatsiooniastme kulud poolte

endi kanda või tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Enne kohtusse pöördumist ei ole

hageja endiselt kostjalt kande tegemist taotlenud või kohtusse pöördumisest teavitanud. Endine

kostja oma seisukohti ringkonnakohtus ja ka järgnevas kohtuastmes enam kaitsta ei saa, kostja

vaielda aga ei soovi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi materiaalõiguse

väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldab.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

10. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus VÕS § 323 lg 1 kohaldamise eelduste üle,

ennekõike selle üle, millal hakkab kulgema rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekul

rendilepingu ülesütlemise kolmekuuline tähtaeg. Maakohus leidis, et kolmekuuline tähtaeg ei

saanud hakata kulgema enne rendilepingust teadasaamist ning endise kostja poolt tehtud

üürilepingu ülesütlemine on kehtiv.

11. Maakohus on tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei

vaidle, mistõttu võtab ringkonnakohus need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel

aluseks.

-

10. mail 2019 on hageja ja X sõlminud maakasutuse rendilepingu nr 17-19 tähtajaga

kuni 31. detsember 2027;

-

20. septembril 2021 omandas endine kostja rendilepinguga koormatud kinnisasja.

Endine kostja on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 21. septembril 2021;

-

15. veebruaril 2022 pöördus endine kostja hageja poole, teatades, et ta on kinnisasja uus

omanik. Hageja omakorda teavitas endist kostjat, et kinnisasja suhtes on sõlmitud

rendileping;

-

8. märtsil 2022 saatis endine kostja hagejale rendilepingu ülesütlemisavalduse, öeldes

lepingu üles 1. oktoobrist 2022;

-

2. septembril 2022 omandas kostja rendilepinguga koormatud kinnisasja. Kostja on

kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud 3. oktoobril 2022.

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses tuvastatud ja vaidlustamata asjaoludele

andnud väära õigusliku hinnangu. Hageja nõuab VÕS § 324 lg 1 (koosmõjus VÕS §-ga 341)

alusel kinnistusraamatusse rendilepingu kohta märke tegemist. Maakohus jättis hagi

rahuldamata VÕS § 323 lg 1 vale tõlgendamise tõttu. Maakohus asus vääralt seisukohale, et

kuna rendilepingu kolmekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkas kulgema ajast, kui uus üürileandja

sai vastavast lepingust teada, siis oli ülesütlemisavaldus tähtaegne ja rendileping lõppenud ning

hagejal puudus õigus nõuda kostjalt kinnistusraamatusse märke tegemist.

13. VÕS § 341 järgi kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 324 lg 1 järgi võib kinnisasja üürnik nõuda

kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist. VÕS § 323 lg 1 esimese lause järgi võib

üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja

võõrandamise või koormamise tõttu (VÕS § 291) uus üürileandja üürilepingu kolme kuu

jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või

varem

lõpetada.

VÕS § 312

lg 1

järgi

võib

kinnisasja,

elu-

või

äriruumi,

laevakinnistusraamatusse kantud laeva ja Eesti õhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki

üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette

vähemalt kolm kuud.

14. Maakohus ei ole põhjendanud, milline seaduse säte vaidlustatud otsuses tehtud järelduse

tegemist võimaldab. Kolleegiumi hinnangul kinnitab hageja positsiooni VÕS § 323 lg 1

kohaldamise kohta õiguskirjandus, mille kohaselt kehtib ülesütlemise õigus kolm kuud

kinnisasja omanikuks saamisest alates. Üürilepingu kolmekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkab

kulgema kinnisasja omandiõiguse ülemineku hetkest, mis on kinnistusraamatu kande tegemise

hetk (VÕS II komm (2019), § 323, p 3.2).

14.1. Endine kostja märgib, et selline õiguslik käsitlus ei arvesta olukordadega, kus kinnisasja

omandaja ei olnud rendilepingust teadlik. Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et endine

kostja ei teadnud kinnisasja koormavast rendilepingust ning kinnisasja võõrandamisel kinnitas

müüja müügilepingu p-s 2.1.2, et kinnisasi ei ole koormatud lepingus nimetamata kolmandate

isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi või muud kasutuslepingud. Kolleegiumi hinnangul

ei anna ka see asjaolu, et endine kostja ei olnud enne 15. veebruari 2022 teadlik rendilepingu

olemasolust, alust lähtuda muust ülesütlemise etteteatamise tähtaja algusest. Endise kostja poolt

pakutud sätte tõlgendus oleks rentniku suhtes ebaõiglane, sest renditud asja võõrandamise

korral sõltuks rendilepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja kulgemine endise rendileandja

teavitamiskohustuse täitmisest.

14.2. Maakohtu seisukoht, et rendilepingust tulenevad õigused ja kohustused ei saa uuele

omanikule üle minna enne, kui need on talle teatavaks tehtud, on vastuolus VÕS § 291 lg-s 1

sätestatuga. Viidatud sätte kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja

kohustused kinnisasja omandajale üle sõltumata sellest, kas kinnisasja omandaja üürilepingust

teadis või mitte. Kinnisasja omandaja ei saa tugineda sellele, et ta oli heauskne ja mingeid

üürilepinguga seotud kokkuleppeid või muudatusi ei teadnud (VÕS II komm (2019), § 291, p

3.1). Samuti ei oma VÕS § 323 kohaldamisel tähtsust, kas kinnisasja omandaja üüri- või

rendilepingust teadis või pidi teadma. Kinnisasja rendilepingust teavitamata jätmine võib

kujutada endast kinnisasja müügilepingu rikkumist, kuid see rikkumine ei mõjuta

rendilepingust tulenevaid rentniku õigusi. Kuna endise kostja 8. märtsil 2022 tehtud

ülesütlemisavalduse kehtivuse eeldused puuduvad, on see tagajärjetu (toimetu) ning ei toonud

kaasa rendilepingu lõppemist.

15. VÕS § 324 eesmärk (märge kinnistusraamatus) on pakkuda üürnikule kindlust VÕS § 323

sätestatud üürileandja ülesütlemisõiguse kasutamise eest. Kolleegiumi hinnangul on

VÕS § 324 lg-st 1 tuleneva nõude eeldused täidetud. Märke tegemise nõudeõiguse välistamise

asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud. Rendilepingus ei ole märke tegemise nõudeõigust

välistatud. VÕS § 323 lg-t 1 kohaldatakse ka juhul, kui üüritud asja omandaja võõrandab asja

edasi (VÕS § 323 lg 3). Kostja ega endine kostja ei ole andnud notariaalselt kinnitatud vormis

nõusolekut märke kinnistusraamatusse kandmise kohta. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

kui rendileandjalt märke tegemise eelduseks oleva tahteavalduse tegemist. Kostja tahteavaldus

asendatakse TsÜS § 68 lg 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 8 järgi praeguse kohtuotsusega.

16. 11. aprilli 2022. a maakohtu määrusega on hagi tagatud. Kuna ringkonnakohus maakohtu

otsuse tühistab ja hagi rahuldab, siis jääb kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi

täitmist tagava abinõuna (TsMS § 445 lg 2).

Menetluskulude jaotus

17. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3

sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude

jaotuse.

18. Menetluskulude jaotamisel on üldnormiks TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 166 näeb ette täiendava

regulatsiooni olukorras, kus menetluse ajal vaidlusalune ese võõrandatakse. Viidatud sätte

kohaselt kannavad poole asendamisel vaidlusaluse eseme võõrandamise korral asendatud ja

asendav pool solidaarselt vastaspoole menetluskulud, kui otsus tehakse vastaspoole kasuks.

Sätte teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse teisiti, kui oleks eelnimetatud

viisil ilmselt ebaõiglane.

19. Menetluskulude jaotus peab igal konkreetsel juhul olema võimalikult õiglane. Kostja ja

endine kostja on menetluses osalenud oluliselt erinevas ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ole

endise kostja ja kostja solidaarne vastutus menetluskulude kandmisel õiglane. Samuti tuleb

arvestada, et kostja ei ole maakohtu menetluses vastuväiteid esitanud ning kostja asendati

vahetult enne maakohtu otsuse kuulutamist. Endine kostja vaidles hagile vastu ning seetõttu

saab teda pidada ka esimese astme kohtus menetluskulude põhjustajaks. Seetõttu peab

kolleegium põhjendatuks jätta maakohtus kantud menetluskulud endise kostja kanda.

Kolleegiumi hinnangul ei esine asjaolusid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, et jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Endine kostja vaidles hagile vastu ning

ei võtnud hagi õigeks. Seetõttu on ainetud endise kostja väited, et hageja ei nõudnud

kohtuväliselt temalt märke tegemiseks nõusolekut (vt TsMS § 168 lg 6).

20. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud peab kolleegium põhjendatuks jätta TsMS § 162

lg 1 alusel kostja kanda. Pärast kostja asendamist ei saanud endine kostja enam menetluse käiku

mõjutada ning kostja ei soovinud edasi vaielda. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku asja

lahendamiseks kompromissiga. Kostja on ringkonnakohtule avaldanud, et aktsepteerib

rendisuhte jätkamist, kuid asja lahendamisel kompromissiga ei saa hageja ja kostja lahendada

menetluskulude jaotust.

Kolleegium leiab, et kostja oleks saanud menetluskulude tekkimist apellatsioonimenetluses

vältida, võttes hagi õigeks või rahuldades hageja nõude kohtuväliselt. Sellisel juhul oleks

vaidlus piirdunud üksnes hageja ja endise kostja kantud menetluskulude jaotuse üle. Samuti ei

nõustu kolleegium endise kostjaga, et hagejal on õiguskaitsevajadus ära langenud.

Rendilepingu kohta märkus kinnistusraamatus kaitseb rentnikku rendileandja meelevaldse

rendilepingu ülesütlemise eest. Ennekõike on hageja õigused märkega tagatud kinnisasja

järjekordse võõrandamise korral, kui praegune hagi ei ole enam tagatud.

21. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

22. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)