2-23-8864/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht

07. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-8864 Tsiviilasi A R avaldus Karanaka Bhandarkhal OÜ pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad Ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotiavalduse menetluse lõpetamine, kirjalikus menetluses Võlausaldaja (avaldaja): A R (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Anni Pupp (e-post xxx) Võlgnik: Karanaka Bhandarkhal OÜ (registrikood 14586943, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post rip.vc.inc@gmail.com), seaduslik esindaja juhatuse liige Raul Pint RESOLUTSIOON

1. Jätta võlausaldaja A R poolt võlgniku Karanaka Bhandarkhal OÜ vastu esitatud pankrotiavalduse alusel ajutine pankrotihaldur pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduse menetlus.

2. Tuvastada, et võlgnikul Karanaka Bhandarkhal OÜ on tööõigussuhtest tulenev täitmata kohustus võlausaldaja A R ees summas 5162,03 eurot (sh saamata jäänud töötasu kokku 2309,33 eurot ja hüvitis töölepinguseaduse § 100 lg 4 alusel summas 2852,70 eurot).

3. Käesoleva määrusega on võlausaldajal võimalik pöörduda töötukassa poole hüvitise saamiseks töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel.

4. Jätta menetluskulud võlausaldaja kanda.

5. Määrata kindlaks, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada kohtumäärus kätte võlausaldajale ja võlgnikule.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud

A R esitas 19.06.2023 Harju Maakohtule avalduse Karanaka Bhandarkhal OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees summas 5162,03 eurot. Nõude aluseks on töövaidluskomisjoni otsus xxx, millega mõisteti võlgnikult avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu ja töölepinguseaduse § 100 lg 4 hüvitis kokku 5162,03 eurot. Otsus on jõustunud. Võlausaldaja tõi avalduses esile, et saatis võlgnikule 05.06.2023 pankrotihoiatuse, millega andis täiendava 10-päevase tähtaja kohustuse täitmiseks. Täiendavast tähtajast hoolimata ei ole võlgnik kohustust täitnud. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuse kättesaamist kinnitanud. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes saab saadetud pankrotihoiatuse lugeda kättesaaduks alates 06.06.2023. Seega täitus võlgnikule pankrotihoiatusega antud täiendav tähtaeg 16.06.2023. Kuivõrd nõue on endiselt täitmata ning võlgnik ei ole pakkunud välja mitte ühtegi sisulist lahendust võlaküsimuse lahendamiseks, on avaldajal põhjust arvata, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust on põhjust eeldada ka selle pinnalt, et tal on ligi 14 000 euro suurune maksuvõlg. Kohus võttis 21.06.2023 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajat

15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot ja kohustas võlgnikku esitama kohtule oma kirjaliku vastuse pankrotiavaldusele. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Võlgnik kohtule oma kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 15 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

Kohus võttis 21.06.2023 pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas töötajat tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti suuruses 1000 eurot. Töötaja deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.

PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:

1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul;

2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;

3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja nõude summas 5162,03 eurot aluseks on töövaidluskomisjoni 02.03.2023 otsus nr xxx. Otsus on jõustunud. Kohus leiab, et töötaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust ja tõendanud nõude olemasolu. Töötaja esitas nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgnik ei ole täitnud kohustust

30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ja võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning ta ei ole kohustust täitnud ka peale võlausaldaja poolt antud täiendavat tähtaega ja hoiatust pankrotiavalduse esitamise kohta. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse osas oma seisukohta esitanud. Kohus on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks teinud päringud vararegistritele ning tuvastanud, et võlgnikul puudub registritesse kantud vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puudub majandustegevus. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus andis võlausaldajale võimaluse tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot. Võlausaldaja ei ole viidatud deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti

3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Toimikust ei nähtu, et võlgnikul oleks käesolevas menetluses menetluskulusid tekkinud.

(allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik