2-23-5344/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

04. august 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5344

Tsiviilasi

Nordecon

Betoon

OÜ

avaldus

Baltic

Electrical

Installations OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlausaldaja: Nordecon Betoon OÜ (registrikood 10647027,

asukoht Sepise tn 7, 11415 Tallinn), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Arne Ots ja Kerstin Linnart-Herm (e-post

arne.ots@ellex.legal, kerstin.linnart-herm@ellex.legal)

Võlgnik: Baltic Electrical Installations OÜ (registrikood

12149374, asukoht Merivälja tee 1-240, 11911 Tallinn, e-

post: info@cellnex.eu), seaduslik esindaja X

Ajutine

pankrotihaldur:

Oliver

Ennok

(asukoht

Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ Estonia pst 1 Tallinn,

telefon

6844400,

5255757,

e-post

oliver.ennok@haldur.just.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Baltic Electrical Installations OÜ (registrikood 12149374) pankrotimenetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Baltic Electrical Installations OÜ ja kustutada

äriregistrist.

3. Pärast Baltic Electrical Installations OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Oliver

Ennok pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata Baltic Electrical Installations OÜ dokumentide hoidjaks X (isikukood

xxxxxxxxxxx).

5. Avaldada teade Baltic Electrical Installations OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud ja ajutise halduri tasu võlgniku Baltic Electrical Installations OÜ

kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasuks 2040 eurot (käibemaksuga).

9. Hüvitada ajutise halduri Oliver Ennoki tasu 1000 eurot Nordecon Betoon OÜ poolt

13.04.2023 kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud

ettemaksu arvelt ja kanda see Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXX.

10. Mõista Baltic Electrical Installations OÜ välja ajutise halduri Oliver Ennoki tasu

1040 euro

ulatuses

Pankrotihalduribüroo

Ennok

OÜ

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXX.

11. Määrata võlausaldaja Nordecon Betoon OÜ menetluskulude rahaline suurus kindlaks

eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Võlausaldaja Nordecon Betoon OÜ esitas 06.04.2023 kohtule avalduse Baltic Electrical Installations

OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees

656 529,29 eurot. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata.

Kohus võttis 19.04.2023 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver

Ennoki.

Võlgnib vaidleb pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vastu. Poolte vahel on nõude olemasolu üle

põhjalik sisuline vaidlus. Võlausaldaja nõue ei ole selge. Seega tuleb antud vaidlus lahendada

väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik ei ole töövõtulepingut rikkunud. Ehitustööd lõpetati, sest

võlausaldaja lõpetas tehtud tööde eest maksmise. Kuna võlausaldaja andis töömaa suure hilinemisega

üle, muutus objektiivselt ehitustööde tähtaegne teostamine võimatuks. Töövõtulepingu mitme

tüüptingimused on sedavõrd võlgniku kahjustavad, et on selgelt tühised. Võlausaldaja ise on lepingut

rikkunud ja võlgneb võlgnikule kokku 455 970,40 eurot.

Ajutine pankrotihaldur esitas 31.05.2023 kohtule aruande, mille kohaselt registripidajale on viimane

majandusaasta aruanne esitatud 2021. aasta kohta. Kommertspandid võlgniku vallasvarale puuduvad.

Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on rikkunud pankrotiseadusest tulenevat kohustust esitada

andmeid. Võlgnik on jätnud osaliselt vastamata ajutise pankrotihalduri poolt saadetud teabenõudele.

Esitamata on bilanss ajutise halduri nimetamise seisuga, viimase 3 aasta kvartaalsed bilansid. Võlgnik

on esitanud andmed 28.02.2023 seisuga, mis ei vasta enam tegelikkusele. Esitamata on tasumata

tarnijate võlanõuete nimekiri. Võlgniku esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 28.02.2023 bilansi

kohaselt vara 732 365,96 eurot. Võlgniku pangakontod on miinuses 46 141,98 euroga. Vara koosneb

ostjatelt laekumata arvetest 79 801,96 eurot, nõuetest ja ettemaksetest summas 744 594,90 eurot.

Varade all on võlgnik kajastanud ka nõuet pankrotiavalduse esitanud Nordecon Betoon OÜ vastu

summas 516 046,39 eurot ja ehitusaegset tagatist summas 45 901,10 eurot. Nordecon Betoon OÜ

antud nõuet ei tunnista, vaid on esitanud võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Masinad ja seadmed on

käesolevaks tagastatud liisingule. Muid põhivarasid võlgnikul ei ole. Võlgniku juhatus on kinnitanud,

et reaalne vara võlgnikul käesoleval ajal puudub. Võlgniku 28.02.2023 esitatud bilansi kohasel on tal

kohustusi summas 666 103,05 eurot, kuid võlgnik ei ole kohustuste all kajastanud pankrotiavalduse

esitanud Nordecon Betoon OÜ kohustust summas 656 529,29 eurot. Võib esineda tehingute

tagasivõitmise võimalusi, kui selgub, et tehingud ei ole vastavuses võlgniku ja kõigi võlausaldajate

huvidega ning on eelistatud üht võlausaldajat teistele.

Võlgnikul on vaidlus võlausaldaja Nordecon Betoon OÜ-ga töövõtulepingust nr xxxxxxxxxxxx

tuleneva nõude üle. Tegemist on mahuka ja keerulise õigusvaidlusega, millele ajutisel pankrotihalduril

puudub võimalus anda lõplikku õiguslikku hinnangut, kuid tõenäoliselt oleks mõistlik antud nõude

osas võtta edasises menetluses erapooletu asjatundja õiguslik hinnang. Ajutise pankrotihalduri

hinnangul tuleks võlgniku maksejõuetust hinnata alternatiivselt ilma vaidlusaluse nõude olemasoluta.

Võttes arvesse, et võlgniku suhtes on algatatud 2023. aastal 5 täitemenetlust, millest 2 on peatatud

pankrotiavalduse menetlusse võtmise tõttu ning võlgnikul on maksuvõlg alates 11.07.2022, on

võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Lisaks on töötajate töölepingud

lõpetatud ja majandustegevust enam toimuda ei saa. Samuti on võlgniku arvelduskonto miinuses.

Võlgnik on kogu põhivara võõrandanud, maha kandnud või liisinguandjale tagastanud. Samuti on

vahetunud juhatuse liige ning osanik. Võlgniku uus juhatus on kinnitanud, et reaalset vara võlgnikul

ei ole. Eeltoodu kogumis viitab, et võlgniku majandustegevus on lõpetatud ja võlgnik on sisuliselt

likvideerimisel.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajab maksejõuetuse põhjus erikontrolli teostamist võlgniku

tegevuse osas. Kui võlgnikul on põhjendatud vastuväited Nordecon Betoon OÜ nõude osas, siis võib

maksejõuetuse põhjuseks olla muu asjaolu PankrS mõistes. Juhul kui võlgniku vastuväited on otsitud

ja põhjendamatud ning tõendamist ei leia, siis võib esineda juhatuse poolt tahtlik käitumine kohustuste

täitmisest kõrvalehoidumiseks. Muu hulgas viitab sellele kogu tegevuse ja põhivara lõpetamine ning

uue juhatuse nimetamine olukorras, kus tegevus on lõppenud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on

maksejõuetus välja kujunenud 2022 lõpus, kui tekkis vaidlus tellijaga Nordecon Betoon OÜ.

Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kõiki

nõutud raamatupidamisdokumente, siis võib võlgniku juhatuse tegevuses esineda süüteo tunnused.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega st võlgnik oleks

pidanud 2022 lõpus esitama pankrotiavalduse, kui sai selgeks, et võlgnik majandustegevust jätkata ei

saa ja võlgniku suhtes algatati täitemenetlused ning tekkis maksuvõlgnevus.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankroti väljakuulutamiseks oleks vaja tasuda kohtu

deposiiti summa 4000 eurot.

Kohus tegi 07.06.2023 määrusega ettepaneku Baltic Electrical Installations OÜ pankrotimenetlusest

huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 4000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt

21.06.2023. Teade avaldati 07.06.2023. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud.

Kohus tegi 26.06.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse

esitamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas

25.07.2023, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada Baltic Electrical Installations OÜ

pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega

kaasneks avalik huvi.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja esialgsetel andmetel puudub

vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani

liikme vastu ning maksejõuetuse teenistus ei esitanud avaldust pankrotimenetluse algatamiseks

avaliku uurimisena.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt

666 103,05 eurot, kuid igasugune reaalne realiseeritav vara puudub. Võlgniku pangakontod on

miinuses. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks

muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS

§ 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema

kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena

arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine

on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused vajavad täpsemat analüüsi.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab

väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 07.06.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot hiljemalt 21.06.2023. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude

katteks vahendeid.

PankrS § 30 lg 5 sätestab, et kui PankrS § 30 lg 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest

isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

26.06.2023 Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kohtule avalduse esitamiseks

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistuse juhataja teatas, et ei

esita käesolevas asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. Seega

lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Arvestades pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandes esitatut peab kohus maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus.

Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest

isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise

isiku

kahe

kuu

jooksul

pankrotimenetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme X.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri

tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel

halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma

ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed

ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

Ajutine haldur palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri

andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt

kulus ajutisel halduril oma ülesannete täitmiseks 17 tundi, sh 0,5 tundi teabenõude koostamisele ja

võlgnikule esitamisele; 0,5 tundi päringute koostamisele ja lähetamisele erinevatesse registritesse ja

krediidiasutustesse; 3 tundi päringute tulemusena saabunud vastuste sh võlgniku pangakontode

töötlemisele; 1 tund võlgniku registriandmetega tutvumisele; 4,5 tundi võlgniku esitatud teabenõude

vastuste ja finantsandmetega tutvumisele; 1 tund tagasivõitmise võimaluse analüüsimisele; 6,5 tundi

kõigi saadud andmete kogumis analüüsimisele ja ajutise pankrotihalduri aruande koostamisele.

Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 100 euro (lisandub käibemaks) ja palub määrata

ajutise halduri tasuks 1700 eurot, s.o 2040 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu

kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui

ka halduri kvalifikatsioonile.

Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu 1000 euro ulatuses välja maksta võlausaldaja poolt kohtu

deposiitkontole kantud vahenditest. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 1000 euro ulatuses kuulub

hüvitamisele võlausaldaja poolt 13.04.2023 kohtu deposiiti tasutud 1000 euro arvelt. Ülejäänud

ulatuses, s.o 1040 eurot (2040 – 1000) mõistetakse ajutise halduri tasu välja võlgnikult endalt. PankrS

§ 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid jätab kohus tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda

(PankrS § 150 lg 4). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku

aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik