1-10-10481/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-10-10481

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. veebruar 2011.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-10-10481 (10230104108)

Kohtunik Rahvakohtunikud Julia Vernikova Haldi Ojamaa ja Ene Vihmand

Kohtuistungi sekretär Tõlk Raivo Seppo Julia Zautina, Ann Tamme Kriminaalasi D.N süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4,7, § 344 lg 1, § 199 lg

2 p 5,9 järgi üldmenetluses

Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav D.N

Isikukood: XXX, elukoht: XXX, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, viimati: 21.01.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 1, § 121 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat, ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust tõkend – vahistamine alates 22.03.2010 (kahtlustatavana kinni peetud 21.03.2010, 12.02.2009 kuni 14.02.2009

Kaitsja Urmas Simon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi D.N KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 4 kuud,

KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest suurema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o Pärnu Maakohtu 21.01.2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

Tunnistada süüdi D.N KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o 3 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.02.2009 kuni 14.02.2009, s.o 3 päeva, seega kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 5 (viis)

kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust ning karistuse kandmise alguseks 21.02.2010.a.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Välja mõista D.N-ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 senti ning määratud kaitsjale makstud tasu 742 (seitsesada nelikümmend kaks) eurot ja 9 senti, ekspertiisitasu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 49 senti, toimiku materjalide koopiate tegemise kulud 7 (seitse) eurot ja 80 senti.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: D.N, 1-10-10481, menetluskulud.

Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav

17.03.2011.a.

SÜÜDISTUS

D.N´ süüdistatakse selles, et tema 11.11.2007.a kella 03.00 paiku Pärnu linnas Koidula pargis koos kahe tuvastamata isikuga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kallale IP, tõugates teda selja tagant pikali maha ning seejärel lüües teda mitmel korral näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, ja võttis ära mobiiltelefoni Samsung E770 3800 krooni väärtuses, milles oli Tele2 kõnekaart kõneajaga 45 krooni väärtuses, võtme

45 krooni väärtuses ja rahakoti 176 krooni väärtuses, milles olid ID-kaart, 2 pangakaarti ja 150 krooni sularaha, kokku asjad 4216 krooni väärtuses.

Oma tegevusega pani D.N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud füüsilise vägivallaga isikute grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, s.o järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 200 lg 2 p 4,7

Samuti tema täpselt kindlakstegemata kohas ja ajal, ajavahemikus 06.04.2009 kuni 25.09.2009 võltsis sõiduki ostu-müügi lepingut, mis oli sõlmitud 06.04.2009.a. D.N-i elukaaslase

AK(uue nimega KLA) ja SRvahel sõiduauto Opel Omega reg. nr. XXXmüügiks, kirjutades omakäeliselt lepingu lõppu SRnimelt, et SR on kogu raha sõiduauto müügist kätte saanud 21.09.2009.a ja annab auto omandiõiguse AK üle, samuti kirjutas kinnitusele alla, jäljendades SR allkirja.

Võltsitud lepingu edastas ta AK, mille tulemusel müüdi 25.09.2009 SR kuuluv sõiduauto omaniku, s.o SR nõusolekuta AS-le Kuusakoski, esitades omandiõiguse ülemineku kinnitamiseks võltsitud ostu-müügi lepingu.

Oma tegevusega pani D.N toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi, s.o järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 344 lg 1

Samuti tema, olles 21.01.2009 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, 16.01.2010 ja 17.10.2009 karistatud KarS § 218 alusel pisivarguste eest, 05.03.2010.a kella 17:00-18:00 ajal Tallinnas, Magasini tänaval, vahetult pärast HP´i ründamist tuvastamata jäänud noormeeste poolt, varastas HPi´le kuuluva mobiiltelefoni №kia 6070 väärtusega 900 krooni ning Swedbank pangakaardi, mille kontojääk oli sellel hetkel 109 krooni ja 89 senti ning seejärel järelteona üritas raha omastamise eesmärgil 05.03.2010.a kell 18:40 Tallinnas, Suur- Sõjamäe

4 asuvast Danske Bank AS Eesti filiaali ja №rdea Bank Finland Plc Eesti filiaali ühiskasutuses olevast sularahaautomaadist nr FRX00109 kahel korral ning 06.03.2010.a kell 13.32 Tallinnas Liivalaia 22 asuvas SEB Panga sularahaautomaadist võtta varem varastatud pangakaardiga HPi Swedbank´i kontolt nr XXXXXXXXXXXXX välja sularaha, kuid automaat konfiskeeris kaardi pärast vale pin-koodi kolmandat sisestamist.

Samuti tema varem vargusi toime pannud isikuna, 21.03.2010.a kella 03:00 paiku Tallinnas,

Viru väljak 4 asuva Viru hotelli juures järgnes Viru hotelli peaukse juurest MLT´ile, kes suundus Tammsaare pargi poole ning seejärel, olles Viru hotellist möödunud, lükkas D.N selja tagant kannatanu MLT´i põlvili, tekitamata kannatanule füüsilist valu, ning üritas ära rebida kannatanu käes olnud käekotti Picard väärtusega 1560 krooni, milles oli rahakott

Fiorelli väärtusega 300 krooni, Soome Vabariigi pass, mobiiltelefon №kia väärtusega 1560 krooni, sularaha 1331 krooni, 220 eurot, fotod, pangakaardid, juhiluba. Kannatanu hoidis kõvasti oma käekotist kinni ning karjus appi, mille tulemusena jooksid kannatanu juurde AS Pristis turvatöötajad, kes sündmuskohal pidasid D.N-i kinni.

Oma tegevusega pani D.N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus leiab, et süüdistatava D.N karistust kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistust raskendava asjaoluna tema puhul tuleb seonduvalt 05.03.2010.a kuriteoepisoodiga kannatanu HPi suhtes lugeda KarS § 58 p 3 alusel süüteo toimepanemist kõrges eas ja abitus seisundis isiku suhtes.

Süüdistatavale inkrimineeritud tegude eest näeb seadus ette karistusena nii rahalise karistuse kui ka vangistuse, neist raskeima eest võib karistada vangistusega kuni viis aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt puudub D.N töökoht ja alaline sissetulek, samuti ainuüksi asjaolu, et enamus süüksarvatud tegudest on varavastased ning dokumendi võltsimise eesmärgiks oli samuti võimalus vabaneda kohustusest maksta raha, annab alust järeldada, et rahalise karistuse kohaldamine on süüdistatava suhtes välistatud. Seega saab mõistetavaks karistuseks olla vaid vangistus.

Süüdistatava süü suurusele mõjub süüdistuse maht, ta on toime pannud neli erinevat kuritegu, kusjuures vähemalt kaks neist lühikese aja jooksul. D.N süü suurust iseloomustavaks asjaoluks on kuritegude toimepanemise asjaolude selline eripära, et kuriteo ohvriteks on D.N ilmselgelt valinud isikud, kes pole lähtuvalt oma mistahes seisundist osanud tema kuritegelikule kavatsusele vastu seista. Hinnates süüdistatava käitumist tervikuna, leiab kohus, et D.N näol on tegemist isikuga, kes kasutab igat sobivat võimalust rikkuda seadust.

Mõistetava karistuse eripreventsiooni kaalutlusi silmas pidades tuleb arvestada süüdistatava isikut. D.N on varem korduvalt, 9-l korral kriminaalkorras karistatud isik, viimase kohtuotsusega peeti võimalikuks vabastada ta karistuse kandmisest tingimisi. Sellega anti D.N-ile mõista – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi ja tõestab oma seaduskuuleka käitumisega, et tema suhtes vabadust piirava karistuse kohaldamine ei ole tõepoolest otstarbekas. Kahjuks, osutus eelmise kohtuotsuse teinud kohtu prognoosiotsus ekslikuks ning karistuse positiivne eripreventiivne toime ei realiseerunud. Seetõttu tuleb D.N karistada reaalse karistusega ning arvestades tema süü suurust, samas aga asjaolu, et kuritegudega ei ole varalist kahju tekitatud, leiab kohus, et raskeima kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistuse pikkus peab jääma sanktsiooni ühe neljandiku piiresse. Kuivõrd KarS § 202 järgi kvalifitseeritava teo pani D.N toime 11.11.2007.a, s.o enne eelmist, 21.01.2009 Pärnu Maakohtu otsust ning ülejäänud teod pani ta toime katseajal, siis tuleb esmalt mõista karistus katseajal toimepandud tegude eest, seejärel suurendada mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu 21.01.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, seejärel mõista karistus enne mainitud kohtuotsuse tegemist toimepandu eest ja lõpuks moodustada kuritegude kogumi eest liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel.

Kohtunik

Rahvakohtunikud