3-23-617/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2023, Tartu

Haldusasja number

3-23-617

Haldusasi

Mittetulundusühingu

Saarte

Koostöökogu

kaebus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)

11. novembri 2022. a otsuse nr 13-21.4/22/755 ja 16.

veebruari 2023. a vaideotsuse nr 13-21.4/22/838-2 osaliseks

tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks tühistatud osas uut

otsust tegema

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Veiko Bergmann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. augustil 2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 1. aprilli 2016. a

otsusega nr 13-6/153 Maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku

3-23-617

tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) § 20 lg 3 ja § 23 lg 2 alusel

kohaliku tegevusgrupi taotluse ning määras Mittetulundusühingule Saarte Koostöökogu

(edaspidi ka kaebaja) taotluse nr 19415780011 alusel toetuse 1 116 543,55 eurot (tl 6-7).

1.1. Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu esitas 2. juunil 2022 PRIA-le määruse nr 11 §

22 lõike 1 alusel maksetaotluse kohaliku tegevusgrupi toetuse 11 893,25 euro ulatuses

väljamaksmiseks, sh 8232 eurot veebilehe „Ehtne Saaremaa Toode“ märgise arendamiseks.

Maksetaotlus sisaldas järgmisi tegevuskulusid:

1) pood.ehtne.ee lehe arendamine, visuaalise ja graafika uuendamine – Hyperpowers OÜ arve

nr 21081 summas 2232,00 eurot;

2) märgise veebilehe e-poe platvormi loomiseks vajalikud arendused – Digitaalne Turundus

OÜ arve nr 21163 summas 6000,00 eurot.

1.2. PRIA otsustas 11. novembri 2022. a otsusega nr 13-21.4/22/755:

1) maksta toetust kogusummas 3661,25 eurot vastavalt otsuse lisale (resolutsiooni punkt 1);

2) jätta välja maksmata toetus summas 8232 eurot (punkt 2);

3) tunnistada PRIA peadirektori 1. aprilli 2016. a otsus nr 13-6/153 osaliselt kehtetuks

taotluse nr 19401500011 osas punktis 2 nimetatud summa ulatuses (punkt 3).

PRIA põhjendas otsust toetuse välja maksmata jätmise osas kokkuvõtvalt järgmiselt:

1) esitatud kuludokumentide järgsete tegevuste kulud on projektitoetuse, mitte tegevusgrupi

toimimise ja tegevuspiirkonna või strateegia elavdamise kulud;

2) tegevused ei soodusta teabevahetust sidusrühmade vahel;

3) tegemist on meetme määruse järgi mitteabikõlblike kuludega.

PRIA märkis otsuses õiguslike alustena järgmised normid: haldusmenetluse seaduse (HMS) §

66 lg 2 p 3, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS kuni

31.12.2022 kehtinud redaktsiooni) § 75 lg-d 1 ja 2, § 81 lg-d 2-4, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 35 lg 1 p e ning määruse nr 11 1, § 8, § 16 lg 5 ja §

24.

2. Kaebaja esitas PRIA-le 9. detsembril 2022 vaide PRIA 11. novembri 2022. a otsuse nr

13-21.4/22/755 p-de 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks ja palus teha uue otsuse, millega maksta

välja toetus 8232 eurot.

PRIA rahuldas 16. veebruari 2023. a vaideotsusega nr 13-21.4/22/838-2 vaide osaliselt ja

tunnistas kehtetuks vaidlustatud otsuse punkti 3, millega tunnistati 8232 euro ulatuses

osaliselt kehtetuks PRIA 1. aprilli 2016. a otsus nr 13-6/153. Muus osas jättis PRIA vaide

rahuldamata.

PRIA põhjendas vaideotsust kokkuvõtvalt järgmiselt:

1) Määruse nr 11 § 2 lg 2 p 3 kohaselt vastab kohalik tegevusgrupp kohaliku tegevusgrupi

toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui ta ei ole saanud ega taotle samal ajal sama kulu kohta

toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest ega muud tagastamatut

riigiabi. MTÜ Saarte Koostöökogu on esitanud sama kulu kohta maksetaotluse nii

projektitoetuse saamiseks kui ka kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks;

2) määruse nr 11 §-s 8 eristatakse kohaliku tegevusgrupi toetusest rahastatavaid tegevusi

projektitoetusest rahastatavatest tegevustest. Tegevusgrupp on vaba oma tegevusi kahe

nimetatud toetusskeemi vahel jagama siiski üksnes niivõrd kuivõrd tehtud valik vastab

määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimustele;

2(11)

3-23-617

3) tegevusgrupi toetus on kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimiseks vajalike

jooksvate kulude ja tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavate kulude hüvitamiseks. Tegemist

on tegevusgrupi kui LEADER-meetme rakendamisel konkreetset avalikku ülesannet täitva

organisatsiooni toimimiseks vajalike kuludega;

4) määruse nr 11 § 21 lg 4 p-des 3, 13 ja 14 on sätestatud konkreetsed kohustused kohaliku

tegevusgrupi oma veebilehega seoses. Nende kohustuste täitmiseks vajalikud veebilehe

arendused kuuluvad kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimiseks vajalike kulude

hulka määruse § 16 lg 2 punkti 10 tähenduses. Samuti võivad tinglikult tegevusgrupi

veebilehe

kaudu toimuvad kohaliku strateegia laiaulatuslikule tutvustamisele suunatud tegevused

kuuluda kohaliku tegevusgrupi toetusest hüvitatavate kulude hulka, kui konkreetne tegevus

veebis kuulub mõne määruse § 16 lg-s 3 nimetatud tegevuse hulka. Kohaliku tegevusgrupi

toimimiseks vajalikke kulusid ei saa samastada kohaliku tegevusgrupi strateegia rakendamise

kuludega;

5) kuna PRIA jääb seisukohale, et vaidlusalused kulud ei kuulu hüvitamisele kohaliku

tegevusgrupi toetuse vahenditest ja varem samasid kulusid hõlmanud projektitoetuse taotluse

rahuldamise otsus on juba tervikuna kehtetuks tunnistatud, puudub ülekaalukas vajadus

täiendavalt kehtetuks tunnistada Mittetulundusühingu Saarte Koostöökogu kohaliku

tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsus.

3. Mittetulundusühing Saarte Koostöökogu esitas 17. märtsil 2023 Tartu Halduskohtule

kaebuse järgmiste taotlustega:

1) tühistada PRIA 11. novembri 2022. aasta otsus nr 13-21.4/22/755 osas, millega PRIA jättis

välja maksmata toetuse summas 8232 eurot (otsuse p 2);

2) tühistada PRIA 16. veebruari 2023. aasta vaideotsus nr 13- 21.4/22/838-2 osas, millega

PRIA jättis rahuldamata vaide PRIA 11. novembri 2022. a otsuse nr 13- 21.4/22/755 punkti 2

osas; 3) kohustada PRIA-t asjas tühistatud osas uuesti otsustama.

4. Kohus võttis kaebuse 20. märtsi 2023. a määrusega menetlusse. Vastustaja esitas

vastuse kaebusele 17. aprillil 2023.

Kohus määras 18. aprilli 2023. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses. Kaebaja

esitas täiendavad kirjalikud seisukohad ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks koos

kuludokumentidega 16. juunil 2023.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist osas, mis puudutab

talle veebilehe „Ehtne Saaremaa Toode“ märgise arendamise kulude välja maksmata jätmist,

ning PRIA-le esitatud maksetaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja väidab

järgmist.

5.1. PRIA ei ole haldusakti andmisel järginud haldusmenetluse seaduses kohustuslikuna

määratud haldusmenetluse nõudeid. PRIA otsused ei ole selged, üheselt mõistetavad,

piisavalt põhjendatud ega ka kooskõlas kehtiva õigusega. Lisaks ei ole PRIA otsuste

tegemisel võtnud vajalikul määral arvesse kaebaja vastuväiteid.

5.2. PRIA seisukoht strateegiajärgsete tegevuste kulude kuuluvusest projektitoetuse või

kohaliku tegevusgrupi toetuse taotlusrühma on vastuoluline, sh puudub PRIA-l pädevus

taotleja tegevuse ümberkvalifitseerimiseks. Kaebaja puhul on tegemist LEADER-programmi

3(11)

3-23-617

kohaliku tegevusgrupiga, kes koostab strateegia ning strateegias märgitud meetmeid

hakatakse läbi projektitoetuste taotluste ellu viima. Strateegia on olemuselt laiem, kui üksnes

meetmete küsimused.

5.3. Maaeluministeeriumi poolt kinnitatud kaebaja strateegia sisaldab ka Ehtne Saaremaa

märgisega seotud tegevusi. Strateegias on viidatud piirkondliku ettevõtluse arenguvajaduse

juures, et esineb vajadus ka piirkondlikku tootemärgise „Saaremaa ehtne toode“ jätkuvaks

edasiarendamiseks, et mitte väiketootjate seas atraktiivset tootemärki ja ettevõtlust ning

tootearendust propageerivat tööd unarusse jätta. Strateegia kohaselt ei ole märgise

arendustegevus ette nähtud strateegia meetmena, mida rakendada, vaid meetmeid toetava

kõrvaltegevusena. PRIA-l puudub pädevus seda ümber hinnata, vaid ta saab üksnes anda

hinnangu, kas kulu on määruse nr 11 § 16 järgi abikõlblik.

5.4. Ebaõige on väita, et strateegia rakendamise kulusid tuleks peamiselt taotleda

projektitoetusest või kohaliku tegevusgrupi toimimiseks vajalikke kulusid ei saaks samastada

strateegia rakendamise kuludega. Määruse nr 11 § 8 teeb vahet sellel, et projektitoetust

antakse strateegia meetmete rakendamiseks ning kohaliku tegevusgrupi toetust strateegia

rakendamisel kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks.

Vaidlusalused kulud ei ole strateegia meetme rakendamise osa, vaid strateegia meetmeid

abistav osa, mis toetab ja abistab strateegia meetmete rakendamist ja eesmärke, sh strateegia

edendamise ja elavdamisega sidusrühmade ühtsust luues.

5.5. Aastast 2012 on märgis kujunenud oluliseks osaks tegevusgrupi tegevuses ja arengus

ning tegevuspiirkonna elavdamisel, olles teerajajaks väga suurele hulgale kohalikele

ettevõtetele. Kui strateegiaga määratakse kindlaks põhieesmärgid ja rakendatakse

põhieesmärkide elluviimiseks meetmed, mida projektitaotluse meetmetega ellu viia, on

märgis see üks ühtne element kaebaja tegevuses, mis suunab ja abistab potentsiaalseid

taotlejaid otsustamaks oma tegevust, sh tulla märgist taotlema. Lõppeesmärgiks on ühtne

kogukond. See kulu on selgesti kohaliku tegevusgrupi toimimiseks vajalik kulu.

5.6. PRIA praktika järsk muutus, ilma sellest taotlejat teavitamata, on vastuolus hea halduse

tavaga ning seega õigusvastane. Aastate jooksul (alates 2012) on märgisega seotud kulud

olnud korduvalt aktsepteeritud tegevusgrupi toimimiseks vajaliku kuluna.

5.7. PRIA on eksinud tegevuste abikõlblikkuse määramisel. Määruse nr 11 § 16 lg 2 p 10

kohaselt on abikõlblikud jooksvad kulud, mis on seotud veebilehe loomise, haldamise ja

arendamise kuludega. Määrus ei sõnasta, et sellised kulud ei või olla seotud strateegia

rakendamisega või peaksid olema mingil juhul taotletud projektitoetuse meetmest.

5.8. Põhjendamatu on väita, et veebileht on loodud teenima üksnes ettevõtluse huve.

Arengustrateegia näitab üheselt märgise puutumust erinevate huvirühmadega, aitamaks kaasa

ühe elemendina suurematele Saaremaa kohaliku arengu eesmärkidele. Vastuoluline on

vaideotsuses avaldatu, et abikõlblikuks kuluks loetav veebileht peab endas sisaldama üksnes

teabevahetuslikku lehte. Strateegia kohaselt on märgise nähtavus ja tuntuse suurendamine

kaebaja ülesanne.

5.9 Kaebaja ei ole taotlenud kulude topelt tasumist ega samade kulude tasumist

projektitaotluse raames. PRIA rahuldas projektitaotluse ja määras taotlejale toetust 31. märtsi

2021. a otsusega nr 13-21.2/21/1265 erinevateks tegevusteks (181 850,54 eurot), kuid selle

otsuse on PRIA 10. detsembri 2021. a otsusega nr 13-21.2/21/4719 kehtetuks tunnistanud.

4(11)

3-23-617

5.10. Strateegias saavad sisalduda ainult tegevused seonduvalt strateegia rakendamisega,

milleks osa tegevusi on hõlmatud projektitoetusega (sellise meetme taotlejaks saab olla vaid

kaebaja) ning need tegevused, mis ei ole projektitegevused või selleks ei kvalifitseeru, kuid on

märgitud strateegias, ongi tegevuse kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna

elavdamiseks.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, väites järgmist.

6.1. PRIA haldusaktid (otsus ja vaideotsus) on õiguspärased – need on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalsed ning vastavad vorminõuetele. Nähtuvalt PRIA-le esitatud vaidest ning

kohtule esitatud kaebusest, on kaebaja õigesti aru saanud põhjusest, miks PRIA on

vaidlustatud otsuse teinud.

6.2. PRIA-le ei ole antud kaalutlusõigust toetuse saamiseks sätestatud abikõlblikkuse

tingimustele mittevastavuse tuvastamise korral.

6.3. ELÜPS2014 § 54 lg-st 1 tulenevalt annab Maaeluministeeriumi poolt strateegia

heakskiitmine õiguse ja paneb kohustuse strateegia esitanud kohalikul tegevusgrupil asuda

strateegiat ellu viima – omistab konkreetsele eraõiguslikule juriidilisele isikule pädevuse

õigustloovatest aktidest tuleneva avaliku ülesande täitmiseks. Sellest ei saa aga järeldada, et

see isik saaks ise määrata tingimusi toetusmaksete saamiseks. Strateegia dokumendiga ega ka

strateegia heakskiitmise otsusega (haldusakt) ei reguleerita strateegia elluviimise rahastamisel

kehtivaid toetuse saamise tingimusi, vaid need on sätestatud määrusega. Määrus eristab

selgelt kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks kehtivaid abikõlblikkuse tingimusi

projektitoetuse abikõlblikkuse tingimustest.

6.4. PRIA on pädev haldusorgan kontrollimaks ja otsustamaks, kas kaebaja maksetaotluses

esitatud kulud on määruse normide kohaselt kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks

abikõlblikud. PRIA pädevus kontrollida taotleja tegevuse vastavust toetuse saamiseks

sätestatud tingimustele tulenes ELÜPS2014 § 66 lõikest 2 ja määruse nr 11 § 24 lõikest 2.

6.5. Taotleja kinnitab kaebuses, et on varem samale kulule taotlenud projektitoetust (määruse

§ 8 lg 2), s.t kaebaja on ise sama kulu käsitlenud ühel juhul projektitoetusest hüvitatava

kuluna ja vaidlusalusel juhul kohaliku tegevusgrupi toetusest hüvitatava kuluna. PRIA

selgitas, et konkreetne kulu saab olla hüvitatav projektitoetuse saamiseks sätestatud

tingimuste kohaselt. Asjassepuutuvate õigusnormide kohaselt ei saa tekkida olukorda, kus

sama kulu sobiks rahastamiseks määruses eristatud mõlema toetusliigi vahenditest.

6.6. Veebilehe www.ehtne.ee arendamise kulu ei ole kohaliku tegevusgrupi toimimiseks

vajalik

kulu. Määruse § 8 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt võib kohaliku tegevusgrupi toetust

taotleda kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks. Tulenevalt

määrusest (EÜ) 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktidest d ja e on tegevusgrupi toimimise

kulud ja tegevuspiirkonna elavdamise kulud samuti erineva kulud. Kuna vaidlusalune kulu ei

kuulu ühegi § 16 lõikes 3 nimetatud abikõlbliku kululiigi hulka, ei ole alust käsitada veebilehe

www.ehtne.ee arenduskulusid tegevuspiirkonna elavdamiseks antava toetuse abikõlbliku

kuluna.

6.7. Kohaliku tegevusgrupina käsitatakse isikut, mis vastab Euroopa Liidu õiguses sellise

isiku kohta sätestatud tingimustele ning ülesanded on ammendavalt kirjas määruse (EÜ) nr

5(11)

3-23-617

1303/2013 artiklis 34 ja ka ELÜPS2014 § 53 lg-s 2 ning § 54 lg-tes 1 ja 6. Kohalike

tegevusgruppide toimimiseks vajalike kuludena tuleb määruse § 8 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr

1303/2013 artikli 35 lõike 1 punkti d tähenduses ja koostoimes sama määruse artikliga 34

käsitleda üksnes kohalikele tegevusgruppidele just Euroopa Liidu õigusega pandud avalike

haldusülesannete täitmise tagamiseks vajalikke kulusid. Avalike ülesannete täitmise

tagamiseks eraldatud avalikke vahendeid ei ole ette nähtud kasutada eraõiguslike huvide

realiseerimiseks. Kaebaja erinevate tegevuste puhul tuleb teha vahet, millised neist kujutavad

endast õigustloovate aktidega kaebajale pandud avaliku halduse ülesande täitmist ja millised

mitte.

6.8. Märgise „Ehtne Saaremaa“ arendustegevuse puhul, mille hulka tuleb lugeda ka

vaidlusalune kulu veebilehe www.ehtne.ee arendamiseks, ei ole tegemist avaliku halduse

ülesande täitmisega. Märgise kasutamine on ettevõtjate poolt võimalik ainult tasu eest.

Haldusülesannete täitmisel on lubatud tasu küsida aga vaid seaduses sätestatud juhul. Ainult

kohaliku tegevusgrupi tegevust haldusülesannete täitmisel saab kasutada toetada avalikest

vahenditest.

6.9. PRIA ei nõustu kaebaja väitega halduspraktika järsust ja õigusvastasest muutmisest.

Kaebaja on välja toonud üksikjuhtumi – 2019. aastal esitatud maksetaotluses sisalduva

veebilehe arendamise kulu, mille PRIA kohaliku tegevusgrupi toetuse vahenditest välja

maksis. Tegemist on ühekordse juhtumiga, millest ei saa tuletada PRIA pikaajalist

halduspraktikat. PRIA tegi õigusliku vea konkreetse kulu lugemisel kohaliku tegevusgrupi

toetuse saamisel abikõlblikuks kuluks, kuid see ei ole praeguse vaidluse esemeks.

Abikõlblikkustingimuste

kontrolli puhul PRIA-l kaalumisruumi

ei ole.

6.10. Määruse (EÜ) 640/2104 artikli 35 lõike 1 imperatiivsest sisust tuleneb, et ka juhul, kui

PRIA ongi varem eksinud selle normi vastu, ei saa kaebajal tekkida õiguslikku ootust, et

PRIA jätab ka tulevikus kõnealuse normi koos määruse abikõlblikkuse normidega

kohaldamata.

6.11. Kohaliku tegevusgrupi toetuse taotluse rahuldamise otsuses ei sisaldu konkreetseid

tegevusi, millele kõnealune toetus on määratud. Seega ei saanud tekkida kaebajale õiguspärast

ootust, et PRIA hüvitab märgisega „Ehtne Saaremaa“ seotud kulud, sh veebilehe arendamise

kulud just kõnealusest toetusmeetmest.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebajale on määratud toetus maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11

„Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11, meetme määrus)

alusel esitatud taotluse alusel.

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 32 nimetatud

kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegiate alusel, mille on

heaks kiitnud Maaeluministeerium (ELÜPS2014 § 69 lg 1). Kohalikule tegevusgrupile

esitatavad nõuded, sealhulgas nõuded kohaliku tegevusgrupi põhikirja, liikmesuse, juhtimise,

tegevusaja ja -piirkonna kohta, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

(ELÜPS2014 § 69 lg 3).

Eelnevalt viidatud määrusega nr 11 kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020”

meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” allmeetmete 19.2 „Toetus tegevuste

6(11)

3-23-617

teostamiseks kohaliku arengu strateegia raames”, 19.3 „Kohaliku tegevusgrupi

koostöömeetmete ettevalmistamine ja rakendamine” ja 19.4 „Toetus kohaliku tegevusgrupi

jooksvate kulude ja elavdamismeetmete jaoks” raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse

ja LEADER-projektitoetuse (edaspidi projektitoetus) andmise ja kasutamise tingimused ning

kord.

9. Määruse nr 11 § 8 lg 1 kohaselt võib kohaliku tegevusgrupi toetust taotleda kohaliku

tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, sealhulgas riigisisese

koostööprojekti ettevalmistamiseks. Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmete

rakendamiseks, sealhulgas LEADERi koostöötegevuse arendamiseks (§ 8 lg 2).

10. Kaebaja on vaidlustanud otsuse ja vaideotsuse osas, millega PRIA on jätnud osaliselt

välja maksmata maksetaotlustega taotletud toetuse 8016,84 euro ulatuses. Vaidlusalune

summa puudutab kulusid, mis on tehtud seoses märgise "Saaremaa Ehtne Toode" veebilehe

pood.ehtne.ee arendamisega ja EHTNE Saaremaa toode e-poe platvormi arendamiseks.

Kaebaja 2. juuni 2022. a maksetaotlusest ilmneb, et kaebaja taotleb kulude väljamaksmist

kohaliku toetusgrupi toetuse raames (tl 8p).

11. Pooled on eri meelt selles, kas tegevusgrupi toetuse kontekstis on abikõlblikud

veebilehe arendamisel "Saaremaa Ehtne Toode" märgisega seotud järgmised taotletud kulud:

1) Hyperpowers OÜ arve nr 21081 summas 2232,00 eurot - kulu on seotud pood.ehtne.ee

lehe arendamisega ning selle visuaalide, graafika jms uuendamisega;

2) Digitaalne Turundus OÜ arve nr 21163 summas 6000,00 eurot - kulu on seotud Saarte

Koostöökogu omandis oleva piirkonnamärgise EHTNE Saaremaa toode veebilehele e-poe

platvormi loomiseks vajalike arendustöödega, samuti vajalikud arendused ehtne.ee

veebilehel.

Hyperpowers OÜ arve selgituseks on maksetaotluses märgitud: „Piirkonnamärgis EHTNE

Saaremaa toode on Saarte Koostöökogu omandis. Strateegiale vastavalt on märgise nähtavuse

ja tuntuse suurendamine ning tootjate, kes on märgisekandjad, võrgustiku arendamine Saarte

Koostöökogu ülesanne. Kulu on seotud pood.ehtne.ee lehe arendamisega ning selle

visuaalide, graafika jms uuendamisega.“ (tl 9).

Digitaalne Turundus OÜ arve selgituseks on märgitud järgmist: „Kulu on seotud Saarte

Koostöökogu omandis oleva piirkonnamärgise EHTNE Saaremaa toode veebilehele e-poe

platvormi loomiseks vajalike arendustöödega, samuti vajalikud arendused ehtne.ee

veebilehel. E-poe loomine aitab kaasa märgise nähtavuse suurendamisele ja märgise tuntuse

kasvule aidates jõuda uute sihtrühmadeni.“ (tl 9-9p).

12. Vastustaja on toetust osaliselt välja maksmata jättes leidnud, et esitatud kulud ei kuulu

tegevusgrupi jooksvate kulude ega elavdamismeetmete kulude hulka, põhjendades oma otsust

kokkuvõtvalt järgmiselt (tl 12-13p).

Kuludokumentides nr 21081 ja nr 21163 märgitud tegevused kuuluvad projektitoetuse, mitte

tegevusgrupi toimimise ja tegevuspiirkonna või strateegia elavdamise alasse, ning neid ei

rahastata meetmest 19.4. Märgisega seotud tegevused ei ole vajalikud tegevusgrupi

toimimiseks ning elavdamiskulude osas tugineb PRIA Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 35 lõike 1 punktile e. Selle sätte tähenduses on

„sidusrühmade teabevahetuse soodustamise“ all mõeldud vastustaja hinnangul olukorda, kus

elavdamine on tegevusgrupi võimekus kogukonnaga suhtlemisel, et eeskätt julgustada,

ergutada ja toetada projektide esitamist, mis panustavad arengustrateegiasse, korraldades

7(11)

3-23-617

erinevaid teabeüritusi ja koosolekuid, luues teabematerjale jmt, kuid põhitegevuseks oleks

projektitaotluste ettevalmistamise toetamine ja edendamine. Tegevused, mille kulude

väljamaksmist soovitakse, ei soodusta vastustaja arvates teabevahetust sidusrühmade vahel –

märgise veebileht ja selle arendused ei teeniks strateegia elavdamise eesmärke, vaid veebileht

toimib ülekaalukalt ettevõtjate huvides, kes märgist kasutavad.

13. Kaebaja väitel puudub vastustajal pädevus kulutuste ümberkvalifitseerimiseks. Kohtu

hinnangul ei ole PRIA vaidlustatud otsuse tegemisel kaebaja kulusid ümber kvalifitseerinud,

vaid on kulude abikõlblikkuse hindamisel teinud järelduse, et need kulud ei ole abikõlblikud

ega kuulu väljamaksmisele kohaliku tegevusgrupi toetuse raames, kuid oleksid abikõlblikud

ja väljamakstavad projektitoetuse puhul. ELÜPS2014 § 66 lg 2 kohaselt võis meetmete raames

toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotuse kindlaks määrata küll kohalik tegevusgrupp

ise, kuid abikõlblikkust ühe või teise toetuse mõttes oli pädev kontrollima PRIA. Määruse nr

11 § 24 lõike 1 kohaselt võis PRIA kohaliku tegevusgrupi toetuse välja maksta üksnes

abikõlblike kulude hüvitamiseks selle toetuse tähenduses.

14. Kohus nõustub vastustajaga, et kohaldamisele kuuluvas õiguses (sh määruses nr 11)

on eristatud kohaliku tegevusgrupi toetust ning projektitoetust. Oma arusaama sellisest

vaheteost on vastustaja põhjalikult selgitanud ka vaideotsuses.

Määruse nr 11 § 8 sätestab toetatavad tegevused ja eristab millistele tegevustele võib taotleda

kohaliku tegevusgrupi toetust ja millistele tegevustele projektitoetust. Lisaks tuleneb määruse

§ 10 lg-st 1, et kohaliku tegevusgrupi toetuse saamiseks esitab kohalik tegevusgrupp, kes

vastab sama määruse §-des 2–5 sätestatud nõuetele ja kelle strateegia vastab määruse § 2 lg-s

3 sätestatud nõuetele, kirjalikult selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le avalduse ning selles

esitatud andmeid tõendavad dokumendid. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kaebaja vastas

määruses nr 11 ja vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud põllumajandusministri 1.

septembri 2015. a määruses nr 85 „LEADERi kohaliku arengu strateegia ettevalmistamise

toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“ (määrus nr 85)

tegevusgrupi kohta sätestatud nõuetele.

Projektitoetust võisid taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust saanud kohaliku tegevusgrupi

tegevuspiirkonnas tegutsev ettevõtja, kohaliku omavalitsuse üksus, sihtasutus, seltsing, põllu-

ja maamajanduse valdkonna riigimuuseum ning mittetulundusühing, sealhulgas kohalik

tegevusgrupp ise (määruse nr 11 § 27 lg 1).

Seega võis kohalik toetusgrupp taotleda nii kohaliku tegevusgrupi kui ka projektitoetust.

Kohaliku tegevusgrupi toetust võis taotleda kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja

tegevuspiirkonna elavdamiseks, sealhulgas riigisisese koostööprojekti ettevalmistamiseks

(määruse nr 11 § 8 lg 1) ning projektitoetust võib taotleda strateegia meetmete rakendamiseks,

sealhulgas LEADERi koostöötegevuse arendamiseks. Määruse nr 11 § 16 lõigetes 2 ja 3 on

kohaliku tegevusgrupi abikõlblikke kulusid loetledes eristatud tegevusgrupi jooksvaid kulusid

ja tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavad kulusid.

15. Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse ning nende raames toetatavate tegevuste

omavaheline eristamine Euroopa Liidu õiguse tasandil toimub määruses (EÜ) 1303/2013, kus

artikli 35 lõikes 1 on loetletud kogukondlikult juhitavale kohalikule arengule suunatud

tegevusega hõlmatud kulud. Selle lõike punktidest d ja e tulenevalt on tegevusgrupi

toimimise kulud ja tegevuspiirkonna elavdamise kulud erineva kulud. Viidatud punktis d on

nimetatud jooksvad kulud, mis on seotud kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia

rakendamise juhtimisega (sh tegevuskulud, personalikulud, koolituskulud, avalike suhetega

8(11)

3-23-617

seotud kulud, finantskulud ning määruse artikli 34 lõike 3 punktis g osutatud strateegia seire

ja hindamisega seotud kulud). Määruse art 35 lõike 1 p-s e käsitletakse tegevuspiirkonna

elavdamise kulusid, mis hõlmab kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamist, et

soodustada sidusrühmade teabevahetust ja edendada strateegiat ning toetada potentsiaalseid

toetusesaajaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel.

16. Viidatud sätetele tuginedes nõustub kohus vastustaja arvamusega, et vaidlusalused

veebilehe arendamise kulud ei ole käsitatavad tegevusgrupi toimimise kuludena ega ka

tegevuspiirkonna elavdamise kuludena ülal viidatud normide mõttes, vaid on tehtud

konkreetse meetme elluviimiseks.

17. Kaebaja rakendab vastavalt määruse nr 11 § 6 lg-le 1 oma tegevuses strateegiat, mille

on heaks kiitnud Maaeluministeerium1. Kaebaja märgib iseenesest põhjendatult, et strateegia

sisaldab ka Ehtne Saaremaa märgisega seotud tegevusi. Strateegias on tegevuspiirkonna

arenguvajadusi ja -potentsiaali analüüsides märgitud, et tootemärgis „Saaremaa ehtne toode“

vajab jätkuvalt edasiarendamist, kuna „muidu võib väljatöötatud ja ettevõtjate seas kasutust

leidnud tootemärk jääda unarusse, mis omakorda nullib ära senise arendustöö ning nõrgendab

piirkonnale iseloomulikku ettevõtlust ja tootearendust“ (strateegiadokumendi lk-d 20-21).

Strateegia visiooni all on välja toodud ka piirkondliku tootemärgi üldtuntuse saavutamine.

Seega võib kaebajaga nõustuda selles, et märgise arendamine on strateegia visiooni ja

üldisema strateegilise eesmärgiga hõlmatud. Samas ilmneb strateegiast, et igale strateegilisele

eesmärgile vastab oma meede. Meetmega 3 „Piirkonna arengut ja ettevõtlust edendav

ühistegevus ja koostöö“ toetatakse muu hulgas piirkonna ühisturunduse edendamist sh

„Saaremaa ehtne toode“ tootemärgi edendustegevusi.

18. Tootemärgi edendustegevuste äramärkimine piirkonna ühisturunduse edendamisena

strateegiadokumendis ei anna alust aga järelduseks, et tootemärgiga seonduva veebilehe

arendamise kulusid oleks igal juhul alust pidada kohaliku tegevusgrupi toetuse kontekstis

abikõlblikeks.

19. Vaidlust ei ole, et kaebaja on domeeni ehtne.ee omanik (tl 8). Elixir OÜ arvest (tl 26)

nähtuvad kulutused, mille eest maksab kaebaja, ning nende seost domeeniga ehtne.ee on

kaebaja selgitanud 22. oktoobri 2019. a vastuses PRIA-le nr 1-1/1300-2019-1. Pooled on

erineval arvamusel aga veebilehe arendamisega kulude olemuse osas.

20. Määruse nr 11 § 16 lg 1 p 10 kohaselt on kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul

jooksvate kuludena abikõlblikud ka veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud. Ka

viidatud määruses (EÜ) 1303/2013 art 35 lg 1 p-s d loetletud tegevuskuludena saab mõista

tegevusgrupi püsiva tegevuse tarbeks veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulu

strateegia rakendamise juhtimise eesmärgil. Samas nõustub kohus vastustajaga, et

vaidlusalune veebileht ning e-poe platvormi arendamine neid tegevusgrupi eesmärke ei teeni.

Kohalik tegevusgrupp (kehtivas ELÜPS-s „kohalik tegevusrühm“) täidab ka talle seadusega

omistatud avaliku võimu volitusi (toimib teatud ulatuses haldusorganina). Näiteks koostab

projektitoetuse taotluste hindamise kriteeriumid; võtab vastu taotlused ja kontrollib taotleja,

taotluse ja toetatava tegevuse vastavust kohaliku arengu strateegiale ja strateegia rakendamise

kavale; hindab taotlusi hindamiskriteeriumite alusel; teeb PRIA-le ettepaneku taotluste

paremusjärjestusse seadmise kohta ning ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise ja taotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta (ELÜPS2014 § 54

1 https://skk.ee/fileadmin/media/dokumendid/Strateegia_2015-2020/SKK_strateegia_2015-

2024_kinnitatud_MUUTMISEKS____Loplik.pdf

9(11)

3-23-617

lg 6). Teisalt hõlmab tegevusgrupi toetus tegevuspiirkonna elavdamise kulusid, mis tähendab

kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamist, et soodustada sidusrühmade

teabevahetust ja edendada strateegiat ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid tegevuste

väljatöötamisel ja taotluste koostamisel. Veebipoe platvorm ja leht neid eesmärke ning ka

kaebaja poolt rõhutatud märgise tuntuse suurendamise eesmärke ei teeni. Veebimüügi

platvormi edendamine ja e-poe veebileht võivad küll kaasa aidata, et kasvatada märgisega

ühinenud ettevõtjate toodete müügiedu ning tuua suuremat tulu nii ettevõtjatele ükshaaval kui

ka piirkonna kui terviku vaates. Samas ei ilmne kaebaja selgitustest kohtumenetluses ega

varasemalt, kuidas selline veebiarendus suurendab sidusrühmade teabevahetust ja edendab

strateegiat edasi ning toetab rohkemat arvu ettevõtjaid tegutsema edaspidi toetuse saamiseks

vajalikke tingimusi looma ja ise toetust taotlema. Veebipoe olemuseks on teabe jagamine

tarbijatele ning kuigi seejuures võidakse teadvustada ka tootemärgise olemasolu, on tarbija

üldjuhul huvitatud võimalikult heast hinna ja kvaliteedi suhtest ning heast teenindusest, kuid

ei ole põhjust eeldada, et sellise toote ja teeninduse saamine suunaks tarbijat käituma viisil,

mis lisaks olemasoleva toodangu müügile aitaks kaasa ka strateegia üldiste eesmärkide

saavutamisele ja arendamisele. Sidusrühmadena, kelle vaheline teabevahetus on määruse

(EÜ) 1303/2013 art 35 lõike 1 p e) tähenduses osa kohaliku arengu strateegia elavdamisest, ei

ole kohtu hinnangul silmas peetud suhtlust võimaliku tarbijaga, vaid selliste osapoolte vahel,

kes panustaksid rohkem strateegia edasiarendamisse ja täiendavatesse tegevustesse ning muu

hulgas ka nende rahastamiseks vajalike toetuste taotlemisse. Sellist eesmärki ei saa kanda

veebipoe platvorm ega toodete müügile keskendunud veebileht.

21. Euroopa Komisjoni määruse nr 640/2014 artikli 35 lõike 1 kohaselt tuleb PRIA-l jätta

maksetaotlus rahuldamata vähemalt osas, milles see ei vasta abikõlblikkustingimustele. Sama

tuleneb ka määruse nr 11 § 24 lg-st 1. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga maksetaotluses

esitatud kulude mitteabikõlblikkuse osas. Seega esines alus maksetaotluse rahuldamata

jätmiseks.

Kuna kohtu hinnangul esines alus jätta toetus välja maksmata vaidlusaluste kulude

mitteabikõlblikkuse tõttu, ei ole määrav vaideotsuses esitatud PRIA täiendav argument, et

toetus ei kuulu vaidlusaluses osas väljamaksmisele ka põhjusel, et kaebaja on sama kulu kohta

esitanud maksetaotluse ka projektitoetuse saamiseks.

22. Kohus ei nõustu kaebaja väitega vastustaja praktika muutumisest. Asjaolu, et

vastustaja on varem rahuldanud maksetaotlusi seoses märgise kuludega, ei tähenda, et

praegusel juhul oleks vastustaja oma varasemat järjekindlat praktikat sõnamurdlikult

ignoreerides otsustanud muuta oma seisukohta märgisega seotud kulude abikõlblikkusega

seoses tervikuna. Vastustaja on vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ning kohtumenetluse

seisukohtades selgitanud, et hinnang abikõlblikkusele on seotud vaidlusaluste kulude

suunatusega veebipoe platvormile ja veebipoe lehe arendamisele. Sellega ei ole vastustaja

muutnud oma lähenemist märgise tuntuse suurendamise ja arendamise kui strateegilise

eesmärgi suhtes. Kohtupraktika on järjekindel selles, et kui haldusorgan on oma varasemas

praktikas eksinud, ei ole lubatav ekslikku praktikat jätkata. Ebaõige halduspraktika jätkamist

ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes (nt Riigikohtu 27. novembri 2006. a

otsus asjas nr 3-3-1-59-06, p 12 ja viidatud praktika).

23. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus, arvestades ka selle peale

esitatud vaide lahendamisel tehtud vaideotsuse põhjendusi, on sisuliselt ja vormiliselt

õiguspärane.

10(11)

3-23-617

Kohtu hinnangul ei esine ka menetluslikke rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua otsuse

tühistamise. Kaebaja ei väida ärakuulamiskohustuse rikkumist ning vaidlustatud otsusest (lk 2

teine lõik; tl 13) ilmneb, et vastustaja on saatnud kaebajale teavituse kavandatud otsusest jätta

toetus osaliselt välja maksmata, kuna nimetatud kuludokumentidega esitatud tegevused ei ole

tegevusgrupi enda arenguks ega toimimiseks vajalikud kulud. Kaebaja on sellele ka vastanud.

Kaebaja vastuväidetega mittenõustumine otsuse tegemisel ei kujuta endast ärakuulamisnõude

rikkumist.

Kohus ei nõustu kaebajaga, et PRIA otsused ei ole selged, üheselt mõistetavad ega piisavalt

põhjendatud. Vaidlustatud otsus on küll põhjalikumalt struktureerimata, kuid selles on selgelt

eristatav resolutiivosa. Menetluse käik ja vastustaja otsuse põhjendused ei ole samavõrd

üksteisest eristatud, kuid samas ei ole vaidlustatud otsus kuigi pikk (2 lk) ega struktuurilt

keerukas, mistõttu ei saa ette heita selguse ja üheselt arusaadavuse nõude rikkumist määral,

mis võimaldaks pidada vaidlustatud otsust vormiliselt õigusvastaseks. Otsuses on esitatud nii

kohaldatavad õiguslikud alused kui ka vastustaja sisulised seisukohad. Asjaolu, et kaebaja

vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei muuda põhjendusi õigusvastaseks. Vastustaja on

veelgi põhjalikumalt oma otsust põhjendanud vaidlustatud vaideotsuses.

24. Kuna kohtu hinnangul puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks, puudub

alus ka vaidlustatud vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsus ei riku kohtu hinnangul kaebaja

õigusi ka vaidluse esemest eraldisesisvalt. Lisaks jääb rahuldamata kaebaja nõue

maksetaotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks, kuna pole täidetud üks

kohustamisnõude rahuldamise esmaseid eeldusi – vastustaja tegevuse õigusvastasus (vt

riigivastutuse seaduse § 6).

25. Kaebus jääb eeltoodut arvestades tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

26. HKMS § 108 lg 1 ls-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Kuna kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jäävad ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud,

mistõttu jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

11(11)