Legislator Case Law & Legislation
2-21-141137/6 AI generated

2-21-141137/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-21-141137/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista C. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja C. P. vahel 01.05.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 15732457 tulenev võlgnevus kokku

Legislator headnote

AI generated

2-21-141137/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista C. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja C. P. vahel 01.05.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 15732457 tulenev võlgnevus kokku

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2023, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-141137

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi C. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3733,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Jekaterina Morozova

Kostja: C. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista C. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks ESTO AS ja C. P. vahel

01.05.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 15732457 tulenev võlgnevus kokku

2926,02 eurot (millest 1962,51 eurot põhivõlgnevus, 273,28 eurot intress, 655,23 eurot

põhivõlalt määras 41,17% aastas arvestatud ja sissenõutavaks muutnud viivis perioodi eest

18.05.2021 kuni 10.03.2022, 35 eurot sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista C. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1962,51 eurot) alates 11.03.2022 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 28.07.2023 k.a summas 1117,87 eurot.

4. Välja mõista C. P.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (otsuse tegemise seisuga 1962,51 eurot) alates 29.07.2023 määras 41,17%

aastas kuni põhivõla täieliku tasumiseni kuid mitte rohkem kui 189,41 eurot.

5. Menetluskulud jätta C. P. kanda.

6. Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 529 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv

325 euro ja 204 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), mis mõista C. P.lt Aktsiaselts

PlusPlus Capital kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on C. P. kohustatud tasuma Aktsiaselts PlusPlus

Capital-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-21-141137

2 (6)

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 08.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 2626,38 euro saamiseks. Kohus tegi 14.12.2021 võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik C. P. esitas 06.01.2022 vastuse, mille kohaselt soovib võlgnik

nõude tasumiseks sõlmida avaldajaga maksegraafiku. Võlgniku poolt 06.01.2022 kohtule

saadetud e-kirja luges kohus vastuväiteks, millega võlgnik tunnustab makseettepanekut, kuid

soovib võlga tasuda maksegraafiku alusel. 21.02.2022 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning

nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tsiviilasi nr 2-21-141137

3 (6)

2. Pärnu Maakohus jättis 22.02.2022 hagiavalduse käiguta ja kohustas menetlusosalisi kohtule

teatama,

kui

asi

on

võimalik

lahendada

kompromissiga

ning

määras

tähtaja

kompromissläbirääkimiste pidamiseks. Kui menetlusosalised kompromissi ei saavuta tuli

hagejal esitada oma nõu ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma

täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist

kontrollida võimaldavad andmed.

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 10.03.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse C. P. vastu

põhivõlgnevuse 1962,51 euro, intressi 273,28 euro, sissenõudmiskulude 35,00 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 655,23 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates

11.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras 41,17% aastas. Samuti palus hageja välja mõista

kostjalt tasutud riigilõiv 325,00 eurot ning lepingulise esindaja kulud 420,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt ESTO AS ja kostja sõlmisid arvelduskrediidileping nr 15732457.

Lepingu kohaselt võimaldas ESTO AS kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000,00 euro

kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus tagastama

kasutatud krediidi ja tasuma igakuist intressi 15. kuupäevaks. Lepingu põhitingimuste kohaselt

oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 41,17% aastas. Kostja rikkus lepingut ning ei

teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates 16.01.2021, mistõttu ESTO AS

ütles krediidilepingu üles ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 10.06.2021. ESTO

AS loovutas nõude kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 325

eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

4. Pärnu Maakohus võttis 09.09.2022 hagiavalduse menetlusse ning toimetas kohtumääruse

koos hagimaterjalidega kostjale kätte 17.11.2022. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-

päevane tähtaeg lõppes 01.12.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

5. Kohtu nõudel hageja 20.06.2023 selgitas, et kreeditor ESTO AS hindas nii 07.05.2019 kui

ka 01.05.2020 lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete,

pensionikeskuse päringu ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor

kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile kättesaadavaid

avalikke andmebaase. Kreeditor kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi,

olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi

lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i

maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal

puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja kuue kuu keskmine

igakuine palk oli 668,89 eurot ja tööandja xxx. Kreeditor tuvastas nimetatud andmete õigust

kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Samuti tuvastas kreeditor, et kostjal muud igakuised

finantskohustused moodustasid 200 eurot. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril

kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea,

kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 2000 eurot, s.o

tagastama igakuiselt põhiosa suuruses 10 € ja maksma kasutusse võetud krediidi jäägilt intressi.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

Tsiviilasi nr 2-21-141137

4 (6)

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei

ole kohaselt täitnud ESTO AS-ga sõlmitud krediidilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud

krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi

krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse

rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu

lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule

laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESTO AS andis

krediidilepingu nr 15732457 alusel kostjale krediiti 2000,00 eurot ning kostja kohustus

tagastama krediidi koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja ei ole täitnud ESTO AS-ga

sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise

mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib

võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse 1962,51 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi

kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

Tsiviilasi nr 2-21-141137

5 (6)

10. Krediidiandja on piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase

hoolsusega hinnanud. Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda

esitatud, AS-lt Pensionikeskus ja arvelduskonto väljavõttest saadud info. Arvesse võeti kostjalt

saadud info tema finantskohustuste kohta ja teostati päringud Creditinfo Eesti AS

maksehäireregistrisse.

11. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. ESTO

AS ja kostja on krediidilepingu sõlmimisel intressimäära kokku leppinud. Kostja

intressivõlgnevus kuni lepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu alusel

273,28 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 273,28 euro väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on

hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva

võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja

on

esitanud

nõude

sissenõudmiskulude

hüvitamiseks

kokku

eurot.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma.

VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagis esitatud ja kostja poolt omaksvõetud

asjaoludel saadeti hageja volitusel võlateatised kostjale 22.07.2021 maksumusega 25 eurot,

13.09.2021 maksumusega 5 eurot ja 15.11.2022 maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud

asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

13. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on

laenulepinguga ettenähtud viivisemäär võrdne intressimääraga, mis on 41,17% aastas. Kohus

rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest

18.05.2021 kuni 10.03.2022 summas 655,23 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-141137

6 (6)

11. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 11.03.2022 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 1117,87 eurot (1962,51€ x 41,17% / 365kp x 505kp

perioodi eest 11.03.2022-28.07.2023).

12. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1962,51 eurot (krediidilepingu

võlgnevus) määras 41,17% aastas ajavahemiku eest 18.05.2021 kuni 10.03.2022 summas

655,23 eurot ning alates 11.03.2022 määras 41,17% aastas kuni põhinõude 1962,51 euro

täitmiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, so kuni 189,41 eurot (1962,51 eurot

põhinõue – sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 655,23 eurot – viivis otsuse

tegemise seisuga 1117,87 eurot).

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 325,00 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude

esitamise vältimatu eeltingimus.

14. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud.

Hagiavaldusele lisatud 23.02.2022 arve nr 542737 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu C. P. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi

summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot,

millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja

poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu

põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Tegemist on

trafaretse hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

maksimaalselt 1,5 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on

põhjendatud. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei

saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 204

eurot(150€+20€+20% käibemaks).

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik