2-22-12661/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Mati Maksing ja kohtunik Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

28.07.2023.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12661

Kohtuasi

Jõelähtme Vallavalitsuse avaldus XXale eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.11.2022. a määrus (määruse päises

ekslikult märgitud 21.11.2021. a)

Kaebuse esitaja ja liik

XXa määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(vastustaja):

Jõelähtme

Vallavalitsus

(registrikood 75025973, aadress Postijaama tee 7,

Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, e-post:

kantselei@joelahtme.ee), esindaja vallavanem Andrus

Umboja

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xx x-x, Xxxxxxxxx küla,

Xxxxxxxxx vald, Xxxxxxxxx maakond), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

(e-post: info@aktseptus.ee)

Puudutatud isik II: YY (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxxxx xx xx, Xxxxxxxxx, Xxxxxxxxx maakond, e-

post: xxxxxxxxx@xxxxxx.com)

Puudutatud isik III: CC (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht

Xxxxxxx xx x-x, Xxxxxxxxx küla, Xxxxxxxxx vald,

Xxxxxxxxx

maakond),

eestkostja

HH

(isikukood

xxxxxxxxxx, e-post: xxxxxx@xxxxxx.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.11.2022. a määrus (määruse päises ekslikult märgitud

21.11.2021. a) jätta muutmata.

2. XXa määruskaebus jätta rahuldamata.

2-22-12661

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda, v.a. puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi tasu

ja riigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale.

Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või

eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja

vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada

määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku,

kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud

lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik

1. Jõelähtme Vallavalitsus (avaldaja) esitas 26.08.2022. a Harju Maakohtule avalduse

täisealisele isikule XX (eestkostetav) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.

2. Avalduse kohaselt esitas XXa tütar YY (eestkostja) 26.07.2022. a Jõelähtme Vallavalitsusele

avalduse, milles taotleb XXa teovõime piiramist ning talle eestkoste seadmist. Vallavalitsuse

sotsiaaltöötajad külastasid XXa tema kodus 04.08.2022.a , kohal viibisid ka YY ning XXa vend

HH, kes andsid ülevaate XXa tegemistest ja toimetulekust. XXale on määratud puuduv

töövõime ning raske liikumispuue. YYi sõnul on XXal diagnoositud vaimupuue.

Liikumispuude tõttu on piiratud seltskond, kellega suhtleb, seega satuvad suhtlusringi pigem

inimesed, kes XXa ära kasutavad. XXa pangakaarti kasutavad võõrad inimesed. XX seda ei

eitanud, leidis, et on normaalne. Seda on juhtunud korduvalt ning XX ei saanud korduvatest

selgitustest aru, et seda ei tohiks lasta teha ning kuidas see tema eluolu kahjustab. YYil on

õigustatud mure, et XX võib sellisel kombel ka varatuks jätta, sest ta ei saa aru, kui keegi teda

ära kasutab. YYi taotlus XXale eestkoste seadmiseks on asjakohane ja põhjendatud. Avaldaja

on seisukohal, et YY suudab kaitsta eestkostetava isiklikke õigusi ning huve. Suhted peres on

väga head ja tugevad, pere hoiab kokku. Nii YY oma perega kui XXa vend HH abistavad oma

lähedasi igakülgselt kõiges, milles vaja.

3. Avaldaja taotleb XXale eestkoste määramist kaitsmaks XXa õigusi ja vara ning

korraldamaks vajalike sotsiaalteenuste saamist. XXale võiks jääda pisitehingute tegemise

õigus. YY suudab kaitsta eestkostetava isiklikke õigusi ning huve ning YY eestkostjana saab

esindada eestkostetavat õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu

korraldamisel,

talle

inimväärsete

elutingimuste,

toimetulekuks

vajaliku

kõrvalabi,

sotsiaalteenuste ja ravi tagamisel.

2-22-12661

4. Harju Maakohus algatas 01.09.2022. a määrusega TsMS § 476 lg 1 alusel menetluse XXale

eestkostja määramiseks, määras kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise ja riigi õigusabi

korras esindaja.

5. Kohtupsühhiaatria ekspert Jüri Ennet sedastas maakohtule 15.09.2022. a saadetud

ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 7.1-3/541, et isik on teadvusel, kontakt

ebalev, faktiküsimustele vastamisel otsib-ootab abi kodustelt. Alates lapseeast on isikul

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Vajadusel võib isikut ära kuulata temale tavalises keskkonnas oma kodus. Isik ei adu eestkoste

olemust, suhted tütrega on isikul head ja ta on nõus, et tütar teda vajalikul määral aitab. Uuritava

puhul on tegemist püsiva seisundiga. Isiku haigused (xxxxxxxxxxxxxxxx) on kroonilise

iseloomuga ja kehalised ning vaimsed häired on isikul kestva iseloomuga.

Puudutatud isikute seisukohad

6. Puudutatud isikule I (XX) riigi õigusabi korras määratud korras esindaja toetas 27.09.2022.

a seisukohas eestkoste seadmist. Esindaja kohtus XXaga, kes oli teadlik, et tema suhtes on

esitatud avaldus eestkoste seadmiseks. XX ise väidab, et saab üldjoontes aru eestkoste sisust.

XXa hinnangul ei ole eestkoste vajalik ja ta saab ise oma asjadega hakkama- tal ju jalad haiged,

mitte pea. XX orienteerus oma isikus ja ajas. Tütrega muidu läbisaamine hea, üldjoontes

usaldab tütart, aga milleks see eestkoste? XX elab koos eaka ema Cga, abiks käivad vend ja

tütar. Kohalik sotsiaalosakond ka aitab. Korteri kulutused maksab vend netipangas XXa

kontolt. Koroonaperioodil oli tõesti selline juhus, et XXa pangakaarti kasutas üks abistaja, aga

see pole kogu aeg nii olnud, oli vaid üksikjuhtum. Valimas on XX varem ikka käinud, viimasel

aja küll mitte, jalad ju haiged ning liigub vaid abivahendiga. Presidenti ja peaministrit teab,

samuti endist presidenti. Poes ja apteegis käimisega saab vajadusel hakkama, rahaga on kogu

elu ise toimetanud. Pension läheb pangakontole, aga täpset pensioni ja puude toetust ei oska

nimetada, eks vast üle 400 euro ikka tuleb kokku ära. Arstil käimisega saab enda arvates ise

hakkama. Muud olulist vara peale korteri ei ole. Ei tunnista seda, et teda oleks kuidagi ära

kasutatud. XXa tütar YYi sõnul soovitas eestkostet valla sotsiaaltöötaja. XX on seoses füüsilise

puudega vajanud kogu oma elu teatud määral lähedaste (ema ja vend) toetust. Varem ei ole

ärakasutamist esinenud, kuid viimasel ajal on XXa pangakaarti kasutanud tema tuttavad, kuid

XX ise eitab seda. XX ei taha kuulata lähedaste soovitusi. Toidu ja ravimid toovad üldjuhul

sugulased või sotsiaaltöötaja, kuid XXle võiks jääda kindlasti pisitehingute tegemise õigus, sest

abivahendi abil saab XX ise poes käia ja ta suudab pisitehinguid teha. Koos XXaga elab tema

eakas xxxxxxx ema, kelle eestkostjaks saada on avaldanud XXa vend. Raviküsimustes

üldjoontes XX orienteerub, kuid keerulisemates olukordades võib vajada abi ja selgitusi, kuna

ei pruugi alati aru saada. Tütre kõige suurem mure on see, et ema XXi võidakse kolmandate

isikute poolt ära kasutada, mida on ka juhtunud. Samas pelgab tütar seda, et eestkoste avalduse

rahuldamine tekitab peresuhtesse täiendavaid pingeid. Esindaja hinnangul vajab XX eestkostet

osaliselt. Isikule peaks jääma pisitehingute tegemise õigus ja valimisõigus. YY on sobiv isik

eestkostja kohustusi täitma.

7. Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 27.10.2022. a tema kodus. XX oli vestluse suhtes

ärevil ning rõhutas vestluse käigus korduvalt seda, et ei saa aru, miks on talle vaja eestkostjat.

Soovis teada, miks talle tahetakse eestkostjat määrata. Tal olevat juba hooldaja. Tütrele olevat

keegi selgitanud, nagu tütar olevat saanud juba pool ema hooldusõigust kätte. XX soovis ka

teada, millisel juhul eestkostja määratakse. Kohtunik selgitas eestkoste seadmise eelduseid ning

2-22-12661

arutas XXaga eksperdi järeldusi. XX leidis, et tal on probleem ainult liikumisega ning tema

vaimsel tervisel ei ole midagi viga. Depressiooni esineb ilmselt vahel kõigil. Ta saab ise oma

varaga hakkama. Võib-olla on midagi sellist, mida võiks tema eest teha keegi teine, kuid see

oleks näiteks keldrist briketi toomine. XX leiab, et saab ise enda asjade ajamisega hakkama.

Näiteks hankis ta juulikuus endale uue pangakaardi. Sõbranna viis teda panka autoga. XXa

kinnitusel on tema sissetulek 480 eurot invaliidsuspension ja 49 eurot muu summa. See on vist

ka invaliidsuse pärast. Raha kasutab ta põhiliselt selliselt, et võtab 200-250 eurot kuus sularahas

välja- niimoodi meeldib talle rohkem, kui pangakaardiga makstes. Samuti on siis tal võimalik

paluda hooldajal midagi poest tuua. Süüa tellitakse kord nädalas Rimist, läheb ca 60 eurot.

Rimist tellib tema sõbranna. Vend maksab arvutiga. XX ise arvutit kasutada ei oska. Õigemini

varem oskas, aga nüüd on ära unustanud. Kohaliku omavalitsuse töötajaga oli just juttu, et peaks

uuesti õppima asuma, talle pakuti kodus tööd. Muidu ei ole ta ammu töötanud, tööstaaž on ka

väike. Järgmisest aastast peaks vist saama pensionile jääda. Ei teagi, kuidas siis hakkab

sissetulek olema- kas töövõimetoetus või pension. Töötanud on vähe aega seetõttu, et mingil

ajal oli invaliidsuspension suurem kui võimalik töötasu. Töötanud on ta näiteks xxxxxxx.

Arvutis ta midagi digitaalselt ei allkirjasta, ID kaardi paroolid on tal tütre käes. Tema ajas ka

uue ID kaardi taotlemise asja. Töövõime hindamine toimus viimati vist aastal 2020 ja kehtib

kuni 2025. Kõigist sugulastest on tütar ilmselt ka XXa jaoks kõige usaldusväärsem. Kui kohus

peaks ikkagi vajalikuks eestkostja määramist, siis sobiv isik oleks tütar. XX tahab teada, kas ta

eestkoste määramisel enam ise pangakaarti kasutada ja valida ei saa. XX teab praeguse ja endise

presidendi, samuti praeguse peaministri nimesid. XX selgitas, et lubas vaid ühel inimesel enda

pangakaarti kasutada, too käis poes. No mis sest, et too inimene ostis vahel XXa raha eest ka

endale suitsupaki. Järelmaksuga kaupa ei ole XX tellinud. Volitus on see, kui inimene kirjutab

avalduse, et keegi teine võib tema asju ajada. Igakuised kulutused on korraldatud veel nii, et

korteriühistu maksed lähevad ema pensionist. Veel on kulutused elektrile, ka televisioon.

Ravimid ostab XX ise apteegist, käib seal koos hooldajaga. Hooldaja määrati 9. septembril,

nimi on MM (X jääb perekonnanime kirjapildi juures kahtlema ja toob paberi, kus peal on

hooldaja nimi). Perearst on seni olnud Viimsis, kus ta enne elas, kuid oleks ilmselt mõistlik

otsida Jõelähtme vallas perearst (teab nimetada, et keskused asuvad Lool ja Kostiveres).

Ärakuulamise lõpus leidis XX, et kuna tema lapselaps sündis siis, kui tütar oli väga noor, siis

kasvatas XX ise mitu aastat lapselast. Kui tema vaimsel tervisel oleks midagi viga, siis ei oleks

ju keegi talle last usaldanud. Talle on ka öeldud, et kui rahanumbritest aru saab, siis ikka

eestkostjat ei määrata. Korter on tema nimel, ei ole kahtlust, et ta võiks tahta seda ära müüa.

Kus ta siis ise elaks.

8. Maakohus kuulas puudutatud isiku II (YY) ära telefoni teel 15.11.2022. a ja 17.11.2022. a.

YY kinnitas, et emal puudub kriitikameel ja suutlikkus saada aru sotsiaalsetest olukordadest.

Ema on korduvalt lubanud kasutada oma pangakaarti teistel isikutel, sh neile endale vajalike

ostude tegemiseks (sh alkohol ja tubakas). Ema on ka ise kinnitanud seda. Ema pisendab

vesteldes enda probleeme ega ole suuteline võtma vastutust. Kui pangakaardi kasutada andmine

ilmnes, siis ema kinnitas, et seda enam ei juhtu, aga kontol on jätkuvalt imelikud tehingud.

Praeguseks on määratud hooldaja, kes suunab ema erinevatesse tegevustesse ja see on ema elu

rikastanud. Mingi maani saab ema enda asjadest aru, aga tal on ebareaalne arusaam enda

kuludest - YY on pidanud võtma laenu, et ema haiglaarvet maksta, kuna emal endal vahendid

puuduvad. Kui eestkostja tasub püsikulud ja korraldab toiduainete kojutoomise, siis võiks XX

iseseisvalt kasutada ühes kuus kuni 100 eurot, sellega on tema vajadused kaetud.

9. Maakohus kuulas puudutatud isiku III ära 15.11.2022. a telefoni teel. Puudutatud isiku III

eestkostja HH selgitas, et on XXa vend ning nende ühise ema eestkostja. XXa pangakaardi

kasutamine teiste isikute poolt on toimunud korduvalt. XX on lihtsameelne ega anna endale aru

selliste tegude tagajärgedest. Praegu on HHal notariaalne volitus tehingute tegemiseks XXa

2-22-12661

nimel, seetõttu omab ta ka teavet kaardi kasutuse kohta. Selgus, et XX ise kodust välja ei liigu,

aga pangakaart käib poes (ilma XXata). Kaarti kasutavad kohalikud alkohoolikud. XX arvab,

et tuleb majanduslikult ilusti toime aga tegelikkuses on tema kulud kaetud vaid praeguses

olukorras, kus elamiskulud jagatakse emaga. Kui ema tervis peaks halvenema ja ta enam kodus

elada ei saa, siis ei piisa XXa enda sissetulekust selleks, et tasuda kommunaalkulusid ja ka muid

kulusid. XX ei saa ise aru, et sellise tulevikuolukorra tarbeks tuleks praegu võimalusel säästa.

Eestkostja saaks tasuda püsikulud ülekannetega ning XX saaks ise kasutada mingis ulatuses

ülejäävat raha (eelistab kasutada sularaha).

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus määras 21.11.2022. a määrusega (määruse päises ekslikult märgitud

21.11.2021. a) XXa eestkostjaks YYi ja luges, et eestkoste on seatud kõikide tehingute

tegemiseks. Eestkostja kohustuseks on tagada XXa toimetulekuks vajalik kõrvalabi, hooldus,

järelevalve, sotsiaalteenused ja ravi. XXal on valimisõigus ja XX tuleb lugeda mistahes

perekonnaõigusliku tehingu tähenduses teovõimeliseks. XXal on õigus teha tehinguid

iseseisvalt igas kuus 100 euro ulatuses. YY on XXa seaduslik esindaja ning on kohustatud:

tegema eestkostjana tehinguid ja toiminguid, pidades silmas XXa huve; korraldama XXa

elukohta, hooldust ja ravi; esitama 15.02.2022. a kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara

kohta; esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta

kohtule iga-aastase kirjaliku aruande (iga aasta 15. veebruariks, esimene aruanne tuleb esitada

15.02.2024. a). Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad

dokumendid. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XXa varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt

21.11.2027. a. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning riigi

õigusabi kulu ja ekspertiisikulu riigi kanda.

11. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsÜS § 8 lg 2 teisele lausele ja PKS § 203 lg-

le 1, mille kohaselt määrab kohus juhul, kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, talle eestkostja. PKS § 202 kohaselt kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet

reguleerivaid sätteid, kui täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.

12. Kohtu hinnangul on eksperdiarvamusega, samuti asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega

leidnud kinnitust, et antud juhul esinevad PKS § 203 lg-s 1 sätestatud asjaolud. XXal esineb

xxxxxxxxxxxx. Ajukahjustuse tõttu on puuded kehalisel tasandil, samuti on diagnoositud muud

xxxxxxxxxxxx tasandil, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja

neid juhtida. TsÜS § 8 lg 2 järgi tuleb tal tuvastada piiratud teovõime olemasolu.

13. PKS § 203 lg 2 esimese ja teise lause järgi võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete

täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta

volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Kohtu hinnangul ei esine

praegusel juhul olukorda, kus XXa õiguseid oleks võimalik kaitsta volituse andmise ning

perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. XX on andnud volituse oma vennale enda

esindamiseks, kuid selle läbi ei ole võimalik takistada XXil teda kahjustavate tehingute

tegemist. Kohus rahuldas avalduse eestkoste määramise nõudes ja määras XXile eestkostja.

14. Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või täisealise isiku elukohajärgse

valla- või linnavalitsuse. TsMS § 525 lg 3 järgi kuulab kohus enne eestkostja määramist ära

isiku, kellele eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks

nimetada, ja võimaliku avaldaja. Avaldaja palus XXa eestkostjaks määrata YYi. Ka esindaja

2-22-12661

toetas tütre määramist XXa eestkostjaks. Kohus on YYi ära kuulanud ja veendumusel, et ta on

sobiv isik XXa eestkostja kohustusi täitma. Ka XX ise kinnitas, et tütar on parim eestkostja

kandidaat. Tulenevalt eeltoodust määras kohus eestkostjaks YYi, kes on oma ema eest siiani

hästi hoolitsenud.

15. TsMS § 526 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt märgitakse määruses eestkostja ülesanded ning kas ja

milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Ekspertiisiakti nr

7.1-3/541 järgi ei ole XXa suuteline oma seisundist tulenevalt tegema mingeid tehinguid ilma

eestkostja nõusolekuta. Määratud korras esindaja on leidnud arvamuses, et puudutatud isikule

võiks jääda pisitehingute tegemise õigus ja valimisõigus. YY on seisukohal, et XXale võiks

jääda pisitehingute tegemise võimalus 100 eurot kuus. Kohus oli asja materjalide põhjal

seisukohal, et XXale tuleb jätta pisitehingute tegemise võimalus 100 euro ulatuses. Kohus

leidis, et eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks ja õiguslike tehingute tegemiseks

pisitehinguid ületavas ulatuses.

16. PKS § 203 lg 2 kolmanda lause kohaselt annab kohus eestkoste seadmisel hinnangu isiku

võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute

õiguslikest tagajärgedest. Kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui

eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud

valimisõiguse osas teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse (TsMS § 526 lg 5). Isiku eestkoste

piiramine on põhjendatud vaid vajalikus ulatuses. Kohus ei olnud eeltoodu põhjal veendunud,

et isik ei saa aru PKS § 203 lg-s 2 nimetatud toimingute olemusest ja nendega kaasnevast

vastutusest. Kohus leidis, et isiku teovõimet ei tuleks piirata perekonnaõiguslike tehingute osas.

Kuivõrd XXa üle ei ole seatud eestkostet kõigi tehingute tegemiseks, ei ole põhjendatud ka

tema teovõime piiramine valimisõiguse osas. Kohus määras, et otsustab eestkoste lõpetamise

või pikendamise hiljemalt 21.11.2027. a. YYil tuleb esitada hiljemalt 15.02.2023 .a Harju

Maakohtule kirjalik nimekiri eestkostetava vara kohta.

Määruskaebus

17. Puudutatud isik I esitas maakohtu määrusele isiklikult määruskaebuse, millest nähtuvalt ei

soovi enda tütart oma eestkostjaks, kuna saab oma eluga hakkama (teeb süüa, kütab ahju) ja

aitab ka oma ema. Briketti aitab tuua valla poolt määratud hooldustöötaja. Mõistusega on kõik

korras, vaimupuuet ja nõrgamõistuslikkust ei ole. Õppinud on tavalises koolis. Tütar ei ole ravi

korraldanud, kuid tema abikaasa on viinud arstide juurde. Pangakaardi piirangutega on kaebaja

nõus. Rahasumma suurus võiks olla 200 eurot. Pangakaarti ei ole kaupluses kasutanud juba 2,5

aastat. Poes ja apteegis käib kaebaja ise koos hooldajaga.

18. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt täpsustatud

määruskaebuses palub määruskaebuse esitaja maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuse

põhjenduste kohaselt suudab määruskaebuse esitaja hinnangul ta ise oma asju ajada ja

eestkostet ei vaja. Kohus on ebaõigesti hinnanud määruskaebuse esitaja suutlikust.

Määruskaebuse esitaja kinnitas, et tal on füüsiline puue, kuid tal ei ole vaimse tervise

probleeme, mis tingiksid eestkoste seadmise. Kui kohus peab siiski vajalikuks eestkoste seada,

siis soovib määruskaebuse esitaja eestkostjana näha ikkagi oma tütart YY, keda tegelikult

usaldab. Eestkoste seadmisel peab XX vajalikuks, et kohus suurendaks pisitehingute summat,

kuna see on liialt väike. Määruskaebuse esitaja ei nõustu seisukohaga, et ta ei tule iseseisvalt

oma eluga toime ning vajab kõrvalabi, juhendamist ja järelevalvet ning ei ole oma vaimse

seisundi tõttu võimeline iseseisvalt tegema tehinguid, ennast esindama ega kaitsma oma

isiklikke ning varalisi õigusi ja huve. XXa hinnangul ei ole ta piiratud teovõimega isik, kelle

õigused ja huvid vajavad kaitset ja seda eelkõige tema igapäevaelu korraldamisel. XXa

2-22-12661

hinnangul suudab ta ise end esindada kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning oma

elu korraldamisel. Määruskaebuse esitaja väidetel sai ta varasemalt hästi hakkama. Eestkoste

määrati talle seetõttu, et ühel korral kasutas tema pangakaarti tema mehe sugulane. Tegemist

oli üksikjuhtumiga. Määruskaebuse esitaja on veendunud, et saab iseseisvalt hakkama, sh

suudab ta rulaatoriga poes käia, v.a talvel, kui teda abistab tütar, sotsiaaltöötaja või vend.

Määruskaebuse esitaja on teadlik oma pensioni summast.

Menetlusosaliste seisukohad

19. Avaldaja leidis, et taotlus puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks oli asjakohane ja

põhjendatud ning et XX vajab oma isiklike õiguste ning huvide kaitseks eeskostjat.

Eestkostevajadust on toetanud nii ekspert kui ka eestkostetavale määratud esindaja.

20. Puudutatud isik II leidis, et kohtulahend on seaduslik. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei

saa aru oma eestkoste vajadusest, hindab end psüühiliselt terveks ning enda toimetulekut

igapäeva elus heaks, näitab ilmekalt määruskaebuse esitaja haiguskriitika puudumist.

Pisitehingute summa arvestati määruskaebuse esitaja viimase kalendriaasta sissetulekute ja

väljaminekute põhjal. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei mõista, et päeval, mil ta jääb

leibkonna ainukeseks liikmeks, peab ta ise oma kulud katma, ilmestab samuti vajadust eestkoste

määramiseks. Määruskaebuse esitaja ema CC, vend HH ja tütar YY on aastakümneid

korraldanud määruskaebuse esitaja elu. Aastatega on abivajadus ainult suurenenud.

Määruskaebuse esitaja vajab igapäevaelus pidevat abi, suunamist ja tuge (alates postmarkide

ostmisest, lõpetades taastusravi korraldamise jm asjaajamisega, nt dokumentide uuendamine

jms). Esitatud on valeinfo, pangaväljavõtetega saab vajadusel tõendada, et pangakaarti

kasutasid korduvalt inimesed, kes ei olnud kaardiomanikud.

21. Puudutatud isik III leidis, XX vajab eestkostet, kuna ta ei saa juba ammu oma elu ise

korraldatud ja pole seda tegelikult ülemäära hästi kunagi saanud. Xil on alati olnud kalduvus

oma tegusid ja hakkamasaamist suurendada. Kui YY või HH ei suhtleks Jõelähtme valla

sotsiaaltöötajatega, perearstiga ja Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsiooni keskusega, ei

oleks Xile keegi mingit ravi määranud. Kord ühe külavahel xxxxx murdis X jalaluu ja vajas

kohest ravi, mille korraldasid HH ja YY. On fakt, et X pole ise aastaid isegi mitte kohalikus

poes käinud, kuna ta ei saa liigutud rohkem, kui hädavaevu rulaatoriga maja ees või kui on paar

õlut või siidrit sees, siis vahel kaugemale, näiteks kohalikule Jaanitulele, Kaluritepäevale.

Varem käis poes ema, aga umbes kaks aastat tagasi selgus, et ema ei käi juba ammu poes. Küll

aga käis poes edasi XXa kaart. Ja seda massiliselt, oli päevi kui 2-4 korda. X aga on alati olnud

n-ö „lihtsameelne“, st teda on lihtne ära kasutada. Mida on ilmekalt näidanud tema pangakaardi

korduv poes käimine ja ta enda tunnistamine, et eks osteti õlut, viina, siidrit. Kui panime

kaardile piirangud, et seda olukorda piirata, siis olla ta seltskonnast välja tõugatud, mida ta

rääkis ise.

Menetluse edasine käik

22. Xxxxxxxxx Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §

2-22-12661

657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus materiaalõigust vääralt kohaldanud ning on

asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnalt õigesti järeldanud, et seaduses sätestatud eestkoste

seadmise eeldused on määruskaebuse esitaja suhtes käesoleval juhul täidetud, mida

ringkonnakohus põhjendab alljärgnevalt.

25. Eestkoste seadmist reguleerib PKS § 203 lg 1, mille kohaselt määrab kohus juhul, kui

täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt

oma tegudest aru saada või neid juhtida, tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse

või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kohtupraktikas

on viidatud õigusnormi kohaldamisega seoses asutud seisukohale, et kui täisealine isik ei suuda

kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma

tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või

täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle

perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 järgi eestkostja (vt nt RKTKm 23.10.2015. a, 3-2-1-73-15,

p 13). Nii isiku psüühilise häire või haiguse kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse tuvastab

ekspert (vt nt RKTKm 09.11.2011.a, 3-2-1-87-11, p 20).

26. Tsiviilasjas esitatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspert asunud

seisukohale, et puudutatud isik I vajab oma tervislike, majanduslike ja õiguslike huvide kaitseks

eestkoste seadmist viieks aastaks. Psühhiaatri järeldus tugineb tema poolt tuvastatud asjaolule,

et puudutatud isikul I on xxxxxxxxx, mistõttu ei adu ta sotsiaalseid probleeme ega ole neid

võimeline iseseisvalt lahendama, vajab kestvat kõrvalabi, ei ole iseenda ja oma varaliste õiguste

eest võimeline hoolt kandma ning vajab abi nii majanduslikes kui ka õiguslikes küsimustes (sh

rahaga arveldamisel, maksude maksmisel, tehingute tegemisel), samuti terviseprobleemide ja

sotsiaalteenuste saamise küsimustes.

27. Võttes arvesse, et ekspert on eestkostetaval tuvastanud muu xxxxxx (muud xxxxxxxxx),

mis ei võimalda tal oma tegudest aru saada ega neid juhtida, olemasolu ja sellest tuleneva

eestkostevajaduse ning asjaolu, et määruskaebemenetluses ei ole ekspertiisiaktis toodud

järeldusi ümber lükatud, sh esitatud tõendeid selle kohta, et ekspert on oma järeldustes ja

hinnangus eksinud, leidis maakohus õigesti, et PKS § 203 lg 1 kohaldamise eeldused on

käesoleval juhul täidetud.

28. Ekspertiisiaktis toodud järeldusi arvestades ei ole maakohtule etteheidetav ka

määruskaebuse esitaja suutlikkuse ebaõige hindamine. Puudutatud isiku I arvamus, et ta ei ole

piiratud teovõimega isikuks, kelle õigused ja huvid vajaksid kaitset, ja ta saab ise oma eluga

hakkama, ei lükka ümber eksperdi järeldusi ega anna ringkonnakohtule alust maakohtust

erinevale seisukohale asumiseks.

29. Seaduslikku alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei ole ka osas, milles kohus määras

pisitehingute tegemiseks lubatava rahasumma suuruse, mida ringkonnakohus põhjendab

järgmiselt.

30. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikule I tuleb

siiski jätta õigus teha iseseisvalt igas kuus pisitehinguid 100 euro ulatuses. Sealjuures tugines

kohus lisaks puudutatud isikule I määratud esindaja seisukohale ka puudutatud isiku II

2-22-12661

arvamusele, kes leidis, et kui tema eestkostjana tasub püsikulud ja korraldab toiduainete

kojutoomise, siis võiks puudutatud isik I iseseisvalt kasutada ühes kuus kuni 100 eurot, millega

on tema vajadused kaetud.

31. Määruskaebuse esitaja on palunud ringkonnakohtul suurendada pisitehingute jaoks

määratud rahasumma suurust 200 euroni, kuid kaebusest ei nähtu, miks on maakohtu määratud

summa ebapiisav või ebaõige. Üksnes puudutatud isiku I arvamus, et määratud 100 eurot on

liiga väike ja summa võiks olla 200 eurot, määruskaebuse rahuldamiseks alust ei anna.

Arvestades puudutatud isiku I piiratud võimet mõista ja korraldada raha kasutamist enda

vajaduste rahuldamise, mitte teiste isikute huvides, ei ole põhjendatud puudutatud isiku I

iseseisvateks tehinguteks määrata summat üle 100 euro.

32. Lisaks eelnevale võtab ringkonnakohus arvesse sedagi, et maakohtu poolt pisitehinguteks

määratud summa suurendamisega ei ole määruskaebemenetluses nõustunud ükski

menetlusosaline. Vastupidi, nii avaldaja kui ka puudutatud isikud II ja III on leidnud, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Sealjuures on puudutatud isik III uue asjaoluna esile toonud ka

puudutatud isiku I xxxxxxxx, millele ei ole määruskaebemenetluses vastu vaieldud ja mis

kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt koosmõjus puudutatud isiku I xxxxxxx haiguse ja sellest

tuleneva haiguskriitika puudumisega võib olla soodustanud ja soodustada ka edaspidi tema

ärakasutamist kolmandate isikute poolt. Eeltoodud seisukohti arvesse võttes on ringkonnakohus

arvamusel, et maakohus ei ole puudutatud isikule I igas kuus 100 euro ulatuses isesesivalt

tehingute tegemise õigust jättes otsustanud tema huvide ja õigustega vastuolus.

33. Ringkonnakohus rõhutab, et maakohtu eelpooltoodud otsustus kaitseb tegelikult

määruskaebuse esitajat ennast, tagades selle, et puudutatud isiku I sissetulekut (mille suurus

maakohtu menetluses tuvastatu kohaselt oli ühes kalendrikuus 529 eurot) kasutatakse

võimalikult suures ulatuses ainult tema enda heaolu tagamiseks ja temaga seotud kulude

tasumiseks eestkostja kontrolli ning kohtu järelevalve all. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et

eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja

huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda. Eestkostja ülesandeks saab olla eestkostetava

õiguste ja huvide kaitse üksnes neis eluvaldkondades, milles isiku enda teovõime on piiratud ja

milles ta vajab eestkostet (vt nt RKTKm 23.10.2015. a, 3-2-1-73-15, p 13).

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

34. Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi

õigusabi osutamisega seotud kulud, so riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda, muud

kulud tuleb TsMS § 172 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda.

35. Tulenevalt TsMS §-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav.

36. Vastavalt

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi

tööjaotusplaanile

asendab

kohtukoosseisu liiget Ulvi Loonurme kohtunik Mati Maksing ja kohtukoosseisu liiget Indrek

Sootsi kohtunik Liis Arrak.

(allkirjastatud digitaalselt)